Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalugu-Keskaeg (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas valitseti ?
  • Kuidas moslemiks saada?
Keskaeg
Keskaeg ja jumal
• Saavutused nõuavad ohvreid
•  Jumalale  lähenemise soov
• Jumal ei võta ära valikuvabadusi
• Õhtumaa kultuur(isiksus ja indiviid) = lääne kultuur
• Pihtimine näitab inimese tugevust
Keskaja  kirik
• Mõisted:
1.  Paavst  – katoliku kiriku pea
2.  Katedraal  e. Toomkirik – piiskopkonna keskus
3.  Misjonär – ristiusu levitaja
4. Sakramendid – pühad toimingud
5.  Investituuritüli  – paavsti ja keisrivaheline tüli
6. Canossas käik – keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et 
paavsti võim   on suurem ( alandav  andekspalumine)
7.  Kuuria  – paavsti  õukond
8.  Bulla  – paavsti ametlik seisukohavõtt
9.  Ketserid ( hereesia ) – need kes ei usu katoliku kirikusse
10.  Katarid  – liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt  saatana  kätetööks
11. Inkvisitatsioon – ketserluse vastu loodud spetsiaalne kohus
12.  Simoonia  – kiriklike  ametite  müüdavus (NB! Oli üheks põhjuseks kirikuvõimu 
langemisele)
•  1054 . aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse 
vaidlusküsimusi  lahendama  – katolik   kirik läheb kaheks 1) Rooma  Katrolik kirik ja 2) 
Kreeka katolik usk( õigeusk ).
•  Preestrid võisid olla abielus
Munklus
• Vaimuliksud –või sõjalis religioossed ordud
• Kloostris  elamise  põhimõtted:
1.  Alandlikkus
2. Dissipliin
3.  Vaesus
• Loobu iseksusest, tahtest ja asjadest
• Koostreid iseloomustab:
1. Täiuslikke munkasid oli vähe
2. ’’normaalse  munga ’’ jaoks oli vaja ranget dissipliini
3. 7 korda päevas tunnipalvused
4. Magamisaeg 4 tundi
5. Ora et labora! – Palveta ja tööta!
6. 1 söögikord päevas
7. Kuna rääkimisel olid piirangud arenes välja viipekeel
8.  Munkade  riietus arenes välja hilisantiiksest lihtsa roomlase riietusest
9. Kloostritest pärineb alkoholi destilleerimise oskus
• 7 voorust : armastus, usk, lootus, tarkus, vaprus , mõõdukus, õigus
• 7 pattu: kõrkus, toretsemine, kitsidus , viha, südamelaiskus, ahnus , õgardlus
Riigivõim
•  Feodaalne  killustatus – tegelik võim on feodaalide käes (kuninga võim oli nõrk)
1.  Suurfeodaalid  tegutsesid sõltumatute valitsejatena
2.  Feodalism
3. Läänestamine ehk maatüki kasutusele andmine
4. Läänidest said perekonna pärusvaldused
• Tsentreeritud riigid – tugeva keskvõimuga
1. Inglismaa tugev  kuningavõim  sai alguse 1066
2. Kuningas on kõikide  senjöör
• Esinduskogud (ülesanne oli esindada talupoegi, ülem ja alamkoda)
Aadel
• 8 ristisõda
• Eesmärk vabastada ristiusu pühad paigad ja Jeruusalem
• 10 000 sõdijat oli ristiarmees
Keskaegne ülikool
• 4 teaduskonda
1.  Filosaafia
2. Õigus
3. Arsti
4. Usu
• Õppetöö ladina keeles
• Vanim ülikool asub Itaalias Salernos. 10 saj. arstide kool
• Kuidas juhiti ?
1. Gildide ja tsunftide eeskujul
2. Magistrid täitsid  meistrite  ülesandeid
3. Paavst kinnitas ülikooli tegevuse ja andis ülikoolile privileegid
4. Praktilisi asju korraldas rektor
• Teadus
1. Keskaja teadus oli mõjutatud religioonist
2.  Skolastika  – kooliõpetus, mis tugines muistsetele autoritele, püüdes nende 
sisukohti  loogika  abil tõlgendada
3. Empirism – katseline  (teen katseid, uurin) ; ei tuletata loogiliselt
• Trükimasina leiutas  1440 Johann Gutenberg
• Keskaja  maailmapilt :
1. Astronoomia, astroloogia  ja geograafia
2.  Keskaegsete  õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines suurel 
määral Ptolemomaiose teostel (Maa kerakujulisus, Maa asub universumi 
keskpunktis ; Kuu, Päike ja planeedid tiirlevad ümber selle)
3.  Usuti  seda, mida silmaga nähti – Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal
Bütsants
•  Bütsants  on kunagi lagunenud Rooma  (ida osa)
• Põhjused, miks ida osa alles jäi:
1. Parem geograafiline asukoht
2. Võtsid ära sillapead (head ründekohad)
3. Oskasid merel sõdida
4. Surmanuhtlus reetjatele (need kes reetsid meresõidu saladusi)
5. Tugev riigivõim
Lääne – Euroopa
SARNASUSED
Bütsants
1) Sai ristisõdadest kasu
• piiramatu võimuga
1) sai ristisõdadest kahju
2)  Talupoeg   orjad
• koolis õpetati samu 
2) vabad talupojad
3)  Senat - täidesaatev 
asju
3) senat- nõuandja
võim
4) kelleegiumid
4)  Gildid ja tsunftid
5) õigeusk
5) Katolik kirik
6) orje polnud
6) orjad
Araabia
• Kuidas valitseti ?
1. Kalifaat oli piiramatu võimuga
2. K
  aliif  oli kõrgeim usujuht kui ka valitseja
3. Kõrgeim  riigiametnik  vesiir korraldas praktilisi riigiasju
4. Riigi eri piirkondi valitsesid ülikute seast määratud asevalitsejad e. Emiriidid
5. Alistatud rahvaste igapäevaellu sekkuti vähe ja ei surutud islamit vägisi peale
• Kultuur
1. Sulam  araablaste  võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade 
kultuuripärandist
2. Neid kõiki ühendas isalma ja araabia keel
3. Islami  haridus  põhines koraanil
4. Tuntuim araabiakeelne teos on ’’ Tuhat  üks ööd’’
• Kuidas moslemiks saada?
1.  Uskuda  , et püha Koraan on otsene sõna jumalalt ja tema poolt ilmutatud
2. Uskuda, et Viime  Kohtupäev on tõeline ja saabub, nagu jumal on Koraanis 
lubanud
3. Võtta  islam  oli religiooniks
4. Ei tohi kommardada kedagi teist ega midagi peale jumala
5. Tuleb veendunult öelda : ’’ Lää  ilääha illallah, Muhammadur rasuulullah’’
Ajalugu-Keskaeg #1 Ajalugu-Keskaeg #2 Ajalugu-Keskaeg #3
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor HDriider Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ajalugu - keskaeg 10 kl
3
docx

Ajalugu - keskaeg 10.kl

Keskaeg Keskaeg ja jumal · Saavutused nõuavad ohvreid · Jumalale lähenemise soov · Jumal ei võta ära valikuvabadusi · Õhtumaa kultuur(isiksus ja indiviid) = lääne kultuur · Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik · Mõisted: 1. Paavst ­ katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik ­ piiskopkonna keskus 3. Misjonär ­ ristiusu levitaja 4. Sakramendid ­ pühad toimingud 5. Investituuritüli ­ paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik ­ keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria ­ paavsti õukond 8. Bulla ­ paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) ­ need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid ­ liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11. Inkvisitatsioon ­ ketserluse vastu loo

Ajalugu
Keskaeg I
14
doc

Keskaeg I

1. KESKAEG · ,,Keskaeg"­ võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus­ kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus­ ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aasta 1453, kui valluta

Ajalugu
Inimene-Ühiskond-Kultuur II - Ajalugu
6
doc

Inimene, Ühiskond, Kultuur II - Ajalugu

Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikele K

Ajalugu
Keskaeg
21
doc

Keskaeg

KESKAEG! Sissejuh. Keskaega... · Nim. Keskaeg võttis esimest korda kasut. Giovanni Andrea, Paulus II raamatukoguhoidja. · Keskaeg kestis 476-16. Saj keskpaik. Võib ka lõpetada: · 1453, kui Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja lõppes 100 a sõda · 1492 Am avastamine · 1517 M. Lutheri teesid, reformatsiooni algus · madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik

Ajalugu
Ajaloo ülemineku eksami vastused 2010
19
doc

Ajaloo ülemineku eksami vastused 2010

10b humanitaarklassi ajaloo üleminekueksami piletite vastused Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants | Lääne- ja Ida-Rooma provintside erinevused; Constantinus Suure tegevus, impeeriumi lõplik jagunemine; Lääne Rooma lõpp; Ida-Rooma püsimajäämise põhjused; valitsemise; kultuur. Lääne-Rooma langes tänu Hunnide pealetungile Euroopas, tänu millele germaani võimud rändasid Lääne- Rooma aladele. Itaalia vallutas põhja poolt sisse tunginud germaani hõim-langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni allakäiku. Allakäigu põhjuseks peeti kohut kristlaste üle.Kujunesid sõltumatud väikesed riigid vana Lääne-Rooma aladele. Lääne provintsi alla kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia-need olid ennem roomlaste vallutamist riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Ida- Rooma provintsile kuulusid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus-need olid ennem room

Ajalugu
Keskaeg-reformatsioon
17
doc

Keskaeg, reformatsioon

Tööloomana võeti kastuusele hobune, sest leiutati rangid, nende abil võimalik rakendada hobust kõigele ette. See tõstis töö viljakust 23 korda. 2 väljasüsteem asendub 3väljasüsteemiga Tekivad linnad kui käsitöö ja kaubanduskeskused Naturaalmajandus asendub rahamajandusega Tekivad tugeva keskvõimuga riigid Tekivad seisuste esinduskogud ehk parlamendid 13. Keskaeg kui seisuslik ühiskond 10.11. sajandil kujunes välja ÜK skeem, kus kogu ÜK liikmes olid jagatud 3e gruppi. I oratores vaimulikud oli oma hierarhia Ül: teenida ük palvete läbi II bellatores aadlikud oli oma hierarhia Kujunes välja feodaalidest Ül: kaitsta ük I ja II olid priviligeeritud: maksuvabastus, neil oli kohtumõistmisõigus III seisuse üle III laboratores talupojad, linnaelanikud Ül: teha tööd ja sellega kahte kõrgemat seisust üleval pidada

Ajalugu
Kõrg- ja hiliskeskaeg
9
doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

1.Feodaalkord ja rüütliseisus Senjööri ja vasalli suhted-Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada e läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui senjöör vajas vasalli teeneid kauemaks, tuli sellest eest tasuda. Vasallidel oli kohustus senjöörile nõu anda. Vasallidelt oodati ka toetust lunaraha maksmise senjööri vangilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Tegelikkuses olid feodaalsuhted keerulised ja senjöörid ei saanud vasallide ustavuses

Ajalugu
Ajaloo mõisted ja isikud
27
doc

Ajaloo mõisted ja isikud

Kristlus ­ ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid ­ frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam ­ muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid ­ Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa ­ slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil ­ esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid ­ Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism ­ keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi ­ lääne Feodaalne killustatus ­ olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh ­ k?

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun