Vingugaas ehk CO (3)

CO ehk vingugaas
CO ehk süsinikoksiid ehk süsinik(II) oksiid on rahvapäraselt tuntud vingugaasi nime all. Süsinikoksiid on värvuseta, lõhnatu, maitsetu väga mürgine gaas. Vingugaasi tihedus on 1,25 kg/m3, keemistemperatuur 191,5 C ja sulamistemperatuur 204 C. CO tekib kütuste ja muu orgaaniliste ainete põlemisel, kui põlemiseks pole piisavalt hapnikku. Kui koldes pole põlemiseks piisavalt hapnikku või kui ahjusiiber suletakse enne, kui kütus on ära põlenud, pääseb õhku vingugaasi. Koos CO-ga tuleb ruumi veel teisi iseloomuliku lõhnaga ühendeid. Vingu lõhna tekitavad aga teised põlemissaadused. Süsinikoksiid on ka autoheitgaasi koostisosa . Täielikul põlemisel tekib CO2 :
C + O2 = CO2 (süsinikdioksiid ehk süsihappegaas)
Ebatäielikul põlemisel hapniku vähesusel tekib:
2C + O2 = 2CO (vingugaas)
CO ei reageeri vee ega hapetega (alustega reageerib rõhu all), ta on indiferentne (st, et ei reageeri hapete ega veega ning ei moodusta soolasid). Süsinikoksiidi kasutatakse metanooli, vedelate mootorikütuste, etaanhappe jms sünteesimiseks. Tugeva redutseerijana rakendatakse seda metallide tootmisel maakidest:
Fe3O4 + 4Co = 3Fe + 4CO2
Kõrgel temperatuuril, rõhul ja katalüsaatorite manusel reageerib CO vesinikuga , moodustades mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid (alkohole, aldehüüde jm). Ta põleb iseloomuliku sinaka leegiga . CO põlemisreaktsioon on eksotermiline (eraldub soojust):
2CO + O2 = 2CO2 ( -570 kJ)
Looduses leidub vingugaasi metamorfoosset päritolu maagaasis. Tööstuses kasutatakse mitmesuguseid küttegaase, mis sisaldavad süsinikoksiidi, näiteks generaatorigaasi ja veegaasi. Generaatorigaasi saadakse õhu juhtimisel läbi hõõguva söekihi. Esialgu tekib CO2 , mis reageerib hõõguvate sütega, moodustades CO:
C + O2 = CO2 ja CO2 + C = 2CO
Generaatorigaas sisaldab CO, N2, CO2. Veegaas moodustub veeauru juhtimisel läbi hõõguva söekihi:
C + H2O = CO + H2
Kui oleme keskkonnas, kus on vingugaasi, hingame me seda sisse ja hemoglobiin seob hapniku asemel vingugaasi – vingugaasi aktiivsus hemoglobiiniga ühinemisel on mitu korda suurem kui hapnikul ja ta ei lase hemoglobiini molekuli lahti. Side CO ja hemoglobiini vahel on püsiv. Kui juhtub nii, et hemoglobiin seob hapniku asemel vingugaasi, siis ei suuda hemoglobiin enamtäita temale määratud ülesannet – siduda hapnikku. Ja seda 120 päeva, sest nii pikk on hemoglobiini ja punase verelible eluiga. Kui me jätkame elamist vingugaasirikkas keskkonnas, siis läheb funktsioonist välja ikka enam ja enam punaseid vereliblesid ja organismis tekib hapnikupuudus ning hapnikuvaegus kudedes põhjustab vähki.
Sigaretisuits sisaldab 4000 mürki! Pooled neist on sigaretis , mis ei ole veel süüdatud – 2000 mürki. Kui seda vaada ta energia aspektist, siis iga meie funktsioon kulutab energiat. Organism on selliselt programmeeritud, et ta suudab end ka ise ravida. Sama toimub ka keha seespool. Kui inimene otsustab hakata suitsetama ja viib korraga oma organismi 4000 mürki peab organism ju midagi ette võtma, kuidagi reageerima. Organ, mis meie kehas tegeleb mürkide eemaldamise ja kahjustamisega on maks, mis peab tööle asuma. Selleks peab ta kulutama energiat. Aga suitsetaja organism peab kulutama palju rohkem energiat. Ja siit tuleneb energiakriis. Ka üksikute keharakkude hapnikuvaegus võib olla vähi põhjustaja. Kui suitsetamist jätkatakse, siis organismide rakkudes tekkiv hapnikupuudus võib muutuda krooniliseks.
Vingugaas on vaikne tapja, mida ei ole võimalik kuulda, näha ega haista. Mürgitus võib saabuda näiteks tulekahju ajal, tuuletõmbuseta telgis, kui seal on lahtised söed, liiga vara suletud siibri tõttu või töötava mootoriga autos. Ärkvel olevad inimesed võivad tunda peavalu, nõrkust ja õhupuudust, magavad inimesed aga mitte. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusesse ajurakud ning nii kaotab inimene teadvuse. Kui halvatakse ka hingamist ja südametööd juhtivad piirkonnad ajutüves, piklikajus , siis saabubki surm. Vingugaasi mürgituse sümptomid on peavalu meelekohtade ja otsaesise piirkonnas, tihti peavõru kujuline, peapööritus. Oksendamine (tihti korduv), meelemärkuse kaotus. Raskendatud hingamine. Ravi: 100% hapniku hingamine rõhu all – üksnes akende avamisest ei piisa.
Kasutatud kirjandus
INTERNET
http://lepo.it.da.ut.ee/~pedaste/tubakas/vingugaas.html
http://www.advent.ee/tervis/?op=pohimote&id=44
http://www.folklore.ee/~renata/myrk/gaasid.html
KIRJANDUS
Hergi Karik “Keemia koduõpetaja”
Hergi Karik “Üldine keemia”
“Ene”