Mehaanika KT nr 2D (0)

Kontrolltöö nr. 2D.
1.Elektronvõimendid.
Elektronvõimenditena kasutatakse elektronlampe või transistorvõimendeid. Elektronlamp on elektronvaakuumseadis, milles elektronide voogu tüürivad erilised elektroodid , mida nim. võredeks. Kolme elektroodiga elektronlampi – trioodi – tüürvõre potentsiaali väikesed muutused põhjustavad anoodvoolu suuri muutusi. seda trioodide omadust rakendatakse elektrivõngete võimendamiseks.
Transistorvõimendi põhiosaks on pooljuhtelement. Transistoril on kolm väljaviiku: emitterist (piirkond, mis initsieerib laengukandjaid baaspiirkonda (baasi), kollektorist (piirkond, mis ekstraheerib st. tõmbab välja baasist laengukandjaid) ja baasist. Baas on emitteri ja kollektori vaheline pooljuhtkiht

2.Hüdraulilised võimendid. Kahe joatoruga jugavõimendi.
Hüdraulilistes võimendites juhtseade tööpõhimõtte järgi jaotatakse juga, siiber , drossel, kompensatsioon ja kombineeritud juhtseadmeteks.

Siiberjuhtseadme ja kahepoolse tegevusega kolbtäiturmehhanismiga võimendi

kahepoolse tegevusega kolb või labatäiturmehanismiga võimendi

Diferentsiaalkolvi ja siibriga hüdrauliline võimendi
Kahe joatoruga jugavõimendi
Survedüüsid 1 ja difuusorid 5 on jäigalt kinnitatud üksteise vastu, vedeliku andmist täiturmehhanismi 6 juhib kiikuv siiber 8, mis on seotud anduriga võlli 2 abil. Siibri keskmises asendis II on püsirežiim (P1 = P2). Siibri kaldumisel asendisse I või III toob endaga kaasa rõhkude vahe ja täiturmehhanismi kolvi liikumise ühele või teisele poole. Vedeliku ülejääk ja kolvi ühest poolest satub õli läbi võimendi korpuses oleva ava äravoolu. Kolb liigub seni, kuni siiber on uuesti keskmises asendis. Kolvi liikumine antakse väntmehhanismi abil hammassektorile 9, mis mõjutab reguleerivat organit. Vaadeldud võimendid on astaatilised, sest sisendparameetri iga väärus Δ e ≠ 0 kutsub esile väljundsignaali muutuse kuni maksimaalse väärtuseni ΔSmax püsiva kiirusega.
3.Membraanmanomeetrid.
Membraanmaomeetrite tajuriks on kummist, plastmassist, kummeeritud riidest või fosforpronksist valmistatud õhukene kogu serva ulatuses kinnitatud painduv plaat, mis eraldab kahte erineva rõhuga keskkonda. Membraanid võivad olla siledad või gofreeritud, gofreeritud on väiksema jäikusega. Membraane tehakse sageli jäiga tsentriga.
Membraanmanomeetrid on väga tundlikud ja on arvestatud väkeste rõhkude (16-1600 mm VS ehk 16x10² Pa) ja vaakuumi mõõtmiseks

4.Sülfoonmanomeeter. Rõhureleed.
Sülfoonmanomeetri tajuriks on sülfoon - õhukeseseinaline roostevabast terasest , messingist, fosfor - või berülliumpronksist gofreeritud toru. Rõhk võib mõjuda sülfooni välimisele põhjale või ka sülfooni põhjale seestpoolt. Sülfoonmanomeetriga mõõdetakse rõhku 0,1 – 0,2 MPa, sülfooni käik on 0,1 – 0,2 mm.
Sülfoone kasutatakse eelkõige rõhureleedes. Rõhurelee täidab põhimõtteliselt sama funktsiooni mis kontaktmanomeeter .

5.Dilatomeetrilised termomeetrid .
Dilatometriline termomeeter kujutab endast suure soojuspaisumisteguriga messingtoru, millesse on paigaldatud väikese soojuspaisumisteguriga invarist (Fe+Ni 36%) varras Puuduseks on suur inerts .

Väliskkorpusel on suurem soojuspaisumine, mille tulemusel korpus pikeneb ja liigutab varrast mis asub korpuse sees, samuti kaasa.
6.Ujuktüüpi kulumõõtja ehk rotameeter . Kulu registreerivad kontrollmõõteriistad.
Ujuktüüpi kulumõõtja ehk rotameeter on samuti drosselkulumõõtja, mis koosneb koonilisest klaastorust ja ujukist selle sees. Mõõdetav keskkond juhitakse alt sisse ja ujuk tõuseb üles. Tasakaaluseisus ujuki kaal tasakaalustatakse voolu jõul rõhulangusega Δp=p1 – p2, milline mõjub tema pinnale. Ujuk hoitakse torus teatud kõrgusel h. Erinevate kuluväärtuste puhul Δp jääb samaks, aga pilu ujuki ja toru seina vahel, mida läbib mõõdetav keskkond ja ujuki kõrgus torus muutuvad. Ujuki kõrgus seega iseloomustab üheselt läbivoolava keskkonna kulu. Ujukid valmistatakse eboniidist, alumiiniumist, terasest jne.. Seda kulumõõtjat saab kasutada ainult ühe keskkonna kulu mõõtmiseks, teise keskkonna mõõtmiseks tuleb skaala ümber gradueerida


Kiiruslikes ehk anemomeetrilistes arvestites (abc)on tajuriks tiivik ( spiraalne või labadega), milline pöörleb kiirusega, mis on võrdeline läbijooksva vedeliku kuluga ( hulgaga ). Korpuses 6 tiiviku 3 telg langeb kokku vedeliku voolusuunaga. Tiiviku pöörlemine kantakse tiguülekande 2 ja reduktori abil arvestusmehhanismile 1.
Selleks, et vältida voolupööriseid tiivikul, mis suurendab arvesti ebatäpsust paigutatakse tiiviku ette labadega vooluvaigisti 5, mis suunab voolu pikki riista telge. Pöördlaba 4 on riista häälestamiseks tegelikule kulule. Väikeste kulude mõõtmiseks (kuni 3,5m³/h) kasutatakse labadega tiivikut, (b)see on lihtsam kuid ka ebatäpsem
7. Elektrood nivoo kontrollmõõteriistad.
Elektrood nivoo KMR kujutab endast veemahutisse paigaldatud erineva pikkusega elektroode, mis tasapinna muutusel sulgevad järjekorras elektriahelad vastava elektoodi ja mahuti seina vahel. Saadud elektriline signaal suunatakse mõõtemuundurist võimendisse ja selt läbi ajarelee ja voolumuunduri näidikutesse.
Mahtuvusliku anduriga nivoo KMR kastutatakse tsisternide ja (põhja) tankide vedelikunivoo mõõtmiseks. Vaadeldavas skeemis on nivooanduriks kondensaator , mille üheks plaadiks on metallmahuti sein, teiseks vertikaalselt mahutisse kinnitatud sondi elemendi pind.

8.Jahutusvee ja määrdeõli temperatuuri automaatreguleerimise skeemid (traditsioonilised ja kaasaegsed).
Jahutusvee ja määrdeõli temperatuuri reguleerimine toimub kolmel põhiviisil:
 drosseldamine – pumba surveventiiliga vähendatakse toru läbimõõtu vähendades pumba tootlikkust, seega läbivoolava vee hulka. Taolist reguleerimismeetodit kasutatakse otsevoolu süsteemides. Kaasajal otsevoolusüsteeme ei kasutata. Sellise skeemi järgi töötab kütuse eelsoojendisse antava soojuskandja reguleerimine.
 merevee möödavooluga jahutist. Seda varianti kasutatakse suletud jahutussüsteemides ja põhiliselt määrdeõli ja ülelaadimisõhu jahutamisel. Merevee läbivoolu hulka tüüritakse määrdeõli või ülelaadimisõhu temperatuuriga.
 jahutusvee ülevooluga – diiselmootorist väljuv jahutusvesi suunatakse osaliselt jahutusvee pumba imipoolele, jahutist mööda. See on kõige levinum moodus ja sellel on hulk positiivseid omadusi: igal masina töörežiimil toimub jahutus suure hulga veega, käivitamisel soojeneb masin kiiresti, kuna soojenenud vesi suunatakse kohe veesärki tagasi, süsteemis on ühtlane surve, puuduvad hüdraulilised takistused ja võib kasutada igat tüüpi pumpasid, üleminekuprotsessid on soodsad.
traditsiooniline skeem

9.Termoregulaatorite liigitus. Otsetoimega termoregulaator AMOT BR/BO/BC/BF - tööpõhimõte, kasutusala, häälestamine, karakteristikud .
Termoregulaatorid liigitatakse mõju järgi reguleerimisorganile:
 otsetoimega regulaatorid ;
 kaudse toimega regulaatorid
Termoregulaatorid liigitatakse sõlmede paigutusviisi järgi:
 kohttoimega regulaatorid ( andur ja täiturmehhanism on ühes sõlmes);
 kaugtoimega, kus andur ja reguleerimisorgan on eri paigus .
Termoregulaator kujutab endast kolmekäigulist klappi , millesse on monteeritud tahke täidisega termotundlikud elemendid
Klapi korpus võib vastavalt vajadusele olla valmistatud alumiiniumist, pronksist , malmist, terasest või roostevabast terasest. Elemente võib olla klapi korpuses kuni 9 tk.


AMOT termostaadid on suhteliselt töökindlad reguleerimaks mitmesuguste jahutussüsteemide või õlitussüsteemide vedelike temperatuuri reguleerimiseks nii möödavoolu, ülevoolu- ja segamise (miksimise) süsteemides. Samuti kasutatakse neid termostaate veekatelde puhul tagasituleva vee temperatuuri reguleerimiseks, ka jahutusvee kokkuhoiuks
10.Soojuse juurdevoolu ja äravoolukarakteristikute graafik. Temperatuuri reguleerimise printsiibid .
Jahutusvee sisendtemperatuuri t°s1 puhul süsteemis saavutatakse temperatuur t°r1.
Mootori üleminekul uuele koormusrežiimile II t° langeb väärtuseni t°r2 (lõikepunkt c).
Selleks, et säilitada temperatuuri endine väärtus t°r1 (oletame, et see on ette antud) tuleb kas nihutada soojuse äravoolu karakteristik positsiooni 2 või muuta tema kallet positsioonini 3. Mõlemal juhul karakteristikud lõikuvad punktis b s.t. reguleeritav temperatuur jääb samaks t°r1. Soojuse äravoolukarakteristiku nihutamine positsiooni 2 saab toimuda sisendtemperatuuri tõstmisega temperatuurini t°s2, positsiooni 3 läbipumbatava jahutusvee hulga vähendamisega.