Henrik Ibsen - Metspart (0)

METSPART
Näidend viies vaatuses
(1884)
Tegelased
WERLE, suurärimees, vabrikuomanik jne
GREGERS WERLE, tema poeg
VANA EKDAL
HJALMAR EKDAL, eelmise poeg, päevapiltnik
GINA EKDAL, Hjalmari naine
HEDVIG , nende tütar, 14-aastane
PROUA SORBY, Werle majapidaja
RELLING, arst
MOLVIK, endine teoloog
PETTERSEN, Werle teener
GRABERG, raamatupidaja
JANSEN, abiks võetud teener
LIHAV ning KAHVATU HÄRRA
HÕREDATE JUUSTEGA HÄRRA
LÜHINÄGELIK HÄRRA
KUUS HÄRRAT, Werle külalised
Mitu abiteenrit
Esimene vaatus toimub suurärimees Werle, neli järgmist päevapiltnik Ekdali juures.
ESIMENE VAATUS
Suurärimees Werle majas . Uhkelt ning mugavalt sisustatud kabinett, raamatukapid ja polsterdatud mööbel. Kroonlühtriteda valgustatud tuba. Ees vasakul kamin hõõguvate sütega ja kaugemal tagapool kahe poolega uks söögisaali.
Werle teener Pettersen, livrees, ja abiteener Jensen , mustas frakis, kraamivad kabinetti . Suuremas toas käivad ringi kaks-kolm abiteenrit, korrastavad ja süütavad tulesid . Söögisaalist kostab paljuhäälelist jutukõminat ja naeru; kõlistatakse noaga vastu klaasi; tekib vaikus; lühike lauakõne; braavohüüded ja siis taas jutukõmin.
Pettersen ja Jansen räägivad peremeest taga, et too peab lauas proua Sorby auks kõnet ja et ise oli kunagi üks suur seelikukütt. Arvavad , et ta korraldas selle peo oma koju naasnud poja auks.
(Vana Ekdal ilmub paremalt nähtavale. Tal on seljas kulunud, ülestõstetud kraega kuub; villased käpikud; käes on tal kepp ja karvamüts, kaenla all pakkimispaberis pakk. Punakaspruun ,määrdunud parukas ja väikesed hallid vurrud.)
Ekdalil on hädasti tarvis kontorisse minna ning selleks saab ta ka loa. Teda ainult hoiatatakse ,et ta õigest kohast tagasi tuleks, kuna majahärral on täna külalised ning ta ei tohi neid häirida. Läheb kontorisse. Teenrid räägivad edasi, et Ekdal oli omal ajal suur mees olnud, ent ss oli Werlele inetu tembu mänginud. Nad olid tol ajal Kõrgoru tehase kahe peale kokku pannud . Hakkas metsaga kauplema, midagi läks nihu ning mees pandi vangi.
(Kaks teenrit lükkavad söögisaali ukse seestpoolt pärani lahti. Sealt ilmub proua Sorby, kellega kaks härrat vestlevad. Vähehaaval järgneb neile kogu seltskond , sealhulgas suurärimees Werle. Kõige viimastena tulevad Hjalmar Ekdal ja Gregers Werle.)
Sorby palub muusikasaali kohvi serveerida .
(Proua Sorby ja mõlemad härrad lähevad teise tuppa ja sealt paremale ära. Pettersen ja abiteener Jensen lähevad sama teed.)
Härrad räägivad veel tsipa juttu ning ss naerdes teise tuppa ära. Suurärimees Werlel on piinlik, et neid oli lauas täpselt 13 tükki ning ta loodab, et keegi seda tähele ei pannud.
(Koos kõigi ülejäänutega, välja arvatud Hjalmar ja Gregers, paremale taha ära.)
Hjalmar oli isa ja poja jutuajamist pealt kuulnud ning leiab, et Gregers ei oleks pidanud teda kutsuma. Gregers leiab aga, et ta pidi teda nägema. Juba 16-17 aastat pole teineteist näinud. Jutt läheb rohkem Hjalmari ning tema isa peale, kes hetkel poja pool elab. Hjalmaril on hea meel, et ta nüüd viimaks sai veenduda, et Gregersil midagi tema vastu ei ole, kuna ta kutsus ta oma isa majja. Gregers ise on nautinud üksindust üleval oma tehases. Hjalmar pajatab veel oma elust üht-teist ning tuleb välja, et Werle oli tasunud poisi õpingu fotograafiks kinni. Samuti oli ta abiellunud vahepeal Gina Hanseniga, kes oli kunagi Werle majas majapidajaks olnud, ent üsna üürikeseks ajaks sinna jäänud ning aaasta enne Gregersi ema surma sealt majast lahkunud. Werle oli nad kokku viinud.
Proua Sorby tuleb Werle käevangus. Pettersen ja abiteener Jensen tulevad kandikuga. Suurem osa külalisi on kogunenud Werle kabinetti; teenrid kannavad punšiklaase ringi. Proua Sorby teeb härrastega jämedaid nalju, ent oskab sellest puhtana välja tulla. Naerdakse ja lobisetakse edasi.
(Raamatupidaja Graberg vaatab tapeedialuse ukse vahelt sisse.)
Teatab , et Flakstad on koos võtmetega ära läinud ning nüüd nad peavad seda väljapääsu kasutama.
Graberg ja vana Ekdal väljuvad kontorist. Werle ehmatab. Külaliste naer ja keskustelu vaikib. Hjalmar võpatab oma isa nähes, paneb klaasi käest ära ja pöörab näo kamina poole. Ekdal läheb silmi tõstmata mõlemale poole kergeid kummardusi tehes toast läbi, pomisedes andeks andu .)
Kõik uurivad, et kes too mees küll olnud oli. Hjelmer ütleb, et ta ei tundnud teda. Gregers sai aga aru, et see oli olnud tolle isa.
(Mõlemad kõnnivad mööda kabinetti ja lähevad siis teise tuppa.)
Hjalmar ruttab koju. Gregers tahab talle külla tulla aga Hjalmer pole sellega nõus, kuna peab oma kodu liiga koledaks ning on nõus temaga kuskil linnas kohtuma. Proua Sorby palub, et too Ginale ütleks, et ta teda mingi päev vaatama tuleb.
(Hjalmar kõnnib mööda kabinetti, suundub seejärel teise tuppa ja paremale ära. Proua Sorby ja kõik külalised läbi toa paremale ära. Gregers jääb kamina juurde seisma. Suurärimees Werle otsib midagi kirjutuslaualt ja näib Gregersi lahkumist ootavat; kuna see end ei liiguta , suundub Werle väljapääsu poole.)
Gregers tahab isaga paar sõna juttu rääkida. Ründab kohe, küsides, et miks ta Ekdalitel nii armetult alla lasi käia. Wielde vastab, et Ekdal oli see, kes ebaseaduslikku metsaraiet teostas ning tal ei olnud sellest halli aimugi. Poeg uurib veel, et miks ta ei ole Hjalmari sisse pandud kulusid kuskile üles märkinud. Poeg nuputab välja ka selle, et tol ajal oli isal Ginaga afäär olnud ning nüüd oli ta naise odavalt Hjalmarile sokutanud. Werle pobiseb, et poeg räägib liialt oma ema moodi. Räägib talle ära põhjuse, et miks ta poja linna kutsus. Tahab teha pojast firma ühe osaniku ning vahetada pojaga eluasemed ära. Gregers tabab ka selle ära, et isal on nüüd armusuhe proua Sorbyga ning hoopis seetõttu oli ta kutsunud poja linna, et naisele „peret“ mängida. Gregers on vihane ning lahkub papa tahtmist rahuldamata.
TEINE VAATUS
Hjalmar Ekdali ateljee . On näha, et see üsna suur ruum on pööningukamber. Ateljee on tagasihoidlikult, ent mugavalt sisustatud. Elutuba , raudahi ja tugitool . Siin-seal on päevapildiaparaate ja fototarbeid. Laual vedeleb päevapilte ja mitmesugust pudi- padi , nagu pintsleid, pabereid ja muud sellesarnast. Gina Ekdal istub laua ääres toolil ja õmbleb. Hedvig istub diivanil, käed silmadele varjuks ja pöidlad kõrvades, ning loeb raamatut.
Ema kurjustab lapsega, et ta rohkem ei loeks, kuna isa ei lubavat õhtuti nii hilja lugeda. Hedvig ootab kangesti isa kojutulekut suurärimees Werle juurest.
Vana Ekdal tuleb eesuksest, paberpakk kaenla all ja teine kuuetaskus.
Vanamees toriseb midagi, on rahul, et jälle mõneks ajaks tööd sai ning läheb oma tuppa. Gina mõtleb mehele head uudist teatada , et nad on saanud toa välja üürida aga tütar soovitab selle mõneks teiseks päevaks jätta, kuna täna peaks ta nkn juba õnnelik olema. Parem kasutada seda head uudist mõni teine päev, kui tal tuju nii hea ei ole. Vana Ekdal tuulab veel korra toast läbi, võtab kuuma vett ning keelab kõiki täna tema tuppa sisenemast.
Hjalmar Ekdal, palitus ja halli viltkübaraga, tuleb paremalt. Võtavad tal palitu seljast. Gina riputab selle tagumisele seinale. Vana Ekdal tuleb ka.
Pererahvas uurib isalt, et mis Wielde pool toimub. Hjalmar on üsna pahur , ent samas ka uhke, sest ta sõi koos kammerhärradega, kuid ei mitte nagu mingi ori. Valetas, et oli kammerhärradele üsna inetuid asju otse näkku öelnud. Kõik olid sellest rõõmsalt elevil. Hedvigile meeldis ka oma isa frakis ning lolliks juustega näha. Seejärel ei suuda ta enam kauem vastu pidada ning tahab teada, mida isa talle peolauast kaasa oli toonud . Papsil oli see täiesti meelest läinud, ent naljaga pooleks andis ta tütrele toidukaardi, kus oli peal kõiksugu roogasid ning ta oli nõus talle nende maitset kirjeldama Mehele pakutakse õlle ning ss flööti mängida.
Hedvig istub ema juurde laua äärde. Hjalmar käib edasi-tagasi ja hakkab energiliselt, kuid aeglaselt elegilises tempos ning tundeküllaselt mängima böömi rahvatantsu. Seejärel katkestab. Ütleb tütrele, et nende kodu on küll väike ja tagasihoidlik , ent sellegi poolest on seal hea olla.
(Hakkab jälle mängima. Kohe pärast seda koputatakse uksele.)
See on Gregers, kes teatab, et lahkus oma isa majast. Hjalmar võtab ta lahkelt vastu.
Gregers istub diivanile, Hjalmar laua äärde toolile.
Gregers tutvub uue olukorraga. Saab teada, et sõbral on ka allüürnikke ning näeb esimest korda tema tütart. Tütar läheb juua tooma. Samal ajal Hjalmar ohkab, et arstid ennustavad, et ta tütar jääb varsti pimedaks ning see on juba ette teada/paratamatu. Mingi pärilik asi. Laps ise seda aga ei tea. Paar on varsti olnud abielus juba 15 aastat.
Vana Ekdal tuleb oma toast, ilma piibuta, aga endisaegne vormimüts peas. Tema kõnnik on pisut ebakindel.
Arvab , et Gregers tuli tema pärast sinna. Saab teada, et tegelikult tuli mees oma sõbrale külla. Gregers saab vanamehega väga hästi läbi. Räägivad Kõrgoru tehase metsades ning et vanamees oli kunagi olnud kõva jahimees , 9 karu maha lasknud. Hetkel metsad aga nii head ei ole. Päris palju alasid oma maha raiutud. Ekdal muutub kahtlaseks ning küsib pojalt, et kas näidata Gregersile midagi. Hjalmar arvab, et pole mõtet. Gregers jätkab vanamehega juttu ning küsib talt, et ega ta koos temaga tehasesse tulla taha ning seal värskes õhus oma kirjutustöis teha. Selle peale tahab vanamees kohe oma „saladust“ mehele näidata. Hjalmar jääb ka kaheldes nõusse.
Nad viivad Gregersi pööningule. Seal kasvavad kanad , tuvid ning küülikud. Vanamees hoolitseb nende kõigi eest. Kõigi nende loomade krooniks aga on metspart. See part kuulub n.-ö. Hedvigile. Part sattus neile kaudselt tänu suurärimees Werlele. Mees oli paadiga merel parti lasknud, kuid mehel oli halb silmanägemine ning ainult vigastas teda. Part ujus põhja, haaras vetikatest kinni, et pinnale enam mitte kunagi tagasi tulla. Mehel oli aga haruldaselt tubli koer ning see tõi pardi elusalt veest välja. Seejärel viidi ta koju, ent seal ei tahtnud ta kohaneda. Werle andis Petersenile käsu vaene loom maha lüüa, ent kuna Ekdal tundis Peterseni, sai ta sellest imeloomast teada ning teener oli nõus looma talle loovutama. Nii jõudiski part Ekdali majja.
Gregers võtab uue teema üles. Palub, et kas ta võib nende juures tuba üürida. Nad arvavad, et ei ole ühtegi piisavalt head tuba, ent mehe soov on muutmatu. Gina räägib, et majas elab veel kaks üürnikku, kandidaat Molvnik ja tohter Relling. Need käivad tihti linnas pummeldamas ning teevad õhtuti tulles palju kola. Pererahvas uurib, et miks Gregers isa juurest ära tuli. Mees räägib, et ta ei tahaks üldse oma nime kanda ning, et see nimi ajab teda sülgama. Meelsamini tahaks ta koer olla. Sama koer, kes pardi ära päästis. Hakatakse magama sättima. Head ööd jne.
Gregers ja Hjalmar eesuksest ära.
Naistele tundub Gregers kahtlane. Eriti veel selle pärast, et ta meelsamini koer olla tahaks. Hjalmar tuleb tagasi. Tal on hea meel, et toa pigem sõbrale, kui võhivöörale sai välja üüritud. Naine kardab vanalt Werlelt mingeid tülisid, ent Hjalmar on kindel, et midagi ei tule ning iseig kui tuleb ss hetkel on ta majanduslikult tublisti kindlustatud. Naine kardab, et selle tembu tõttu võib vana Ekdal kaotada oma töö, ent mees on kindel, et ta ei saa Werlest igavesti sõltuvaks jääda. Nüüdsest on tal uus eluülesanne ning ta kavatseb selle täide viia. Vana Ekdal on olnud samas ruumis juba päris kaua aega, ent ta jäi juba alguses magama.Tõstavad vanakese ettevaatlikult üles ning viivad ta oma sängi.
KOLMAS VAATUS
Hjalmar Ekdali ateljee. Hommik. Suurest kaldkatuse aknast langeb sisse päevavalgus, kardinad on kõrvale lükatud. Hjalmar istub laua ääres ja on ametis päevapildi retušeerimisega; tema ees on veel mitu pilti. Natukese aja pärast tuleb eesuksest Gina, kübar peas ja mantel seljas; käevangus on tal kaanega korv .
Gina räägib, et Gregers on juba oma esimesel päeval toa ära rüvetanud. Oli ahju tule alla teinud aga siibri sisse unustanud, nii et terve tuba paksu suitsu täis oli. Seejärel visanud ahju silmapesuvett, ujutades terve põranda üle. Ühesõnaga tuba on täielik porimülgas. Hjalmar on kutsunud sõbra hommikusöögile ka, pluss veel Rellingu ja Molviku. Viimased kaks küll kogemata . Naisele on see üritus vastumeelt aga jääb nõusse.
Hjalmar töötab viivu pintsliga päevapildi kallal, kuid see läheb tal käes loiult ning vastumeelselt.
Hjalmar ning Ekdal lähevad pööningule sehkendama. Hjalmar nähes Ginat mõtleb ümber. Gina uurib, et kas ta võib laua siina katta . Hedvig tuleb, uurib, et kas ta saab isa aidata. Hedvig saab pintsli. Isa hoiatab aga, et kaua ei teeks ning oma silmi ei vaevaks.
Hedvig on tööga ametis. On kuulda, kuidas Hjalmar ja Ekdal pööningul vaidlevad.
Sisse tuleb Gregers. Jääb Hedvigiga rääkima. Uurib metspardi kohta, et kuidas ta öösel magas ning, et kas tüdrukul meeldib ta juures olla jne. Saab tüdruku enda kohta ka informatsiooni, et Hedvig ei käi koolis, kuna isa arvas , et tüdruk rikub oma silmad seal ära. Lubas kodus teda õpetama asuda , ent senimaani ta seda teinud ei ole. Molvik on ainult veidi tüdrukut harinud. Pööning on aga tüdrukule täiesti omaette maailm. Seal on kapp, täis raamatuid. Enamus neist on küll inglise keeles, ent pilte on sellegi poolest tore vaadata. Kunagi olevat elanud siin üks laevakapten, keda kutsuti lendavaks hollandlaseks. Isale ei meeldi, et neiu graveerimisega tegeleb. Tahab, et neiu pigem korve punuma õpiks. Hedvig tunneb pardile kaasa, et tal peret ei ole, nagu teistel koduloomadel. Gregers läheb jälle kahtlaseks, kui tüdruk ütleb lihtsa lause, et see on ainult pööning ss mees hakkab teda küsitlema, et kas ta on selles ikka nii kindel, et see pööning on.
Hedvig vaikib ja vaatab talle ammuli sui otsa. Gina tuleb köögist laudlinadega. Katavad laua. Gregers istub tugitooli ja hakkab albumit sirvima.
Gregers saab teada, et Hjalmari naine Gina tunneb ka fotokunsti, oskab retušeerida jne.
Pööningult kostab lask .
Gregers kargab püsti, ent naine rahustab kohe maha, et mehed peavad ülal jahti. Hjalmar tuleb alla koos revolvriga. Gregers uurib läbi ukse metsparti.
Gina ja Hedvig lähevad kööki.
Hjalmar hakkab rääkima oma leiutisest. Üsna salapärasest ning arengujärgus olevast asjast . Hjalmar kavatseb oma isa nime jälle ausse tõsta ning see ongi tema eluülessanne. Püssi, mis ta käes hoiab, on etendanud suguvõsas omajagu tragöödiat. Vana Ekdal oli seda relva oma oimukohal hoidnud , kui kohtu otsus välja tuli, ent ei julgenud endalt elu võtta. Tema isegi oli proovinud masenduse hoos seda sama, ent julgusest jäi ka ss puudu. Hjalmar rassib igapäev natukene oma leiutise kalla. Mõtiskleb jne. Gregers hakkab ajama , et Hjalmaris on midagi metspardist, et ka tema sukeldub vee alla ning hoiab põhjarohust kõvasti kinni. Gregers ütleb, et ka temal on nüüd eluülesanne. Hjalmar palub, et tema sellest kohe välja jäetaks. Gregers arvab endiselt, et sõber on muidagi „mürgitatud“.
Gina ja Hedvig toovad õllepudelid, viinakarahvini, klaasid ja muu sinna juurde kuuluva. Samal ajal ilmuvad eesuksest Relling ja Molvik, mõlemad ilma kübara ja üleriieteta. Molvik on frakis.
Relling on üllatunud Gregersit nähes ning toob kohe välja, et nad olevat Kõrgeorus karvu pidi koos olnud.
Mehed istuvad lauda, söövad ja joovad. Gina ja Hedvig käivad köögi vahet ja teenindavad neid.
Relling räägib, et Molvik oli eile kõva auru all olnud. Vend pidi päris deemonlik olema. Relling uurib, et kas Gregers peab ikka oma jubedas mustas tehases vastu ning kasseerib endiselt oma ideaalseid nõudmisi sisse. Raske oli aru saada, et kas Relling oli sellega heatahtlik või mitte Äriga Gregersil tõepoolest väga hästi ei läinud.
Pööninguuksele koputatakse. Hedvig läheb ja lükkab selle paokile. Vana Ekdal tuleb välja, värske küülikunahk käes. Hedvig suleb tema järel ukse.
Vana oli jahil käinud ning küüliku maha lasknud. Küülik on juba soolas. Hjalmar oli õnnetu, et isa teda kaasa ei kutsunud. Ta räägib mingist tulevasest üritusest pööningul ning et ta on välja mõelnud viisi, kudias tütre tulevik ära kindlustada. Relling uurib, et kas Gregersil ei ole hea vahelduseks perekondlikkus ringis istuda. See vastab, et ei tunne end sumbunud õhus kuigi hästi. Perenaine ärritub, ütleb, et ta tuulutab tube iga päev. Gregers ütleb juba, et seal haiseb ning lahkub lauast. Relling kisub tülli. Gregers ütleb, et ta kannab „ideaalset nõudmist“ ikka veel endaga südames kaasas. Relling tahab teda trepist alla visata . Perenaine ei lase tal seda teha, ent heidab Gregersile ette tema inetu teo oma enda toaga.
Koputatakse uksele. Suurärimees Werle, kasukmantel seljas, astub ühe sammu üle ukse.
Tahab oma pojaga nelja silma all rääkida.
Hjalmar ja Relling paremale ära. Gina läheb Hedvigiga kööki.
Werle uurib, et kas pojal on tema vastu mingid kavatsused, midagi tema uue eluülesandega seoses. Gregers heidab isale ette, et teine on terve ta elu ära rikkunud. Räägib, et vanasti ta kartis isa aga enam mitte. Kavatseb Hjalmari päästa valedest ning varjamistest. Gregers mainib veel midagi, et isa ei ole suutnud ikka veel oma valesti rehkendamist ära seedida, mille läbi ta kaotas naise päranduse. Werle uurib veel korra, et kas poeg ss ei taha firma osanikuks saada. Saades eitava vastuse, ütleb poeg veel koguni, et kavatseb terve täiega tema teenistusest lahkuda, elades edasi kõrvale pandud raha eest. Jätavad hüvasti
Suurärimees Werle lahkub.
Gregers tahab Hjalmariga pikale jalutuskäigule minna ning lähevadki. Teised räägivad edasi. Arutatakse, et kas Gregers võib vaimuhaige olla. Relling ütleb, et Gregers põeb akuutset aususepalavikku.
NELJAS VAATUS
Hjalmar Ekdali ateljee. Keset põrandat riidega kaetud päevapildiaparaat, statiiv , paar tooli, konsool jms. Nähtavasti on äsja pildistatud. Pärastlõunane valgustus . Päike on loojumas; veidi hiljem hakkab pimedaks minema. Gina seisab avatud eesuksel, väike kassett ja märg klaasplaat käes, ning räägib kellegi väljasolijaga.
Gina on kliendiga jutud ära rääkinud ning nüüd muretseb koos Hedvigiga, et kuhu Hjalmar nii kauaks jääb. Mainivad veel kord asjaolude imelikust.
Hjalmar Ekdal tuleb eesuksest. Võtab palitu seljast. Gina ja Hedvig tahavad teda aidata, aga ta ei lase.
Mees on nähtavasti tujust ära, tõre jne. Ütleb, et alates homsest kavatseb tööle hakata. Ütleb, et ei tõsta oma jalga pööningule enam mitte iialgi ning metspardil tahaks kaela üle kahekorra käänata. Kui Hedvig kisama pistab ss paps lubab seda mitte teha aga ainult oma tüdruku pärast. Mees kavatseb majapidamiseraamatu pidamise ka üle võtta. Hjalmar viib jutu suurätimehe peale ning saab teada, et tänu temale elab nende pere nii heal järjel. Ta muutub oma naise vastu õelaks, pärib mineviku kohta ning saab teada, et tema naisel oli kunagi Werle seenjoriga vahekord olnud. Mees käib ringi ning ei suuda seda kõike seedida. Erilist põhjust märatsemiseks ei ole, ent sellegi poolest on ta pahane, et naine talle sellest mitte kunagi rääkinud ei ole. Hjalmar mainib midagi ka oma naise leseks jäämise kohta.
Gregers Werle avab ettevaatlikult eesukse ja vaatab sisse.
Gregers õhutab arveteklaarimist ning et peale lõpparvet minevikuga oleks seejärel võimalik rajada uus kooselu ilma igasuguse varjamiseta. Ütleb veel, et Hjalmaris on palju metsparti.
Relling on eesuksest sisse tulnud.
Relling on Gregersi peale tige , tahab et ta ära läheks ja alatiseks. Gregers õigustab end, et ta tuli siia õigele abielule alust rajama. Relling palub, et Hedvig asjast välja jäetakse, kuna ta võib end murdeea tõttu õnnetusse viia.
Uksele koputatakse. Proua Sorby, üleriietes, tuleb sisse.
Sorby tahtis Ginaga paar sõna juttu puhuda ning ss hüvasti jätta, kuna sõidab Kõrgeorgu. Gregers seletab teistele, et tema isa kavatseb proua Sorbyga abielluda . Sorbu räägib, et kavatsevad vaikselt pulmad ära pidada. Tuleb välja, et kunagi oli Rellingul ning Sorbyl ka väike afäär olnud, ent midagi tõsesemat sellest ei kujunenud. Sorby kuulutab, et kõige parem on rajada abielu aususele ning et kõikidest asjadest peaks enne abielu rääkima. Räägib nüüd, et ta on valmis jääma ss oma mees hooldama, sest Werle jääb varsti pimedaks. Ütleb Hjalmarile, et kui tal abi läheb tarvis Werlelt ss pöördugi Grabergi poole. Hjalmar lubab seda teha, aga mitte selleks et abi küsida, vaid, et kõik Werlelt saadud abirahad ja toetused talle tagasi maksta ning vabaneda seeläbi võlast. Proua Sorby saab aru, et miski siin majas on mäda ning teeb minekut.
Hjalmar ja Gregers jätavad sõnatult jumalaga . Gina saadab proua Sorby ukseni.
Hjalmaril on hea meel, et Gregers tuli. Mõtleb, et nüüd on hoopis vana Werle see, kes õige abielu rajab, ent teisest küljest pimedaks jääb. Arvab, et see juhtub selle pärast, et ta on elu ajal teise kergeusklikke inimesi pimedaks tegi.
Hedvig, kübar peas ja mantel seljas, tuleb rõõmsalt ning lõõtsutades eesuksest.
Tüdruk ütleb, et talle tuli just vastu proua Sorby ning andis talle midagi. Isa ütleb, et ta loodab, et tüdruk nägi teda viimast korda. Hedvig saab aru, et miskit on lahti aga jätkab. Ta sai kirja ka ning isa küsib luba kirja läbi lugemiseks. Annab Hedvigile ka lugeda. See on kinkimiskiri. Vanal Ekdalil ei tarvite enam kirjatööda vaeva näha, sest Werle lubab nüüdsest iga kuu kontorist 100 krooni talle eraldada. Pärast vanaisa surma pidi aga kingitus Hedvigile langema . Hedvigil on kohe ju sünnipäev ka ukse ees. Gregers ütleb kohe, et see on lõks ning et vanamees tahab neid vaid rahaga meelitada.
Nutt kurgus , läheb Hedvig kööki.
Hjalmar rebib paberi pooleks. Ta on väga ärritunud. Küsib Ginalt, et kelle laps Hedvig on ning too vastab, et ta ei tea. Tähendab, et Hedvig on tegelikult hoopis vana Werle tütar. Hjalmar leiab, et tal ei ole seal majas enam midagi teha ning hakkab välja liikuma. Gregers soovitab neil kolmel kokku hoida. Hedvig jookseb isa kallistama ga too peletab ta eemale nagu mingi pidalitõbise.
(Kisub end Hedvigi küljest lahti ja lahkub eesuksest.)
Gregers ütleb, et ta tahtis ainult head. Gina palub jumalat, et see Gregersile andeks annaks. Hedvig tahab papsile järele joosta aga Gregers soovitab lasta mehel oma hingeline võitlus lõpuni pidada. Gina läheb ära. Hedvig ja Gregers omavahel. Hedvig ei saa aru, et miks isa tema peale pahane on aga arvab, et võib-olla ta ei ole päriselt tema laps. Gregers tahab rääkida metspardist. Tüdruk loeb õhtuti pardile palveid. Gregers soovitab tüdrukul ohverdada metspart ise nimel. Hedvig jääb sellega nõusse. Lubab paluda vanaisal part maha lasta. Gregers palub veel, et ta Ginale sellest midagi ei räägiks.
Gina tuleb eesuksest.
Naine ütleb, et Hjalwar läinud Rellingu juurde ning nüüd veel koos Molvikiga linna pummeldama läinud. Gregers on nördinud, et Hjalwar üksinda ei tahtnud olla. Lubab ta homme üles otsida ning talle aru pähe rääkida. Gina arvab,et Rellingul oli õigus, et nii läheb kui kõiksugu hullud tulevad oma komplitseeritud nõudmistega.
VIIES VAATUS
Hjalmar Ekdali ateljee. Väljast tuleb külma, hahkjat hommikust valgust. Katuseakna ruutudel on lumelörtsi. Gina, õlapaeltega põll ees, tuleb köögist harja ja tolmulapiga ning läheb elutoa ukse poole. Samal ajal tuleb Hedvig kiirel sammul eesuksest.
Hedvig on kindel, et isa on hetkel all Rellingu juures. Gina tahab alla minna ja temaga rääkida.
Vana Ekdal, hommikumantel seljas ja tuhvlid jalas , ilmub põleva piibuga oma toa uksele.
Kuuldes, et Hjalmarit ei ole, on tal kurb meel sest peab ss üksinda pööningule „ommikusele jalutuskäigule“ minema. Läheb pööningule.
Gina ütleb, et vanaisa ei tohi Hjalmari probleemidest praegu midagi kuulda.
Gregers tuleb eesuksest. Seejärel Relling.
Relling ütleb, et nende paps puhkab all diivanil ja norskab.
Gina ja Hedvig lähevad elutuppa.
Relling räägib, et Hjalmaril kisti juba poisipõlves isiksus teda kasvatava kahe tädi poolt välja. Räägib, et noorena oli ta silmapaistev isiksus olnud, keda kõik tahtsid kuulata, pluss tal oli ka hea väljanägemine olnud. Relling räägib, et ta on aidanud Hjalmaril eluvalet säilitada, mis hoiab teda õnnelikuna. Tänu sellele, et ta Molviki õnnetust deemonlikuks nimetab, hoiab ta seeläbi vennikesel eluvaimu sees, mis ei lase tal ennast masendusest ära tappa. Vana Ekdal on ehitanud endale pööningule metsa, kuhu ta on vedanud neli-viis aastat vanad kuivanud kuusepuud. Seal kasvatab ta küülikuid ning linde ja peab nende peal jahti. See kõik on eluvale aga hoiab teda õnnelikuna. Relling lahkub.
Gregers ja Hedvig räägivad jälle. Seejärel läheb Hedvig vanaisa jahile küsima, et täna võiks pidada jahti metspartide peale. Ekdal jääb põhimõtteliselt nõusse ning läheb oma tuppa.
Hedvig ootab veidi, piilub elutoa ukse poole, läheb raamatutiiuli juurde, tõuseb kikivarvule, võtab riiulilt kaheraudse püstoli ja vaatab seda. Gina tuleb elutoast harja ja tolmulapiga. Hedvig paneb püstoli kähku ning märkamatult tagasi. Hedvig ära. Gina hakkab ateljeed pühkima ja koristama . Natukese aja pärast avatakse ettevaatlikult eesuks ja Hjalmar Ekdal vaatab sisse. Tal on palitu seljas, aga kübarat ei ole. Ta on pesemata, tema juuksed on sassis ning kammimata, silmad unised ning elutud.
Mees kuulutab, et tuli, et otsekohe lahkuda. Hedvig jookseb uuesti isale vastu, mille peale mees käsib naisel ,et laps tema juurest kusagile mujale ära viia.
Hedvig läheb vaikselt ära.
Mees tahab hakata asju pakkima. Oma isa on ta nõus endaga kaasa võtma. Isa ütleb veel kord Hedvigiga kokku põrgates, et ta ei soovi kõrvalisi isikuid näha. Hedvig on sellest räigelt shokis.
(Hirmunud ja nõutu, seisab viivu liikumatult, pigistab huuled kokku, et nuttu tagasi hoida, ringutab siis kramplikult käsi. Hiilb raamaturiiuli juurde ja võtab püstoli, paotab pööninguukse, poeb sisse ja tõmbab ukse enese järel kinni.)
Hjalmar ja Gina hakkavad elutoas sõnelema.
Nüüd pakib hoopis naine mehele asju, sest teine ei saa sellega ise hakkama. Küülikuid ning muid loomi ta kaasa võtma ei ole nõus. Arvab, et isa peab sellega leppima. Flööti ka ei taha. Püssi aga tahab, ent see on kadunud. Arvavad, et vanamees on üleval pööningul ja peab jahti.
Gregers Werle tuleb eesuksest.
Uurib, et kas mehel on tõepooles tarvis oma perekonna juurest ära minna. Palub tal oma leiutuse peale mõelda. Hjalmar tunnistab aga et Relling talle selle leiutuse mõtte pähe pani. Tegelikult ta ei ole mitte midagi veel valmis teinud, ent sellegi poolest hoidis see mõte teda õnnelikuna. Räägib, et kas kui ta oma „tütrelt“ küsiks, et kas too oleks nõus oma elu tema nimel ohverdama ss oleks juba teada, mis vastuse ta saaks.
Pööningul kostab revolvripauk.
Gregers räägib, et Hedvig palus vanamees, et see metspardi isa nimel ohverdaks. Hjalmar on sellest liigutatud. Otsivad last.
Vana Ekdal ilmub oma toa uksele. Ta on täies mundrik ja kõvasti ametis mõõga vöölepanemisega.
Saavad teada, et vanamees ei ole seda lasku sooritanud.
(Hjalmar tõttab pööninguukse juurde, rebib selle lahti, vaatab pööningule ja hüüatab valjusti.)
Hedvig on pikali maas .
Hjalmar , Gina ja Gregers tassivad Hedvigi ateljeesse. Allaripnevas paremas käes hoiab Hedvig kõvasti pihku pigistatud püstolit. Asetavad ta diivanile.
Püstol on tüdruku käes lahti läinud ning ta on iseennast tabanud.
(Relling tuleb suure kiiruga ja kohe tema järel Molvik; viimane on ilma vesti ja lipsuta, frakk eest lahti. Relling lükkab laua kõrvale ja hakkab Hedvigit läbi vaatama.)
Hjalmar arvab, et tüdruk magab ainult. Relling leiab, et kuul on rindu läinud ja teda otse südamesse tabanud. Hjalmar halab, et ta on tütre enda juurest nagu metslooma ära ajanud ning nüüd on ta surnud.
Hjalmar ja Gina kannavad laiba köögiuksest välja. Relling suleb nende järel ukse. Molvik lipsab eesuksest koridori .
Relling läheb Gregersi juurde ning ütleb, et mitte keegi ei suuda teda uskuma panna, et see lask kogemata juhtus. Laeng oli kõrvetanud tüdruku rinnaesist, mis tähendab ,et ta pidi püssitoru enda vastas hoidma. Relling on pahane inimeste ning nende ideaalsete nõudmiste peale. Gregers ütleb ,et tal on hea meel, et ta on määratud olema alati lauas kolmeteistkümnes.