Mürgid (0)

Pärnumaa kutsehariduskeskus
Kokandus
Nimi Perekonnanimi
Mürgid
Referaat
Juhendaja:*****
Pärnumaa 2009

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Üldisemat mürkidest 4
Mürkainete kasutamine 5
Mürkained ja nende toime organismile 6
Selleks, et kodudes vähendada ohu tekke võimalust, tuleb järgida kõige elementaarsemaid nõudeid: 7
Mürkide toimeviisid: 8
Levinumad mürkained 9
Õnnetused ja nende ennetamine 10
Kasutatud kirjandus: 12

Sissejuhatus

Mürgid ehk toksiinid on ained, mis organismi on sattudes häirivad tugevasti normaalset elutegevust ning mis toovad esile mürgistuse sümtomid. Raske mürgistuse korral inimene sureb . Mürgid satuvad põhiliselt organismi suu, naha, hingamiselundite ning haavade kaudu. Eristatakse looduslikke , taimseid, loomseid , mikroobseid ning mineraalseid mürke, millele on lisandunud sünteetiliselt saadud mürgid. Kõik ained on suurte kogustena mürgid, seetõttu iseloomustabki mürke surmav annus. Eestis on ohtlikumateks mürktaimedeks mürk-surmaputk, kukehari , näsiniin, sügislill, käoking, koera -pöörirohi, ning jugapuu oksa ja seemned. Seega peab väga täpselt teadma mida ja millega koos kasutada kui üldse kasutada.

Üldisemat mürkidest

Eelmisel sajandil peeti tähtsamate mürkidena vesiniktsüniidhapet ehk sinihapet ja arseeniühendit. Nüüdisajal peetakse tugevaimaks mürgiks heterotsüklilist ja väga püsivat ühendit dioksiini, mis võib tekkida mõnede aromatsete ühendite põlemisel. Mürgisust katsetatakse taavliselt loomade peal. Nende peal katsetatakse kindla annusega mürki, mis näitab kui mürgine on aine erinevate annuste puhul. Sellist mürkide uurimist nimetatakse toksikoloogiaks, mis otsib mooduseid mürkide kasutamiseks argielus (näriliste, putukate hävitamiseks). Neid mürke, mida kasutatakse taimekahjurite, putukate, näriliste hävitamiseks, nimetatakse mürkkemikaalideks.
Mürkkemikaalidest on insektitsiidid ehk putukatõrjevahendid, pesitsiidid , mis on umbrohutõrjeks, fungitsiidid , mis on taimede seenhaiguste vastu, herbitsiidid, mis on keemilised umbrohutõrjevahendid, rodentotsiidid, mis on rottide, hiirte ja suslikute hävitamiseks. Mürkkemikaalid on väga mürgised inimesele ja loomadele, mistõttu tuleb järgida täpseod kasutusnõudeid.
Mürke on 2 liiki, kus ühed toimivad üldmürgistavalt, ruineerides mitmete elundite tegevuse ning teised, mis on valiva toimega, kus nad blokeerivad mõne erutus- või ainevahetuskanali. Mürgil võib olla peiteaeg, kus mürgitusnähud ilmnevad kunagi hiljem. Näiteks tsüaniidil paar minutit, metanoolil pool tundi, fosgeenil mitu tundi.
Mürgistuse puhul võib tekkida teadvus- ja psüühikahäireid kuni teadvusekaotuseni, hingamishäireid, mürgiste ja söövitavate gaaside hingamisel kopsuturse. Vingugaas ja maomürgid tekitavad verekahjustusi, raskete mürgistuste puhul hakkavad veresoonte seinad läbi laskma. Etanool , unerohud, tsüaniidid põhjustavad kehatemperatuuri langust. Sagedased on ka mürgistuste puhul krambid .
Paljud vahendid, mida inimesed iga päev oma töös kasutavad, sisaldavad mürgiseid aineid. Nende ainete keemilised omadused võivad organismi tugevasti kahjustada. Seepärast tuleb värvilahusteid, puhastusvahendeid ja muud sellist alati hoida niisuguses kohas, kust väikesed lapsed neid kätte ei saaks.
Ka paljud nautimisvahendid on mürgised.
Tubakas näiteks sisaldab nikotiini, tugevat mürki-, mis mõjub kahjulikult närvidele ja vereringele. Paljud suitsetajad haigestuvad ja surevad kopsuvähki, südame-veresoonkonna haigustesse ning mao -ja sooltoru haavanditesse. Suitsetamine takistab noore organismi arengut. Suitsetavate noorukite õpi- ja sporditulemused on tavaliselt halvemad kui mittesuitsetajatel.
Alkohol on samuti närvimürk. Väikestes kogustes kutsub ta esile kerge uimasuse, suurtes annustes aga võib põhjustada eluohtlikke halvatusi. Joobnud käituvad lohakalt ja kergemeelselt. Alkoholi tarvitamine noorpõlves takistab kehalist ja vaimset arengut. Iga noor inimene peaks aru saama, et ta rikub suitsetamise ja joomisega oma tervist.
M. Kurze *INIMENE, TERVIS, ESMAABI* Tallinn * Kirjastus "Eesti Raamat" * 1983

Mürkainete kasutamine

Oma igapäevaelus kasutavad inimesed kogu aeg mitmesuguseid kemikaale, mis valel otstarbel või valedes kogustes võivad mõjuda mürkidena. Suur osa erinevatest kemikaalidest, mis on inimesele tänapäeval väga vajalikud, on oma olemuselt mürgised - kütused, ravimid , puhastusvahendid , majapidamisgaas jne. Samas ei ole võimalik hoida mürgitusi ära neist ainetest loobumisega. Õnnetuste ärahoidmiseks on tarvis osata neid õigesti kasutada.
Kõigile kodudes kasutatavatele keemiatoodetele on ette nähtud ranged ohutusnõuded. Tootmisel kontrollitakse spetsiaalsetes laborites nende mürgisust, tuleohtlikkust ja muid kahjulikke omadusi. Sellest tulenevalt töötatakse iga kemikaali jaoks välja juhis, mille järgimine tagab toote kasutusohutuse. Kõigil kodustel keemiatoodetel on selline juhend kaasas. Kui seda kasutamisel järgida, siis ei tohiks kemikaal olla inimesele kuidagi ohtlik. Alati tuleb veel jälgida, et kodus ei kasutataks neid keemilisi aineid, mis on ette nähtud kasutamiseks tööstuses, põllumajanduses või mujal, sest sageli on siis ohutusnõuded ebapiisavad ja need võivad kujutada inimesele suurt mürgitusohtu.
Kodudes kasutatavad kemikaalide kogused ja mürgisus on tunduvalt väiksemad, kui seda on tööstuses. Mitmesugustes tootmisettevõtetes kasutatavad kogused on aga sageli sellised, et kui keegi rikub ohutusnõudeid ja midagi peaks juhtuma, siis ei ole ohustatud ainult vahetus läheduses olevad töötajad, vaid ohtu võivad sattuda ka ümberkaudses piirkonnas asuvad inimesed. Selleks, et võiks töötada sellistes tingimustes, peavad need inimesed vastama rangetele tervislikele nõuetele ja olema saanud väga põhjaliku ettevalmistuse kemikaalidega töötamiseks.
Nende objektide hulka, mis kasutavad, toodavad või säilitavad tugevatoimelisi mürkaineid kuuluvad nafta - ja keemiatööstused; mitmesugused toiduainetetööstused ja külmhooned, kus kasutatakse ammoniaaki; veepuhastusrajatised, kus kasutatakse kloori; mürkkemikaalide ning muude putuka- ja närilistetõrjevahendite laod . Väga ohtlik on ka nende ainete transport. Maanteed mööda on õnnetuse toimumise tõenäosus on suurem, kuid raudteel liiguvad suuremad kogused ja õnnetuse korral võivad seal tagajärjed olla mitmeid kordi raskemad .
Metsast leitud mürkainete tünnid

Mürkained ja nende toime organismile

Mürk on aine, mis teatud koguses organismi sattudes põhjustab elutegevuse häireid või surma.
Neid võimalusi, kus inimene puutub kokku mürgiste ainetega, on mitmeid erinevaid ning peamiselt on meid ümbritsevateks mürkideks: ravimid (tavalised arstirohud, narkootikumid), alkohol, toit, mürgised gaasid, mürgised vedelikud, tarbekemikaalid (pesemis- ja puhastusvahendid), mürkkemikaalid ( taimekaitsevahendid , putuka- ja närilisetõrjevahendid), mürgised loomad (putukad, maod).
Väike valik kodus kasutatavaid kemikaale
Mürgiste ainete organismi sattumise võimalused:

• mürgiste gaaside sissehingamine
  
• mürgi imendumine naha kaudu
  
• mürgiste ainete söömine
  
• mürgiste ainete süstimine
  

Kodused ravimid

Selleks, et kodudes vähendada ohu tekke võimalust, tuleb järgida kõige elementaarsemaid nõudeid:

• Tarbekeemiatooted tuleb hoida eemal toiduainetest!
  
• Kemikaale tuleb hoida omaette kapis või ruumis, kus nad pole lastele kättesaadavad!
  
• Mürgiste ainete peitmine juhuslikesse kohtadesse võib põhjustada kurvalt lõppevaid eksitusi!
  
• Mürgiste ainete hoidmiseks ei tohi kasutada selleks mitte ettenähtud pakendeid, näiteks toiduainete taarat jne! See on vajalik selleks, et ei tekiks eksimuse tõttu mürgitusi.
  

Õnnetuskohal on mürgituse ohtlikkust raske määrata, sest andmed on puudulikud ja mürgituse tunnused ilmuvad järk-järgult. Sageli ei ole võimalik teada saada, mis on selle põhjustanud, sest kannatanu võib olla teadvusetu ning läheduses ei ole märke selle kohta, kust mürk on pärit. Samuti on raske väikelastega, kes ei oska öelda, mida nad on suhu pannud jne. Mürgi või oletatava mürgi jäägid ja taara tuleb hoida alles kiirabi saabumiseni!

Mürkide toimeviisid:

• ärritavad mürgid, näiteks happed, leelised , kloor ja ammoniaak ; põhjustavad ärritust, põletust või söövitust nahal, silmades, limaskestadel või hingamisteedes
  
• üldmürgid takistavad rakkude hapnikukasutust, mis võivad kiiresti põhjustada surma; näiteks süsinikmonooksiid e vingugaas, vesiniktsüaniid ja väävelvesinik
  
• elundimürgid toimivad teatud elunditele ja nende talitusele, sageli just närvisüsteemile; näiteks bensiin , seatina, elavhõbe, mangaan , kaadmium , antimon, arseen , fosfor ja närvigaasid
  
• ülitundlikkust põhjustavad mürgid kutsuvad allergilistel inimestel esile ägeda allergilise reaktsiooni e anafülaktilise šoki
  

Aine mürgisus e toksilisus on suhteline ja oleneb paljudest asjaoludest. Olulised on nii aine keemilised ja füüsikalised omadused kui ka aine kogus. Oma osa etendab ka väliskeskkond, milles toimub aine ja organismi kokkupuude , samuti on tähtis organismi seisund ning reageerimine aine suhtes. Mürgi toime sõltub sellest, kas ta on sattunud organismi suu, naha, hingamisteede kaudu või süstimise teel. Mürgitustunnuste ilmumise kiirus ja intensiivsus sõltuvad mürgi omadustest, hulgast ja organismi sattumise viisist. Sissehingatava õhuga organismi sattuvate mürkainete puhul sõltub kahjustuse suurus õhus sisalduva aine kontsentratsioonist ja toime kestusest. Väga kiiresti toimivad hingamisteede kaudu ja süstimise teel organismi tunginud mürgid. Näiteks võib kiiresti surmaga lõppeda tulekahju korral tekkivate gaaside sissehingamine suletud ruumis ning otse verre süstitud mürgid. Vahel võib aga haigustunnusteta periood olla erakordselt pikk, seda eriti suu kaudu organismi sattunud mürkide puhul. Esimesteks haigustunnusteks on enamasti peavalu, väsimus ja iiveldus , sellele võib lisanduda teadvusekadu ning ka hingamise lakkamine või oluline nõrgenemine, samuti krambid. Juhul kui kannatanu on hinganud sisse hingamisteid ja kopse ärritavaid gaase , tuleb viia ta ohupiirkonnast välja värske õhu kätte ning seada poolistuvasse asendisse. Kui kannatanul on häiritud hingamine või teadvus, helista kohe 112 ning kutsu kiirabi!
Organismi sattudes hakkavad mürgid koheselt mõjutama erinevaid organeid. Mürgid on oma omadustelt väga erinevad, seetõttu ei ole sellist elundit, mis ei või saada kahjustatud. Paljud ained põhjustavad kahjustusi vahetult selles kohas, kus nad kudedesse satuvad. Eriti mõjutavad sellised mürgid silmi, nahka ja hingamisteid. Peale verre imendumist oleneb mürgi jaotumine organismi kudede vahel tema lahustuvusest rasvadest ja muudest tingimustest. Verega ringlev mürkaine tungib suuremal või vähemal määral kõikidesse elunditesse, kuid paljud ained kuhjuvad mingitesse kindlatesse kudedesse. Mürgid viiakse organismist välja neerude, hingamiselundite, soolestiku, naha, sülje- ja rinnanäärmete kaudu. Lapsi ohustavad kahjulikud ained alati rohkem kui täiskasvanuid. Laste kehakaalu kohta on nende hingamismaht suurem kui täiskasvanuil, mistõttu ohtlik mürgikogus satub kopsude kaudu kiiremini verre. Samuti on lastel naha kaudu mürkide imendumine kiirem.
Tugevatoimeliseks mürkaineks nimetatakse inimese poolt tootmistegevuses või muul majanduslikul eesmärgil kasutatavat keemilist ainet, mis oma toksilisuse tõttu võib põhjustada inimestel ja loomadel hulgaliselt kahjustusi ning keskkonna saastust. Need on peamiselt vedelikud või veeldatud gaasid. Enamlevinud on kloor, fosgeen, vesiniktsüaniidhape ( sinihape ), ammoniaak, vääveldioksiid ja vesiniksulfiid.

Levinumad mürkained

Vingugaas on värvuseta, lõhnata väga mürgine gaas . Vingugaas e süsinikoksiid tekib orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel. Tungib organismi hingamiselundite kaudu. Süsinikoksiid on tugev mürk, mis ühineb verevärvnikuga 200-300 korda kiiremini kui hapnik, mille tulemusena saab veri kopsudest hapniku asemel mürgist vingugaasi.
Süsinikoksiid on küll värvita ja lõhnata, kuid teised vingus leiduvad lõhnavad ühendid annavad kindlat märku vingugaasiohust. Vingumürgitust võivad põhjustada ahjude ja korstnate defektid, ahjusiibrite enneaegne sulgemine , ajutiste küttekollete ebaotstarbekas paigutamine ja lohakas kasutamine. Eriti ettevaatlik peab olema ahju kütmise ja ahju siibri sulgemisega õhtul, sest magamisel areneb mürgitus märkamatult. Suletud uksega garaazhis ei tohi lasta mootoril kaua töötada. Mõnikord piisab mürgituse saamiseks mõnest minutist.
Vingumürgituse esimesi tundemärke on unisus , peavalu, peapööritus, iiveldus, roidumus, kohin kõrvades või tuksed peas. Esmaabi andmisel tuleb meeles pidada: kannatanu tuleb koheselt viia välja värske õhu kätte ning vabastada ta hingamisteed . Kui ta ei saa pärast teadvuse kaotust värsket õhku, järgneb surm väga kiiresti.
Kõige sagedamini tuleb mürgitusi ette tulekahjudel, sest põlemisel eralduv suits sisaldab mitmesuguseid kahjulikke gaase. Peamiseks ohtlikuks gaasiks on süsinikmonooksiid e vingugaas, sest see eraldub enamikel sisetulekahjudel hapniku puuduse tõttu. Kuna järjest rohkem luuakse mitmeid uusi materjale, siis suureneb oluliselt ka uute mürgiste gaaside juurdetulek. Seda eriti igasuguste tehismaterjalide, sünteetika, plastmasside jne, kasutusele võtmisel.
Bensiin on kesknärvisüsteemi kahjustav narkootilise toimega mürk. Bensiin võib organismi sattuda hingamisteede ja naha kaudu, kuid mõningatel juhtudel ka allaneelamisel. Kergema mürgituse korral tekib joove ja psüühiline rahutus, kuid raske bensiinimürgitusega võib kaasneda teadvuse kadu, millele võib järgneda surm. Bensiin aurustub kergesti, kui ta on lahtises anumas või valgub maha, seetõttu tuleb alati hoida anumat suletuna. Rangelt on keelatud bensiini imemine suuga! Seda tehakse sageli siis, kui on tarvis kütust paagist kätte saada, aga spetsiaalset pumpa ei ole. Sageli kasutatakse bensiini käte puhastamiseks maalrivärvidest ja muudest raskesti nahalt maha tulevatest ainetest. Kuna bensiin imendub väga kergesti naha kaudu, siis põhjustab ta esmalt selles kohas punetuse ning naha kuivuse ning edasi võib ohustada ülejäänud organismi. Puhastamiseks tuleb kasutada ainult selleks ette nähtud kemikaale!
Ammoniaaki - NH3 - kasutatakse lämmastikhappe, väetiste, plastmasside, lõhkeainete ja puhastusseadmete tootmiseks. Üks tähtsamaid ammoniaagi kasutuse kohti on mitmesugused külmutusseadmed - piimakombinaatides jahutusseadmed, külmhooned jne. Ammoniaak avaldab ärritavat mõju organismile, eriti silmadele ja limaskestadele. Veeldatud kujul on ta sööbiva toimega, tekitab nahale külmakahjustusi. Kutsub esile pisaratevoolu ja köha. Nende ettevõtete ümbruses, kus kasutatakse ammoniaaki, on ohtlik elada, sest kui seal peaks õnnetus juhtuma, siis ohustab see päris suurt ümbruskonda.
Kloori - Cl2 - kasutatakse vesinikkloriidhappe, mitmete orgaaniliste lahustite ja ujumisbasseinis tarvitatava bakterivastase aine valmistamiseks. Samuti bakterite hävitamiseks joogivee puhastamisel ja desinfitseerivates vahendites. Tekitab silmades ja hingamisteedes kipitust ja sööbimistunnet. Kutsub esile aevastust, köha ja luksumist. Suuremates kogustes põhjustab vedeliku eraldumist kopsualveoolides, mille tagajärjeks võib olla uppumine . Looduslikesse veekogudesse sattumisel keskkonnale ohtlik, sest hävitab seal elusorganismid. Basseinides kasutatakse väga väikeses koguses, mis ei ole inimesele ohtlik, kuid hoiab vee puhtana.
Elavhõbe - Hg - väikestes kogustes leidub majapidamises ( termomeetrid ), keemialaborites. Raske hõbeläikega vedel metall . Aurud äärmiselt mürgised. Ärritab silmi, metalliaurude sissehingamisel tekib iiveldus, kõhulahtisus, hingamishäired. Põhjustab neerukahjustusi. Põrandale kukkumisel pudeneb väikesteks kuulikesteks ja hakkab veerema madalatesse kohtadesse ning koguneb näiteks põrandapragudesse. Nende kokkukogumine on lubatud ainult erivarustusega spetsialistidele, ilma kaitsevarustuseta, tuleb õnnetuskohast eemale minna.

Õnnetused ja nende ennetamine

Tarbekeemiakaubad ja muud kodudes laialdaselt levinud keemiatooted peavad hõlbustama inimese töid ja tegemisi, kuid nende tarvitamine ei tohi kaasa tuua riski saada nahakahjustusi, allergilisi haigusi, kasvajaid jms. Tööstuses on võimalik rakendada erinevaid ohutusabinõusid, mida kodudes ei ole võimalik kasutada või mis osutuvad väga tülikaks. Seetõttu on vajalik, et kõigil inimestel kujuneks loomulikuks harjumuseks enne mingi kemikaali tarvitamist selle pakendilt etiketi läbilugemine. Olmemürgituste peamised põhjused on ohu alahindamine, ohutusnõuete unustamine keemiliste ainetega töötamisel, väikelaste jätmine järelvalveta, mõtlematu iseravimine jne.
Hingamisteede kaudu toimunud mürgituse korral on abistaja esimene ülesanne kannatanu kiiresti mürgi mõju piirkonnast eemale toimetada. Seejuures peab abistaja mõtlema ka enda ohutusele. Kannatanu asetatakse puhta õhu kätte lamama ja kaetakse soojalt. Samuti vabastatakse hingamist takistavad rõivastusesemetest, avatakse kraenööbid, võetakse kaelast sall , räti või lips. Mürkainetega saastunud rõivad võetakse ära. Mürgitatu võib hakata oksendama . Et vältida okse sattumist hingamisteedesse, mis tooks kaasa hingamisteede ja -elundite kahjustumise ja lämbumise ohu, tuleb kannatanu asetada püsivasse külili asendisse.
Teadvusata inimene, kes hingab , tuleb panna külili asendisse, milles püsivad vabad ka tema hingamisteed
Sageli arvatakse, et suu kaudu organismi sattunud mürkide korral on oksendamise esilekutsumine parim esmaabivõte. Tegelikult on oksendamise esilekutsumine keelatud, sest oksemassid võivad sattuda hingamisteedesse ning põhjustada lämbumist. Mitmetel juhtudel võib selline tegevus põhjustada raskemaid kahjustusi, sest happelised ained tekitavad söögitorus söövitust ning inimene võib selle tagajärjel surra. Söövitavate mürkide neelamise järel tuleb kannatanule anda juua klaas vett.
Nahale sattunud kemikaal tuleb sealt võimalikult kiiresti jooksva vee ja seebiga ära pesta. Silma sattunud mürk tuleb loputada jooksva vee all 15 minuti jooksul.
Laiaulatuslikud õnnetused tekivad, kui mürgine või keskkonnale ohtlik kemikaal kontrollimatult nõuetekohasest turvalisest pakendist välja pääseb. Ohud sõltuvad aine omadustest, kogustest, kasutatavast protsessist, ümbruskonna kaitstusest, õnnetuseks valmisolekust. Inimesi kahjustavad tugevatoimelised mürkained juhtudel, kui nende aurud satuvad keskkonda, kui need ained voolavad maapinnale või satuvad muudele pindadele , millega inimesed puutuvad. Enamike tugevatoimeliste mürkainete puhul on ainsateks kaitsevahenditeks spetsiaalsed keemiakaitseülikonnad ning isoleerivad hingamisaparaadid. Kui kogused ei ole suured, siis aitavad ka vastavad filtrid . Kuna mitmeid aineid hoitakse väga madalatel temperatuuridel , siis peab varustusse kuuluma ka kaitseriietus külmumise vastu. Selline varustus on olemas ainult spetsiaalsetel päästemeeskondadel. Parim kaitse on ohtlikust piirkonnast evakueerumine.
Alati tuleb mürgituse või selle kahtluse korral kiiresti kutsuda välja kiirabi. Mida kiiremini alustatakse tegutsemisega, seda parem on tulemus, sest aja jooksul imenduvad mürkained järjest rohkem organismi ja võivad põhjustada pöördumatuid kahjustusi. Selleks, et kiirabi saaks hakata koheselt andma õiget esmaabi, on tarvis anda neile võimalusel informatsiooni aine ja koguse kohta, millega kannatanu kokku puutus.
Kiirabi

Kasutatud kirjandus:

http://www.koolielu.edu.ee/112/112/28.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%BCrgid
12