R ja T kategooria (1)

R ja T kategooria
Traktor kui töökoht
Traktoriga töötades tuleb veeta traktoris väga palju aega.Seega peab traktor olema konstrueeritud , projekteeritud nii et ta põhjustaks võimalikult vähe ebamugavusi . Oleks ohutu ,lihtsalt käsitatav ja hooldatatav ja töökindel.Tähelepanu nõrgenemine ja ohutunde vähenemine on üks peamisi õnnetuse tekke põhjusi.Seepärast on tähtis kõigi nõuete täpne täitmine .
Kabiin
Traktoristi töökohaks on kabiin , kuhu on koondatud kõik tähtsamad juht ja kontroll organid .Kabiini sisenedes peab traktorist kasutama treppi ja käepidemeid ,ning sees olles kasutama juhtimisseadmeid. Õnnetuste põhjused võivad olla 1)Käepidemete ja treppide vale konstruktsioon ja asetus
2) Juhtorganite vale asetus
3)Libedad kulunud trepid,põrandad
4)Traktoristi väsimus,hõivatus,tähelepanu hajumine
Trepiaste ei tohi oli üle 50 cm maapinnast . Astmete vahe mitte üle 30 cm .
Kui soetada traktor tuleb jälgida et oleks täidetud järgmised põhi tingimused.
1)hea väljavaade igas suunas,väikesed külg toed ,mitte segav sisustus
2) hea vertikaalsus nii ette kui taha
3)hea juhtrataste nähtavus
4)korralike valgustusseadmete olemasolu
5)hea taha vaade nii töötamisel kui sõidul , peeglite suurus ja asetus
Armatuurlaud
1) Saada kõige olulisemat infot minimaalselt jälgitavate vahenditega.
2) Traktorist omaks täielikku ülevaate mõõteriistade näitudes normaalses tööasendis olles.
3) Traktorist saaks kiirelt analüüsida armatuur laualt saabuvad infot.
Juhtismisseadmed

Tänapäeva traktoril on 20-30 juhtimiseks ettenähtud kangi,hooba,pedaali,käepidet,nuppu,lülitit,klahvi jne. Kangi ja hoobade juhtimiseks vajaminev jõud on maksimaalselt 5-20 neutonit . Suuremat jõudu tarbivad juhtorganid peavad olema varustatud võimendiga. Pedaalid mis käivad raskelt olgu 70 kraadise nurga all ja neile rakendatav jõud ei tohiks ületada 45 neutonit.Sagedama reguleerimised olgu lihtsalt teostatavad ja kergelt fikseeritavad. Sagedamini kasutatavad kangid ja hoovad asetsegu traktoristile lähemal.Juhtimis seadmete liikumissuunad ja neile rakendatavad jõud olgu loogilised . Juhtimisseadmete tähistamiseks kasutatagu lihtsaid kuid arusaadavaid sümboleid . Juhtimisorganid asetsegu nii et neid saab ka sõidu ajal ühe käega kasutada .
Juhitööasend

Traktorist peab traktori kabiinis viimia tunde tema tervise seisukohalt on oluline kuidas ta istub ja kuidas on koormatud tema keha erinevad lihased .
Hüdraulika
Pumpasid võib jaotada :muutumattu ja muudetava tootlikusega pumbad . Üldiselt on traktoritel ühte moodi pumbad , kuid ei ole välistatud ka vastupidine olukord. Kõik sõltub ülessandest mida üks või teine süsteem peab täitma . Tööd teevad süsteemis tavaliselt kas hüdromootorid või hüdrosilindrid . Need mõlemad muudavad õlirõhu energia mehhaaniliseks tööks.
Hüdromootorid tekitavad pöörlevaliikumise , hüdrosilindrid tekitavad sirgjoonelise liikumise. Pöörlemise või sirgjoonelise liikumisesuund aga sõltub sellest , mis otstarbeks liikumist kasutatakse . Silindreid valmistatakse kas ühepoolse toimega või kahepoolse toimega . Ühepoolse toimega silindrid saavad töötada ainult ühepoolsele survele , tavaliselt tõstmisele (nt haagise kasti tõstmine ) . Kahepoolne silinder saab aga survet tekitada mõlemas suunas. Kui on vaja saad hästi pika töökäiguga , kuid algmõõdult lühikest ühepoolset silindrit , võetakse kasutusele teleskoop hüdrosilinder . Üks variant silindreid on veel rootorhüdrosilindrid , mis tekitab välja pöörlevaliikumise, kuid see liikumine pole pidevalt ühe suunaline nagu hüdromootoril . Hüdromootorid moodustavad omaette seadmeterühma , mis erinevalt hüdrosilindritest peavad väljastama pöörlevat liikumist , neid liigitatakse : Hammasratasmootorid , Radiaalkolbmootorid , Aksiaalkolbmootorid , Hammaslattmootorid . Radiaalkolbmootori kasuks räägib eelkõige tema võime arendada suurt pöördemomenti . Kõige erinev on siin hammaslattmootor , mis põhimõtteliselt meenutab tavalist hammasratas hüdromootorit , kui erinevused on järgmised : Üks hammasratas on ehitatud sirgeks hammaslatiks , Õli juhitakse hammaslati otstesse , Algselt hakkab edasi-tagasi liikuma hammaslatt ja pöörab hammasratast . Seda mootorit kasutatakse nt ekskavaatori noole pöörlemismehhanismi käivitamiseks . Hüdrosilindrites kasutatakse suurt õlirõhku , siis on tähtis et ei toimuks õli väljavoolu silindri ja kolvivarre vahelisest alast . Selleks on kolvivarred tihendatud tihendusseadmetega . 1) Spetsiaalsest materjalist rõngad 2) Spetsiaalselt isesuruvad tihendid ehk manšetid .
Hüdrovoolikud ja nende ühendamisvõimalused
Torude ja voolikute ülessanne on ühendada üheks terviklikuks süsteemiks traktori erinevates kohtades paiknevad agregaadid. Madal või kõrgsurve torudeks või voolikuteks. Materjalideks võiad olla kumm, tekstiil , metall või kapron . Oluline et nad oleks tugevad elastsed ja õlikindlad. Kõrgsurve voolikute tugevuse tagajaks on ühe või kahekordsed metallkarkassi. Ühendamisel on oluline jälgida, et 1) voolikud oleks tugevalt ühendatud
2)voolikutel ja torudel ei oleks järske üle minekuid ega liiga tervaid pained kohti. 3)voolikud ei oleks keerdus
4)ei toimuks liigset ja pikaajalist ülekuumenemist
Hüdrovoolikud ühendatakse otsikute abil, mis on kinnitatud voolikute otstele, kas lahti monteeritaval või mitte lahti monteeritaval kujul. Kusjuures mitte lahti monteeritavad otsikud on pressitud kõrgsurvevooliku otstele .Tänapäeva traktorite hüdrovoolikute ühendamine toimub spetsiaalsete kuullukustidega ja tagasivooluklappidega varustatud otsikute abil.Lisaks kuullukustidega ühendusmuhvidele võib kasutada tavalisi keermesliitega muhve .Ühendus muhvide valik sõltub süsteemis valitsevad töörõhust ja voolikute ühendamise lahti võtmise sagedusest .Kuullukusteid ei tohiks lahti ühendada surveall .Keermesliiteid on võimalik ka surveall ühendada.Tänapäeva traktorid on varustatud spetsiaalse kraaniga , mille abil on võimalik vabastada süsteem survest enne voolikute ühendamist .Praegu kasutatakse nii veneaegseid voolikud ja ühendusmuhve kui ka euroopa standartitele vastavaid kiirühendusmuhve.
Põllumasinate kahe või kolme punktilised riputus seadmed
Erinevatest asjaoludest tingituna võivad erinevate maade traktorid olla varustatud 2 või 3 punktilise riputussüsteemidega .Kuid ka siin on allutatud süsteemid ühtsele standardile nii et on võimalik traktoriga haakida erinevate maade põllumasinaid .Põhinõueteks on :
1)Põllumasinat peab saama traktori suhtes pöörata
2)Põllumasin peab olema traktoriga jäigalt ühendatud nii et ta ei kaldu pikitelje sihist kõrvale
Ripputus seade on keeruliste hoobade, varraste ,tõmmitsate,lattide ühendatud süsteem , mis on ühenduses traktori hüdrosüsteemi tõstesilindriga ja selle kaudu toimub põllutöömasina tõstmine ja langetamine .
Stabiilsus
Ei piisa teadmisest et traktor suudab seda või teist koormat tõsta .Traktori stabiilsuseks on vaja
1)Teada palju ta tohib tõsta
2)Kasutada teatud kogust lisa raskusi
3)Teada kuidas toimub lisakoormuste jagunemine ,esiratastele minimaalselt 40 % raskusekst
Lisaraskused võib ka jaotada rataste külgedele.
Hüdrosüsteemide seadistamine

Hüdrosüsteemid varieeruvad traktorite lõikes isegi samal traktori tüübil võivad olla erinevad süsteemid.
Hüdrosüsteem on traktori juurde kuuluv loomulik osa.Peaks kontrollima kas riputus seade sobib korralikult hästi ühendatava põllumasinaga.Veolattide pingutus ketid ärgu olgu liigse pinge all , haakeriist ei ole kunagi järel väga täpselt , anna talle võimalus väikeseks liikumiseks .Traktori juhtimisstabiilsuse tagamiseks , kasuta alati lisaraskusi .
Rattad ja rehvid
Traktori rattad täidavad järgmisi ülessandeid:
1)mootorilt saadav pöördemoment muuta ratasteveojõuks
2)võtta vastu traktori,korma ja põllumasina raskus
3)pöörata ja juhtitda traktorit
4)kindlustada traktori liikumist halval pinnasel
Selle kõige tõttu peab traktori käiguosa taandama:
1.Head haakumis omadused
2.Traktori ühtlast jagunemist rataste vahel .
3.Head juhtumis omadused
Põllumajandus traktorite hüdrosüsteemid
Enamike tänapäeva traktorite hüdrosüsteemid on sentraalsed avatud tüüpi, mis tähendab seda et koguaeg toimub õlipumpamine läbihüdrojaoturi tagasi paaki . See tähendab et pump töötab kogueg ehki süsteem ei tarvitse tööd teha tõsta, langetada . Kasutatakse ka suletud sentraalset süsteemi , see tähendab et kui süsteem ei tööta siis ka õli hüdrojaoturisse ei juhita . Sellise süsteemi hüdro pumbal on muudetav tootlikus 0- kuni antud pumba maximumini ja ta võib automaatselt lõpetada õlipumpamise , kui õlirõhk saavutama mingi kindla väärtuse . Esimesel juhul nimetatakse seda süsteemi konstantse vooluhulgaga süsteemiks ja pumba töötamise seisu kohalt ei ole jaoturi hoova asend selge. Õlirõhk on selles süsteemis muutuv ja suureneb niipea kui jagaja siiber viiakse tööasendisse . Õlirõhk süsteemis saavutab maksimumi kui lõppeb silindris kolvi aktiivne käik või traktorist viib jagaja siibri neutraalasendisse . Möödavoolu klapp jaoturis avaneb ja õli hakkab jälle tagasi paaki voolama , ning rõhk süsteemis langeb , selliselt töötavad enamik vene traktorite hüdrosüsteemid , sest need kasutavad rõhutekitamiseks hammasratas pumpasid , mille tootlikus on mitte muudetav ehk konstantne .