Sidud, süsteemid ja signaalid (0)

EESTI MAJANDUSE OLUKORRAST  1900 – 1918. a. 
Majanduse üldiseloomustus
Majanduse   areng   sõltus   ülevenemaalise   turu   nõuetest   ja 
vajadustest
Kohalikul toorainel baseeruv ja kohaliku turu vajadusi rahuldav 
tööstus oli valdavalt väiketööstus. Tähtsamateks  harudeks  olid:
• mineraalide töötlemine 
• toiduainetööstus
• puidutööstus
Perioodil   1900   –   1913   suurenes   tööstustoodang   umbes   2,4 
korda.
Tööstuse   kogutoodangus   moodustas     1/3   tekstiilitööstuse 
toodang
Teisel   kohal   oli   toiduainetööstus   (peamiselt   viina   ja   piirituse 
tõttu)
Kolmandal kohal oli metallitööstus.
Kergetööstus   andis   sajandivahetusel     62   %   tööstuse 
kogutoodangust.   Metallitööstus   hakkas   üle   kanduma 
Tallinnasse, kus paiknes ¾ metallitööstuse ettevõtetest.
Narva ja Tallinn andsid kokku 77,9 % tööstuse kogutoodangust.
Esimese maailmasõja eel  sõjatööstuse ettevõtteid ei olnud. 
Vahetult   enne   sõda   ehitati   laevatehased,   mis   hiljem   hakkasid 
tootma   ka suurtükimürske.
Tööstusettevõtete  olukord sõltus sõjalistest tellimustest.
2. Tööstuse arenemine 20.sajandi algul
Tekstiilitööstus   oli   endiselt   tähtsaimaks   tööstusharuks.   Teisel 
kohal oli toiduainetööstus, kolmandal metallitööstus
Laevaehitustehaste ehitamine aktiviseeris kogu metallitööstuse
tegevust. Suuremad metallitööstuse ettevõtted olid:
• Volta
•  Krull
• Wiegand
Suuri tellimusi sai vaguniehitustehas  Dvigatel
Toimus   tootmise   kontsentratsioon.   Esimeseks   monopoliks   oli 
1900.a.   lõpul   moodustatud   džuudivabrikute     sündikaat,   kuhu 
kuulus ka Narva Linaketramise  Manufaktuur
Tsemenditööstuse   ettevõtted   kuulusid   Girald   de   Soucantoni 
perekonna juhtimisel olevale monopolistlikule grupile.
Neile kuulus ka :
•  aktsiaselts  Port-Kunda
• Valtu tellisetehas
• tikuvabrik Huene ja Co Vaivaras
Olulist kohta etendas väliskapital. Saksa kapitaliga  olid loodud:
•  Waldhof
• Volta
• Krull
• Mayer
• Narva Linamanufaktuur
• Hiiu-Kärdla Kalevivabrik
Sõja eel asutati saksa kapitaliga Noblessneri laevaehitustehas.
Metallitööstus jäi sõja alguses ilma inglise koksist ja kivisöest.
Orienteeruti Donbassi söele, kuid sellest ei jätkunud.
Puuvillavabrikud   kasutasid   välismaalt   sisseveetavat   puuvilla, 
mille   transportimine   sõja   ajal   oli   raskendatud.   Suur   osa 
väikeettevõtetest suleti.
Puidu-   ja   paberitööstusel    tooraine    puudust   ei   olnud,   kuid 
tootmist   siiski   koondati.   Põhjuseks   oli   Waldhofi 
tselluloosivabriku hävimine 1915.aastal.Sõja ajal  ehitustegevus  
vaibus,   vähenes   nõudlus   metsamaterjali   järele.   Tööle   jäid 
saeveskid, mis tootsid metsamaterjali sõjaväeosadele.
Toiduainetööstus oli killustatud väikeettevõtete vahel. Tööliste 
arv vähenes 
Tööstuse   areng   oli   ühekülgne.   Kujunes   välja   sõjavajadusteks 
töötav suurtööstus, mis täitis  riiklikke  sõjalisi tellimusi.
4. Põllumajanduse areng
Elanikkonna peamiseks tegevusalaks oli põllumajandus.
Talumajanduse areng ajutiselt  pidurdatud – viljahinnad  langesid .
Laienes    karjakasvatus    –    piimakarjakasvatus .   Vähesel   määral 
kasvatati lihaveiseid ja rasvasigu.
Jätkus põlluharimise intensiivistamine:
•  hariti  üles uusi maid
• võeti kasutusele kunstväetisi
muretseti uusi põllutöömasinaid
• erilist tähelepanu pöörati sordiaretusele
Külas   vähenes   sotsiaalne    kihistumine .   Domineerima   hakkas 
iseseisvate väikepõllumeeste kiht.
20.sajandi algul kujunes teravaks probleemiks maapuudus.
Valitsevaks jäi mõisnike suuromand Kogu maafondist  kuulus:
• mõisnikele 58 % ja 
• talurahvale 42 % maafondist
Kõrge   maahind   ei   võimaldanud   talukohti   osta.   Põhja-Eestis 
arenes talukohtade ost aeglasemalt kui Lõuna-Eestis. 
Sajandivahetusel   algas   ühistegevuslik   liikumine.   Ajendiks   sai 
piimakarjanduse areng.
1889.a.   juunis   toimus   Eesti   Põllutöökongress,   mis   pooldas 
ühistegevust.
Tartu Eesti Laenu- ja Hoiu Ühisuse loomine .Otsus võeti vastu 
1900.a.  juunis, põhikiri kinnitati 1901.a. juulis.
1904.a. moodustati Rakvere Linna Tulekinnituse Selts
1905.a. Valga ja 1906.a. Narva Vastastikuse Tulekinnituse Selts.
Oluline koht oli karja kontrollühingutel. Esimene kontrollühing 
loodi 1.mail 1909.a.
Kaubandusoperatsioonidega tegelesid varem põllumeesteseltsid. 
Ostu-müügi ühingud tekkisid  1902 .aastal.
Tegevust alustasid  Antsla  ja Sindi  tarbijate ühistud.     
                           
EESTI MAJANDUSE ARENG AASTATEL 1918- 1940
1.     Majanduse üldiseloomustus
       
24.veebr. 1918.a. kuulutati välja Eesti riiklik  iseseisvus
Riigi majandus  vajas ümberkorraldamist.
1918.a. nov. hakkas kehtima Eesti mark
1928.a. asendati  Eesti  krooniga
Eksport  – import   toimus väliskaubanduse nõukogu kaudu
Piirati   importkaupade   sissevedu.   Tööstuse   ja   kaubanduse 
arendamiseks  anti tegevusvabadus erakapitalile.
Tootmisaladest   tähtsaim   oli   põllumajandus.   Põllumajanduslik 
toodang moodustas a. 1928-1930 74 % Eesti kogutoodangust.
Oluline tähtsus ka metsandusel. Mets hõlmas 20,1 % maast.
Väiksem tähtsus oli kalandusel, kus tegutses 1,5 % rahvastikust.
2. Tööstuse areng
Likvideeriti eesti oludesse mittesobivad hiigelettevõtted.
Rajati uusi väiksemaid ettevõtteid ja tööstusharusid.
Eelistati  oma toorainet omavaid tehaseid:
       kütusetööstus  - rajanes põlevkivi kaevandamisel
       puidutööstus    - oma metsamaterjali  kasutamisel
       meiereid, tapamajad jne. – põllumajandussaaduste
                                    ümbertöötlemiseks
Toiduainetööstuse arengut soodustas nii siseturu kui ka 
välisturu laienemine.
Piimatööstuses jätkus tootmise kontsentratsioon
1936.a. muudeti Riigi Turbatööstused riiklikuks aktsiaseltsiks
Eesti Turbatööstused. 
1937.a. alustati  Tootsi   briketitehase ehitamist (valmis 1939)
1936.a.   asutati   riiklik   aktsiaselts  Telliskivitehased  .   1937.a. 
valmisid  Aseri ja Sindi tehased. 
1938.a. Tallinna tellisetehas.
Uute   riiklike   tehastena     rajati   aktsiaselts    Kunstkivitehased 
(1937), Vasalemma  Murd
 
1923.a.  hakati kasutama tolle,  mis aitasid tööstusettevõtetel
kindlustada siseturgu
Tegevust alustasid:
• Kilgase sukavabrik
• a/s Rauaniit
• elektrilambipatareide tehas  Urania
• osaühing Põhjala
Saksa kapitali abiga  rekonstrueeriti  Tallinna tselluloosivabrik,
ehitati  aktsiaühing     Eesti Kiviõli    õlitehas
Metallitööstuse suurimaks ettevõtteks kujunes 
F. Krulli   tehas  900 töölisega ,
järgnesid: Raudteetehased, sadamatehased  Ilmarine   ja 
                 Volta
3. Rahandus  ja pangandus
24. veebr. 1918.a. asutati Rahandusministeerium,
mille põhiülesandeks sai :
• riigiasutuste eelarve-ettepanekute läbivaatamine
• riigi eelarve eelnõu koostamine
Aastatel 1918 – 1920 aastaeelarved puudusid. Krediite määrati 
perioodiliste krediidinõudmiste järgi.
1925.a. võeti vastu kindlam  eelarve-ettepanekute kord:
• eelarvete  koostamiseks
• eelarvete kinnitamiseks 
• eelarvete täitmiseks
Ühtlasi viidi eelarveaasta kalendriaastalt üle  perioodile 
1.aprill kuni järgmise aasta märts
1932.a.   sanktsioneeriti   kulude   piiramise   kord.   Riigi   eelarve 
tasakaalus hoidmiseks kehtis  kolmekordne  eelkontroll:
• eelarve-ettepanekute läbivaatamine ja kärpimine
• eelnõusolekud ja krediitide avamine kuude kaupa
• õigus maksta välja kulusid  laekuvate tulude piires
24. veebr. 1919.a. alustas tegevust   rahvuslik  keskpank  – Eesti 
Pank , mis oli algul hoiu- ja laenupank. Emissioonioperatsioonid 
jäid riigikasssale. 
1924.aastaks   oli   pank   välja   laenanud   6   miljardit    marka , 
krediitide   tagasisaamine   osutus   raskeks.   Valitsuse   korraldusel 
alustas pank kullatagavarade realiseerimist. 
Vaja oli teostada põhjalikke ümberkorraldusi.
Rahvasteliidu abiga saadi Inglise pankadelt   28 milj. kroonine 
välislaen.
1. jaanuarist  1928 kehtis uue rahaühikuna  kroon (=100 marka),
seoti  Rootsi krooniga. 
Rahareformiga   paralleelselt    teostati    Eesti   Panga  reform.   Eesti 
Pank muudeti  aktsiapangaks valitsuse aktsiate müümise teel.
Panga nõukogus olid esindatud:
• tööstuse, kaubanduse
• põllumajanduse  ja ühistegevuse
• tööliste esindajad
Eesti Pangal keelati: 
•  kaubelda ja osa võtta ettevõtlusest
• maksta kasvikut hoiusummadelt
• anda riigile laenu üle 1/6 jooksva  eelarve tulusummast
• anda laene kinnisvara tagatisel
Laenud jaotati kolme rühma:
• pikaajalised (A liik)
• uuele põhikirjale mittevastavad (B liik)
• põhikirjale vastavad (C liik)
1933.a.   II    kvartalis    toimus   rahavääringu   33   %-line 
devalveerimine.
Tõus   panganduses   algas   1933.a.   lõpul.   Sõja   puhkemisega 
1939.a.algas hoiuste äravool.
  Iseseisvuse   esimestel   aastatel   etendas   riiklik    finantseerimine  
olulist osa. Krediite  kasutati:
•  linnaelanike  toitlustamis- ja küttekriisi lahendamiseks
• maareformiga loodud taludele 
• riikliku põlevkivitööstuse ja turbatööstuse asutamiseks
• koolimajade ehitamiseks
• riiklike pankade  põhikapitaliks
• laenude andmiseks eramajandusele.
4. Kaubanduse areng 
Pärast iseseisvumist toimus uute kaubandusorganisatsioonide 
loomine
Sisekaubanduses  etendasid olulist osa  kooperatiivettevõtted
Kasvas kiiresti ühiskaupluste arv (majanduskriisi tulemusel
paljud suleti)
 Suurenes ka väliskaubandus. Väljaveoartikliteks olid:
• või,  sealiha , kanamunad,  kartul ,
• metsamaterjal,  tselluloos , paber
•  tekstiilikaubad
• lina,  tuletikud , klaas
Ekspordiks läks umbes ¼ kogutoodangust.
1934.aastast hakati välja vedama ka teravilja.
Aastatel 1923 – 1939 olid väljaveos:
  I kohal  põllumajandussaadused ja elusloomad
  II kohal tööstustoodang
  III kohal metsasaadused
Eestisse sisseveetavatest kaupadest olid tähtsamad:
• kivisüsi, kunstväetised,  petrooleum
• raud, teras
• tekstiilikaubad
•  masinad , autod
• teravili
• puuvill,  kemikaalid .
 
        
5. Põllumajanduse areng 
10.oktoobril 1919.a. andis Asutav Kogu välja Maaseaduse .
Alustati maade väljajagamisega uute talude loomiseks.
Enne maareformi oli eksisteerinud:
      suurpõllumajandus mõisate näol ja 
      väikepõllumajandus talude näol.
Pärast reformi kujundati põllumajandus enamuses ümber
talumajandussüsteemile.
Eesmärgiks oli elujõuliste perekonnatalundite moodustamine.
28.jaan.1920.a. Maareformi teostamise määrus:
   uutele maasaajatele anti talukohad rendilepingu alusel kuueks
   aastaks. Pärast sellist  katseaega  anti maa pärandatavaks 
   kasutamiseks. 
Maareformiga   rajati   uusi   ja   soodustati   vanade   talude 
arengut.
Eesti   Vabariigi   põllumajanduse   peaharuks   oli   looma-
kasvatus, loomakasvatuses omakorda piimakarjakasvatus. 
See   oli   taludele   peamiseks   sissetuleku   allikaks. 
Põllukultuuridest toodeti müügiks kartulit ja lina.
Põllumajanduse peamiseks eesmärgiks oli arendada neid 
harusid, mille  toodetele  oli välismaal turgu.
1919.a. maareformi tulemusena loodi juurde 54 000 talu.
Talude arv ulatus 1939a. ligi 140 000-le.
Suurt   osa   etendas   põllumajanduses   ühistegevus. 
Põllumajanduslikud   ühistud   moodustasid   umbes   90   % 
kogu Eesti ühistegelisest  liikumisest .
Eriti kasvas piimaühistute arv (I oli moodustatud 1908.a.)
1911.a. keskühistu Estonia  piimasaaduste turustamiseks.
1937.a. kooperatiivühing Eesti Lihaeksport 
1937.a. Eesti Munaeksport
Ühistegevuse   vanemaid   alasid   olid     masinaühingud   (I 
moodustati 1899.a.).
1939.aastaks registreeriti 208 kaubandusühingut.
Ühistegevuse   eesmärgiks  oli  omaabi   põhimõttel  taotleda 
majandushüvesid oma  liikmetele .
EESTI VABARIIGI LIKVIDEERIMINE JA ÜLEMINEK 
NÕUKOGUDE LIIDU KOOSSEISU
21. juulil 1940.a. vastuvõetud deklaratsiooni kohaselt kuulutati 
Eesti Nõukogude Liidu Sotsialistlikuks  Vabariigiks.
Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamistega. Algas:
• pankade
• suur- ja väiketööstuse
• transpordiettevõtete natsionaliseerimine
Perioodil 1940 – 1941 natsionaliseeriti üle 900 tööstusettevõtte.
1940. aasta augusti lõpuks oli riigistatud peaaegu kõik  pangad ,
1940.   aasta   septembris   algas   kaubandusettevõtete    massiline  
riigistamine .
Väliskaubandustehinguid   võis    sooritada    ainult   majandus-
ministeeriumi lubade alusel.
1940.   aasta   IV   kvartalist   sätestati   Eestis   plaanimajandus. 
Majanduse juhtimises oli  keskne koht NSV Liidu  Riiklikul
Plaanikomiteel.   Algas   majanduse   ümberkorraldamine     NSV 
Liidu huvidest lähtudes. 
Võeti   suund   tööstuse   forsseeritud   arendamisele.   Eelistempos 
hakati   arendama   rasketööstust,   millele   järgnesid   tekstiili-   ja 
toiduainetööstus. 
Eesti NSV pidi muutuma 4 –5 aastaga arenenud tööstusmaaks. 
Tööstuse forsseeritud arendamine toimus teiste majandusharude 
arvel Eesti võimalusi ja vajadusi eirates.
23.   juulil   1940.   aastal   kuulutati   maa   kogu   rahva   omandiks. 
Hakati ellu viima maareformi, mille kohaselt läks maa riiklikku 
maafondi. Maa võeti ära nendelt, kes suutsid seda harida ja loodi 
uued, kuid elujõuetud  talud . Uusmaakoha keskmiseks suuruseks 
kujunes  10,6 hektarit. 
Alustati   ka   ettevalmistustega    kolhooside    loomiseks:   loodi 
masinatraktorijaamu ja hobulaenutuspunkte. 
Masinatraktorijaamad   (MTJ-d)   pidid   saama   maal   sotsialismi 
tugipunktideks. Põllutöödel jäi nende osatähtsus tühiseks. Loodi 
mõningad  kolhoosid , kuid massiliseks kollektiviseerimiseks ei 
olnud nõukogude võim veel suuteline.
Esimene  kolhoos  moodustati 25. sept. 1940 .a. Narva lähedal 
(Krasnaja Niva). Mõned kolhoosid moodustati ka Tartu-, Harju- 
ja Petserimaal.  1941. aasta suveks oli moodustatud kümmekond 
kolhoosi.
18.  aprillil  1941. aastal kuulutati välja põllumajandussaaduste 
müügikohustus (madalate hindadega). 
14. juunil 1941. aastal algas Eestis küüditamine. Siberisse viidi 
kokku 10 154 inimest.
25.   nov.   1940.a.   toimus    rahareform .   Eesti    kroonid    vahetati 
rublade vastu kursiga 1 kroon = 1,25  rubla  (tegelik  kurss   oleks 
pidanud olema 1 kroon = 8-10 rubla).
Seoses Teise maailmasõjaga korraldati majandus ümber sõjaaja 
vajadustele lähtuvalt. Sõjaväe varustamiseks rakendati tööle ka 
kerge-   ja   toiduainetööstuse   ettevõtted.   Kehtestati 
kõikvõimalikud  maksud : isikumaks, maja- ja kõrvalhoonemaks, 
tulumaks , nn. palgatulumaks, maamaks jms.
Sõja puhkedes katkes  liiklus  õhuliinidel. Aktsiaselts Ago võeti 
1940. aasta suvel Aerofloti koosseisu ja viidi 1941. aasta suvel 
tagalasse.   Lennukeid   kasutati   sõja-aastail   Nõukogude   Liidu 
tagalas lennukoolides.
1940 – 1944 a. vähenes Eesti rahvaarv 200 000 inimese võrra 
(1.jaan. 1939. a. elas Eestis 1 133 917 inimest, neist oli eestlasi 
1 000 360 ehk 88,2 %).
Eesti majandus Teise maailmasõja järgsetel aastatel
Majanduspoliitika    aluseks   sai   sotsialismi   ülesehitamise   idee. 
Selleks natsionaliseeriti kõik suuremad tööstus-, kaubandus- jt. 
ettevõtted.
Esimene sõjajärgse viisaastaku plaan koostati aastateks 1946 – 
1950,   kus   nähti   ette   masina-,   põlevkivi-   ja   põlevkivikeemia- 
ning ehitusmaterjalitööstuse kiire arengu.
Sõjaeelne põlevkivitoodang ületati juba 1946. aastal. Loodi uus 
tööstusharu   –   põlevkivigaasitööstus,   mis   orienteerus   Eesti-
välisele tarbijale. Põlevkivigaas suunati Kohtla-Järvelt torujuhet 
pidi  Leningradi  juba 1948. aastal. 
Olulised   muudatused   toimusid   turbatööstuses.   Rekonstrueeriti 
Tootsi turbabriketitehas.
Kiiresti arenes metallitööstus:
•  taastati  elektrimootorite tehas Volta
• uue   tehnika   said   Tallinna   Masinatehas   ja   Ilmarine,   Eesti 
Kaabel ,  põllutöömasinatehas Võit.
Kiiresti arenes ka kergetööstus, eriti tekstiili- ja jalatsitööstus. 
Taastati Kreenholmi ja Balti manufaktuur.
Sõjajärgsel   viisaastakul    kadus    Eesti   tööstusest   lõplikult 
erasektor    (1945.   a.   7   %).    Viimased    väikeettevõtted 
natsionaliseeriti     1947.   aastal.     Kuni   1958.   aastani   töötasid 
linnades   käsitöölisi   ühendavad   nn.   töönduslikud   artellid,   siis 
reorganiseeriti need riigiettevõteteks.
Maareform    vähendas   oluliselt   nende   talumajapidamiste 
tootmisvõimalusi,     mis   olid   andnud   suurema   osa 
põllumajandustoodangust.  Maareformi  ebaotstarbekust märgati 
juba 1945. aasta lõpul.
Aastatel 1944 – 1947 võõrandati 927 049 hektarit maad, millest 
142 622 hektarit oli põldu. 
1947. aasta sügisel loodi Eesti NSV-s esimesed viis kolhoosi:
• 23.   aug.   V.   Kingissepa   nimeline   kolhoos    Valjala    vallas 
Saaremaal
• 5. sept. kolhoos Säde Kavastu  vallas  Tartumaal
• 10. sept. kolhoos Võit Põlva vallas Võrumaal
• 27. okt. kolhoos Oktoobri Võit Kuigatsi vallas Valgamaal
• 3. dets. kolhoos Ranna Lihula  vallas Läänemaal.
1948.-1949.   aastal   loodud   kolhoosid   ei   olnud   suured. 
Keskmiselt   oli   ühel   kolhoosil   463   ha   põllumajandusmaad, 
sealhulgas põldu 204 hektarit.   1950. aastal hakati väikseid ja 
hästi juhitavaid kolhoose  ühendama suurteks.  Samas algas ka 
kolhooside allakäik. Aastail 1950 – 1954 vähenes maarahvastik 
57 400 inimese võrra.
Kolhoosnike   tasustamine   toimus   normipäevade   alusel.   Alates 
1959 . aastast hakati maksma rahalist töötasu.
Kolhooside ja sovhooside  tekkimisega  kadus maalt ka peremees .
Eesti majandus NSV Liidu rahvamajanduskompleksis
Eesti NSV kuulus Balti majanduspiirkonna osana üleliidulisse 
tööstuskompleksi.   Eriti   arendati   üleliidulise   tähtsusega 
tootmisharusid.   Põlevkivitööstuse   kõrval   pöörati   suurt 
tähelepanu:
• masinaehitusele
• metallitöötlemisele
• tekstiilitööstusele
• tselluloosi- ja paberitööstusele
• toiduainetööstusele.
Aastatel   1957   –   1965   muutus   kogu   majanduselu   juhtimine 
paindlikumaks,   kui   enamik   tööstusettevõtteid   allutati   vahetult 
liiduvabariigi  kontrollile .
Aastad   1958   –   1961   oli   Eestimaa   industrialiseerimise 
suuraastad.   Forsseeriti   masina-   ja   metallitööstus.   Eesti 
tööstustoodang suurenes samal perioodil 1,7 korda. 
  Ehitati ümber Kalinini-nimeline Tallinna vedurite ja vagunite 
remonditehas    ja   nimetati   ümber   Tallinna   elavhõbealaldite 
tehaseks.
1959.   aastal   lasti   käiku     H.   Pöögelmanni   nim.   Tallinna 
raadiotehnikatehas.
1957.   aastal   alustati   Narva   lähistel   Balti   soojuselektrijaama 
ehitamist.
Tsemenditehase   Punane   Kunda   rekonstrueerimist   alustati 
1958.aastal.  1959. aastal anti käiku Kohtla mineraalvatitehas.
Rekonstrueeriti   ja   laiendati   ka   toiduainetööstusettevõtteid. 
Peaaegu   poole   toiduainetööstuse   toodangust   andis   liha-   ja 
piimatööstus.
Oluliselt   muutus   tööstuse   struktuur.   Eesti   Vabariigi   perioodil 
andis   rasketööstus   25   %,   1960.   aastal   aga   50   %     tööstuse 
kogutoodangust.   Statistika   andmetel   kasvas   tööstuse 
kogutoodang  pidevalt.
Hoolimata rasketööstuse eelisarendamisest,   säilitasid küllaltki 
olulise koha ka kerge- ja toiduainetööstus.
1960.aastateks oli Eesti põllumajanduses kujunenud peamiseks 
haruks   loomakasvatussaaduste   tootmine.   Tsentraliseerimise 
käigus   väikesed   kolhoosid   likvideeriti   ja   loodi   uued 
hiigelmajandid. 
Põllumajanduses arendati välja kaks tootmisharu:
• piima ja liha tootmissuunaga tõuveisekasvatus
•  peekoni  tootmissuunaga  seakasvatus .
Nende   kõrval   ka   linnu-,   lamba-   ja   karusloomakasvatus   ning 
mesindus.
Kadusid    endised   keskused   ja   ääremaadel   olnud   külad.   Alates 
1960.    aastatest    hakkas   Eesti   üldilmet    muutma    ulatuslik 
maaparandus . 
Eesti põllumajanduse kogutoodangust andis:
• taimekasvatus ligi 30 &
•  loomakasvatus  ligi 70 %.
Peamiseks tootmisharuks kujunes loomakasvatus. 1975. aastal 
andis loomakasvatus   põllumajanduse koguproduktist 67,8 %.
Tootmise   kontsentreerimine   tõi   kaasa   looduskeskkonna 
saastamise.
1970.   aastatel   ammendusid   NSV   Liidus   tööstuse   ja 
põllumajanduse   ekstensiivarengu     võimalused.     Tööstuses 
kujundasid   kohalikku   majanduspoliitikat   üleliidulised 
ametkonnad   oma   huvidest   lähtuvalt.   Suur   osa   oli   sõjalistel 
tellimustel.
Põllumajanduse   areng   allutati   üleliidulise     toitlusprogrammi 
täitmisele. Sisseveetava teravilja baasil laiendati kiires  tempos  
seakasvatust. Välismaa teravilja vastuvõtuks ehitati Tallinnasse 
Uussadam.
Ka tööstus rajanes peamiselt sisseveetaval toorainel. Kohalikul 
toorainel töötavad harud andsid 1/3 tööstustoodangust.   Eestist 
veeti   välja   üle   ¼   toodangust.   Elektrienergiast   läks   teistesse 
liiduvabariikidesse   üle   poole,   metsa-,   puidu-,   tselluloosi-   ja 
paberitööstuse   toodangust   üle   35   %,   toiduainetööstuse 
toodangust   peaaegu   40   %.   Osa   tööstusettevõtteid   rahuldas 
eelkõige üleliidulisi vajadusi.
 Põllumajandus oli tööstuse kõrval ka 1980.aastatel tähtis haru. 
Eesti   NSV   maafondist   oli   suur   osa   metsa   all   (koos   võsaga 
46,8%).  Põllupind moodustas kogu maafondist 21,8 %. 
Saagikuse tõstmiseks kasutati mineraalväetisi  1980. aastatel ühe 
põllumaa   hektari   kohta   üle   kümne   korra   rohkem   kui   Eesti 
Vabariigis 1939. aastal.
Kolhoosi- ja sovhoosiperedes vähenes loomapidamine. Arvati, 
et individuaalsektor ei ole enam põllumajanduses vajalik.
EESTI  TAASISESEISVUMINE  JA ÜLEMINEK 
TURUMAJANDUSELE
1. Majanduspoliitilisest olukorrast
Eestis tehti esimesed sammud turumajanduse suunas juba enne 
taasiseseisvumist 1980. aastate lõpus.
1980.   aastate   keskpaigaks   valitses   Eestis   üldine   majanduslik 
stagnatsioon .   Avalikustati   informatsiooni   keskvõimude 
kavatsusest rajada Põhja-Eestisse uued fosforiidikaevandused.
Kaevandamine oleks kaasa  toonud  ökoloogilise katastroofi ning 
ka uue migrantide sissevoolu.
23.   augustil   1987.   aastal   (Molotov   –   Ribbentropi   pakti 
aastapäeval)   toimus   esimene   poliitiline   väljaastumine.     Aasta 
hiljem toimus massidemonstratsioon (Balti kett). 
1987. a. juulis kuulutati välja IME (Isemajandava Eesti) idee, 
mis   käsitles   isefinantseeriva   ja   isejuhitava     Eesti   majanduse 
rajamist  endise Nõukogude Liidu koosseisus . 
13. aprillil 1988. aastal asutati  Rahvarinne . Poliitilise surve tõttu 
võeti     Ülemnõukogus     vastu   16.   novembril   1988.   a. 
iseseisvusdeklaratsioon, mis kuulutas kõik Eesti  ressursid  Eesti 
omandiks. 
30. märtsil 1990. a. kuulutas uus Ülemnõukogu võimu Eestis 
ebaseaduslikuks.    Parlament    kuulutas   välja   Eesti   Vabariigi 
taastamise    üleminekuperioodi.   Üleminekuprotsessi   osadena 
järgnesid   väikeettevõtluse,   talupidamise   ja   erateeninduse 
legaliseerimine,   osaline   hindade   vabakslaskmine   ja 
pangasüsteemi   taastamine.   20.   aug.   1991.a.   kuulutas   Eesti 
Ülemnõukogu välja Eesti taasiseseisvuse.
Reformide   teine   järk   algas   1992.   aasta   juunis   rahareformiga. 
Kinnistatud   kursiga     8   EEK   =   1   DEM   kroon   tagati 
välisvaluutaga vastavalt  valuutakomitee  režiimile.
2. Majanduse areng
Endise   Nõukogude   Liidu   turu   kaotamine     põhjustas   tootmise 
järsu   languse.   Aastatel   1989   –   1993   vähenes   sisemajanduse 
koguprodukt  (SKP)  37 % , 1994. aastal aeglustus langus umbes 
3 % -ni.
1994. aasta teisest poolest oli märgatav üldine suund majanduse 
stabiliseerumisele   ja   paranemisele.   Majandustegevuse   langus 
peatus    ja   1995.   aastal   algas   nõrk   3   %-line   tõus.   Toimus   ka 
ekspordi   ja   kodumaise   nõudluse   suurenemine   ning 
intressimäärade langus.
  Nii   tööstuse   kui   ka   põllumajanduse   toodangu   langus   jätkus 
aastatel 1992 – 1995, vähenedes vastavalt umbes 58 % ja 37 %. 
Üleminekuperioodi   mõju   oli   eriti   tugev     1992.   aastal,   kui 
toodangu languseks kujunes 29 %. Pärast 1992. aastat langus 
aeglustus.
Eesti majandustegevuses etendab  olulist osa  kaubandus. Kuni 
1991.   aasta   lõpuni   korraldas   Eesti   kaubandust   täielikult 
Nõukogude Liidu tsentraalplaanimajandussüsteem.  1991. aastal 
hõlmas  liiduvabariikide   vaheline  kaubandus 95 % kogu Eesti 
ekspordist   ja   85   %   kogu   impordist.   Siseturu   avamisel 
lääneriikidele,   Nõukogude   Liidu   kokkuvarisemisel   ja 
Vastastikuse   Majandusabi   Nõukogu   (VMN   e.   Comecon) 
tegevuse lõpetamisel oli suur mõju Eesti kaubakäibele. 1992.a. 
moodustas endiste Nõukogude Liidu vabariikide (kaasa arvatud 
Läti ja Leedu) osa Eesti ekspordist mitte rohkem kui 47 % ja 
impordist 45 %.  Ka 1994. aastal oli Venemaa  üheks  oluliseks 
kaubanduspartneriks, kuid tema osa oli kogukaubanduses umbes 
kolm   korda   väiksem   kui   1991.   aastal.   Vaatamata   Venemaa-
poolsetele mitmesugust  laadi  majandussanktsioonidele   ( topelt  
import- tollid   jt.)  on ekspordimahud     aasta-aastalt  suurenenud. 
Üldine   kaubavahetuse   maht   Venemaaga   tõusis   4,4   miljardilt 
kroonilt    1993.aastal     16,4   miljardi   kroonini   1997.   aastal. 
Venemaa osatähtsuse tõusu Eesti kaubakäibes on prognoositud 
kuni 20 – 25 %-ni. 
Põllumajanduse olukorrast
Pärast rekordtaseme saavutamist aastatel 1986 – 1989 vähenes 
Eesti põllumajandustoodang järsult. Ametliku statistika järgi oli 
Eesti   põllumajanduslik   koguprodukt   1995.   aastal     47   % 
madalam   kui   1986.aastal.   Ka   loomade   arv   vähenes   pidevalt. 
Perioodil 1990 – 1995 vähenes veiste ( lehmad  välja arvatud), 
sigade,   lindude   ja    lammaste    arv   umbes   60   %.   Lehmade   arv 
vähenes nimetatud perioodil umbes 30 %. 
Põllumajandusreformid   käivitati   Eestis   1989.   aastal. 
Põllumajanduspoliitika   eesmärgiks   oli   majandite   ja   agro-
toiduettevõtete   muutmine   turule   orienteeritud   ettevõteteks. 
Taluseadus   alustas   põllumajanduse   privatiseerimise   protsessi 
(taluseadus võeti vastu 6. dets. 1989. aastal). Eesmärgid olid:
• elanikkonna varustamine põhitoiduainetega
• era- ja ühistuliste majandite arendamine
• vähem arenenud maapiirkondade arendamine
• kodumaiste toiduainete turu  stabiliseerimine
Pärast järsku põllumajanduse kogutoodangu vähenemist 1990 – 
1995. a.   (40 %), algas 1996. aastal stabiliseerumine ja 1997. 
aastal väike tõus. 
Põllumajandusreform oli 1. jaan. 1998.a. seisuga lõpetatud 361 
ühismajandist 322-s. 1997. aastal oli Eestis 22 722 talu ja 854 
põllumajanduslikku   ettevõtet   (osaühingud,   aktsiaseltsid, 
riigimajandid).
Põllumajanduslikele   ja   teistele   maapiirkondades   tegutsevatele 
ettevõtetele   sooduslaenude   ja   ettevõtlustoetuse   andmist 
korraldab   Põllumajanduse   ja    Maaelu    Krediteerimise   Fond 
(PMKF). 1998. aastal eraldati fondile 97 miljonit krooni. Fondi 
eelarves   oli   planeeritud   kapitalitoetusteks   52   miljonit   krooni, 
laenuintresside   kompenseerimiseks   20   miljonit   krooni   ning 
laenudeks 25 miljonit krooni. 
Eesti tööstusest
Eesti tööstuse struktuur, mis oli välja kujunenud 1989. aastaks, 
ei   vastanud   taasiseseisvunud   ja   plaanimajanduselt   turu-
majandusele ülemineva Eesti Vabariigi vajadustele.
Tööstuse struktuur on muutunud ettevõtete ümberprofileerimise 
või    likvideerimise    kaudu.     1990.   aastate   alguse   ja   keskpaiga 
tööstus   arenes    kiirema    käibetsükliga   ja   väiksemat   hulka 
kapitalivahendeid   nõudvates   harudes   (näiteks   kergetööstus   ja 
mööblitööstus).Aastatel   1990   –   1991   toimus   märgatav 
tootmismahtude vähenemine ja 1992. aastal algas struktuuriline 
kriis.
1991.   aastal   andis   tööstus   38,   1   %   sisemajanduse   kogu-
produktist,   1993.   aastal   vaid   26,3   %.   Tselluloositootmine 
lõpetati , paberi- ja paberitoodete valmistamine vähenes 1993. 
aastal võrreldes 1992. aastaga 5,9 korda. 
Tööstus   stabiliseerus   1993.   aastal.   See   ei   tähendanud   aga 
Idaturule   mõeldud   endiste   tootmismahtude   taastamist,   vaid 
sobiva   tööstuse   struktuuri   kujundamist.   Ekspordivõimelise 
tööstuse   kujundamisel   tuleb   arvestada   rahvusvaheliste 
standarditega.
Kõige   suurem   langus   oli   masinaehituses   kui   Idaturuga   kõige 
tihedamalt  seotud tööstusharus. Masinaehituse toodangu langus 
oli 1992. aastal 50 %, 45-st masinaehituse ettevõttest vähendasid 
toodangut 37.
Eesti tööstuse olukorda 1995. aastal iseloomustas suure hulga 
tööstusettevõtete müük eravaldusse. Tööstus moodustas SKP-st 
18,6   %.   Krediiditurul   tõusis   tööstuse   usaldusväärsus   ja 
ettevõtted said rohkem krediite. 
1996. aasta alguses tööstustootmine Eestis vähenes,  elavnemine  
algas aasta teisel poolel. Aasta alguse tööstustoodangu languse 
põhjuseks olid turustamisprobleemid.   Jätkus riigile kuuluvate 
ettevõtete  erastamine . 
1997.   aasta   oli   Eesti   tööstusele   väga   edukas.   Esimest   korda 
kümnendi   jooksul   kasvas   tööstustoodang   märgavalt   nii 
võrreldavates   kui   ka   püsihindades.   Tööstusettevõtted   müüsid 
oma toodangut  1997. aastal 32,3 miljardi krooni eest.
Tööstuse kasvu peamisteks põhjusteks olid:
• soodne  finantsseis
• omandisuhete selginemine tööstusettevõtete osas
• varasematel aastatel tehtud investeeringud
• eksporttoodangu areng.
Sarnaselt   1990.   aastate   keskpaigale   jätkasid   välisinvestorid 
Eestisse   investeerimist,   kuid   uudse   nähtusena   alustasid   Eesti 
tööstusettevõtted investeerimist välismaale.
Toiduainetööstus
 on   Eesti   üks   olulisemaid   ja 
suuremahulisemaid tööstusharusid (tööhõive 1997.a. oli 22 000 
inimest).   Tootmise   kontsentratsioon     toiduainetööstuses   on 
kõrge – 12 suuremat  firmat  annavad üle poole kogu müügist. 
Toiduainetööstuses   eristatakse   tegevusalade   järgi   15   peamist 
haru.   70   %     toiduainetööstusesse   tehtud   investeeringutest 
suunati 1997. aastal seadmete muretsemiseks. 
Kergetööstus  on   toiduainetööstuse   kõrval   tähtsuselt   teine 
tööstusharu. Allharude järgi jaguneb :
• tekstiilitööstus
• riietusesemete tootmine
• naha- ja jalatsitööstus
Rõivatööstuse   ettevõtted   on   osa   võtnud   mitmetest   Euroopa 
rõiva-ja tekstiilimessidest, näiteks Interstoff World Frankfurdis.
Rõivatootjad   on   võtnud   suuna   esinduskaupluste   võrgu 
loomisele.   Selles   harus   on   väikeettevõtete   areng 
komplitseeritum,   nende   pärusmaaks   jäävad   üldjuhul 
allhanketööd.     1997.   aastal   oli   suuremate   rõivatootjate 
allhanketööde osa 10 –30 % piires.
Metsatööstuse alla on arvatud:
• puidu töötlemine ja puidust toodete valmistamine
• tselluloosi, paberi ja pabertoodete valmistamine
• mööbli tootmine
Metsatööstus   on   kohalikul   toormel   töötav   tööstusharu.   1997. 
aastal   muutus   märgatavalt   metsatööstuse   allharude   toodangu 
osatähtsus tööstusharu toodangus:
• suurenes puidu töötlemine
• suurenes ka paberi ja pabertoodete tootmine
• vähenes mööbli müük
Metsatööstuse arengut pidurdasid:
• turustamisraskused ja finantsprobleemid
• kvalifitseeritud tööjõu puudus
• paljude väikeettevõtete vanad seadmed
•  aegunud tehnoloogia
1997.   aastal   jätkus   puidu   töötlemise   mahu   kasv.   Võrreldes 
1996.aastaga suurenes puidu töötlemisel  1997. aastal:
• saematerjali tootmismaht 20 %
• puitlaastplaatide toodang 25 %
• puitkiudplaatide toodang 10 %
• vineeritoodang 8 %.
Puidu   töötlemise   areng   sõltub   metsamaterjali    ostmise  
võimalustest. 23. sept. 1997. a. võttis Vabariigi Valitsus vastu 
“Riigimetsas   ülestöötatud   metsamaterjali   müügikorra”,   mis 
lubab   kuni   35   %   riigimetsadest   saadavast   puidust   müüa 
metsamaterjalina. 
 Metsatööstuse edasise arengu tagamiseks on vaja:
• täiustada riigimetsast puidu müügi korda
• tõsta tootlikkust ettevõtetes
• välja töötada ühtne saematerjali standard
• lahendada välisturgudele mineku küsimused.
Keemiatööstuse saab jagada kolme allharusse:
• keemiatoodete
• kummi- ja plastikaattoodete
• asfaltbetooni tootmiseks
Keemiatööstuse   osakaal   vabariigi   tööstuses   oli   1997.   aastal 
8,8%.     Samal   aastal   erastati   keemiatööstuse   viimased     kaks 
suurettevõtet:
• AS Ephag erastas 65 % AS-i Silmet aktsiatest
• AS Eriõli omandas 100 % AS-i Kiviter aktsiatest.
Metalli-   ja   masinaehitustööstuse  osakaal   vabariigi   tööstuses 
oli 1997. aastal 9,5 % ning selles harus tegutses 840 ettevõtet. 
Jätkuvalt   on   arenenud   auto   turvavööde   ja   autotarvikute 
valmistamine   autotööstusele.   Tähelepanu   väärivaks   on     AS 
Norma  koostöö laienemine General Motorsi kontserni kuuluva 
SAAB.i   tehasega.   1998.   aastal   alustati   turvavööde   tootmist 
Poolasse rajatava OPEL  Astra tehase tarbeks.
Kiirelt on arenenud seina- ja katusekatte profiilide tootmine ja 
eksport.   Teiste   transpordivahendite   allharu   ettevõtted   on 
laevaremondi   kõrval     arendanud   raudteeveeremi   remonti, 
masinaehitust. 
Ehitusmaterjalitööstus.  Ehitusmahtude   vähenemine   aastatel 
1989   –   1994   viis    ehitusmaterjalide    tootmise   kiirele   vähene-
misele.   Ehitustegevuse   elavnemisega       1994.   aastal   algas   ka 
ehitusmaterjalide tootmise suurenemine. Ehitusmaterjalitööstuse 
arengut soodustasid:
• erastatud firmad
• väliskapitali osalusega firmad
1996.   aastal   lõpetati   ehitusmaterjalitööstuses   ettevõtete 
erastamine   (v.a.  RAS  Kunda  Tehased).     Samal   aastal  tegeles 
ehitusmaterjalitööstuses   tootmisega   144   ettevõtet   rohkem   kui 
4600   töötajaga.     Üle   60   %   toodangu   aasta   müügist   andsid 
välismaa   kontsernide   haldusse   kuuluvad   firmad.   Suuremad 
tootjad   olid:   AS   Kunda-Nordic    Tsement ,   AS   Silikaat,   AS 
Glaskek. 
Kõige   perspektiivsemateks   ja   majanduslikult   tulutoovamateks 
maavaradeks Eestis loetakse  looduslikke  ehitusmaterjale. Eriti 
hinnatakse  lubjakivi , dolomiiti ja savi mõningaid liike.

Document Outline

• Majanduse üldiseloomustus
• EESTI MAJANDUSE ARENG AASTATEL 1918- 1940
•                  Volta
  • Aastatel 1918 – 1920 aastaeelarved puudusid. Krediite määrati 
  • Ühtlasi viidi eelarveaasta kalendriaastalt üle  perioodile