RNA-de kaudu, mille tulemusena geen ei avaldu ehk valgusünteesi ei saa toimuda. 2006. aastal said Andrew Fire ja Craig Mello Nobeli preemia füsioloogias ja meditsiinis esmaselt 1998.aastal avaldatud töö eest Nature ajakirjas . Fire ja Mello avastasid RNA interferentsi. RNA interferentsis on kahte tüüpi RNA molekule – mikroRNA ja siRNA . Need eelnimetatud väiksed RNA-d võivad seonduda teistele RNA-dele , tõstes või alandades nende aktiivsust, näiteks seondudes mRNA-le, takistavad nad sellelt toimuva translatsiooni ehk valgusünteesi. RNAi rada leidub paljudes eukarüootides, kaasa arvatud kõrgemates hulkraksetes loomades , ning mida alustab ensüüm Dicer. Dicer lõikab pika kaheahelalise RNA ehk dsRNA molekulid väiksemateks umbes 20 nukleotiidi pikkusteks fragmentideks, mida nimetataksegi siRNA-ks. Iga siRNA hargneb lahti kaheks üheahelaliseks RNA-ks (ssRNA): guide-ahelaks ja passenger ehk anti-guide-ahelaks
maailm huvitavad kui teisele ta näeb lihtsalt rohkem värve samas vikerkaares. Maailma tajumine pole, mida õppida, vaid see on kodeeritud meie geenidesse, segunenud verega, mis vanemalt lapsele kandub. 50% kujundab inimest ühiskond, kus ta elab, kuid ülejäänud osa tuleb eellastelt, nende harjumustest ja isikupärastest omadustest. Lumi tundub märg neile, kellele ei meeldi vesi ja talv, ent lummavalt kaunis neile, kelle jaoks on külmad lõbusad ajad, seondudes suusatamise, uisutamise või kelgutamisega. Sealhulgas võib lund katsudes meenuda lumememme ehitus ja tahtmatult venib näole särav naeratus maailma tajumine ja saadud informatsiooni läbielamine ongi eksisteerimine ise. See voolib inimesest selle, kes ta on: ainulaadse ja kordumatu. Keskkond, kus kasvatakse ja arenetakse, jätab tahtmatult oma tunnuspitsati. See võib väljendada keelekasutuses, nt murded, riietusstiilis, nt põhja pool on riietus soojem kui
1.VIIRUSTE GENEETIKA Viiruste definitsioon Viirused on obligatoorsed rakusisesed parasiidid Viiruspartiklid assambleeritakse eelnevalt valmissünteesitud komponentidest Viiruspartiklid ei kasva ega jagune Puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgusünteesiks Viirus on võimeline nakatama teatud tüüpi rakke, seondudes rakupinna spetsiifiliste retseptoritega: Loomaviirused Taimeviirused bakteriviirused e. bakteriofaagid Bakteriofaag T4 E. coli rakke nakatamas Viiruste avastamine Nimetus “viirus” tuleneb ladinakeelsest sõnast virus, mis tähendab mürki Viiruseid õpiti bakteritest eristama alles 20. sajandi künnisel
tuletada valgu ruumilist struktuuri (aga ei osata...veel). Müoglobiin ja hemoglobiin – mõlemad on heemi prosteetilise rühmana sisaldavad valgud ja füsioloogiline tähtsus seisneb võimes siduda hapnikku (heem otseselt seotud hapnikuga). Müoglobiin esineb lihasrakkudes, hemoglobiin erütrotsüütides. Hemoglobiinis on neli heemi, müoglobiinis üks. Iga heem seob ühe O2 molekuli. Allosteeriline effektor – molekul, mis mõjutab ensüümi aktiivsust, seondudes allosteerilisse saiti (mitte aktiivsaiti, st. ei konkureeri substraadiga). Positiivne allosteeriline efektor, negatiivne allosteeriline efektor (allosteeriline inhibiitor). Aktiivne tsenter – ensüümi piirkond, kuhu seondub substraat ning mis sisaldab reaktsiooniks vajalikke aminohapete kõrvalahelaid. Katalüütiline tsenter – kõikide aminohapete kõrvalahelad, mis on vajalikud reaktsiooni läbiviimiseks. Michaelis Menteni võrrand Vmax, KM, kcat, kcat/KM
identsus tugevale alusele. Erikson nimetab seda enneaegseks identsuseks. Sel juhul ei ole kriis saanud läbida oma loomulikku kulgu ja psühhosotsiaalset moratooriumi võidakse läbi elada hiljem. Erik Homburger Erikson 3 Psühhosotsiaalse enesemääramise protsess võib nõuda noorukilt korraga liiga paljude asjade üle otsustamist, milleks ta ei ole veel küps. See võib tekitada identsussegaduse, seondudes hirmude, keskendumisraskuste jt häiretega. Nooruk on saavutanud oma identsuse siis, kui ta on läbinud kriisi ning võtnud vastu oma elukutset ja ideoloogiat puudutavad otsused. Identsuse saavutamine on eelduseks tõeliselt intiimsete suhete loomiseks. Noorus (20-25) intiimsus või isolatsioon. Lõpetanud oma identsusotsingud, soovib noor täiskasvanu ühendada oma identsuse teiste omaga. Eriksoni järgi on nüüd käes uus arengustaadium, mil ollakse valmis intiimsuseks
• Esineb madala pH korral • Email, mis koosneb peamiselt hüdroksüapatiidi kristallidest, neid lõhustatakse orgaaniliste hapete poolt • Mineraalid difundeeruvad hambast välja ja neid viiakse sülge • Hamba struktuur nõrgeneb Remineralisatsioon • Protsess, kus kaotatud mineraalid asendatakse fluorapatiidi kristallidega • Stateriin, aitab kaasa kaltsiumi ja fosfaadi soolade stabiliseerimist, võib algatada kaitva kile formeerimist seondudes hüdraksüapatiidiga • Peptiidid (histatiinid, tsüstatiinid ja proliinirikkad proteiinid) jäävad hamba pinnale hüdroksüapatiidiga seotuna, nad võimaldavad mineraalide tungimist emaili remineralisatsiooniks ja piiravad mineraalide väljapääsu • Madala molekulmassiga proteiinide fraktsioonid aitavad reguleerida ja suurendada remineralisatsiooni • Fluoriidi olemasolul süljes kiireneb kristallide sadenemine, moodustub
ja talitusvõime taastumist. Neruon ehk närvirakk kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Sünaps on koht, kus ühe neuroni neuriit ehk akson puutub peaaegu või täiesti kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Mediaatorained on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetsest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega. N: Atsetüülkoliin Õppimine, mälu, ärkvelolek Noradernaliin Tähelepanu, ärksus Dopamiim Üldine motiveeritus, edasipüüdlikus Serotoniin Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Närviimpulss levib ühelt neuronilt teisele sünapsite kaudu VASAKU AJUPOOLKERA FUNKTSIOONID: Seotud parema kehapoolega, integreerib korraga palju sisendeid, töötleb infot lineaarselt, tegeleb ajaga, verbaalne väljendus,
9. Mida tead miRNA kohta? miRNA väikesed (19-24 nukleotiidi) üheahelalised RNA molekulid, mis on pöördkomplementaarsed mingilt eukarüootselt geenilt tekkinud mRNA järjestusega. Pri-miRNA transkriptidel on juuksenõela struktuur. Inimgenoomis 450 1500 miRNA geeni. Üks miRNA geen suudab vaigistada sadu mRNA geene, kuna seondumine eelistatult geeni 3' UTR alasse nõuab homoloogsust ainult 7 np osas! Mõjutavad geeniekspressiooni translatsiooni tasemel - seondudes mRNA molekulile, põhjustavad mRNA translatsiooni represseerimist.miRNA võib olla seondunud mitme erineva mRNA-ga, sest seondumisel ei pea RNAd olema täielikult homoloogsed nagu seda siRNAde korral. NB! miRNA on endogeense päritoluga 10. Nimeta RNA alatüübid ja nende olulisemad funktsioonid? 1. Kodeeriv RNA ehk mRNA , mis transleeritakse valgujärjestuseks . 2. Mittekodeeriv RNA ehk ncRNA, mida ei transleerita valguks
valguga (kaitseks deadenüleerimise ja mRNA lagundamise eest). 3´UTR ala sisaldab lagundamiseks vajalikke signaale. Näiteks histoonide mRNA 3'UTR-s asub nn.juuksenõela struktuur, mis destabiliseerib ja põhjustab mRNA hulga .AU-rikkad järjestused mRNA-s mRNA stabiilsust. mRNA kodeeriva ala järjestused esimese 12 13 np ulatuses. Stabiilsust reguleerivad valgud trans faktorid (mõjutavad mRNA ga seondudes PABP valk). 12. Hormoonide toime geeniekspressiooni kontrollis? 13. Kuidas toimub geeniekspressiooni kontroll translatsiooni tasandil? 14. Milliseid mehhanisme kasutatakse valkude post translatsiooniliseks modifitseerimiseks ja töötlemiseks eukarüootses rakus? II chaperonid ja heat shock valgud, mis abistavad valgu pakkimisel. III valkude inaktivatsiooni mehhanismid. lagundamine tavaliselt lüsosoomides ja ER-s. IV
kasutamist energeetilisel otstarbel. Oluline on ka kasvuhormooni mõju süsivesikute ainevahetusele ta pärsib glükoosi transporti perifeersete kudede rakkudesse. Soodustades lipolüüsi ja piirates glükoosi tarbimist korraldab kasvuhormoon seega organismi süsivesikute varude säästlikku kasutamist. Kasvuhormooni toimemehhanism võib olla kas otsene või kaudne. Ainevahetuslikke protsesse mõjutab kasvuhormoon otseselt seondudes rakumembraanis talle spetsiifiliste retseptoritega reguleerib ta raku ainevahetust, stimuleerides näiteks rasvkoes lipolüüsi või pärssides glükoosi transporti lihasrakku. Seevastu kasvuprotsesse reguleerib ta kaudselt. Nimelt stimuleerib kasvuhormoon kindlate peptiidide sünteesimist maksas, vähemal määral ka muudes elundites. Need polüpeptiidid somatomediinid vabanevad verre, transporditakse kudedesse, kus nad seotakse rakkudes
nukleotiidi sünteesi. 9. Defineeri prokarüootne operon. Kirjelda geeni aktivatsiooni protsessi pro-karüoodis trp või lac operoni näitel. Funktsioneeriv üksus, nukleotiidne järjestus sisaldab: *operaator DNA lõik, mis aktiv/inhib strukt. geene; sinna seostuvad aktivaator/repressor *promootor RNA-pol seondumiskoht + initsiatsioon *struktuurne geen sellelt toodetakse mRNA *regulaatorgeen st. repressor, mis kodeerib regulaatorvalgu, mis seondudes operaatoriga takistab transkriptsiooni. Operon kobar järjestikuseid geene, mida transkribeeritake ühelt promootorilt ning mille transkript omab paljude erinevate valkude transleerimiseks vajalikku järjestust. lac-operon valke toodetakse vaid laktoosi olemasolul Laktoosi operon sisaldab promootor, operaator, 3 struktuurset geeni : lacZ, lacY, lacA (esimesed 2 vajalikud). Lac operon on indutseeritav, sest geenid avalduvad vaid laktoosi olemasolul
ga. Seetõttu kaotab geene ja kogub mutatsioone. Soo määramine · imetajatel, s.h. inimesel on soo määramisel otsustav osa Y chr-l · Normaalselt on XX naine ja XY mees. XO on naissoost ja XXY meessoost isendid. (Y chr on akrotsentriline chr). · Y chr-s p- õlas asub SRY geen, mis kodeerib testiste arengut määravat valku TDF · TDF on regulaatorvalk (transkriptsioonifaktor), mis seondudes DNA-ga kontrollib testiste arenguks vajalike geenide avaldumist · testiste formeerumisel embrüos algab hormoon testosterooni sekretsioon · testosteroon määrab isassoo ja meessoo omaduste tekke · testosteroon seondub paljude rakkude retseptoritega ja kannab signaali tuuma, mis tingib raku diferentseerumise · rakkude diferentseerumisega tagatakse primaarne soo määramine
komplementaarsed ja komplementaarsete lämmastikaluste vahel moodustuvad vesiniksidemed-- A ja T vahel on 2 H-sidet ning G ja C vahel 3 H-sidet. 5. Millised on nukleotiidide muud funktsioonid rakkudes peale nukleiinhapete monomeerideks olemise? Nukleotiidtrifosfaadid on rakkudes kasutusel energia kandjatena, sest need on makroergilised ühendid, levinuim energiakandja on adenosiintrifosfaat (ATP), kuid kasutusel on ka teiste nukleotiidide trifosfaadid. Erinevate rühmadega seondudes moodustavad nukleotiidid koensüüme (näiteks koensüüm A). Tsüklilised nukleotiidid on signaalmolekulideks (näiteks cAMP). 6. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Rakkudes on laias laastus 2 erinevat nukleiinhapet-- DNA ja RNA-- millel on erinevad ülesanded-- DNA on geneetilise info kandja ja RNA on geneetilise info vahendaja. Nukleiinhapped on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DNA-l on kindel
* kapsli polüsahhariidid – takistavad antikehade kinnitumist, indutseerivad tsütokiinide vabanemist * adhesiinid – pinnaproteiinid (kollageen, fibronektiin), mis soodustavad kinnitumist peremeeslooma valkudele, moodustavad biofilmi. * peptidoglükaan ja lipoteihhoiinhape – stimuleerivad tsütokiinide vabanemist 2. Stafülokoki eksotoksiinid ja nende aktiivsused * alfatoksiin – alfa-hemolüsiin – toksiinile on tundlikud vereliistakud, makrofaagid, granulotsüüdid. Neile seondudes vallandatakse keeruline reaktsioonide seeria, vabanevad tsütokiinid ja põletikumediaatorid, millega aktiveeritakse naha nekroos, aidatakse kaasa koe nekroosile ja tokseemiale (mürkveresus). Tõsise S. aureuse infektsiooni korral septiline šokk. Põhjustab täielikku hemolüüsi ümber koloonia (vereagaril). * beetatoksiin – beeta-hemolüsiin (sfingomüelinaas C) – kahjustab sfingomüeliini rikkaid membraane (nt erütrotsüütidel). Ebatäielik lüüs vereagaril.
Plasmiidid aitavad koha-neda teatud keskkonnatingimustega ning üldiselt plasmiidid ei sisalda elutegevuseks hädavajalikke geene nagu näiteks ribosoomide geene. Plasmiidi ja kromosoomi mõiste võib olla hägune, sest üle 400 kb suurused plasmiidid sisaldavad ka ribosoomide geene ning pole konjugeeritavad. Nukleoidi moodustumisel mängivad histoonilaadsed valgud olulist rolli. Need valgud seonduvad DNA-ga kolmel erineval moel: DNA-d painutades, mähkides DNA enda ümber või seondudes korraga kahe-le DNA järjestusele sildu moodustades. Kuna histoonilaadsed valgud seonduvad DNA-ga, siis neil on bakteri jaoks kahetine roll pakkida DNA-d ning reguleerida geenide transkriptsiooni. Üldiselt on his-toonilaadsed valgud globaalsed 17 transkriptsiooniregulaatorid, kuna nende seondumiskohti on bakteri genoomis palju. Histoonilaadsete valkude hulk pole E. coli's konstantne, nende
Leidumine rakus: tuumas, tuumakeses, üksikute molekulidena tsütoplasmas Tüübid ja ül.: tRNA- transpordi RNA molekulid mis toovad mRNA-lt saadud info põhjal ribosoomi õiged aminohapped rRNA- ribosoomi RNA mRNA- informatsiooni RNA- kopeerivad, toovad gen. Info rakutuumast valkude sünteesi kohta miRNA – väikesed üheahelalised RNA molekulid, mis on pöördkomplementaarsed mingilt geenilt tekkinud mRNA järjestusega, Mõjutavad geeniekspressiooni translatsiooni tasemel - seondudes mRNA molekulile, põhjustavad mRNA translatsiooni represseerimist, miRNA võib olla seondunud mitme erineva mRNA-ga, sest seondumisel ei pea RNAd olema täielikult homoloogsed NB! miRNA on endogeense päritoluga, s.t., et organism sünteesib seda ise 9. DNA replikatsioon, selle käik, ensüümid, kõik muu. Dna helikaas lõikab ahela kaheks-> single nucleotide ensüümid liituvad ahelaga, hoiavad seda lahus -> polümeraas III ehitab uue ahela 5’-3’-> RNA primase paneb
rakumembraani ning virgatsained vabanevad rakkudevahelisse ruumi. Sageli vabanevad virgatsained erutunud närvirakust paigas, kus teise neuroni rakumembraan on vaid kümmekonna nanomeetri kaugusel. Sellist närviimpulsiülekannet nim sünaptiliseks. Mis on virgatsained? Tooge mõned näited ainetest ja seotud funktsioonidest. Virgatsained on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetsest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega. Atsetüülkoliin Õppimine, mälu, ärkvelolek Noradernaliin Tähelepanu, ärksus Dopamiim Üldine motiveeritus, edasipüüdlikus Serotoniin Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Õppimine Mis on õppimine? Nimeta liigid Õppimine on uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel. 1. Harjumine ehk habituatsioon - seisneb selle äraõppimises
Konkurentne pöörduv inhibeerimine - ravim seondub paremini kui substraat ning seetõttu ei ole substraadil enam võimalik seostuda. Reaktsioon on blokeeritud Konkureeriv inhibeerimine - etanooli ja etüleenglükooli koos esinedes eelistab keha etüleenglükooli, kui etanooli hulga suurenedes eelistab jälle etanooli. Mittekonkurentne pöördumatu inhibeerimine - aspiriin atsetüleerib tsüklooksügenaasi pöördumatult. Mittekonkurentne pöörduv inhibeerimine - inhibiitori seondudes muutub ensüümi aktsiivtsentri konformatsioon ning substraat enam sinna ei mahu. Nt merkaptopuriin, leukeemiaravim, mis inhibeerib puriinide biosünteesiahela esimese ensüümi ja sellega ka DNA sünteesi. Ensüümide inhibiitorid ravimitena Sildenafil - viagra toimeaine, kaitseb cGMP-d lagunemise eest, tagades NO initsieeritud regulatsiooni kestva toime. Aspiriin - inhibeerib pöördumatult nii COX-1 kui COX-2, pole selektiivne.
- Parasumpaatiliseks osaks Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks (kiirendab südametegevust, laiendab pupille), parasümpaatiline juhib organismi taastamist (aeglustab südametegevust, tõmbab kokku pupillid). 6. VIRGATSAINED. · Mis on virgatsaine? Virgatsaine ehk neurotransmitter on keemiline ühend, mis vabaneb tegevuspotensiaali mõjul närvilõpmetest ja muudab teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega. · Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? Atsetüülkoliin- õppimine, mälu, ärkvelolek Glutamaat- universaalne erutusvirgatsaine Noradrenaliin- tähelepanu, ärksus Dopamiin- motiveeritus,edasipüüdlikkus, sõltuvus Serotoniin- meeleolu, hetkeajede kontroll Endopioidid- valu mahasurumine, sotsiaalne lähedus Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine Depressiooni korral on tserotoniini süsteem alatalitluses.
aktivaatoriteks, kusjuures neid, mis vähendavad valgu aktiivsust, nimetatakse allosteerilisteks inhibiitoriteks. Termin allosteeria tuleneb kreeka keelest vihjates faktile, et allosteerilise valgu regulatoorne sait on füüsiliselt kaugemal kui ta aktiivsait. Mõned oligomeersed valgud, kel on kvaternaarne struktuur, toimivad rakumetabolismis regulaatoritena – regulatoorsed ensüümid. Biokeemias tähendab allosteeriline regulatsioon ensüümi ja teiste valkude reguleerimist, seondudes efektormolekulile valgu allosteerilises saidis (see tähendab kohta, mis pole valgu aktiivsait). VALKUDE UURIMISMEETODID 1. Tsentrifuugimine, diferentsiaal ja gradientfuugimine Tsentrifuugimisega on võimalik eraldada osakesed, mis erinevad massi või tiheduse poolest. Suurendades tsentrifuugi kiirust on võimalik katseklaasi põhja viia järjest väiksemaid osakesi. Diferentsiaalfuugimine – kaks või enam fuugimist erinevatel tingimustel.
- Pre ja postisünaptilised - Inhibitoorsed ja eksitatoorsed - Ioonsed ja metabotroopsed - Rakumembraanil paiknevad või rakusisesed retseptorid Ravim-retseptor kompleks - Retseptorid ja ained mis nendega interakteeruvad on keemilise olemusega ning nad käituvad vastavalt keemilistele printsiipidele Ravimite konkurents retseptoritel - Ravimitega on võimalik mõjutada sünaptilist erutuse ülekandumist ühelt närvirakult teisele - Agonist – ravim mis seondudes retseptoriga tekitab sarnase efekti endogeensele mediaatorile - Antagonist – ravim mis reageerides retseptoriga ei tekita ise bioloogilist efekti kuid blokeerib või vähendab agonisti või endogeense ligandi poolt vahendatud efekti. Piirab kehaomast liigset molekuli vm - Partsiaalagonist – ravim, seondudes retseptoriga tekitab intermediaalse efekti - Pöördagnoist – ravim mis seondudes retseptoriga tekitab vastupidise efekti agonisti toimele
ppGpp poolt negatiivselt reguleeritavate promootorite puhul põhjustab see nukleotiid RNA polümeraasi dissotseerumise avatud kompleksist. ppGpp mõju translatsioonile ppGpp translatsiooni pärssiv mõju ilmneb mitmeti. ppGpp interakteerub translatsiooni initsiatsioonifaktoriga IF-2 ning blokeerides initsiaator-tRNA-kompleksi seondumise ribosoomiga. ppGpp võib mõjutada ka translatsiooni elongatsiooni, seondudes elongatsioonifaktoritega EF-TU ja EF-G (seondub eeskätt EF-G-ga) ja inhibeerida sel viisil elongatsiooni. Translatsioonil kulutatakse GTP energiat. Kuna ppGpp on sünteesitud GTP-st, langeb rakkudes GTP kontsentratsioon ja ka see võib hakata translatsiooni piirama. 5. Selgitage geeniregulatsiooni mehhanisme, mida võimaldab transkriptsiooni ja translatsiooni samaaegne toimumine bakterirakus? Transkriptsiooni regulatsioon Parasjagu sünteesitavalt mRNA-lt algab kohe ka translatsioon
Kui geeni ekspresseeritakse, siis kopeeritakse geenist üheahelaline mRNA matriits, mis seejärel suundub rakutuumast ribosoomi, kus toimub geneetilise koodi alusel mRNAst tRNA ja mitmete ensüümide abil aminohappeahelate sünteesimine, mis hiljem pakitakse valguks. 18. Ribosoomide ehitus ja funktsioon. Tsütoplasmas Kaheosaline: Ribosoomid koosnevad kahest alaühikust, mis omavahel seondudes moodustavad funktsionaalse organelli. Mõlemad alaühikud koosnevad ühest või mitmest rRNA molekulist ja nendega seondunud valkudest. Koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest. Ribosoomide ülesandeks on transleerida mRNAs peituv informatsioon valgujärjestuseks. mRNA lugemine käib kolmenukleotiidiste koodonite (tripletite) kaupa, millest igale seatakse vastavusse õige aminohape. Igale
DNA replikatsiooni sünteesi algatab DNA prarimer. Energiat saadakse ATP-lt. 19.Ribosoomide keemiline koostis, ehitus ja bioloogiline roll? Raku tsütoplasmas leiduv kaheosaline organell, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest. Tema ülesanne on katalüüsida peptiidahelate moodustumist, lähtudes raku DNA pealt transkribeeritud informatsiooni RNA (mRNA) järjestusest. Seda protsessi nim translatsiooniks. Ribosoomid koosnevad kahest subühikust, mis omavahel seondudes moodustavad funktsionaalse organelli. Mõlemad subühikud koosnevad ühest või mitmest rRNA molekulist ja nendega seondunud valkudest. Asuvad kas vabalt tsütoplasmas või kinnitunult endoplasmaatilisele retiikulumile. Vabalt tsütoplasmas olevatelt ribosoomidelt sünteesitakse valke, mida kasutatakse hiljem rakus sees. Valgud, mida vajatakse mõnes organellis või mis sekreteeritakse väliskeskkonda, sünteesitakse ERile kinnitunud ribosoomidelt.
Mõjuvad ainult bakteritele - Tetratsükliin (blokeerib aminoatsüül-tRNA seondumist A-saitega), erütromütsiin, streptomütsiin, klooramfenikool (blokeerib peptidüül-transferaasi reaktsiooni ribosoomides) Mõjuvad nii bakteritele kui ka eukarüootidel - Puromütsiin; aktinomütsiin D- blokeerib DNA polümeraasi liikumist; Mõjub ainult eukarüootidel alfa-amanitiin - blokeerib mRNA sünteesi, seondudes spetsiifiliselt RNA polümeraasiga. 33. Kuidas toimub valgu moodustumine peale translatsiooni Valkude konformatsioon hakkab moodustuma kohe peale sünteesi (struktuuri moodustumine). Peale translatsiooni lisatakse valgule posttranslatiivsed modifikatsioonid (lisatakse aineid, mis määravad valgu funktsiooni). Osade valkude funktsionaalse konformatsiooni saamiseks on vaja šaperone (tugivalgud). 34. Millised valgu posttranslatiivsed modifikatsioonid esinevad. Nimeta vähemalt 4.
Nalidixic hape oli esimene. Kuseteede ravi, kiire resistentsus. Tsiprofloksasiin on praegu esiravim reisijate kõhuhaiguste ravis. Uroloogiliste, respiratoorsete ja seedetrakti infektsioonide vastu, lisaks aktiivsus naha, luu- ja liigeseinfektsioonide vastu. Aeglane resistentsus. Tõenäoline toime DNA güraasile, mistõttu ei saa bakter DNA-d vigaselt pakitult infot kätte. Valgu sünteesi mõjutavad ained Rifamütsiinid toimivad RNA vastu, inhibeerides gram(+), seondudes mittekovalentselt RNA polümeraasile. Eukarüootide polümeraasidele ei seondu. Kasutus: tuberkuloosi ravi, stafülokokkide infektsioon penitsilliini resistentsuse korral, efektiivne, kallis. Aminoglükosiidid, tetratsükliinid ja kloramfinekool ribosoomide vastu. Streptomütsiin oli esimene ravi surmaga lõppeba tuberculous menigitis vastu. Seostub bakteri 30S ribosoomi subühikuga, takistades valgu ahela kasvu ja mRNA-triplettide äratundmist
toituda ning loovad närvikoe ruumilise ülesehituse. Kui närviraku keha ja aksoni piiril asuval aksonikünkakesel on rakumembraani polariseeritus naaberneuronitelt saabunud erutavate signaalide mõjul vähenenud üle teatud piiri, vallandub tegevuspotensiaal. 12 - Virgatsained - keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetest ja muudavad teiste rakkude taitlust, seondudes retseptoritega. - Sünapt - koht, kus toimub närvierutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele. - Retseptorid - valgud, mis seovad virgatsaine molekule ning kas käivitavad rakus signaali esindamiseks biokeemiliste protsesside ahela või muudavad kohe rakumembraani elektrilisi omadusi. Näiteid virgatsaineist, mida Näide vastavatest närvi- või psüühilistest kasutab mitu rühma neuroneid funktsioonidest
DON ja nivalenool ehk NIV. Vatsa mikroobid koos spetsiifiliste epoksireduktaasidega lammutavad DON-i molekuli 12,13-de-epoksideoksivalenooliks ehk DOM-ks (väiksem emeetiline toime), sarnane biokonversioon epoksiidreduktaaside poolt toimub ka monogastriliste loomade sooletraktis. T-2 deatsetüleerub vatsavedelikus süsinik-4 HT-2 toksiiniks, see omakorda süsinik 15-st T-2 triooliks. Protsessis on intensiivsemaks lagundajaks ainuraksed (90% T-2 toksiinist ja DAS-st), kuid seondudes eukarüootsete rakkude ribosoomidega blokeerub nende valgusüntees, mistõttu kuue tunniga ainuraksete kasv blokeerub, samas kui mikroobide oma intensiivistub. Detoksifikatsioon muutub küsitavaks juhul, kui ka mikroobid osutuvad toksiini suhtes tundlikuks. DON ja tema metaboliidid imenduvad seedetraktist 30% ulatuses 24 t jooksul, kusjuures metaboliidid suuremal määral kui põhitoksiin. Imendunud toksiin elimineeritakse uriini ja roojaga konjugeerimata DOM-i (96%) ja DON-na (4%).
naha ja limaskestade sinakust, veresoonte seina läbilaskevõime tõusu ja sellest tingitud verevalumeid sooltes ja trahheas. Madala tõvestusvõimega põhjustavad hingamiselundites põletikku, kõhulahtisust, suremus puudub või on väike. Sageli jääb märkamatuks muude haiguste taustal. Levik: sõnniku, inventari, sõidukite, munaladude ja kastide, inimese vahendusel, otse kontaktiga · Viirus siseneb hingamisteede limaskestade kaudu, seondudes epiteelirakkude pinnal ekspresseeritud siaalhappe molekulidega. Hingamisteid kattev ripsepiteel koos lima tootvate rakkudega on viirusele selliseks kaitsebarjääriks, mida paljud viirused ei suuda ületada. Viiruse sisenemist epiteelirakku saavad takistada IgA atikehad, mis on tekkinud sama antigeeni eelneva kokkupuute tagajärjel, vähemal määral mukoproteiinid, mis on võimelised seonduma viiruse hemaglutiniiniga.
Aju koosneb närvirakkudest e. neuronitest. Närvirakud arenevad tüvirakkudest ning rändavad ajus enda tegevuspaikadesse. Peale närvirakkude on ajus ka gliiarakud ning neil on närvirakkude passiivse abistamise roll. Närvirakke on ajus peaaegu sada miljardit ning ühel närvirakul on side mitme tuhande närvirakuga. Virgatsained e. neurotransmitterid on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotensiaali mõjul närvilõpmetest ja muudavad teiste rakkude talitust, seondudes retseptoritega. Sünaps- koht, kus toimub närvierutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele. Neuronite jätked, jätketel asetsevad ogad, närvilõpmed ja neis paiknevad struktuurid on saabuva elektrilise ja keemilise teabe mõjul pidevas muutumises. 4.3. Mil viisil on võimalik teada saada, kuidas tekib ajus psüühika 4.3.1. Aju ehituse või talituse uurimise meetodid Frenoloogia oli õpetus, mis väitis, et isikuomadused ja käitumiseelistused sõltuvad kolju kujust
3) ara promootor seondumine regiooni -107 kuni -78 Aktivaatori ja RNA polümeraasi interaktsioon sõltub sellest, kui kaugele aktivaator transkriptsiooni alguspunktist seondub. Vastavalt interaktsiooni tüübile liigitatakse aktivaatoreid klass I ja klass II aktivaatoriteks. Klass I või klass II aktivaatorina võib sõltuvalt oma seondumiskohast käituda ka üks ja sama aktivaator (näit. CRP). Klass I aktivaatorid Aktivaator interakteerub RNA polümeraasiga, seondudes subühiku C-terminusega (CTD), tõstes sel viisil RNA polümeraasi afiinsust promootorile. Kontaktsaidid (5 - 19 ah) on erinevate aktivaatorite puhul erinevad. Klass I aktivaatorid on näiteks Ada - aktiveerib geenid, mis osalevad oksümetüülguaniini poolt indutseeritud DNA kahjustuste reparatsioonil; IHF - stimuleerib transkriptsiooni faag lambda promootorilt pL; OmpR - osmoregulatsioon; OxyR - oksüdatiivse stressi vastus; CRP lac promootori puhul -
hüpermodifitseeritud nukleotiidid, mis pole võimelised aluspaare moodustama, nii on tagatud translatsiooni täpsus. Ribosoomide ehitus ja funktsioon Ribosoom on kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Tema ülesandeks on katalüüsida peptiidahela moodustumist, lähtudes DNA pealt transkribeeritud mMRNA järjestusest. rRNAd sünteesitakse tuumakeses, valgud tsütoplasmas, pakitakse tuumakeses. Ribosoomid koosnevad kahest subühikust, mis omavahel seondudes moodustavad funktsionaalse organelli. Mõlemad subühikud koosnevad ühest või mitmest rRNA molekulist ja nendega seondunud valkudest (väike ja suur subühik : prok. 30S+50S=70S ; euk. 40S+60S=80S (S, Svedberg, sadenemisühik)) Ribosoomid moodustuvad tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad mööda tuumamembraan pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoome võib leida ka mitokondrites ja kloroplastides. 31. Valgusünteesi regulatsioon
hüpermodifitseeritud nukleotiidid, mis pole võimelised aluspaare moodustama, nii on tagatud translatsiooni täpsus. Ribosoomide ehitus ja funktsioon Ribosoom on kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Tema ülesandeks on katalüüsida peptiidahela moodustumist, lähtudes DNA pealt transkribeeritud mMRNA järjestusest. rRNAd sünteesitakse tuumakeses, valgud tsütoplasmas, pakitakse tuumakeses. Ribosoomid koosnevad kahest subühikust, mis omavahel seondudes moodustavad funktsionaalse organelli. Mõlemad subühikud koosnevad ühest või mitmest rRNA molekulist ja nendega seondunud valkudest (väike ja suur subühik : prok. 30S+50S=70S ; euk. 40S+60S=80S (S, Svedberg, sadenemisühik)) Ribosoomid moodustuvad tuumakestes. Sünteesijärgselt liiguvad nad mööda tuumamembraan pooride tsütoplasmasse. Seal kinnitub osa neist tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoome võib leida ka mitokondrites ja kloroplastides. 31. Valgusünteesi regulatsioon
· Kuidas on ravimi kontsentratsioon vereplasmas seotud raviva & toksilise toimega? · Kuidas ravim metaboliseerub? Kuidas mõjustab metabolism ravimi toimet? Kas haigus mõjustab ravimi metabolismi? Kas haige võtab veel mingeid ravimeid & mida teevad need? · Kuidas ravim eritub? Kuidas võib patsiendi haigus (NT maksa või neerude haigus) mõjutada ravimi või selle metaboliitide eritumist? Kuidas ravim toimib (mõjustab füsioloogilist funktsiooni spetsiifilisel viisil) seondudes kindlate valkudega (ensüümid, kandjamolekulid, ioonkanalid, retseptorid); toime spetsiifilisus on kahesuunaline, kas a) mingi ravimirühm seondub ainult teatud valkudele või b) mingi valk seob ainult mõnedesse rühmadesse kuuluvaid ravimeid. Ravim seondub rakumembraanidele sõltuvalt kontsentratsioonist. Kuna retseptorite arv on lõplik, tekib suurematel kontsentratsioonidel küllastus.
juurde, kompleks eemaldub ning ribosoom laseb kasvava peptiidi otse ER-i. RNAi RNAi üldiseloomustus : komponendid, mehhanism, tagajärjed RNA interferents on süsteem elavates rakkudes, mis osaleb geeniaktiivsuste määramisel. RNA interferentsiks on olulised kaks tüüpi väikeseid RNA molekule: mikroRNA (miRNA) ja väike interfereeriv RNA (siRNA). Väikesed RNA-d võivad seonduda teistele RNA-dele, tõstes või alandades nende aktiivsust (nt seondudes mRNA-le, takistavad nad sellest toimuva translatsiooni. RNA interferentsil on oluline roll rakkude kaitses parasiitsete geenide vastu, organismi arengu suunamises ja geeniekspressioonis üldiselt. Dicer ja Argonaute : nende valkude funktsioon, olulisemad domeenid ja toimemehhanism Dicer on RNaas III perekonna endoribonukleaas, mis lõikab dsRNA-d and pre-
neuroneid, millel asuvad seda virgatsainet äratundvad retseptorid. Nii suudab isegi ühestainsast neuronist vallandunud tegevuspotentsiaal mõjustada silmapilk ajukoore närvirakke otsmikusagarast kuklasagarani. Selline mehhanism osaleb püsiva tähelepanusäilitamisel ja tähelepanufookuse vahetamisel. · Mis on neurotransmitter? Neurotransmitterid e virgatsained on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega. Neid aineid sünteesitakse ja säilitatakse närvilõpmetes, erandiks on endopioidid või neuropeptiid, mis sünteesitakse närvirakukehas ja kantakse aksonit pidi närvilõpmesse. Neurotransmitteriteks on nt: a) Atsetüülkoliin õppimine, mälu, ärkvelolek; b) Glutamaat üsna universaalne erutusvirgatsaine, enim uuritud seoses õppimisvõimega; c) Noradrenaliin tähelepanu, erksus;
1) seondub võõrantigeeniga 2) vahendab efektor-funktsioone, et elimineerida või neutraliseerida antigeeni Neutraliseerimine antikeha seondumisel viiruste, bakterite ja toksiinide külge Fab osa kaudu takistatakse nende seondumist oma retseptoritega ja kahjustava toime avaldamist. (IgG, IgM, IgA) Opsoniseerimine ja selle kaudu fagotsütoosi võimendamine makrofaagide ja neutrofiilide poolt. Antikehad nn märgistavad antigeene, rakke, kudesid seondudes neile. Fagotsüütidel on antikeha (IgG) spetsiigilised Fc retseptorid, millega nad antikehale seonduvad. Järgnevalt initsieeritakse signaalülekanne, ja märklaud antigeeni, raku, koe fagotsütoos. (IgM, IgG, IgA) Komplemendi aktivatsioon: Peamiselt IgM ja kordi kehvemini IgG aktiveerivad komplementi. Antikeha, mis on seondunud oma antigeenile aktiveerib komplementi klassikalisel teel: komplemendi
soodustavad miRNA seondumist, erinevad sekundaarstruktuurid võivad mõjutada, kõige olulisemaks on konserveeritus lähedaste ja kaguete liikide vahel. Mida rohkem seondumiskoht on konserveerunud seda spetsiifilisemalt langeb see miRNA seondumiskohta ja seda parem on tõendusmaterjal et seondumiskoht on funktsionaalne. • • MikroRNAde toimemehhanismid • miRNA toimib RISC kompleksis giidmolekulina, seondudes sihtmärk-mRNAle. Selle seondumise tulemusena toimub geeni ekspressiooni reguleerimine translatsiooni repressiooni või mRNA lagundamise kaudu. See millise mehhanismi kaudu regulatsioon toimub, sõltub miRNA seed järjestuse ja mRNA 3’UTR vahelise komplementaarsuse astmest. Täieliku komplementaarsuse korral toimub mRNA lagunamine, osalise komplementaarsuse puhul aga mRNA translatsiooni inhibeerimine. Taimedel on enamasti mRNA lagundamine, loomade puhul on
tab, on talle igapäevaselt tuttav ning isiklikult lähedane. Võiksime veel lisada, et see näitab, et autor tunneb end osana sellest ökosüsteemist, mida ta enese ümber vaatleb ja kirjeldab. Ökosüsteemne käsitlus on kesksel kohal ka Tartu Ülikooli botaanika- professori, looduskaitsja ja -populariseerija Viktor Masingu teostes, kelle ladusas sõnastuses kirjutatud raamatud on žanriliselt raskesti määratle- tavad, seondudes nii populaarteadusliku kui lastekirjandusega. "Sina- sõprus tammega. Pilte ja teadmisi, lugemist ja tegemist terveks aastaks" (1984) vaatleb ühe puuliigi aastast eluringi ja temaga seotud looma- ja linnuliikide tegemisi, õpetades samas noorele lugejale loodusvaatluste läbiviimist. Samuti ühele puuliigile keskendub koostöös metsateadlase Harald Rebasega valminud "Kase aasta" (1996), milles teadusliku mater- jali osatähtsus kaseliikide määramisjuhendite, kase sümbiontide ja kah-
asjade sisselülitumine tuumas. Signal transduction mediated by cytokine receptors = A series of protein tyrosine phosphorylation Signaali ülekanne tuuma tüüpiline on et kui retseptorile seondub signaalmolekul siis see toob kaasa retseptori dimeriseerumise ja retseptoriga seotud rakus sisemuses olevate kinaaside aktivatsiooni. Enamasti kinaasid JAKid. See toob kaasa dimeriseerunud STAT saab läbida tuumamambraani ja osaleda transkriptsioonil, seondudes Tfdega. Meeles pidada türosiin kinaasse aktiivsega molekulid, nende dimeriseerumine. Retseptorite ristsidumine ja oligomeriseerumine. JAK (Janus kinase) autofosforüleerumine –türosiinkinaasid. STAT (Signal Transducer and Activator of Transcription ). Imetajatel 7 erinevat STAT valku (geeni)-seostuvad kindlate geenide promootor alale-osa türosiinkinaasid, osa mitte. NFκΒ activation by TNFR and TLR receptors. Mingi ubikvitineerimine.
on, et õigluseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Normatiivse käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Selle kontseptsiooni kohaselt ei tule õigust otsida mitte seaduseraamatutest, vaid meid ümbritsevatest reaaalselt toimivates sotsiaalsetest suhetest, sotsiaalsest korrast. Õiguse sotsioloogiline käsitlus domineerib anglo-ameerika õigusperekonna õigussüsteemides, seondudes siin arvamusega, mille kohaselt kohtu esmaseks eesmärgiks on mitte niivõrd formaalse õiguse kuivõrd õigluse teostamine. Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Selle kontseptsiooni kohaselt on igas ühiskonnas ja riigis kehtivate normide kürval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema jõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt
Norepinefriin on neurotransmitteri rollis näiteks sümpaatiliste närvide lõpmetes. Norepinefriini sünapsipilus ei lagundata, ta transporditakse tagasi presünaptilisse terminaali ning akumuleeritakse seal sünapsipõiekestes. Osa norepinefriinist aga lammutatakse keemiliselt ensüümi monoamiini oksüdaas (MAO) toimel. Mõnedele neurotransmitteritele leidub rohkem kui üht tüüpi retseptoreid. Sellest tulenevalt võib üks ja sama neurotransmitter, seondudes erinevate retseptoritega, postsünaptilisel membraanil esile kutsuda depolarisatsiooni või hüperpolarisatsiooni. Depolarisatsiooni korral tekib erutav postsünaptiline potentsiaal. Erutav postsünaptiline potentsiaal tekib neurotransmitterite toimel, mis suurendavad postsünaptilise membraani läbilaskvust Na+ ioonidele. Naatriumioonid tungivad sel juhul hõlpsasti rakku, sest: 1) nende kontsentratsioon on
aga seaduse tekstid. Selle konseptsiooni kohaselt ei tule õigust otsida mitte seaduseraamatutest, vaid meid ümbritsevatest reaalselt toimivatest sotsiaalsetest suhetest, sotsiaalsest korrast. Riik peab seda kaitsma kohtu abil, kes rakendab õigust erinevate huvide kooskõlastamiseks ja nende vahel kompromissi saavutamiseks, samuti sotsiaalse kontroli teostamiseks. Õiguse sotsioloogiline käsitlus domineerib anglo-ameerika õigusperekonna õigussüsteemides, seondudes siin arvamusega, mille kohaselt kohtu esmaseks eesmärgiks on mitte niivõrd formaalse õiguse kuivõrd õigluse teostamine. Loomuõiguslik: Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Selle kontseptsiooni kohaselt on igas ühiskonnas ja riigis kehtivate normide (sealhulgas ka õigusnormide) kõrval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema jõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetavaid universaalseid ja muutumatuid
RF-1 seondub spetsiifiliselt UAA ja UAG stop-koodoniga (kooditabelis asuvad need koodonid kõrvuti vertikaalselt). RF-2 tunneb ära stop- koodoneid UAA ja UGA (kooditabelis horisontaalsed naabrid). Seega tunnevad mõlemad terminatsioonifaktorid ära stop-koodoni UAA ja ülejäänud stop-koodonite jaoks on kummalegi oma faktor. Seepärast pole üllatav, et UAA on kõige tugevam ja kõige sagedamini esinev stop-koodon bakterites. RF-1 ja RF-2 käituvad ribosoomis nagu tRNA molekulid seondudes ribosoomil samasse piirkonda (A saiti) interakteerudes nii 30S kui 50S subühikutega. Seega on ka siin tegemist molekulaarse mimikri nähtusega. Terminatsioonifaktorid RF-1 ja RF-2 vajavad seondumiseks ribosoomi A saidis eksopneeritud vastavat stop-koodonit ja P saidis polüpeptidüül- tRNA'd. Kui ribosoomis on lühike peptidüül-tRNA, siis ei ole terminatsioonifaktorite seondumine ribosoomidega stabiilne ja järelikult on terminatsiooni toimumine vähese efektiivsusega
RF-1 seondub UAA ja UAG stoppkoodoniga, RF-2 UAA ja UGA. Mõlemad suunavad peptiidi vabanemist st elongatsioon on lõppenud. RF-1 katalüüsib viimase sideme hüdrolüüsi (peptiid reageerib veega – ribosoom katalüüsib, abistab GGQ – glütsiin-glütsiin-glutamiin). Kui peptiid on lahkunud, RF-1 vabaneb, RF-3-ga toimub GTP hüdrolüüs. - RF-1 ja RF-2 käituvad ribosoomis nagu tRNA molekulid seondudes ribosoomil samasse piirkonda (A-saiti) inakteerudes 30S ja 50S subühikutega – molekulaarne mimikri - RF-1 ja RF-2 vajavad seondumiseks ribosoomi A-saidis olevat stoppkoodonit ja P- saidis polüpeptidüül-tRNA-d. Ribosoomis peab olema piisavalt pikk polüpeptidüül-tRNA, et RF seondumine ribosoomidega oleks stabiilne - RF-3 seondub ribosoomiga siis kui on RF-1 ja RF-2 olemas. et RF-2 lahti saada, on vaja RF-3
Tihti mõjutatud ööpäevarütmist ja tihti mõjuvad teistele hormoonidele Osalevad ainevahetuse reguleerimises- nt. valkude, lipiidide ja SV lõhustamises Omavad erinevaid funktsioone eri liikides Mõjuvad vaid teatud rakkudele – nendele, millel on retseptor Virgatsained e neurotransmitterid on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega. Närvirakkude sõnumid naabritele võivad olla erutavad või pidurdavad. Virgatsained – atsetüülkoliin, dopamiin, serotoniin, noradrenaliin, gammaaminovõihape, glutamaat, Hormoonid vs. Neurotransmitterid küsimus, Aeglane (ms) vs. kiire (sek, min, h) Kaudne (läbi vereringe) vs, otsene Üldised vs. Spetsiifilised, lokaalsed efektid Pikemaajalised vs. lühiajalised efektid
annaabi.ee 
