raamatus välja 6 olulist uurimisvaldkonda: 1) Õpetaja/ treeneri käitumine - õppijale antava tagasiside liigid ja nende osatähtsus õpitulemustele, kas algklasside keh. kasv. õpetaja käitumine erineb keskk. omast, kui palju kulutab õpetaja erinevatele tegevustele tunnis, mille poolest erineb õpetaja käitumine treeneri omast. 2) Õpilaste käitumine - keh. kasv. meeldivuse aspekt ja keh. kasv. antud väärtushinnangud, õpilaste erinevad tegevused tunnis ja osavate ja vähem osavate hõivatus ja võimalus harjutada tunnis. Lisaks uuritakse õpilaste käitumisprobleeme noortespordis. 3) Õpetamise efektiivsus mille poolest erinevad efektiivsed õpetajad/treenerid vähem efektiivsetest ja kogenumad vähem kogenutest, millised õppemeetodid on efektiivsed, esimesel tööaastal ette tulevate probleemide lahendamine, millised on eduka treeneri tunnused
hindamine, mida võib teha jooksvalt tundide käigus, kui mingi element või liikumisviis on klassi enamikul selge. Võib juhtuda, et õpilastel, kelle riietus ei ole suusatamiseks kohane , hakkab tunnis külm. Sel puhul aitavad harjutused, mis annavad tõhusalt sooja, nagu lühikeste tõusude kiire ületamine, liikumine tihedate paaristõugetega jm. Kui suusatamistunde tuleb anda algklassidele või klassile, kus õpilased on oma võimetelt ja oskustelt suuresti erinevad, peab aegsasti läbi mõtlema koormuse erisuguse doseerimise võimalusi ning jaotama õpilased võimete järgi kaheks või kolmeks grupiks. Tund toimuks sel puhul õpetaja üldjuhtimisel, kusjuures grupivanematena tegutseksid varem ettevalmistatud paremad suusatajad õpilaste hulgast. Lõpuosa (3 …5 min) Ülesanded: koormuse vähendamine, organism rahustamine. Lõpuosa sisu ja intensiivsus olenevad põhiosa iseloomust. Kui põhiosa lõpul harjutati mingit
Ilmneb, et mees hakkab higistama juba suhteliselt väikese kehatemperatuuri tõusu tagajärjel, naisel intensiivistub higieritus aga alles temperatuuri suure nihke puhul. 7. Mis on söömishäired ja milliste spordialade tippsportlaste seas on nende esinemissagedus suhteliselt suur? Söömishäired. Kindlate sümptomite põhjal kliiniliselt diagnoositavad söömishäired on anoreksia (anorexia nervosa) ja buliimia (bulimia nervosa). Nende tekkepõhjused on indiviiditi erinevad ja üksikasjades keerukad, kuid peamiselt seotud psüühika kõrvalekalletega. Söömishäirete esinemise sagedus on ühe Norra uurimisrühma andmetel iluvõimlemises, võimlemises, ilu uisutamises ja võistlustantsus kõrgesse rahvusvahelisse klassi kuuluvate naiste seas 40–42%, kaalukategooriatega spordialadel võistlevate sama kõrge sportliku kvalifi katsiooniga naissportlaste hulgas aga 30–35%. Seevastu pallimängude ja
Situatiivsus õppimisel ajaloolis-kultuuriliselt positsioonilt seostub Võgotski teooriaga, et õppimine on päritolult sotsiaalne ja toimub konkreetses kultuurilises keskkonnas. See, mis on õige ühel hetkel ja kohas osutub vääraks teisel ajamomendil ja kohas. Konkreetsed ideed on kasulikud teatud praktiseerivas kogukonnas, kuid osutuvad kasutuks väljaspool seda. Rõhuasetusna, et kooliõpingud erinevad tõelisest õppimisest. Tõeline õppimine sarnaneb pigem õpipoisina tegutsemisega, kus algaja võtab professionaali toel või mudelist eeskuju üha enam ja enam vastutust enda kanda kuni ta tuleb iseseisvalt toime. Nii toimub omamoodi „kultuuristamine“ (sotsialiseerimist) ehk normide, käitumiste, oskuste, veendumuste, keele ja hoiakute omaks võtmist konkreetses kogukonnas. Teadmist
praktilise intelligentsuse teooriad peavad sageli ka kreatiivsust üheks vaimsete võimete avaldumise vormiks. Kontseptuaalne tempo ja selle mõju õppimisele. Metoodilised võtted konseptuaalse tempo korrigeerimiseks. Kontseptuaalne tempo iseloomustab inimeste tunnetuslikku impulsiivsust vastandatult reflektiivsusele situatsioonides, kus tuleb leida vastus, valides kahe või enama usaldusväärse variandi seast. Õpilaste kontseptuaalne tempo avaldub mitmesuguste ülesannete lahendamisel. Erinevad ülesanded eeldavad edukaks lahendamiseks sageli erisugust kontseptuaalset tempot. On alati õpilasi, kes lahendavad ülesande kiiresti ja teevad vähe vigu. Kontseptuaalse tempo erinevused ilmnevad kõige sagedamini ja on ka mõõdetavad J. KAGANi (1964) väljatöötatud tuttavate kujundite vastete leidmise testiga. Testi kasutatakse laste klassifitseerimiseks impulsiivsuse-reflektiivsuse järgi. Impulsiivsed õpilased kalduvad
AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi
R. Gagne õppeühiku mudel. Defineerib õppetundi õppeühikuna ja õppetöö põhifaase, mis tuleb läbida iga teema õpetamisel. Õppetunni põhietapid 1. Tähelepanu haaramine 2. eesmärgid õpil. motiveerimine 3. varem õpitu meelde tuletus 4. uue mater. õppimine 5. õppimise suunamine 6. õpitu kontrollimine 7. tagasiside kindlust. 8. õpilasele hinnangu andmine 9. kinnistamine ja üldistamine. Õppemeetodi, metoodilise võtte, õppetöö organisatsioonilise vormid. Õppemeetod-tegevusviis õppe- ja kasvatuseesmärgi saavutamiseks. Õppemeetodite kasutamise edukus oleneb nii õpilaste kui ka õpetaja eripärast, samuti õpetamise kontekstist. Madala sotsiaalse staatusega kodudest pärit lapsed väärtustavad õppimist vähem, heituvad kergesti ebaõnnestumiste korral. Metoodiline võte-ühe või teise õppemeetodi raames kasutatavad üksiktoimingud, mis omavahel moodustavad terviku. Nt. õppematerjali suulise esituse käigus saab kasut
kättesaadavuse - Liitlaste ja sõprade leidmine – näoväljenduste lugemine, tõlgendamine ja arusaamine - Laste ja sugulaste aitamine – tagab oma geeni edasiviimise - Teiste mõtete lugemine – sotsiaalsed suhted, kaastunne, empaatia, teistele meeldimine - Teistega suhtlemine – tagab ümbritsevad inimesed, kes vajadusel pakuvad tuge - Seksuaalpartnerid – liigi säilimine Milliseid probleeme peab nägemissüsteem lahendama? - Nägemissüsteem peab kinni püüdma erinevad värvid, valgused - Tegema vahet enda liikumisel ja objekti liikumisel, - Kiiresti reageerima muudatustele ja ohule, - Kokku panema info mis tuleb erinevatest välisteguritest - Tegema vahet sügavusel, kaugusel, 2D ja 3D-l. Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes? Miski ajus, mis asendab miskit tegelikkuses. Seega kui keskkonnast on tulnud mingi pilt/objekt siis representatsioon on
Kõik kommentaarid