Inkontinents eakatel (0)

Haapsalu Kutsehariduskeskus Õnne Hõbe
HT13
Inkontinents eakatel
Inkontinents ehk kusepidamatus on tahtele allumatu uriini väljavool põiest, eeskätt naistel esinev tervisehäire. Pensionieas kannatavad uriinilekke all ligi pooled nii meestest kui naistest. Haigele põhjustab see raskeid psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme. Eristada tuleb kaht uriinipidamatuse tüüpi:  äge ehk mööduv ja pidev ehk väljakujunenud inkontinentsus.
Mõõduvat uriinipidamatust võivad põhjustada järgmised asjaolud :

• mitmesugused psühhootilised seisundid , mis võivad olla tingitud ravimitest või muudest põhjustest. Inkontinents on üks sümptomitest ja võib taanduda psüühikahäire möödudes . Deliirium ehk äge segasusseisund, mille tõttu inimene ei tea, millal tal on vajadus urineerida, ning ta ei jõua õigeks ajaks tualettruumi.
  
• mitmed ravimid võivad kõrvaltoimena eakatel inimestel põhjustada inkontinentsi  ja seda süvendada kofeiin, diureetikumid, rahustid/ uinutid (kaasa arvatud alkohol), narkootilised ained, antikolinergilised preparaadid, alfa- ja beeta-adrenergilised agonistid, alfa-antagonistid ja kaltsiumi blokaatorid.
  
• piiratud liikumisvõime, mis on seotud paljude haigustega (artriit, puusaliigese deformatsioon, südamepuudulikkus , halb nägemine, halvatus), on vanemaealiste inkontinentsi võimalik põhjus.
  
•   kõhukinnisus ja roojamasside kuhjumine soolestikus.
  

Väljakujunenud inkontinentsust on kuus tüüpi: stressi-, sund-, sega-, ülevoolu-, funktsionaalne ja mitteteadlik ehk reflektoorne inkontinentsus. Sageli võib ühel patsiendil olla korraga mitut tüüpi uriinipidamatust.

• Pingutus- ehk stressiinkontinentsus - tüübi kõige sagedasem põhjus on väikese vaagna lihaste toonuse langus ning seda esineb sagedamini naistel. Mõnel juhul võib see olla põhjustatud ka ureetra sulgurlihase puudulikust funktsioonist. Riskiteguriteks on menopausi ajal kujunev vaagnalihaste atroofi a, kuid see võib esineda ka pärast operatsioone väikese vaagna piirkonnas või sünnituste järel, kui on tekkinud lahkliharebendid.
  
• Sund-, tung- ehk urgeinkontinentsus -äge urineerimispakitsus vahetult enne uriinieritust. Patsiendid ütlevad, et nad ei jõua tualetti, enne tekib leke. Uriini eritub mõõdukalt või suures koguses. Tihtipeale esineb neil patsientidel ka sage ja öine urineerimine .  
  
• Segainkontinentsus - on väga sage piiratud liikuvusega eakatel inimestel, kes tarvitavad ravimeid ning kellel lisandub veel nii stressi- kui ka sundinkontinentsuse nähud. 
  
• Ülevooluinkontinentsus - on üks sagedasematest inkontinentsi tüüpidest eakatel meestel. Selle tähendab uriinileket, mille põhjuseks on ületäitunud kusepõis . See on sagedamini meeste häda, põhjuseks prostata hüperplaasia, harvem ka eesnäärmevähk või kusiti ahenemine . Naistel võib ülevooluinkontinentsust põhjustada kusepidamatuse raviks tehtud operatsiooni tüsistus või vaagnaelundi allavaje . Üldjuhul urineerib patsient vähesel hulgal, uriini voolutugevus on vähenenud , ei suudeta põit täielikult tühjendada ega tunnetata hästi põie täitumist.
  
• Funktsionaalset inkontinentsus - on uriinileke terve kusepõie ja ureetraga isikutel, kellel on piiratud liikumisvõime või kel esineb psüühikahäireid. Seda peetakse tavaliselt puhtaks geriaatriliseks inkontinentsiks, kuna see tüüp esineb peaaegu ainult vanadel inimestel, kes põhiliselt elavad hooldekodus .
  
• Mitteteadlik ehk reflektoorne inkontinentsus – on igasuguste eelnevate sensoorsete nähtudeta. Uriini eritub kas urineerimise järel või pidevalt. Põhjus on tavaliselt neurogeenne, mistõttu on vähenenud põiefunktsioon, kuigi viimast võivad põhjustada ka mitteneurogeensed tegurid.
  

Hooldusprobleemid :

• kuseteede infekstioonid
  
• naha infektsioonid
  
• depressioon, vihane ja agressiivne
  
• unehäired ja meeleolulangus.
  
• elukvaliteedilangus enesehooldus
  
• voodi ja ihupesu vahetus
  
• voodimärgamine
  
• lamatiste tekke oht
  

Hooldustegevused :

• individuaalne inimesekeskne lähenemine
  
• infektsiooni ja nahadefektide tekke vältimine
  
• rahulik, kannatlik ja julgustav suhtumine
  
• eriti hoolikas puhastamine: puuvillased salvrätid ja pehmetoimeline seep , vee baasil kreemid ja vesi; õrn, kuid põhjalik kuivatamine
  
• ajastatud urineerimine, haige urineerib ärkveloleku ajal iga kahe tunni tagant.
  
• selgitada patsiendile hügieenitoimingute mõju ja vajalikkust ning ebameeldiva lõhna vähendamist
  
• selgitada, et vajadusel on tarvis vahetada ihu- ja voodipesu , kui need märguvad ja määrduvad
  
• õhutada tuba, õpetada võtma õhuvanne
  
• julgustada kasutama eriotstarbelisi hooldusvhendeid (mähkmed, sidemed, aluslinad jne).
  

Kasutatud kirjandus:
http://www.kuivaks.ee/blog/wp-content/uploads/images/B_Pointon_l2hedase-hooldamine.pdf
http://www.kliinikum.ee/koolitus/Kliinik2009/t/Uriinipidamatuse%20epidemioloogiast%20ja%20%20sotsiaalmajanduslikust%20t%C3%A4hendusest.pdf
http://www.eestiarst.ee/static/files/030/uriiniinkontinents_ja_sellega_kaasnevad_kulud.pdf
http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/haiguste_hooldus.pdf
Tervise ABC , Hubert Kahn,, Helle – Mai Loit „Valgus“