10.nda klassi ajaloo õpiku Vana-Rooma osa kontrolltöö kordamine.

Krusenvald, Epp

10.nda klassi ajaloo õpiku Vana-Rooma osa kontrolltöö kordamine. (2)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 HALB

Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni

Etruskid .

Rooma linna tekkimine.

Vabariiklik kord.

Rooma varane ühiskond.

Muutused ühiskonnas vabariigi ajal.

Rooma võim vallutatud maades.

Kodusõjad ja vabariigi lõpp.

Rooma sõjavägi.

Varane keisririik, riigikorraldus.

Rooma õigus.

Rooma seisused .

Orjad ja vabakslastud.

Perekond ja kasvatus.

Kristlus ja riik.

Rõivastus ja toit.

Rooma religioon .

Etruskide, kelle asustus paiknes Apenniini poolsaare loodeosas - Etruurias, päritolu on tundmatu, kuigi pärimuse järgi peetakse neid Väike-Aasiast tulnuteks. Nad olid head ehitusmeistrid, kaupmehed , meresõitjad, neil kujunes 12 suuremat linnriiki ning nad uskusid palju jumalaid, häid ja kurje vaime ning väga oluline koht oli ennustuskunstil. Nad olid Itaalias äärmiselt mõjuvõimsad. Nende kultuur ja ajalugu on aga teada üksnes arheoloogiliste mälestiste ning rooma ja kreeka kirjanike teoste poolt.

Rooma linn tekkis Tiberi jõe alamjooksule, kuhu aja jooksul hakkasid ühinema karjuste jt asulad, linna kujunemine võttis aega mitu sajandit, aja jooksul hakat ehitama hooneid, templeid, müüre. Pärimuse järgi lõi Rooma linna Romulus , kes kasvas koos kaksikvenna Remusega emahundi hoole all. Nad olevat hakanud linna ehitama, kuid läksid tülli ning Romulus tappis venna. Nii nimetati Rooma Romuluse järgi. Kuigi see müüt oli roomlaste jaoks oluline, on see siiski puhtalt mütoloogia.

Rooma riigiorganiteks olid senat , rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid . Magistraadid valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks ning igasse ametisse vähemalt 2 inimest korraga. Kõrgemad magistraadid olid 2 konsulit, kes eeskätt juhtisid sõjaväge. Tsensorite ametiaeg aga kestis 5 aastat – nemad tegelesid kodanikuloendusega jms. Äärmisel juhul valiti kuueks kuuks piiramatu võimuga diktaator . Senatile kuulusid kõik tähtsamad riigialad – välispoliitika , sõjandus, rahaasjad. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku aga ainult selleks, et koosolekut juhatava magistraadi ettepaneku üle arutleda.

Rooma eesotsas seisis rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos senatiga. Kodanikkond jagunes sugukondadeks, mis omakorda jagunesid perekondadeks, kus pereisal oli piiramatu võim. Roomas oli sõltuvusvahekord – vaesed kodanikud ehk kliendid andsid end rikka patrooni kaitse alla. Valdavalt oli talupojaühiskond, jõukamad teenisid sõjaväes.

Kui varem oli Rooma ühiskond valdavalt põllumajanduslik, hakkasid linnad arenema, linnaelanike arv kasvas pidevalt ning ajapikku tekkis varanduslik kihistumine ja talupoegade laostumine , kuna sõjaretkedel käivad talupojad ei suutnud tagada perele toimetulekut. Rooma muutus orjanduslikuks ühiskonnaks, kuna sõdades võeti palju vange, keda hakati kasutama suurmaaomanike põldudel jms. Nii muutus talupoegade tähtsus märgatavalt.

Rooma pidas vastastega alati läbirääkimisi ühekaupa ning sõlmis kokkuleppeid kõigiga eraldi. Peaaegu alati jätsid roomlased puutumata allutatud riikide elukorralduse, usu, kombed jms. Sekkuti ainult vastuhakkude korral. Itaalias rajati Rooma kodanike asulaid – kolooniaid , väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid , mida valitses asehaldur. Kohalikesse asjadesse siiski roomlased ei sekkunud seni kuni olukord oli rahulik.

Roomas kerkis esile nii mõnigi väepealik ja riigimees , kes soovis haarata võimu Rooma üle. Sellised olid ka Crassus, Pompeius ja Caesar , kes esialgu moodustasid küll ühise liidu, kuid peale Crassuse hukkumist puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Caesarist sai sõja tulemusena Rooma ainuvalitseja, kuid senaatorid polnud rahul sellega ning tapsid ta. Uus kodusõda puhkes Caesari pooldajate Antoniuse ja Octavianuse vahel. Actonius sai lüüa ning Octavianus hõivas Egiptuse. Vabariigi lõpuks loetaksegi Octavianuse poolt kõigi Vahemeremaade ühendamist oma ainuvõimu alla.

Rooma sõjavägi muutus elukutseliseks palgaväeks. Peamine väeüksus oli leegion , mille moodustasid peamiselt raskerelvastuses jalaväelased. Nende varustus koosnes kiivrist, kaitsetest, kilbist , viskeodast ja lühikesest mõõgast. Sõjas kasutasid roomlased katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Sõjatehnika arendamist peeti väga oluliseks.

Kuigi väliselt oli keisririigi ajal Rooma siiski vabariik, kuulus võim ühele isikule. Tal polnud küll ainuvalitseja õigust, kuid tal oli mitu ametit, mis tegid võimu suureks - ta oli nii konsul , tähtsamate provintside asevalitseja, senati liige, väepealik jne. Ta kandis nime imperaator (tõlkes: käskija). Kuigi senat ei olnud enam nii oluline, oli siiski neil mingi teatav võim ning senaatoriseisus oli endiselt auväärne, paljud tähtsamad võimukandjad olid senaatorite hulgast ning seetõttu ei tahtnud ka keisrid minna vastuollu senaatoritega.

Rooma oli õigusriik ning nii riigikorraldus kui ka kõik muu oli seadusega määratletud. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik , paljud seadused põhinesid tema määrustel. Rooma seadused olid kujunenud kaua ja lähtusid varem asetleidnud juhtumitest, st Rooma õigus põhines praktilistel kogemustel. Roomlased panid aluse õigusteadusele.

Kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia , sellele järgnes ratsanikuseisus, mille moodustasid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Nendest madalamal asusid käsitöölised ning talupojad ja rentnikud, ajapikku kasvas ka proletariaatide hulk. Enamjaolt olid madalama ühiskonnakihi esindajad mõne rikka ratsaniku või senaatori kliendid.

Orje oli väga erinevate ühiskondlike seisustega ning seetõttu olid ka ülesanded erinevad – orje kasutati põllumajanduses, kaevandustest, teenijatena, kuid ka arstide ja õpetajatena. Mõni peremees lasi võimekal orjal ise teenida ning võis isegi orja vabaks lasta, mis polnud Roomas sugugi haruldane . Tavaliselt oli vabakslastu endise isandaga seotud kliendisuhtes. Kuna vabakslastud töötasid innukalt orjaseisusest võimalikult kaugele saamiseks, sai nii mõnestki neist väga rikas ja mõjukas inimene.

Rooma peres oli kõige tähtsam mees, kellel oli teiste üle piiramatu võim, naistel puudusid poliitilised õigused. Siiski ei olnud naised avalikust elust kõrvale tõrjutud, nad osalesid pidusöökidel jms. Lapsi kasvatati ja õpetati kodus isa käe all, rikkamates peredes olid koduõpetajad.

Kuigi kristlased moodustasid Rooma keisririigi rahvastikus väga väikese osa, oli see siiski piisavalt suur, et tekitada rahvas pahameelt, kuna kristlaste jaoks eksisteeris vaid üks ja ainus Jumal, teisi jumalaid ei olnud, see oli aga Rooma rahvale üsna vastuvõetamatu. Ka riigivõim umbusaldas kristlasi ning vahel lausa ähvardati surmaotsustega kristlasi usku pöörama. Sellest hoolimata aga levis kristlus kiiresti ja võitis uusi pooldajaid.

Igapäevaseks riietusesemeks oli tuunika, mis meenutas kreeklaste kitooni. Pidulikuks pealisrõivaks oli tooga, mis mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Pükse ei kantud , jalanõudena olid kasutusel sandaalid. Enamasti söödi jahust valmistatud putru ja leiba, vahel ka kala ning puu-ja juurvilju. Jõukamates peredes söödi lihatoite. Peale joodi veega lahjendatud veini. Rikas roomlane sõi 3 korda päevas.

Varasemal ajal uskusid ja austasid roomlased loodusjõude ning vaime, usuti et igal asjal ( kividel , puudel jne) on hing, mida tähistati terminiga nuumen . Üks oluline jumal oli Janus , kes oli muuhulgas lõpu ja alguse jumal. Enamik rooma jumalaid olid aga sarnased etruski ja kreeka jumalatele (nt. kreeklaste Herale vastas roomlaste Juno ).

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 78 allalaadimist

10 nda klassi ajaloo õpiku Vana-Rooma osa kontrolltöö kordamine #1

10 nda klassi ajaloo õpiku Vana-Rooma osa kontrolltöö kordamine #2

10 nda klassi ajaloo õpiku Vana-Rooma osa kontrolltöö kordamine #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

78 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Epp Krusenvald Õppematerjali autor

Küsimused+vastused. Rooma vabariiklik kord, rooma seisused, orjad, vabakslastud, sõjavägi, muutused ühiskonnas, keisririik, religioon, etruskid, rooma võim

etruskid rooma sõjavägi rooma keisririik rooma religioon rooma elukorraldus

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskaja Rooma

korralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, sammuti ka aristokraatliku elulaadi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu. Nad käisid tihedasti läbi kreeklaste ning foiniiklastega ning nende kultuuris võib leida mõjutusi mõlemalt poolt. Nad võtsid üle kreeklaste tähestiku ning kohandasid selle oma keelele. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste poolt. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ning kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuiendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Neil kujunes 12 suuremat linnriiki. Täpsemad andmed linnriikide kohta puuduvad, kui on teada et seal valitses aristokraatlik kord. Etruskid armastasid pidutseda, sportida ning tantsida, sellest annavad teada kaljusse raiutud hauakambrite seinamaalingud

Ajalugu

doc

Vana-Rooma mõisted, isikud

Vana-Rooma 1)Mõisted: a) Foorum-Koosoleku- ja turuplats. Küngastevahelistes orgudes b) Nobiliteet-Patriitsid ja jõukad ning tuntud plebeid, suursugustest inimestest koosnev üsna kitsas ring, millest pärines põlvest põlve enamik riigiametnikke ja senaatoreid c) Latifundium-Suurmaavaldused Rooma lääneprovintsides ja ka Itaalias, kus kasutati orjatööd d) Proletaar-Inimene, kes oli ühiskonna madalamast kihist, kuid siiski Rooma kodanik (käsitöölised, vabad talupojad ja rentnikud e) Tooga-Meeste pidulik pealisrõvas. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem äsi jäi vabaks f) Akvedukt-Lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed g) Term-Avalik saun roomas

Ajalugu

doc

Vana-Rooma kokkuvõte

preetsrinna Rhea Silvia pojad. Tütarlapse onu, jõhker ja jumalakartmatu kuningas Amulius, käskis poisid korviga Tiberi jõkke visata, et väärata ettekuulutust, mille kohaselt kaksikud ta troonilt tõukavad. Korv uhtus kaldale ja emahunt imetas poisse, kuni kohalik karjus naisega nad oma hoole alla võtsid. Suureks sirgudes tõukasid Romulus ja Remus Amuliuse troonilt. Hakates rajama uut linna, puhkes nende vahel tüli. Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksi. Linn sai tema järgi nimeks Rooma. See legend on roomlastele ülimalt tähtis ning see andis üldkäibiva seletuse Rooma linna ja riigi tekke kohta. Kapitooliumi emahunt(etruski pronksskulp- Tuur VI saj e.Kr, laste kujud on lisatud Renessansiajal) Kuningate aeg Pärimuse järgi valitses Roomas algselt seitse kuningat, kellest kolm viimast olid etruskid

Ajalugu

docx

Rooma

Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna Tekkimine: Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus.753 ekr, aga seda ei saa mingil juhul võtta tõena, sest hilisemad Rooma ajaloolased dateerisid selle, see on ka roomlaste ajaarvamise algus. Roomat olevat valitsenud(753-509eKr) 7 kuningat ning peale viimase kukutamist rajati vabariik, sellel ajal kujunes välja varase Rooma ühiskonna põhijooned

Ajalugu

pdf

Rooma, vabariik ja keisririik

Juba varasest ajast olid etruskidel tihedad kontaktid nii foiniiklaste kui ka kreeklastega. Seetõttu võib nende kultuuris leida nii idamaiseid kui ka kreekalikke jooni. Nad võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Seetõttu on võimalik nende kirja lugeda, kuid nende keel, mida teadlased pole suutnud kindlalt seostada ühegi tänapäeval kõnekdava keelega, jääb arusaamatuks. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste kaudu. Nende andmete kohaselt olid etruskid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallide töötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuivendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Etruskidel kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdva liidu. Linnriikide sisekorraldusest täpsemaid andmeid pole, kuid arheoloogilised leiud lubavad arvata, et neis domineeris mõjuvõimas aristokraatia.

Ajalugu

rtf

Vana-Rooma riigi konspekt

Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse.

Ajalugu

doc

Referaat Vana-Rooma kohta

arutama ja koostööd kordineerima. Etruskite võim ulatus sel perioodil ka Etruuriaast väljaspoole, Kreeklastega võideldes said nad endale maagirikka Korsika saare. Paljud roomlaste hilisemad kombed, eriti religioossed tavad, olid etruski päritoludega. Kesk-Itaalias Tiberi jõe vasakkaldal 25 km kaugusel suudmest oli vanaajal soine ala, kus asus 7 küngast. Soo kuivendati, rajati sillad. 10.sajandil eKr rajati Platinuse künkale asula, millest kasvas välja Rooma. 600.a. eKr oli Rooma juba linnaline asula. Asula keskel oli sillutatud turu- ja koosolekuplats foorum, künkal asus kindlus. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. Legendi järgi asutasid Rooma linna 753.a. eKr kaksikvennad Romulus ja Remus, sõjajumal Marsi pojad, kelle vanaisa nad lastena Tiberisse viskas ja kelle algul emahunt ning hiljem karjuse pere üles kasvatas. Täiskasvanuna tõukasid vennad vanaisa troonilt, hakkasid ise valitsema, linna rajades läksid

Ajalugu

doc

Vana-Rooma referaat 10. klass

............................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kronoloogia............................................................................................................................. 3 Rooma linna algus.................................................................................................................. 4 Rooma linna teke................................................................................................................. 5 Kuningate aeg Roomas....................................................................................................... 5 Varane vabariik....................................................................................................................... 5 Varane ühiskond......................................................................................

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (2)

KatrinL: Arvan ka , et kuidagi mõttetu materjal on, lohakas ja liiga kallis :(

20:41 19-03-2013

reta1: Kuidagi poolik on, hind võiks olla pigem 10.

22:06 19-01-2010

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk