Rooma ja Bütsants (0)

Rooma  ja Bütsants.
Ajajärgud: kuningate aeg Roomas, vabariik, varajane  keisririik , hiline  keisririik
Patroon  ja  klient . Klient sai patroonilt maad ja pidi tema heaks koormisi kandma ning sõjaretkedel käima. 
Ülikud suutsid klientide toel avaldada mõju rahvakoosolekule.
Patriitsid  ja plebeid.
Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neil olid kõik kodanikuõigused (ainult nemad preestriametis ja 
senatis), rikkad maavaldajad.
Plebeid olid vaesed talupojad, osalesid rahvakoosolekul. Plebeidel oli õigus valida endi seast ametnikud – 
rahvatribuunid.  Rahvatribuun  tohtis keelata riigiametnike või senati otsuse teokstegemise, juhul kui see oli 
ülekohtune.
Rooma  valitsemine vabariigi ajal. Riigi otsas  senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kel est kõrgeimad olid 
kaks  konsulit . 
„jaga ja valitse" osadele al utatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati 
liitlastena uute alade val utamisel. Teiste rahvaste suhtes kasutati karmimaid meetmeid ning sekkuti rohkem 
nende siseasjadesse. Kuna sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud alistatud  rahvad  ühiselt Rooma 
ülemvõimu vastu välja astuda ning  roomlased  said õhutada pingeid oma al uvate vahel.
Läbirääkimised ja sõltuvustingimused tehti iga alistatuga eraldi, kus juures sel e elukord jäeti puutumata. See oli 
vajalik, et alistatud alad ei teeks  ühiseid väljaastumisi.
Rooma armeekorraldus ja selle muutumine. Sõjasaak rikastas ülemkihti, samal ajal, kui talupojad, kes 
moodustasid sõjaväe peajõu ja pidid aastaid kodust eemal sõjaretkedel viibima, ei suutnud tihti tagada oma 
perekonnale  toimetulekut -  laostumine . Val utussõdadega kaasnes ka orjanduse areng. Talupojad muutusid sel e
tõttu proletaarideks, kes ei kuulu sõjaväkke   
→  sõjavägi nõrgeneb. Jagatakse maid ümber ja  luuakse  
palgaarmee, kuhu kuuluvad ka proletaarid   
→ armee tugevneb armee tugevneb. Sõdurid on väga ustavad väepealikule, 
väepealikud tahavad võimu ja puhkevad kodusõjad.
Varajase keisririigi valitsemine Valitsejal mitu ametit (nt  konsul , asevalitseja, rahvatribuun). Sarnasus 
varasemaga oli see, et oli ikka vabariik. Varem oli rohkem võimu senatil, hiljem oli senat nn nõuandja. Esimene 
imperaator, rooma  keiser oli Augustus. Rahvakoosolek koosnes aina rohkem proletaaridest.
Rooma provintsid olid Rooma riigi haldusüksused väljaspool Itaalia emamaad. Provintside arv kasvas osalt uute 
alade val utamise, osalt olemasolevate provintside väiksemateks jagamise tõttu.
Idaprovintsid : nt Kreeka, Süüria, Egiptus ; kreeka keel; kultuur kõrgelt arenenud; linnad idapäraste joonte ja 
kreekaliku välisilmega; põl uharimises väiketalupojad.
Lääneprovintsid: nt Gal ia,  Britannia ,  Hispaania , Itaalia; ladina keel; foiniikia päritoluga kõrgkultuur; linnad 
roomaliku  ilmega  ja polnud nii arenenud; põl umajanduses orjatööl põhinevad suurmaavaldused – 
latifundiumid.
Rooma õigus Kõik olid seaduse ees võrdsed, keiser oli kõrgeim  kohtunik . Arvestati kreeka seadusi, eelnevaid 
kaasusi. Kohtus sai edasi kaevata ning mitte keegi ei olnud algusest peale süüdi.
Meelelahutus  Kaarikusõidud Circus Maximuses, Colosseumis gladiaatorivõitlused.  Tsirkust  ja leiba – et 
proletaarid mässama ei hakkaks .
Rooma  religioon
Usuti vaimudesse (nuumen), tehti neile annetusi. Jumalad võeti suuresti üle Kreekast.  Jupiter - peajumal,  Mars  –
sõjajumal,  Venus  – armastusejumal,  Pluto  – al maailma valitseja, Vesta – kodukoldejumalanna. Usuti, et riigi 
edu ja hüve sõltub jumalate heasoovlikkusest ja st austati neid palju.  Preestrid  korraldasid pidustusi, pidasid  
riiklikute tähtpäevade üle arvestust, hoidsid  kalendrit korras.
Mõisted: proletaarid – vaesed kodanikud, foorum – turu- ja koosolekuplats,  akvedukt  – veejuhe/veesüsteem, 
gladiaator  - kutseline elu ja surma peale võitleja Vana-Rooma võitlusmängudel, augur -  ennustaja , Janus - , 
alguste, lõppude jumal, pontifex  maximus  - ülempreester,  leegion  – suur sõjaväeüksus, basileus – e imperaator,
impeeriumi võimukandja, patriarh -  sugukonna  esiisa v. vanem, kirikulõhe - lõhenemine katoliku v. õigeusu 
kirikus, patroon – mõjukas kaaskodanik
Kristlus  Rooma riigis Sai alguse Palestiinast (1. saj pKr), usku levitasid rändjutlustajad e apostlid. Peetrus  pani 
aluse Rooma linna kristlikule kogudusele. Paulus  käis misjoniretkedel ja võitis  pooldajaid . Kristluses oli hea see, 
et see oli universaalne ja kui inimene oli jumalakuulelik, siis läks tal elus hästi. Roomlastele ei meeldinud I ja II 
saj kristlus, sest see põlastas ja ei tunnustanud teisi jumalaid.
Hiline Rooma keisririik: Keisril oli võim ja senat poliitilisi otsuseid teha ei saanud. Et maksukogumist 
hõlbustada piirati inimeste liikumisvabadust. Kehtima hakkas absolutistlik monarhia .
sõjaväe barbariseerumine – tõusid esile sõdurkeisrid, mistõttu tekkisid kodusõjad; sõjavägi ei koosnenud 
täielikult roomlastest, sõjaväkke võeti nt germaanlasi, riigi jagunemine – keiser Theodosius  jagas riigi Ida- ja 
Lääne-Roomaks – ei suudetud riigi terviklikkust kaitsta, kristluse legaliseerimine – Constantinus Suur kuulutas
usuvabaduse, toetas kristlust   R
→  istiusk hakkas peagi kujunema impeeriumi valitsevaks religiooniks.
Sündmused: 476 – Lääne-Rooma  lagunemine , 1453 – Ida-Rooma lagunemine, türklased val utasid 
Konstantinoopoli
Lääne-Rooma ja Ida-Rooma saatus
•
Aastal 476 tõukas germaani väepealik Odoaker keiser Romulus Augustuse troonilt ja nimetas enese 
Itaalia kuningaks. Langes Lääne-Rooma. Odoaker liitis oma kuningriigiga ka kunagise Il üüria provintsi. 
•
Ida-Rooma jäi püsima, sest territoorium  jäi  barbarite  teest kõrvale, majandus oli kõrgemal tasemel, neil 
oli korralik ja suur armee, põl upidajad olid tublid maksumaksjad.
Ühiskond Keiser    senaatoriseisus    ratsanikuseisus    vabad mehed   vabakslastud    orjad