ISESEISVUSE SÜND (1914. - 1920) (16)

ISESEISVUSE SÜND (1914. - 1920)

• Eesti iseseisvumise tähtsamad kultuurilised eeldused.
  
• a) Ühtlustus kirjakeel
  

b) levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti
c) välja kujunes rahvuslik haritlaskond
d) rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused
e) aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse aste
f) talude päriseksostmise tulemusen muutus talupoeg oma maa peremeheks
g) algas tööstuse areng
h)laienes tööstuse ja põllumajanduse toodete saatmine Vene siseturule
i)algas linnade eestistumine

• Eesti iseseisvumise põhimõttelised poliitilised eeldused.
  
• a)1905.a. Revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia
  

b) hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlased
c)tõusis eestlast osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalike kogemusi
d)arenes kooperaktiiviliikumine, mis andis ühistegevuse ja demokraatia kogemusi

• Kelle määras Vene Ajutine Valitsus ühendatud Eestimaa komissariks?
  
• Jaan Poska
  
• Kes kuulusid Päästekomiteesse?
  
• Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik
  
• Eesti Vabariigi väljakuulutamine (kuupäev, kuu, aasta)?
  
• 24.veebruar 1918.aasta
  
• Mida lootis Eesti saavutada Venemaast lahku lüües?
  
• Vabaneda nõukogde võimust
  
• päästa Eesti sakslaste rünnakust või saada uusi võimalusi juhul, kui Saksamaa sõja kaotab
  
• saada toetust lääneriikidelt
  
• Mis aastal algas Eesti eraldumine Venemaast?
  
• Algas 1917.aastal autonoomia saavutamisega
  
• Miks enamlased katkestasid Asutava Kogu valimised?
  
• Sest vahetulemused näitasid, et neil on liialt väike poolehoid (37%)
  
• Kellest sai Eesti Ajutise Valitsuse esimees?
  
• Konstantin Päts
  
• Miks 1917. - 1918. aasta vahetusel langes enamlaste populaarsus?
  
• Enamlased propageerisid maailmarevolutsiooni jätkumist
  
• Enamlased nägid Eesti tuleviku nähti autonoomsena Nõukogude Venemaa kooseisus
  
• mõisatest otsustati rajada suurmajandid, eesti talurahvas lootis uuelt võimult maad
  
• enamlased teostasid nihilistlikku kirikupoliitikat
  
• tugevdati jõupoliitikat
  
• lõpetati koostöö kõikide teiste ühiskondlike jõududega
  
• Miks kujunes Eesti olukord raskeks Saksa okupatsiooni lõppedes?
  
• Valitsusel ei olnud piisavalt autoriteeti ega vahendeid võimu teostamiseks.
  
• Linnades valitses toidupuudus ning ei jätkunud kütet
  
• tööstus ja põllumajandus olid laostunud
  
• raudteed ei funktsioneerinud
  
• puudus oma sõjavägi
  
• Miks Eesti Töörahva Kommuuni ei saa pidada Eesti Töörahva riigiks?
  
• Selle väljakuulutamisel polnud rahva tahte akti, enamlased eitasid omariiklust
  
• Eesti Töörahva komuuni relvajõud allusid Nõukogude Vene vägede üldjuhatusele
  
• Kommuuni juhtkonnal polnud hõivatud aladel tegelikku võimu
  
• Kommuuni juhtunud enamlased olid ülevenemaalise enamlaste partei liikmed
  
• Kommuuni territooriumil kehtis NFSV raha
  
• Kommuuni arglikud katsed autonoomia piiritlemiseks põhjustasid Moskvas suure vastureaktsiooni
  
• Kommuuni ei tunnustanud ükski maailma riik
  
• Millised 3 ülitähtsat otsust tuli Eesti poliitilisel ja sõjalisel juhtkonnal Vabadussõja käigus langetada?
  
• Vägede mobiliseerimine, löögijõu suurendamine ja soomusrongide formeerimine
  
• Millise kolme vastasega tuli omariikluse nimel võidelda?
  
• Punaarmee, Landeswehr, Bermondt-Avalov
  
• Eesti Vabadussõda (piirdaatumid: nii sõja alguse kui ka lõpu puhul kuupäev, kuu, aasta)
  

28.nov 1918-2veeb. 1920

• Kelle Eesti ohvitseridest oli silmapaistvam osa murrangu saavutamisel ja Vabadus võitmisel? Johan Laidoner, Julius Kuperjanov, Johan Pitka,
  
• 
  
• Milline järsk murrang toimus Eesti ühiskonnas Vabadussõja ajal?
  
• Eestlaste rahvuslik-riiklik enesemääramine
  
• Millise lahingu aastapäeva tähistatakse Võidupühana?
  
• Võnnu lahingu (23.juuni)
  
• Millal toimus Landeswehri sõda (kuud, aasta)?
  
• 1919.aasta juuni-juuli
  
• Vabadussõja algperioodi kõige raskem lahing (lahingu nimi, kuupäevad, kuu, aasta).
  
• Paju lahing,30-31.jaanuar, 1919.aasta
  
• Millised riigid saatsid Eestile appi oma vabatahtlikke?
  
• Soome, Rootsi, Taani
  
• Tartu rahu (kuupäev, kuu, aasta).
  
• 2.veebruar 1920