Milline sündmus on mõjutanud Eesti ajalugu kõige enam? Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.novembrist 1918 3.jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr´ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......
perforatsiooni juhud, millised on avanenud kehapinnale (selline kaasus oli ka Tartus). Revolutsioonilise lähenemise introdutseerib juba 20. sajandil ameeriklane Walter Cannon (1871-1945), kes asus jälgima seedetrakti tööd röntgenkiirte abil, söötes inimestele (ja katseloomadele) raskemetallide sooli (barium meal). Esialgu huvitas teda neelamisprotsess, sealt edasi liikus kogu seedetrakti mehhaanikale. Sõnastab homöostaasi teooria. 7 Raamatus Eesti Arstiteaduse Ajaloost, lk 71-72. 8 Vereplasmas on fibriinelement ehk trombiin toimetul kujul protrombiinina, mis sümplastilise aine mõjul muutub toimivaks trombiiniks. Trombiini mõjul tekib esmalt kiudnik lahustunud kujul, mis neutraalsoolade kaasabil muutub juba lahustunud modifikatsiooniks fibriiniks. 8 Veresoontefüsioloogia vallas pöörati tähelepanu perfusioonile (verevool läbi elundi).
Operatsiooni alguses tekkis kriitiline olukord Riia lähedal, Riiast lääne pool Kuramaa põhjarannikul Tugumsi linna lähistel, kuhu Punaarmee tankikiilud mereni jõudsid, lõigates ära Saksa väeosad, olukord õnnestus vasturünnakutega taastada, tekkis uuesti ühendus, aga sakslastel sai mõõt täis, otsustasid Eesti ja Põhja-Läti lahinguteta maha jätta, luues uue kaitsejoone Väina jõele. Sept lõpus läks Eesti mandriosa ja Põhja-Läti Punaarmee kontrolli alla ilma suuremate lahinguteta. Väina jõel suutsid sakslased rinde mõneks ajaks pidama saada, okt-s jätkus Punaarmee surve, 13.okt saadi Riia, okt lõpuks suurem osa Lätist ja praktiliselt kogu Leedu. Viimased vastupanukolded endistes Balti riikides Eesti alal Sõrve poolsaar, lahingud kuni 24.nov, Klaipeda Leedu aladel, lahingud kuni 1945 jaanuarini. Nord põhituumik taandus Kuramaale, kus moodustus Kuramaa kott/katel/kindlus, selle
Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperioodi. Jäätumiste vahepeal võis Eesti aladel elada inimesi, sest nt 120 000 aastat tagasi oli ilm meil palju soojem kui praegu. Kuid sellest perioodist pärinevaid inimtegevuse jälgi ei ole õnnestunud leida. Jääaeg lõppes umbes 13 000 aastat tagasi. Jää taganedes tekkisid Põhja-Eestis paekaldad, Lõuna-Eestis kuplid ja Kesk-Eestis voored. Jääst vabanemise tõttu kerkib maapind Eestis veel tänagi 1-2 mm aastas. Ajaloolased jagavad inimeste ajaloo kahte ossa. Kirja tekkimisele eelnevat aega nimetatakse muinasajaks
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED
Vene-Jaapani sõjas kasutati esimest korda sõjapidamise ajaloos massiliselt kiirlaske relvi - vintpüsse ja kuulipildujaid. Kasutusele võeti ka miinipildujad, kaevik positsioonid ja raadioside. Jaapnlased võtsid kasutusele kaitsevärvusega sõjaväelaste mundrid. Kogupaukude tulistamiselt mindi üle üksiklaskudele, mis olid täpselt välja sihitud. Port Arthuri kaitsmisel osales 350 eestlast, Tshushima lahingus 200. Eestlasi osales kokku 8000. Ohvitseridena 70 ja lisaks 30 arsti. Tulevastest Eesti kindralitest võtsid Vene-Jaapani sõjast osa Jaan Soote, Aleksander Tõnisson, Ernst Põdder, Andres Larka. Kuulsamaid arste oli Ludwig Puusepp. 2. ESIMENE MAAILMASÕDA (1914-1919) 2.1 EELDUSED JA PÕHJUSED. Suurriigid olid muutunud imerialistlikeks riikideks. Riikide arengutempod hakkasid tugevalt erinema. Vanad koloniaal riigid pidid oma kolooniaid kaitsema koloniaal riikideks püüdlevate riikide eest. Suurimaks rivaalitsejaks impeeriumide seas oli Saksamaa. 2
linnale maksu. Juhtimisorganid oli linnavolikogu ehk linnaduuma ja linnavalitsus ehk linnaamet. Enamik linnu olid maakonnakeskused. Linnade kõrval olid ka uut laadi asulad alevid või alevik aga see oli mitteametlik kui 1917. Töölisasulad, raudteeasulad v mingi kooli v. kultuurikeskused. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused. Vaid üks kord toimus suur 1870a rahvaloendus. Tol ajal oli Eesti kubermangus 958 000 inimest ja kasvas. 20. saj alguses juba üle ühe miljoni. See aeglustus iive langusega, kui sünd langes ja väljaränne suurenemisega. Sünd vähenes, kuna maja sai pärandada vaid ühele, teistele pidi muud tuge pakkuma. Demograafiline revolutsioon (madal suremus ja sündimus), ehk seoses pärisorjuse kaotamise, talupoegade liikumisvabaduse ja talude päriseksostmisega. Üleminek toimus prantsuse tüübi kohaselt, kus langesid suremus ja sündimus peaaegu
annaabi.ee 
50 punkti
~ 2 lehte
17 laadimist
1 arvamus 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid