Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Milline sündmus on mõjutanud Eesti ajalugu kõige enam? (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline sündmus on mõjutanud Eesti ajalugu kõige enam?
Milline sündmus on mõjutanud Eesti ajalugu kõige enam? 
Mina valin Eesti ajalugu kõige enam mõjutanud sündmuseks baaside lepingu sõlmimise 28. septembril 1939 aastal, sest alates sellest ajast jäi Eesti aastakümneteks Nõukogude Liidu mõjusfääri ja Eestil puudusid igasuguseid reaalsed väljavaated võidelda tagasi oma vabadus.
Baaside lepingut peetakse Molotov -Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik sai NSV Liidu osaks. 
Baaside leping oli hävitav löök Eesti majandusele, sest algasid ettevõtete riigistamised ja asuti kõrvaldama ebasobivaid ettevõtteid ja nende juhte. Maareformi käigus kuulutati kogu maa riigi omandik ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks. Natsionaliseeriti ka pangad, tööstus-, kaubandus-, ja transpordiettevõtted, suuremad elumajad, haiglad jne. Need sammud hävitasid Eesti majanduse ja see kukkus kokku. Inimeste majanduslik olukord halvenes järsult ning seda soosis järsk hinnatõus, kroonide asendamine rubladega ja kaupade defitsiit. Eesti kaugenes kiiresti lääneriikide majanduslikust olukorrast ja kõik need okupantsiooni aastad röövisid Eestilt võimaluse olla esirinnas. Isegi praegu peame likvideerima NSV Liidu halba mõju majandusele ning ilma selle mõjuta oleks elatustase Eestis palju parem ega räägitaks Eesti maha jäämusest lääneriikidest. Ma arvan, et see leping mõjutab veel kaua Eesti olevikku. 
Eesti kultuuri olukord hakkas samuti halvenema. Kultuurirevolutsiooni raames hakati koolides õpetama marksismi-leninismi ning Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitusiooni. Teatrites, kinodes ja kontsertidel hakati esitama nõukogude autorite loomingut. Seetõttu polnud enam eesti keel ja eestlaslikud mõtteavaladused ausees ning asuti liigselt häält tõstvaid eestlasi likvideerima. Eesti autoritel polnud võimalik enam esitada vabalt oma teoseid, sest kardeti probleeme. See mõjutas halvasti kultuuri arengut ning paljud tippteosed avaldati alles hiljem. Võib-olla on pidev eestlastlike väärtuste alla surumine põhjuseks, miks tänapäevalgi tihti ei julgeta öelda, et ollakse eestlased. Paljud ei väärtusta oma rahvust, sest nii on pikad okupatsiooni aastad eestlasi õpetatud. Samuti algas kultuuriväärtuste hävitamine:purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti ajalehti ajakirju, keelustati seltsitegevus . Kõik see halvas Eesti kultuuri arengut. 
Ümberkorraldusi saatsid järjest tugevnevad repressioonid , mida viis ellu NKVD . Järsku kadus teadmatusse tuhandeid inimesi ning peamiselt endine poliitiline ja majanduslik eliit. Samuti toimus suurel hulgal massiküüditamisi, mis mõjus laastavalt meie rahvusele. Väga paljud inimesed pidid Baaside lepingu tõttu kaotama oma elu ning näitab, kui tähtis oleks olnud mitte tingimusteta alistumine. Eestil oleks olnud võimalus säilitada võib-olla oma iseseisvus . Eesti kaotas tohutult vaimset potentsiaali, mis otseselt mõjutas riigi käekäiku ja edasist tulevikku. Kõik eestlased kannatasid küüditamise läbi, sest arvatavasti kõigist suguvõsadest viidi kedagi Siberisse. Eestlased olid edaspidi alla surutud ning keegi ei julgenud oma arvamust avaldada ja see mõjus laastavalt rahva vaimsele tervisele. 
Okupandid lammutasid senise riigiaparaadi. Ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, linnapead jne. Eestimaa kommunistlik partei kujunes ühiskonnas juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon . Pikki aastaid puudus eestlased võimalus avaldada oma tegelikke poliitilisi ambitsioone ja vaateid ning see halvas kindlasti meie poliitilist kultuuri. Eestis viidi ellu Moskva poliitikat ning seetõttu alati ei tehtud otsuseid Eesti riigi huvides, mis tekitas kaost kohalikus elus. Minu arvates muserdas EKP olemasolu oluliselt eesti rahva vaimset tervist ja elujõudu. 
Kaudselt Baaside leping andis peaaegu lõplikult hävitava löögi Eesti võimalusele kunagi taastada iseseisvus. Nõukogude Liidu koosseisus toodi Eestisse võõrtöölisi üle liiduvabariikide ja üritati Eesti muuta  võimalikult sarnaseks kogu ülejäänud NSV Liiduga. Seoses Baaside lepinguga kaotas Eesti osa oma territooriume ( Petserimaa näiteks) ja  seega kaotas meie riik osa elanikkonnast samuti. Peale pikka Nõukogude okupatsiooni oli Eestil raske tõestada oma positsiooni maailmas, sest alati vaadati Eestit kui endist liiduvabariiki. Samuti on raske teistel riikidel mõista Eesti ajalugu, mis teeb paljud otsuseid neile raskeks. Nõukogude okupatsioon tegi palju halba Eestile. 
Baaside leping oligi pöördepunkt Eesti ajaloos, sest enne seda olime juba peaaegu võrdsed lääneriikidega ja omasime selget visiooni edasiseks, kuid tänu okupantidele kadus kõik. Baaside lepingu mõjutusi on kaudselt tunda isegi tänapäeval ja seetõttu ei tohi eestlased unustada, kuidas Eesti sattus Nõukogude Liidu koosseisu. 
Milline sündmus on mõjutanud Eesti ajalugu kõige enam #1 Milline sündmus on mõjutanud Eesti ajalugu kõige enam #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pole Sedakapole Õppematerjali autor
Tegemist siis 12 klassi referaadiga baaside sõlmimise lepingust.

Sarnased õppematerjalid

Nõukogude okupatsioon Eestis-1940-1941
22
docx

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940-1941)

Kool NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTIS (1940–1941) Referaat Koostaja: Nimi Koht ja aasta Sisukord Sissejuhatus 3 Sõjaväebaaside leping 4 Eesti okupeerimine 5 21. juuni riigipööre ja Eesti sõjavägi 6 - 7 Ümberkorraldused 8-9 Lisad 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus. See algas 17. juunil 1940 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ja lõppes Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis 1941. Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt 17. juunil 1940. Seejärel lavastati

Ajalugu
MRP ja Eesti-baaside leping-Eesti okupeerimine
6
doc

MRP ja Eesti, baaside leping, Eesti okupeerimine.

Kordamine. Eesti Teises maailmasõjas 1. MRP ja Eesti. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale. 23. augustil kirjutati Saksamaa ja Venemaa vahel alla MRP- le. Selle lepingu lisaprotokolliga jagati kahe suurriigi vahel ära ka Ida-Euroopa: Venemaale pidi minema Ida- Poola, Soome, eest,Läti ,Bessaraabia; Saksamaale jäid Lääne-Poola ja Leedu. Ka eesti levisid kuulujutud MRP lisaprotokolli kohta, kuid neid eelistati mitte uskuda. Eesti siseelus kujunes baaside ajal oluliseks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939. aastal mainis Hitler oma kõnes, et Ida- ja Kesk- Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ning järgneva seitsme kuuda lahkuski Eestist 12 660 baltisakslast liskas sellele ka tuhatkond eesti soost kadakasakslast. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp üldse olemast. 2

Ajalugu
Eesti Teises maailmasõjas - iseseisvuse kaotamine
8
doc

Eesti Teises maailmasõjas - iseseisvuse kaotamine

Kordamine. Eesti Teises maailmasõjas 1. MRP ja Eesti. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale. Baltisakslaste ümberasumine on saksa rahvusest isikute ümberasumisele pärast 23. augustil 1939 Saksa Kolmanda Riigi ja NSV Liidu vahelise Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist pakti alusel NSV liidu mõjusfääri jäävatest riikidest (Eesti, Läti, Leedu) ja samuti ka Itaaliast ning NSV Liidust aastatel 1939-1941. Tagajärg Eestile : · Oktoobrist 1939. kuni maini 1940 lahkus Eestist ca 14 000 saksa rahvusest ning ka

Ajalugu
Nõukogude okupatsioon
3
odt

Nõukogude okupatsioon

Samal ajal tehti sõjalisi ettevalmmistusi: baltimaade piiridele koondati kolm armees, kuhu kuulus pool miljonit punaväelast. Juuni keskpaigaks viidi see hiigelhord, samuti ka baasiväerd, täieliku lahinguvalmidusse. 14 juunil esitas Nõukogude liit leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. N Eestile ja lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16 juunil. 17 juunil tuli üle eesti piiri varahommikul 90 000 okupatsiooniarmee sõudrit. Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikul loovutada relvad. Viimane korraldus oli mõeldud Kaitseliidu relvistustamiseks. JUUNIPÖÖRE JA VALIMISED BALTI RIIKIDES

Ajalugu
Eesti II maailmasõja ajal
9
doc

Eesti II maailmasõja ajal

Ennekõike soovis Moskva vabadust viia Punaarmee nendele aladele. Kuigi väikeriigid olid vastu, nõustusid briti ja prantslased Kremli soove arvestama. Läbirääkimistega samal ajal lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23. augustil 1939 kirjutasid NSVL ja Saksamaa alla mittekallaletungi lepingule (MRP). MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa. Vene huvisfääri läksid: Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia. Saksamaale jäid: ülejäänud Poola alad, Leedu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSVL ja Saksamaa sõpruse- ja piirileping (Leedu NSVL-le). MRP tegi NSVL-st ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. septembril tungisid Saksa väed Poolasse, 17. septembril ründas Poolt ka Punaarmee. Poola jagamist tähistas Wehrmacht´i ja Punaarmee ühine võiduparaad. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas II MS algust. Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid 3

Ajalugu
Eesti ajalugu-1939-1941
8
docx

Eesti ajalugu 1939-1941

Eesti ajalugu 1939-1941 Eesti Teises maailmasõjas. MRP ­ Molotov-Ribbentropi pakt. 23.augustil 1939.a. kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vljatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule. Selle salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti Läti ja Bessaraabia hilisemalt ka Leedu tunnistati NSV Liidu huvisfääri kuuluvaiks. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnang endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist. 1. septembril 1939. a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallanda Teise maailmasõja. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi, vältimaks riigi kaasamist relvakonflikti. Baaside leping. 24. septembril esitas V. Molotov Eesti välisministrile Karl Selterile nõude sõlmida kahe riigi

Ajalugu
EESTLASED II MAAILMASÕJAS
22
doc

EESTLASED II MAAILMASÕJAS

xxxxxxx Kool EESTLASED II MAAILMASÕJAS Referaat xxxx 9.kl Eesti 2017 SISSEJUHATUS Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1940. aasta suvel, kui Punaarmee riigi enda võimu alla haaras ja siin nõukoguliku valitsemiskorra kehtestas. Lõplik anneksioon leidis aset 6. augustil 1940. Seejärel asuti Eesti eluolu radikaalselt ümber kujundama: ellu rakendati ajutine Eesti NSV põhiseadus, natsionaliseeriti suuremad eraettevõtted ning asuti ümber jagama talumaid. Nõukogude võimu kõige suuremaks kuritööks oli aga küüditamine 14. juunil 1941, kui

Ajalugu
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES
32
doc

KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES

1 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teema valimisel osutus oluliseks kriteeriumiks huvi selle vastu, kuidas mõjutasid 20. sajandi keskpaigus toimunud võimuvahetused üksikute inimeste elu ja olmet ning, mis tundeid tekitab võõra võimu all elamine. Otsustavaks valiku juures oli ka autori isiklik kokkupuude teemaga, nimelt on võimukeeristes olnud ka tema vanavanemad. Antud teema on eestlaste jaoks aktuaalne, sest palju Eesti inimesi on pidanud üle elama võõrvõimude terrorit ning ka võitlema oma riigi tekkimise eest. Teadaolevalt on võimuvahetused Eestis toimunud läbi pisarate, küüditamiste, osa inimesi on kaotanud oma lähedasi. Inimesed on pidanud kannatama ning võitlema võõrvõimu vastu. Kas need väited vastavad ka tõele, selgub uurimistöö käigus. Uurimistöö eesmärgiks on teada saada, kuidas Kadrioru Saksa Gümnaasiumi valitud õpetajad võimuvahetused Eestis üle elasid

Ajalugu




Kommentaarid (1)

notsofun profiilipilt
notsofun: Aitäh, väga kasulik !
20:54 29-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun