Jüri muusikaselts

Es, Kadi

Jüri muusikaselts (0)

1 Hindamata

Jüri muusikaselts – üks esimestest
XIX sajandi keskpaik oli murranguliseks ajaks eestlaste iseteadvuse kujunemisel, millest kasvas hiljem välja oma riik. Saabus vaimustuslik rahva ärkamisaeg. Liberaalsem tsaar Aleksander II lubas moodustada valdasid, minna üle raharendile ja sellega seoses osta päriseks talusid. Eesti maale kujunes peremees ja peremees pidi talu majandamise kõrval olema ka haritud ja kultuurne. Raske on ülehinnata ajalehtede ,,Perno Postimees ’’ või hiljem ,,Eesti Postimees’’ ning ,,Sakala’’ tegevust rahva koondamisel ning meelsuse kujundamisel. Ärkamisaja märgina on põhjapaneva tähendusega laulu- ja mängusetside teke. Neist esimese, ’’Revalia’’ sünniaastaks on 1863, Tartu ,,Vanemuine’’ ja Tallinna ,,Estonia’’ asutati 1865. aastal.
Kui 1863. a. asutatud eesti seltsi „Revalia“ laulukoor hakkas kontserte andma Tallinna Lähedastes kirikutes, tekkis kohapealsete lauluhuviliste seas mõte oma laulukoori asutamiseks. Nii oli see ka Jüris.
Pärast üht „Revalia“ kontserti – 1865.a. jagasid pastor Luther ja köster Kraemann muljeid kuuldust. Seal poetaski pastor Luther mõtte, et mis oleks kui meie lapsed ka nii toredasti laulaks. Sellest haaraski köster Kraemann kinni ja juba sama aasta sügisel tehti segakoori proovidega algust. Sellest pajatav Jüri kihelkonna lauluseltsi kroonika: „Se asi leidis pea sõbru ja sügisel 1865 akkasid igga pühhapäev ja ka argipäeva õhtutel innimessed köstrimajas koos käima ja köstri juhhatamisse al nelja healega laulusi õppima, kus juures ka lapsed kaasa laulsid“. Laulusõbrad tulid Nabalast, Saustist, Kurnalt, Lehmjalt, Raelt, Lagedilt, Vaidast ja Arukülast. Jalgsi tihti kümne kilomeetri tagant üle soode ja rabade. Talvel käidi läbi tuisu ja pakase proovidel. Hoole ja armastusega õpiti ära hulk laule ning kevadel hakati juba varakult esinema. Algul kodu kirikus ja hiljem mujal. Juunikuus 1866. a. esines koor juba Tallinnas saksa laulupeol . Et seni tundmatu maakoor esines nõudliku linnapubliku ees küllalt hästi sellest kirjutab Jannsen „Eesti Postimehes“ – Ja vata nemmad on omma laulusi nivisipäraselt ärra laulnud, et teised innimesed, ka laulutundjad, sellega vägga hästi rahhul ollid ja sedda hurra hõiskamisega ülestunnistused“. Koor omandas lühikese ajaga laialdase kuulsuse, esinedes peale kodukiriku ümbruskonna veel Tallinna kirikutes, Aleksandrikooli heaks korraldatud näitemüükidel, kuberneripidustustel, vallamajade õnnistamistel jne. Siit jõuameggi Jüri kihelkonna jaoks kahe tähtdaatiumini: Rae valla moodustamiseni 23. Novembril 1866 ja Jüri lauluseltsi loomiseni 15. Jaanuaril 1866.a. (Protokolli raamatus nimetatult laulo selts).
Sellega olid jürikad ametlikult registreeritud seltsi poolest esimeste seas praeguse Vabariigi piires ning esimesed Harjumaal.

Köster Kraemanni surmaga koori tegevus soikus kümneks aastaks, kuid sai veel suurema hoo sisse köster Julius Preisbergi asumisel koorijuhi kohale. Ta asutas veel meeskoori ja viis selle lühikese ajaga kõrgele tasemele. Uuesti kutsutakse ellu ka segakoor. Koorid esinesid 1880.a. III üldlaulupeol Tallinnas. Neljandalt laulupeolt Tartus 1891 . a. tuli Jüri meeskoor tagasi võistulaulmise võitjapärjaga.
18. – 20- juunini 1894.a. Tartus toimunud V üldlaulupeost võttis Jüri lauluselts osa mees- ja segakoori ning puhkpilliorkestriga. Osaleti ka võistulaulmisel, kuid eelmisel laulupeol saavutatud tulemuseni ei jõutud. Vaid puhkpilli orkester sai kiita.
VI üldlaulupidu toimus 8. – 10. Juunini 1896.a. Tallinnas Riesenkampfi platsil (praeguse bussijaama lähedal). Jüri muusikaseltsist oli kohal nais-, sega- ning pasunakoor. Esimesed kaks: nais- ja segakoori etteaste leidis ajakirjanduses äramärkimist. Jüri puhkpilliorkester tuli aga tagasi esikohaga. Ajalehtede toon ülimalt kiitev. ,,Postimees’’ kirjutas: ,,Toreda, võimsa muusikamängu läbi võitis üleüldist kiitust Jüri mängukoor, kellele ka esimene auhind osaks sai’’. Ajaleht ,,Valgus’’ lisas Jüri pasunakoori kohta ,,mängivad hästi vägevaste’’. Auhinnaks kingiti esikoha eest diplom ja loorberipärg.
Meeskoori juhiks on endiselt köster Preisberg . segakoori juhiks aga Vaskjala Karjavere talu noor peremees Jaan Virkepuu, kes omades suurepärase muusikalise ande juhatab koori pikemat aega. Lühemat aega juhatab segakoori Nabala talupidaja Jüri Arro , siis võtab taktikepi üle köster Hans Mets.
1953-1957.a. juhatab kirikukoori organist Paul Kornel, siis võtab taktikepi enda kätte Jaanus Romandi.
Pasunakoori juhtideks peale Hiio olid H. Ots, Joh. Arro, August Kesa ja Hans Pajus . Viimane viib orkestri päris kõrgele tasemele. Tema Taktikepi all esines orkester edukalt „Jüri Muusikaseltsi“ 70.a. juubeli pidulikul aktusel, kus peokõne pidas praost Aunver.
Laulukoorid ja puhkpilliorkester on aastakümneid esinenud kodukirikus suuremate pühade ajal. Tihti on nad olnud leina leevendajaks matusetalitustel.

1900.a. pühitseti Jüri Muusikaseltsi 35. a. juubelit. Ajakirjanduses kirjutati sel puhul, et „Jüri Muusikaselts on vist ainule, kes niikaua vahetpidamata tegevalt edasi elanud ja pea igast üleüldisest ja maakonna pidudest kiituse ja auhindadega osavõtnud“. Postimees kirjutas: „ President J. Roosberg ja meeskoori juhataja hr. Preisberg on kui kaks suure pääga raudnaela, kellega selts juba paar aastakümmet kindla aluse pääl kinni seisab – ilma nendeta ei oleks Jüri laulu –ja mänguseltsi vahest nii pikka iga olnud“.
Selts jätkab kontsertide andmisega Lagedi suveaias , kohalikus ja naaberkihelkondade kirikutes.
1905.a. muudetakse seltsi põhikirja, et oleks õigus ettekanda ka näidendeid. Toimuvad peoõhtuid Rae vallamajas, Lehmja tammikus ja Lagedi suveaias
Ilmselgelt vajutas 1905.a. revolutsioon ühistegevuse sordiini alla. Kontroll tugevneb veelgi esimese Maailmasõja eel ja ajal. Sellest annab tunnistust sisemine kirjavahetus Eestimaa kuberneri kantselei ning sama kubermangu ühiskondlike organisatsioonide osakonna vahel. Jälgimine organistatsiooni juhtide üle on tugevnenud ning kantselei on nn ,, kahtlaste isikute kartoteeki’’.
1910.a. astusid noored kooliõpetajad Tõnis Orgussaar Arukülast ja Joh. Ratassepp Raelt Muusikaseltsiliikmeks. Algas võitlus alkoholi vastu. Seltsi einelauast kõrvaldati viin . See tekitas teatud pahameelt….????.
1910. moodustati seltsi juhtimisel kiriku juurde raamatukogu. Algatuse eesotsas seisis pastor Joh. Keering. Samal aastal võeti vastu uus põhikiri, mille järgi selts pidi hoolitsema rahva kõlbelise, seltskondlise, majanduslise ning tervishoidlise edasijõudmise eest. Selleks pidi ta asutama raamatukogusid, lugemistubasid, koole, korraldama kursusi, asutama isegi muuseumi, kirjutama ja levitama häid raamatuid ja ajakirju, toetama teisi asutusi jne. Neid suuri kavatsusi ei suudetud aga realiseerida. Astuti küll Eesti Rahvamuuseumi kollektiivseks liikmeks ja toetati „Estonia“ teatrimaja ehitamist aktsiate ostmisega. Kerkis üles seltsimaja ehitamise küsimus. Otsustati ehitada maja 3000 rbl. väärtuses, kuid ei suudetud teostada alguse saanud sõja tõttu.
1912.a. võeti osa Narvas korraldatud eesti asunduste laulupeost.

1916.a. peeti sõjast hoolimata seltsi 50.a. juubelit. Rahvast tuli palju kokku.
Uut hoogu sai seltsitegevus peale sõja lõppu. Osteti Vaskjalas sõjaaegne barakk ja kohendati seltsimajaks. Hakati nobedasti pidusid pidama ja raha korjama. Osteti muusikapille ja muretseti muud vajalikku inventari.
1919.a. 15. Juuni protokolliga nr. 7 kinnitati Jüri muusikaseltsi uus, järjekorras neljas põhikiri. Muusikaseltsi tegevusväli oli nüüd laiem. Ka puudb nüüd sisseastumismaks ning seda asendab kord aastas peakoosoleku poolt määratud liikmemaks.
Uue suunana hakati juba I maailma sõja eelselt korraldama ühispidusid koos karskusseltsiga ,, Truudus ’’ ning naabrite lauluseltsidega, kus osa eeskavast peale muusikanumbrite oli näitemängul. Näitetrupi hingeks oli Patikal Laasi talus elanud Rasside perekond.
Osaliselt jõuti oma majani 1919. aastal, mil osteti seltsile üks barakk Vaskjalast. Uus rahvamaja kerkis Vaskjala külla, kui 1924.a. jaanipäeva paiku põles see maani maha. Tndub, et 20- ndatel aastatel hakkab muusikaseltsi hood raugema. Küllap oli selles omajagu ,,süüdi’’ ka seltside paljusus.
1940. aasta punavõimule polnud rahva poolt moodustatud seltsid sugugi meeltmööda. Juba nelja kuu pärast peale pööret tuldi Rahvakomissaride nõukogus välja määrusega poliitharidustöö korraldamise kohta, millega kuulusid kultuuri hariduslikud organisatsioonid viivitamatule lõpetamisele. Nii ka Jüri Muusikaselts, mille ülevõtmise ajaks Rae uues koolimajas on märgitud 10. November 1940 kell 12.00. Miski polnud enam endine. See oli lõpp muusikaseltsi vaimule, mõttele ja tegutsemisele. Isetegevusest oli saanud käsutäitmine. Vabadusest sund.
See oli mu elu esimene ajalookonverents, millest ma osa võtsin. Minu jaoks oli seda kõike päris huvitav teada saada. Kõik millest räägiti oli huvitav ja sain ka palju uut teada Eesti vallamajadest Harjumaa näitel, muusikaseltside asutamisest ja tegevusest (19. saj II, 2. saj. I poolel) ja Jüri muusikaseltsist – mis oli üks esimestest. Ise valisin ma teemaks Jüri muusikaseltsi, sest see jäi mulle rohkem silma. Nüüd ma olen mõne asja võrra targem , sest tean kuidas sündis Jüri muusikaselts ja mis seal toimus. See aeg oli murranguliseks katseks eestlaste iseteadvuse kujunemisel, millest kasvas ja kujunes välja oma riik. Saabus vaimustuslik rahva ärkamisaeg. Jüri muusikaselts tõi Rae valda palju rõõmu ja häid mälestusi. Nad unistasid veel oma vallamajast, aga seda ei ehitatud kunagi valmis.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kadi Es Õppematerjali autor

Jüri muusikaselts – üks esimestestXIX sajandi keskpaik oli murranguliseks ajaks eestlaste iseteadvuse kujunemisel, millest kasvas hiljem välja oma riik. Saabus vaimustuslik rahva ärkamisaeg.Ärkamisaja märgina on põhjapaneva tähendusega laulu- ja mängusetside teke. Neist esimese, ’’Revalia’’ sünniaastaks on 1863, Tartu ,,Vanemuine’’ ja Tallinna ,,Estonia’’ asutati 1865. aastal.

jüri muusikaselts ajalugu ajalookonverents Eesti vallamajad Harjumaa näitel rae vald

Sarnased õppematerjalid

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

Mutsu aastatepikkust visa tööd vanade muusikute mälestuste kogumisel ja süstematiseerimisel, tänu millele on meil suhteliselt usaldusväärne register džässi mänginud (kahjuks küll ainult) Tallinna muusikutest ja kohtadest, s.t restoranidest ja tantsu- lokaalidest, kus sellist muusikat mängiti (Mutsu 1991: 80–94). Säilinud on veel mõningaid muusikute märkmeid kohaliku kultuurielu, sh ka džässorkestrite tegevuse kohta (Tartust – Robert Tilgar, Kaarel Tuberik, Viljandist – Jüri Tibar), kuid kõik see on lokaalse tähtsusega ja süstemaatilisest kogumisest saame siiski vaid A. Mutsu ja hiljem ka V. Ojakääru puhul rääkida. Kahjuks kajastati ajakirjanduses tollal seda muusikaliiki üsna napilt, mitte nagu tänapäeval, kui ilmuvad eri ajakirjad ja popmuusikale pühendatakse ajakirjanduses terveid lehekülgi ja eriväljaandeid. Sellise suhtumise tingis suurel määral asjaolu, et oma arengu algetapil oli

Muusika ajalugu

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk