Jüri muusikaselts

Es, Kadi

Jüri muusikaselts (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Jüri muusikaselts – üks esimestest
XIX sajandi keskpaik oli murranguliseks ajaks eestlaste iseteadvuse kujunemisel, millest kasvas hiljem välja oma riik. Saabus vaimustuslik rahva ärkamisaeg. Liberaalsem tsaar Aleksander II lubas moodustada valdasid, minna üle raharendile ja sellega seoses osta päriseks talusid. Eesti maale kujunes peremees ja peremees pidi talu majandamise kõrval olema ka haritud ja kultuurne. Raske on ülehinnata ajalehtede ,,Perno Postimees ’’ või hiljem ,,Eesti Postimees’’ ning ,,Sakala’’ tegevust rahva koondamisel ning meelsuse kujundamisel. Ärkamisaja märgina on põhjapaneva tähendusega laulu- ja mängusetside teke. Neist esimese, ’’Revalia’’ sünniaastaks on 1863, Tartu ,,Vanemuine’’ ja Tallinna ,,Estonia’’ asutati 1865. aastal.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kadi Es Õppematerjali autor

Jüri muusikaselts – üks esimestestXIX sajandi keskpaik oli murranguliseks ajaks eestlaste iseteadvuse kujunemisel, millest kasvas hiljem välja oma riik. Saabus vaimustuslik rahva ärkamisaeg.Ärkamisaja märgina on põhjapaneva tähendusega laulu- ja mängusetside teke. Neist esimese, ’’Revalia’’ sünniaastaks on 1863, Tartu ,,Vanemuine’’ ja Tallinna ,,Estonia’’ asutati 1865. aastal.

jüri muusikaselts ajalugu ajalookonverents Eesti vallamajad Harjumaa näitel rae vald

Sarnased õppematerjalid

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

Mutsu aastatepikkust visa tööd vanade muusikute mälestuste kogumisel ja süstematiseerimisel, tänu millele on meil suhteliselt usaldusväärne register džässi mänginud (kahjuks küll ainult) Tallinna muusikutest ja kohtadest, s.t restoranidest ja tantsu- lokaalidest, kus sellist muusikat mängiti (Mutsu 1991: 80–94). Säilinud on veel mõningaid muusikute märkmeid kohaliku kultuurielu, sh ka džässorkestrite tegevuse kohta (Tartust – Robert Tilgar, Kaarel Tuberik, Viljandist – Jüri Tibar), kuid kõik see on lokaalse tähtsusega ja süstemaatilisest kogumisest saame siiski vaid A. Mutsu ja hiljem ka V. Ojakääru puhul rääkida. Kahjuks kajastati ajakirjanduses tollal seda muusikaliiki üsna napilt, mitte nagu tänapäeval, kui ilmuvad eri ajakirjad ja popmuusikale pühendatakse ajakirjanduses terveid lehekülgi ja eriväljaandeid. Sellise suhtumise tingis suurel määral asjaolu, et oma arengu algetapil oli

Muusika ajalugu

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid