Alternatiivraha süsteemid Eestis ajalugu ja tulevik (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Rahanduse- ja majandusteooria instituut
Rahanduse ja panganduse õppetool
ALTERNATIIVRAHA SÜSTEEMID EESTIS:
AJALUGU JA TULEVIK
Referaat õppeines raha ja pangandus
Tallinn 2015

SISUKOR
sissejuhatus 4
1Alternatiivraha 5
1.1Mis on alternatiivraha? 5
1.2Alternatiivraha tekkimise põhjused ja pidama jäämine 6
2alternatiivraha eestis 7
2.1Ajalugu 7
2.2Paide P.A.I 8
2.3Urvaste urban 9
2.4Luige kroon 10
2.5Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti veksel 10
2.6Tulevik 11
kokkuvõte 13
KASUTATUD ALLIKAD 14
lisad 15
Lisa 1. Paide P.A.I 15
Lisa 2. Urvaste urban 17
Lisa 3. Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti veksel 18
SISSEJUHATUS 3
1 ALTERNATIIVRAHA 4
1.1 Mis on alternatiivraha? 4
1.2 Alternatiivraha tekkimise põhjused ja pidama jäämine 5
2 ALTERNATIIVRAHA EESTIS 6
2.1 Ajalugu 6
2.2 Paide P.A.I 7
2.3 Urvaste urban 8
2.4 Luige kroon 8
2.5 Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti veksel 9
2.6 Tulevik 10
KOKKUVÕTE 12
KASUTATUD ALLIKAD 13
LISAD 14
Lisa 1. Paide P.A.I 14
Lisa 2. Urvaste urban 15
Lisa 3. Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti veksel 16

sissejuhatus

Käesoleva referaadi teemaks on alternatiivraha süsteemid Eestis, ajalugu ja tulevik. Uuritakse, mis on alternatiivraha, millised on alternatiivraha tekkimise põhjused ning kuidas alternatiivraha pidama jääb. Lisaks uuritakse, milline on alternatiivrahade ajalugu ja tulevik meie riigis.
Antud referaadi teema ei ole tänapäeval väga aktuaalne ning seni on alternatiivrahadest üsna vähe räägitud. Seega vajab alternatiivrahade teema täpset lahtimõtestamist, et valgustada ka teisi sellest, et riigis ei pruugi kehtida ainult riiklik valuuta , vaid teatud piirkondades on võimalik maksta hoopiski mingil muul moel.
Käesoleva referaadi teema valis kirjutaja vabatahlikult. Ta leidis, et antud teema ei ole hetkel väga aktuaalne ning seega peaks seda tutvustama ka enda kursusekaaslastele, et valgustada neid riigis kehtivatest asendusrahadest. Antud teema puhul on oluline suunata kursusekaaslaste tähelepanu Eestis praegu kehtivatele alternatiivrahadele, sest paljud ei pruugi nendest teadlikud ollagi ning võib-olla see ajendab neid rohkem oma kogukonna alternatiivrahade kohta uurima või hoopiski neid kasutama.
Referaadi eesmärgiks on teada saada, mis on alternatiivraha, millised on alternatiivraha tekkimise põhjused ning pidama jäämise tingimused. Lisaks soovitakse rohkem teada saada alternatiivrahadest Eesti tasandil- millised alternatiivraha süsteemid meie riigis on ajaloo jooksul kehtinud ja hetkel kehtivad ning milliseks võib kujuneda tulevik.
Töö koosneb kahest peatükist , mis omakorda jagunevad väiksemateks alapeatükkideks. Esimeses peatükis annab referaadi kirjutaja ülevaate alternatiivraha olemusest, mida kujutab endast alternatiivraha. Lisaks uuritakse millised on alternatiivraha tekkimised põhjused ning pidama jäämise tingimused. Teises peatükis annab referaadi kirjutaja ülevaate alternatiivrahadest Eestis. Uuritakse alternatiivrahade ajalugu, hetkel käibel olevaid peamiseid alternatiivrahasid ning oletatakse milliseks võib kujuneda tulevik.

Alternatiivraha

Järgnev peatükk annab ülevaate alternatiivrahast üldiselt. Esmalt tuuakse välja, mis on alternatiivraha, millised on alternatiivraha liigid ning levinumad alternatiivrahad. Seejärel antakse ülevaade alternatiivraha tekkimise põhjustest ning lõpetuseks kirjeldatakse, kuidas alternatiivrahad pidama jäävad.

Mis on alternatiivraha?

Alternatiivraha, mida võib nimetada ka täiendrahaks, rööprahaks ja kogukonnarahaks, on maksevahend , mida kasutatakse paralleelselt domineeriva riikliku valuutaga või rahvusvahelise valuuta asemel.
Alternatiivraha jaguneb peamiselt nelja erinevasse gruppi: ajakrediit, vastastikune krediit, kogukonnaraha ja barterraha. Nii ajakrediit kui ka vastastikune krediit on veebi tasandil toimivad teenustevahetusvõrgustikud. Nad erinevad üksteisest selle poolest, et ajakrediidi puhul toimub üldjuhul oma mõtete ja heategude vahetamine, kuid vastastikuse krediidi puhul toimub teenuste vahetamine ning raha luuakse n-ö teenuse osutamisel. Bartertehingu puhul vahetatakse kaupu või teenuseid raha kasutamata – tehakse vahetuskaupa.
Eelnevalt nimetud alternatiivraha liikidest on levinuimad kindlasti kogukonnarahad, millest on palju erinevaid variante, kuid mille põhimõtted on sarnased: raha ringleb vaid kogukonna sees, elavdades niimoodi omavahelist läbikäimist – nii kohalikku majandust kui ka inimestevahelisi suhteid. Levinuim kogukonnaraha vorm on lihtne turvamärkidega paberraha, kuid arvestusühikud, konverteeritavus ning väljaandmise kord on erinevad – rahaühikule võib vastata üks töötund või üks tehtud tegu; raha võib (aga ei pea) saama riikliku raha vastu vahetada; raha võib välja anda kogukonnas tegutsev mittetulundusühing, valitsusväline organisatsioon , hoiu-laenuühistu või siis loob raha iga inimene ise.

Alternatiivraha tekkimise põhjused ja pidama jäämine

Alternatiivraha hakatakse sageli kasutama, kui piirkonda või riiki tabab mingi suurem vapustus – majanduskriis , hüperinflatsioon või poliitiline peataolek -, segastel aegadel , mil riiklik valuuta napib või on oma usaldusväärsuse kaotanud. See tingibki ühest küljest selle, et inimesed võtavad kasutusele asendusraha, sest oma elu on vaja korraldada ning kaupu-teenuseid vaja vahetada.
Teisest küljest võib alternatiivraha kasutamise põhjuseks olla inimeste soov teatud ringkonnas või piirkonnas, kus nad elavad, majanduselu turgutada või sotsiaalseid probleeme lahendada. Tänu asendusrahale on seda võimalik teha kiiremini kui kogu riigis.
Nii nagu riikliku valuuta, paneb ka alternatiivraha saatuse paika usaldus, mida välja teenida ja hoida on raske. Tuleks silmas pidada, et raha pole mõtet luua moe pärast ja kiirustades. Edukaimad alternatiivrahad on alati loodud mingi konkreetse ülesande lahendamiseks, nad kehtivad vaid piiratud alal, nad ei konkureeri ametliku rahaga ning nende taga on usaldusväärne kogukond .

alternatiivraha eestis

Eestis on alternatiivrahadest seni üsna vähe räägitud, kuid esimesed alternatiivraha ilmingud on toimunud juba keskajas . Järgnevas peatükis antakse põgus ülevaade Eesti alternatiivrahade ajaloole ning Eestis paberikujul levivale neljale tuntumale alternatiivrahale. Peatüki lõpus esitatakse autori poolne hinnang, milliseid võiksid olla Eesti alternatiivrahade tuleviku perspektiivid.

Ajalugu

Eestis on keskajast peale levinud nn kodurahad, mis kujutasid endast ametliku rahaga samal ajal käibel olnud piiratud kasutusulatusega alternatiivrahasid. Kodurahana levis näiteks veskiraha, mille kodanik sai jahvatusmaksu tasumise eest linnakassast ning mille ettenäitamisel võis linna veskis vilja jahvatada.
Uuesti tulid kodurahad kasutusele 19. sajandi lõpul koos tööstuse arenguga ning hakkasid levima nn. vabrikurahad, mida vabrikutöölised said kasutada oma vabriku territooriumil, vabrikuga seotud kaupmeeste juures ning linnakassades ja -seltsides. Raha väljastati kas palgana või lisatasuna hea töö eest. Levinumad vabrikuraha kehtisid näiteks Hiiumaal, Narvas ja Tartus.
Ajas edasi liikudes võttis Tartu linnavalitus peale Nõukogude Liidu lagunemist, 1993. aasta kevadel, vallandunud hüperinflatsiooni tingimustes kasutusele Tartu raha. Tartu raha lasti ringlusesse 195 000 tükki ning jõudis kasutusel olla ainult 37 päeva enne krooni tulekut.
Eesti tuntumaid lähiajaloo paberikujul kehtivaid alternarnatiivrahasid hakati looma alates 2010. aastast neljas eri paigas üksteisest peaaegu sõltumatult. Nendest kolm, P.A.I. Järvamaal Paides , urban Võrumaal Urvastes ning Luige kroon Harjumaal Kiili vallas, on kogukonna poolt kohalikele elanikele vabatahtliku töö eest tänutäheks antavad alternatiivrahad ning üks, Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti veksel, on alternatiivraha, mis väljastatakse Tartu Hoiu-laenuühitu liikmetele Eesti majanduse elavdamiseks. Järgnevates alapeatükkides keskendutakse eelnevalt kirjeldatud alternatiivrahadele pikemalt .
Kuid lisaks eelnevatele tuleb tähele panna, et tegu pole ainsate Eesti alternatiivraha-algatustega: 2009. aastal käivitus Teeme Ära tegemistest välja kasvanud veebipõhine heategude vahetamise koht, Õnnepank, kus 1 heategu = 1 tänutäht ning samal aastal, tuli oma rahaga välja ka Tallinna Von Krahli teater, kus nende raha „ kraal “ kehtis maksevahendina teatri baaris ühe etenduse ajal ning käivitamisel on ka Setumaa oma raha.

Paide P.A.I

P.A.I on arvatavasti tuntuim kogukonna alternatiivraha Eestis, mis võeti kasutusel 1.mail 2010. aastal Paide linnas ning mille väljaandjaks on seltsing P.A.I.de Pank . P.A.I on kogukondlik maksevahend ehk kohalik raha, millel on piiratud ringlus . Õiguslikult on tegemist aga pigem väärtpaberiga, mis kehtib ainult Järvamaal.
Antud alternatiivraha puhul on tegemist lepingulise maksevahendiga, mis on kasutatav ainult siis, kui mõlemad tehingupooled on nõus selle kasutamisega. P.A.I.de nimi tuleneb nii Paide linna nimest kui põhimõttest, et tegemist on tänuga kogukonna heaks tehtud töö eest ehk võrdub nagu pai saamisega . Alates 2012. aastast on P.A.I. kurss euro suhtes 1:1 ning hetkel on P.A.I.d tavaraha formaadis , turvaelementidega ning neljas nominaalis – 1, 3, 5 ja 10. Kõik nominaalid on erineva kujundusega, neil on kujutatud nelja Järvamaaga seotud inimest ja ehitist (vt lisa 1). P.A.I.sid on võimalik teenida töötades kogukonna heaks – näiteks Paide kogukonnakeskuses aga ka mistahes muud või mujal vabatahtlikku tööd tehes. Üks töötund = 3 P.A.I.d, sõltumata töö iseloomust.
P.A.I.sid saab praegu esmase kasutusvõimalusena kasutada Säästva Renoveerimise Infokeskuse Paide poolt pakutavate kaupade ja teenuste ostmiseks: taaskasutuseks sobiva ehitusmaterjali müük (pool hinnast makstav P.A.I.des), tööriistade laenutamine (pool hinnast makstav P.A.I.des) ning säästva renoveerimise koolitus (täies mahus makstav P.A.I.des). Lisaks pakutakse ka teisi P.A.I.de eest tasustavaid teenuseid nagu giiditeenused ja kontsertide korraldamine. Eriti tasub esile tõsta Paide Weloparki kus P.A.I.de eest on võimalik rattaid rentida: see on oluline meede kaasamaks noori, kes on talgutöödel aktiivsed, kuid kellel on teenitud P.A.I.de kasutusvõimalused palju kitsamad kui täiskasvanutel. P.A.I.des on võimalus tasuda ka kahes erinevas kinos : Kinobussiga koostöös loodud Kodanikukinos (pool hinnast makstav P.A.I.des) ning Paide Kultuurikeskuse kinos (pool hinnast makstav P.A.I.des). Viimane on ilmselt ainus Eesti alternatiivraha kasutamise võimalus kohaliku omavalitsuse hallatavas ettevõttes.

Urvaste urban

Urvaste urban on kogukonna kinkekaart ehk kogukonna alternatiivraha, mida saab endale hankida, osaledes valla suurematel (avalikult välja kuulutatud) talgutöödel. Esimesed urbanid anti välja esmakordselt 1. mail 2010. aastal Teeme Ära talgupäeval Urvaste Külade Seltsi ja teiste talguid korraldanud piirkondlike MTÜde ning eestvedajate poolt üle kogu valla. Raha väljastati talgutöötundide alusel suhtega 1 tööpäev = 1 urban ning selle said kõik Urvaste valla heategevuslikel talgutöödel osalejad, kes olid vähemalt kooliealised.
Urbani esiküljel on kujutatud stiliseeritud Tamme-Lauri tamme, teisel pool leiab võrokeelse lause "Külvät tõru , kasus tamm" (vt lisa 2). Urban kavandati vaid ühe nominaalväärtustega: 1 urban, mille kokkuleppeline kurss on 1 euro ning mille turvaelemendiks oli käsitsi kirjutatud seerianumber .
Urbani võib jätta endale mälestuseks, aga selle eest võib saada ka midagi head. Seetõttu organiseeritakse iga aasta mai lõpus kohalik laat , nn Urbanipäeva laat, mis on talgutel teenitud urbanite peamine kasutuskoht, kus urbanite eest saab osta toiduportsjoni (hind 1 urban) või lunastada loteriipileti (hind 2 urbanit). Lisaks laadapäevale on urbanit kasutatud ka muude kohalike teenuste eest maksmisel: näiteks võib tuua vendade Johansonide kontserdi Urvaste kirikus (hind 2 urbanit), Pokumaa sissepääsupileti (hind 1 urban) ja koostöös Kinobussiga loodud külakino (hind 2 EUR või soodushinnaga 1 urban).
Võib oletada, et urbanid ei oma nii suurt mõju Urvaste kogukonna tegevusele, kui P.A.I.d Paide kogukonna tegevusele. Urbaneid saab üldjuhul kasutada ainult kevad- ja suveperioodidel ning puudub aastaringne kasutusvaldkond nagu on olemas P.A.I.del.

Luige kroon

Luige kroon on Tallinna lähistel Kiili vallas Harjumaal ellu kutsutud kogukonnaraha, mida nagu P.A.I.d kui ka Urvaste urbanit, kasutatakse vabatahtliku töö tasustamiseks. Luige Kroon lasti käibele 1.mail 2011. aastal Luige Kandi Seltsi poolt, Teeme Ära talgupäeval osalemise eest, üks tööpäev võrdus ühe Luige krooniga. Talgulistele kirjeldas külaselts Luige krooni kui tänu ning see paluti alles hoida lubadusega pakkuda raha kasutusvõimalusi tulevikus.
Luige krooni välimus ja teostus on, erinevalt teistest Eestis ringlevatest kogukonnarahadest, kõige lihtsaim ja odavaim. Luige kroon on trükitud kontoriprinteriga tavalisele paberile ning tal ei ole turvaelemente. Samuti ei ole määratud raha nominaalväärtust euro suhtes ning pole kehtestatud ka erinevaid vääringuid: raha nimetatakse lihtsalt Luige krooniks .
Luige kroon omab eelnevalt kirjeldatud alternatiivrahadest kõige väiksemat mõju oma kogukonnale , sest tuleb välja, et hetkel ei ole leitud veel antud alternatiivraha jaoks kasutust . Küll on aga infot, et paljud Luige krooni omanikud on ootel ning tundnud huvi, kuna ja kuidas saaks raha eest kaupu ja teenuseid osta.

Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti veksel

Eesti veksel on maksevahend, mida Tartu Hoiu-laenuühistu liikmed saavad kasutada omavahelises kaubanduses. Eesti vekslid võttis Tartu Hoiu-laenuühistu kasutusele 1. detsembril 2011. aastal.
Vekslite eesmärk on suurendada Tartu Hoiu-laenuühistu liikmetevahelist kaubandust, muutes kaasliikmetelt kaupade ja teenuste ostmise soodsamaks kui äriajamise mitteliikmetega. Praegu kasutatakse 1-, 3-, 5-, 10- ja 50-ühikulisi vekslite kupüüre.
Ühistu liikmed saavad soetada Eesti veksleid hinnaga 1 veksliühik = 0.90 EUR, mis tähendab arveldamisel 10% soodustust Tartu Hoiu-laenuühistu liikmest ettevõtja juures. Kasutada saab veksleid Tartu Hoiu-laenuühistusse kuuluvate ettevõtete või eraisikutega äri ajades, kusjuures kauba või teenuse ostmisel on 1 veksliühik = 1 EUR. Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti veksleid saab osta Tartu Hoiu-laenuühistu Tartu ja Tallinna kontorist ning BonBon Lingerie esinduspoodidest Tartus ja Tallinnas.
Vekslitega arveldamist nimetatakse ka vekseldamiseks. Vekseldamisega on liitunud ja vekslite eest on võmalik osta kaupu ja teenused ligikaudu 100 erineva Tartu Hoiu-laenuühistusse kuuluva ettevõtete või eraisiku juures, kelle andmed on täpsemalt kirjas Tartu Hoiu-laenuühistu kodulehel. Veksliringlusega liitub pidevalt uusi ettevõtteid ning tänu sellele tuleks nende kodulehel pideval silma peal hoida.
Vekslid on trükitud spetsiaalsele puuvillturvapaberile, mis katsudes on veidi õhem kui traditsiooniline rahapaber (vt lisa 3). Turvaelementidena on kasutusel vesimärkidena trükitud rõngad (nähtavad esi- ja tagakülge vastu valgust vaadates), UV-märk, UV-kiud ning turvahologramm. Igal vekslil on unikaalne triipkood. Turva - ning kujunduselemendina kulgevad nii esi- kui ka tagakülgedel pidevad kaarduvad jooned, mis on trükitud Pantone värvisüsteemis.
Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti veksel on kõige suurema ringlusega Eestis olev alternatiivraha, mille eesmärk on toetada Eesti majandust, kuid selleks, et omandada veksleid peab kõigepealt liituma Tartu Hoiu-laenuühistuga ning tasuma liikmemaksu.

Tulevik

Eesti alternatiivraha süsteemide tuleviku kohta on hetkel väga kesiselt informatsiooni ning selle vähese põhjal, mida internetist ning kirjandusest võib leida, saab tuleviku kohta vaid oletusi teha.
Paide P.A.I hindab hetkel oma majandusliku mõju küllaltki keskmiseks, sest P.A.I.d liiguvad enamasti kogukonna sees. Samas loodab kogukond ise areneda ka väljapoole ning kaasata P.A.I.de ringlusesse rohkem kohalike ettevõtteid ning luua piirkondlik koostöövõrgustik. Referaadi kirjutada leiab, et P.A.I.l on kõige suurem võimalus, võrreldes teiste kogukonna alternatiivrahadega, ennast arendada, sest ta on juba hetkel teistest märkimisväärselt üle ning tema kasutusvõimalused on P.A.I.de omanikel aastaringselt .
Urvaste urbani puuduseks oli see, et seda sai kasutada ainult kevad- ja suveperioodidel ning üleüldse oli tema kasutusvaldkond vägagi piiratud. Urvaste külaselts tõi välja, et oluline oleks urbani kasutusala erinevate kaupade ja teenuste soetamisel laiendada ning ühtlasi vähendada ka hooajalisust. Referaadi kirjutaja usub, et kui külaselts on aktiivne looma häid suhteid valla ning kohalike ettevõtetega, võib urban leida ka mitmekülgsemat ning aastaringset kasutust.
Luige krooni kohta informatsiooni otsides , tuli välja, et sellel puuduvad hetkel võimalused kasutamiseks. Inimestel on võimalik Luige krooni teenida, kuid midagi selle eest vastu saada, nagu oli võimalik P.A.I.de ja urbani puhul, pole võimalik. Luige krooni tuleviku ning püsima jäämise kohta on hetkel kõige raskem ennustusi teha, kuid kui kohalik kogukond, Luige Kandi Keskus, hakkab aktiivsemalt tegelema selle kasutamise elluviimisega, võib see kohalike elanike jaoks atraktiivsemaks muutuda. Hetkel on teada, et kogukond tegeleb sellega ning esmasteks planeeritavateks teenusteks on kogukonnaürituste korraldamine, kus Luige krooni abil lunastatav sissepäärs üritusele tooks rohkem huvilisi.
Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti veksel on eelnevalt nimetatud alternatiivrahadest teistsugusem, sest Eesti veksel mõjutab kogu Eesti majandust, mitte ainult vastava kogukonna oma. Eesti vekslil on kindlasti tulevikku, sest juba praegusel hetkel on vekslite ringlusega liitunud ligikaudu 100 ettevõtet ning neid liitub igapäevaselt veel. Referaadi kirjuta leiab, et vekslite areng on hea Eesti majandusele ning eriti just väikeettevõtetele, kes alles arenevad. Veel usub referaadi kirjutaja, et vekslid ei kao tulevikus ära, vaid vekseldamisega hakkavad liituma juba üha suuremad ning tuntumad ettevõtted ning vekslid muutuvad rahva seas üha populaarsemaks , sest vekslid annavad ühistu liikmetele 10% soodustuse ühistu siseste ettevõtete või eraisikutega kauplemisel.
Üldiselt Eesti alternatiivraha tulevikku hinnates, usub referaadi kirjutaja, et alternatiivrahad pigem kaovad pildilt , kui, et neid tekib juurde. Selleks, et tekiks hea ja tugev alternatiivraha, mida kogukonna elanikud tahaksid kasutada, peab olema väga aktiivne kogukond või vähemalt kogukonnajuht. Samas võivad tekkida juurde hoopiski mingid omamoodi uued rahad, mis on seotud seoses kiire infotehnoloogia arenguga kogu maailmas.

kokkuvõte

Referaadi eesmärgiks oli teada saada, mis on alternatiivraha, millised on alternatiivraha tekkimise põhjused ning pidama jäämise tingimused. Lisaks sooviti rohkem teada saada alternatiivrahadest Eesti tasandil- millised alternatiivraha süsteemid meie riigis on ajaloo jooksul kehtinud ja hetkel kehtivad ning milliseks võib kujuneda tulevik.
Referaadi kirjutaja arvates täitis referaat oma eesmärgid. Kirja pandud eesmärgid leidsid referaadi kokkupanemisel oma vastused. Eesmärkide täide viimisel aitasid eelkõige kaasa erinevate artiklite ning alternatiivrahadega seotud kogukondade kodulehekülgede uurimine .
Referaadi koostamisel sai kirjutajale selgeks, mis on alternatiivraha, millised on alternatiivraha tekkimise põhjused ning pidama jäämise tingimused. Lisaks saadi teada, millised alternatiivraha süsteemid on Eestis ajaloo jooksul kehtinud ja hetkel kehtivad.
Erinevate artiklite lugemine andis referaadi kirjutajale suure oskuse mõista, mida kujutab endast alternatiivraha ning millisel moel erinevaid alternatiivrahasid on võimalik kasutada. Samuti avardas artiklite lugemine kirjutaja silmaringi ning täiendas tema teadmisi alternatiivrahade osas, sest eelnevalt vastavad teadmised puudusid.
Referaadi kirjutaja jõudis järeldusele, et alternatiivraha luuakse enamasti selleks, et elavdada kohaliku kogukonna majandust ning iga kogukond võib luua endale ise alternatiivraha, mida tema elanikud saavad kasutada paralleelselt riikliku valuutaga. Samuti on oluline teada Eestis hetkel kehtivaid alternatiivrahasid, sest need puudutavad meid otseselt ning ehk tekib kellelgi suurem huvi neid teenida ning hiljem kasutada.
Käesoleva referaadi kirjutaja teeb ettepaneku, et tulevikus uuritakse Eestis kehtivaid alternatiivrahasid edasi, sest aastatega võib tekkida neid märkimisväärselt juurde ning et ajaga kaasas käia, tuleks nendest ka teadlik olla. Kuna hetkel antud referaati kirjutades polnud võimalik Luige krooni kasutada, siis teeb referaadi kirjutaja ettepaneku, et paari aasta pärast uuritakse uuesti, kas sellel alternatiivrahal on tekkinud mingisugused kasutusvõimalused.

KASUTATUD ALLIKAD

Alternatiivraha. Kylauudis. http://www.kylauudis.ee/tag/alternatiivraha/ (5.04.2015)
Alternatiivraha. Wikipedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha http://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha (24.03.2015)
Eesti veksel. Wikipedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_veksel (5.04.2015)
Hallik -Konnula, A. (2010). Urvastes tuleb käibele urban. http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-7820/Urvastes-tuleb-k%C3%A4ibele-urban (5.04. 2015)
Jansen , K. (2014). Brasiilia ja Eesti alternatiivrahasüsteemid. http://kristjanjansen.ee/files/kristjan_jansen_baktoo_eesti_ja_brasiilia_alternatiivrahad_v2.pdf
(5.04.2015)
Jansen, K. (2010). Raha ja tema alternatiivid. http://kristjanjansen.ee/page5/ (24.03.2015)
P.A.I.de Pank. Weissenstein. http://pank.weissenstein.ee/ (5.04.2015)
Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti veksel. Tartu Hoiu-laenuühistu. http://www.yhistupank.ee/veksel/eesti-veksel (5.04.2015)
Urvaste urban. Kortsleht. http://kortsleht.softf1.com/kogukonnaraha-urban (5.04.2015)

lisad

Lisa 1. Paide P.A.I

Allikas: P.A.I.de Pank. Weissenstein.

Lisa 2. Urvaste urban

Allikas: Urvaste urban. Kortsleht.

Lisa 3. Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti veksel

Allikas: Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti veksel. Tartu Hoiu-laenuühistu.