Lõvi - referaat (0)

LÕVI
Lõvi- väga suur, võimsa kehaehitusega loom. Isaste tüvepikkus on 180-240 cm, sabapikkus
60-90 cm, mass 180 kuni 227 kg. Võimas kere on ühtaegu sale, koguni kiitsakas, pea aga erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Lõvidel ja teistel suurkaslastel on lühike ja tugev, võimsate lõugadega näokolju. Nende vahedad piigitaolised silmahambad ehk kihvad tungivad sügavale ohvri lihasse ja rebivad sellest tükke. Suured kisk- ja purihambad tükeldavad liha ning purustavad luid.
Jäsemed lüheldased ja väga tugevad, pikk saba lõpeb tutiga. Väga iseloomulik on täiskasvanud isaste pikk lakk, mis katab kaela, õlgu ja rinda, kusjuures ülejäänud keha on kaetud lühikese pruunikaskollase karvaga. Lakk on märksa tumedam . Lõvi on väheseid kiskjalisi, kellel on selgelt välja kujunenud suguline dimorfism .
See ei seisne mitte üksnes emasloomade väiksemates mõõtudes, vaid ka laka täielikus puudumises emastel.
Veel VII-X sajandil elasid lõvid Lõuna-Euroopas (näiteks Kaukaasias ), kuid selle kiskja areaal on pidevalt ahenenud.
Kunagi kogu Aafrikas elanud ja sealt ida poole laialdast ala (kuni Hindustani poolsaareni) asustanud liik on nüüd säilinud vaid Kesk-Aafrikas ja väga vähesel arvul ka Indias (Gujarati osariigis Giri metsas). 1969.a. loenduse andmeil elas Giri metsas 177 lõvi.
Laialt levinud arvamusest hoolimata pole lõvi üldse mitte kõrbeloom. Kõige sobivamaks elupaigaks on talle savannid oma avaruse, sõraliste ohtruse ja veekogudega. Viimased on lõvide eksisteerimiseks hädavajalikud.
Erinevalt muudest suurtest kiskjalistest ei ela lõvid mitte ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremate rühmadena - nn. praididena.
Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emased ja noorloomad. Üldse võib praidis olla 7-10 isendit või ka rohkem. Ühes praidis loendati kord koguni 30 looma. Seltsing liigub ringi 100 ruutkilomeetri suurusel või suuremal alal, sõltuvalt selle piirkonna saakloomade hulgast. Suur isalõvi kaitseb oma territooriumi teiste seltsingute
ja emalõvisid teiste isaste eest. Päevaajal puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus ( magavad kuni 20 tundi ööpäevas), õhtul siirduvad jahiretkele. Lõvi hindab oma toitu osalt lõhna, osalt maitse põhjal. Kuid keel pole üksnes maitsmiseks vajalik, sellel on ka teisi ülesandeid.
Näiteks puhastab oma huuli limpsiv imetaja sellega oma nägu. Põhilised toiduhankijad on emasloomad , kellele saagiks langevad mitmesugused antiloobid, sebrad ja muud keskmist kasvu sõralised, isegi noored elevandid , ninasarvikud, jõehobud ja koduloomad . Peale selle söövad lõvid raipeid ja kõikvõimalikke pisiloomi, isegi hiiri. Suurt looma jahtides hiilib lõvi tasahilju lähemale ja tabab siis ohvri mõne pika välkkiire hüppega.
Saagi surmab ta vahedaküüneliste käppade ja võimsate hammastega, millega saab purustada mistahes luu.
Täissöönud lõvid kustutavad janu ja heidavad puhkama. Arvatakse et neljast isendist koosnevale praidile piisab ühest edukast jahiretkest nädalas. Üksikuid, tavaliselt haigeid või vanadusest väetid loomad, kes ei suuda tabada enam sõralisi, võivad hakata ründama inimesi.
Paaritumine pole seotud kindla aastaajaga, mistõttu võib üheaegselt kohata emalõvisid kõige erinevamas vanuses kutsikate seltsis . Innaajal toimuvad isaste verised võitlused võivad mõnikord lõppeda isegi surmavalt.
Tiinus kestab 105-112 päeva. Pesakonnas on kõige sagedamini 3, harvem 2, 4 või 5 kutsikat. Pesapaigaks on kõrvalises kohas asetsev koobas, lõhe või auk. Vastsündinud on väga väikesed (umbes 30 cm pikad) ja pugalad, hiljem muutub karvastik ühetooniliseks. Mõnikord püsivad täpid väga kaua, isegi kuni laka tekkimiseni (mõnel isendil jäävad püsima elu lõpuni). Suguküpsus saabub neljandal eluaastal , isased saavutavad täiskasvu 6.aastaselt.
Tehistingimustes elavad lõvid 20-30 aastat vanaks . Mõnikord täheldatakse looduses lõvi ja leopardi ristandeid, kuid need tähnilised hübriidid ei anna järglasi.