Keha toestamine Kaitse külma ja vigastuste Varuained Palju rakuvaheainet Reserv Vedel kude Moodustub suurtst rasva Kaitse ja toide Rakkudest 2. Inimese elundkonnad ja nende ülesanded organismis, näited elunditest. Elundid on ... Elundkonna moodustavad ... Elundkond Näiteid elunditest Ülesanne organismis Tugi- ja liikumis Luud, lihased Toestab, kaitseb Võimaldab liikuda Hingamis. Nina, ninaõõned, epiglottis, larynx Gaasivahetus Kopsud jne. Varustab verd O2 Aitab vabastada jääkainetest Seede. Alates hammastest, keel, neel, Lõhustamine
ristluulüli,4-5õndralüli 2) Roided-12 paari, 10 on ühendatud rinnakuga VÖÖTMELUUD 1) Õla e ülavöötmeluud-2 rangluud. abaluud 2) Alavöötmeluud-2puusaluud, 2niudeluud 3) Vaagna moodustavad 2 puusaluud ja kokkukasvanud ristluulülid JÄSEMETELUUD 1) Käeluud-õlavarreluu, küünarluu, kodarluu, randmeluud,kämblaluud,sõrmeluud 2) Jalaluud-reieluu, põlvekeder, sääreluu, pindluu, kannaluud, pöialuu, varbaluu PTK. 1.5 lihased. 40% inimese massist Ülesanded: 1) Annavad kehale kuju 2) Kaitsevad siseelundeid 3) Säilitavad kehatemperatuuri 4) Panevad liikuma kehaosad 3 tüüpi lihased: 1) Skeleti e vöötlihased-koosnevad vöötlihasrakkudest,kinnituvad kõõlustega luudele, alluvad inimese tahtele, kokkutõmbed tugevad ja kiired 2) Südamelihased-saranevad ehituselt ja talituselt skeletilihastega kuid ei allu meie tahtele,
Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -2 Õp. Riina Mändla TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna moodustavad luud ja lihased. Luustik toestab ümbritsevaid kudesid, kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi ning on lihastele kinnituskohaks. Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. Luid on inimesel üle 200 ja lihaseid üle 300. Kõige pikem luu organismis on reieluu. Luude ehitus ja kasv Kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks.
Lihaste süsteem Eristatakse silelihaskude, südamelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihased kuuluvad siseelundite koosseisu ja nende kontraktsioonid ei allu inimese tahtele. Südamelihaskude moodustab südame lihaskesta ja sarnaneb ehituselt vöötlihaskoele (lihaskiud on ristivöödilised). Kuna südamelihas ei allu inimese tahtele, siis sarnaneb ta funktsioonilt silelihaskoele. Vöötlihased on tahtele alluvad lihased ning nad jagunevad skeleti- ja hahalihasteks, seede- ja hingamiselundite koostisse kuuluvateks lihasteks (keel, suulagi, neel, kõri), meeleelundite lihasteks. Skeleti- ja nahalihaseid on üle 400 lihase e muskli. Musklid moodustavad inimese kehakaalust üle 1/3 (sõltuvalt east, soost, individuaalsetest iseärasustest. Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja tervet keha. Nahalihased paiknevad pea piirkonnas. Nende ülesanne on avauste kuju ja asendi reguleerimine
Algab 5. - 7. soidekõhre Avaldavad tugevat survet välispinnalt ja rinnaku sisikonnale, soodustades Kõhulihas Kõhu sirglihas mõõkjätkelt. Kulgeb Kinnitub häbemeluule õõneselundite sisaldiste ed keskjoone läheduses väljutamist. Kõhu lihased allapoole. langetavad roideid (väljahingamine). Kinnitub niudeluuharja välisservale. Mediaalsuunas läheb see Algab sämpudena kaheksa
- Reieluupea; puusaluu puusanapp B: Tüüp: kera liiges C: Millised on liikumis suunad ja teljed - Frontaaltelg (ette- ja tahapainutus), sagitaaltelg (eemaldamine ja lähendamine), vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine). 9. Nimeta luud, mille vahele moodustub: A: Ülemine kuklaliiges (kuklaluu ja kandelüli) B: Milliste luude vahele tekib alalõualuu (oimuluu ja alalõualuud) C: Millise tüüpi ühendustega on koljuluud ühendatud (õmblustega) 10. Mis osadest koosnevad pikad lihased Pea rohkem lihaskude, vähem sidekude Kõht lihaskude, vahel sidekude Kõõlus ainult sidekude 11. Millised omadused on valgel lihaskiul ja mis punasel lihaskiul - Liigitus kiiruse erinevus, punane lihaskiud lülitub tööle aeglasemalt, kuid töötab kauem. Valge lihaskiud lülitub tööle kiiresti, kuid väsib ruttu. 12. Vahelihas e. diafragma A: Mis on ladinakeelne nimi? (Diaphragma) B: Millistelt luudelt algab vahelihas? (Rinnak, roided, nimmelülid) C: Kuhu kinnitub vahelihas
3) Ekstsentriline lihastöö – lihas pikeneb, kuna väline koormus on suurem lihases tekkivast pingest = luukangid eemalduvad üksteisest (nt raskuste tõstmine, kolmpealihas) 4) Staatiline, isomeetriline – väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega, luukangide liikumist ei toimu = lihase pikkus ei muutu, muutub ainult lihaspinge (nt. keha pooside säilitamine) 5) Isotooniline – väline koormus puudub, lihas lüheneb konstantse pingega (vaid keelelihaste puhul) 10. Seleta mõisted: Lihased... Agonistid – lihased, mis sooritavad antud liigutuse, liikumise. (nt kõik küünarliigest painutavad lihased). Antagonistid – lihased, mis sooritavad agonistidele vastandliigutuse (nt küünarliigest sirutavad lihased). Sünergistid – lihased, mis kontraheeruvad agonistidega üheaegselt ja väldivad liigutusi, mis ei ole soovitud liigutustegevuse korral vajalikud; pidurdavad mitte soovitud liigutusi. Fiksaatorid – lihased, mis loovad kontraheerudes agonistide tegevusele kindla baasi
Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega (siseperimüüsiumiga). Kogu kihast ümbritseb sidekoeline kest (välisperimüüsium). · Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest. 58. Nimeta lihaste erinevad kujud · Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Nende lihaste keskmist, paksenenud osa nim kõhuks, jämedamat algusosa peaks ja peenemat vastasotsa sabaks. I. Käävjas lihas II. Kakspealihas (kahe peaga lihas) III. Kolmpealihas (kolme peaga lihas) IV. Kakskõhtlihas (lihased, mille kõht jaguneb vahekõõluse abil kaheks osaks) V. Kahelisulgjas lihas (lihaskiud kinnituvad kõõlusele mõlemalt poolt teravnurga alt) VI
Kõik kommentaarid