Skolioos (0)

Skolioos
Ettekanne
Skolioosi korral on tegemist lülisamba haigusliku kõverdumisega külgsuunas. Viimase aja uuringud näitavad, et väikesed lülisamba kõverdused on üsna tavalised ja neid loetakse normaalseks assümeetriaks. Skolioosiks loetakse deformatsioonid, mille kõverdus on üle 10° Cobbi järgi.küljele.
Lülisamba haigusliku kõverdumise esinemissagedus on naistel 2% ja meestel vaid 0,5%. Haigus võib olla kaasasündinud, kuid sagedamini siiski omandatud. Õigeaegse raviga on tulemused head.
Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust: kaela, rinna, nimme ja ristluu osas.
Skolioosi korral tekib lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Haiguse viimases staadiumis pöörduvad lülid ümber oma telje ja deformeerub ka rindkere ning tekivad südame ja kopsude tegevuse häired. Skolioosist on haaratud tavaliselt lülisamba nimme- ja/või rinnaosa .
Enamike skoliooside tekkepõhjused on ebaselged ehk idiopaatilised. Põhjusi, miks tekib lülisamba kõverdumine, on mitmeid. Skolioos võib olla kaasasündinud või elu jooksul omandatud. Kaasasündinud lülisamba kõverdumise aluseks on looteperioodis tekkiv lülide või rindkere väärareng. Elujooksul omandatud juhtudel võivad põhjuseks olla ainevahetuse häired ( rahhiit ) või närvihaigused ( lastehalvatus , laste tserebraalparalüüs), sageli aga hoopis pidev vale istumisasend. Osadel juhtudel aga jääbki haiguse põhjus ebaselgeks.
Haiguse algstaadiumis ei pruugi olla mingeid erilisi sümptomeid. Avaldumine on erinev vastavalt sellele, millises selgroo osas kõverdus on tekkinud.
Patsiendi ettekummardamisel tekib skolioosi korral lülisamba pöörlemise tõttu rinna osa muutuse korral roide küür ja nimme osa moondumise tõttu nimmepiirkonnas lihasvall. Moondumisi mõõdetakse spetsiaalse riistaga -- skoliomeetriga. Skolioosi süvenemisega tekib õlgade asümmeetria: üks õlg on kõrgemal kui teine. Samuti võib tekkida lonkamine, mis on tingitud jäsemete erinevast pikkusest.
Kaugele arenenud juhtudel, kui kaasneb rindkere deformeerumine, võiavd probleemiks olla hingamishäired ja südamepuudulikkus.
Haiguse diagnoosimist alustatakse alati välisest vaatlusest ja katsumisest, samuti lastakse painutada külgedele ja ette. 
Kindlasti on vajalikud röntgenülesvõtted või kompuutertomograafia.
Skolioosi ravimine oleneb kõverdumise astmest.
Kui organism on kasvamise lõpetanud ja skolioos on vähe väljendunud, siis on piisav ravikehakultuuri
rakendamine, et seljalihased tugevaks võimelda.
Noorukitel ja puberteedieas lastel mõõduka skolioosi korral on soovitav spetsiaalse korseti kandmine,
mis aitab ära hoida edasise kõverdumise. Siingi on oluline võimlemine ja ujumine.
Kaugele arenenud juhtudel (ehk võimlamisest ei piisa), kui on tekkinud juba rindekere organite
haiguslikud muutused, tehakse operatsioon.
Mida nooremas eas skolioos tekib, seda suurem on progresseerumise oht. Skolioos süveneb ka peale
kasvu lõppemist. Kaasasündinud skolioos progresseerub väga järsku kiire kasvuea perioodis . Kui on
tekkinud lülisamba kõverdumine, siis see jääbki püsima. Võimalik on vältida kõverdumise süvenemist.
Tuleb jälgida noorukite ja laste eluviise, et istumeseks oleks alati sobiv tool ning asend, kooliranits peaks
olema alati 2 sangaga. Olulisel kohal on ka kehaline kasvatus ja sportimine.
Kaasasündinud ja närvihaigustest põhjustatud skolioos pole kahjuks võimalik ennetada.
Kasutatud materjal: Meditsiinikooli loengukonspekt ja neti .ee otsingusüsteem.