Luustumisprotsessid ja luustiku kujunemine (0)

1. LUUSTUMISPROTSESSID JA LUUSTIKU KUJUNEMINE
1.1 Luukude
Luukude on luude kõva ja elastne sidekude. Sellesse on kogunenud mineraalaineid (kaltsium, fosfor , magneesium). Luukude koosneb luurakkudest ehk osteotsüütidest ja mineraliseerunud raku vaheainest. Täiskasvanud inimeste luustikus on umbes 2/3 anorgaanilisi ja 1/3 orgaanilisi aineid.
Anorganilised ained (mineraalsoolad, näiteks kaltsiumfosfaat ) põhjustavad luukoe kõvaduse, orgaanilised ained aga elastsuse.
Orgaanilistest ained ( valgud , rasvad ) annavad luudele elastsuse. Luukoes toimub pidev ülesehitus ja lammutus . Luukude tekib luumoodustusrakkude ehk otseoblastide talitlusest : need ladestavad luukoele üha uusi kihte ja jäädes ise luukoesse , muutuvad luurakkudeks. Luukudet lammutavad suured mitmetuumalised rakud ehk osteoplastid. Esineb kahte tüüpi luukudet: kompaktne ja spongioosne. Kompaktne luukude moodustab erakordselt tugeva väliskesta spongioossele sisule , mis täidab luuõõnt seestpoolt. Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Plinkollus on tihe ja tugev luukude, mis asub luuümbrise all. Käsnollus on pehmem ja käsnjas ning teda leidub lühiluude (sõrmede ja varvaste luud ) ja lameluude (ajukolju luude) seesmises osas ning ka pikkluude (reieluu) otstes . Need koed on bioloogiliselt identsed ; erinevus on mikrostruktuurses ülesehituses. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Luustik )
1.2 Luustiku ülesanded

• Toestab lihaseid, siseelundeid ja pehmeid kudesid
  
• Liigutuste telje moodustamine
  
• Elutähtsate organite kaitse (süda, aju, kopsud )
  
• Kaltsiumfosfaadi deponeerimine (luukoe uuendamine)
  

( http://et.wikipedia.org/wiki/Luustik )

Luustiku areng
Varases lootelise arengu faasis koosneb loote luustik kõhrkoest , millest enamik ülejäänud luid hiljem välja kujuneb (protsess kestab aastaid peale sündi). Kolju ja rangluu moodustuvad sidekoest protsessi käigus, mida nimetatakse intramembranoosseks ossifikatsiooniks. Sünni hetkel on vastsündinul üle kolmesaja luu, samal ajal kui täiskasvanul on keskmiselt kakssada kuus luud (numbrid võivad kergelt varieeruda erinevatel indiviididel). Vahe tekib sellest, et teatud arv väikesi luid kasvab kokku kasvuperioodil, näiteks ristluu ja õndraluu.
( Lepp ,A.Inimese anatoomia,Tartu 1974)
1.4 Skeleti ülesehitus
Kehatüve skelett (80 luud) moodustub lühisambast, rinnakorvist (12 paari roideid ja rindluu) ning koljust (22 luud ja 7 lisaluud). Kehatüve skelett juhib pea, keha ja ülajäsemete raskuse alajäsemetele puusaliigeste tasemel ja on seetõttu vastutav inimkeha püstiasendi eest. Enamik keharaskusest lasub lülisamba tagumisel osal, millele kinnituvad pikad seljalihased ja suur hulk ligamente, põhjustades selgroo füsioloogilisi kõverusi. Kolmsada kuuskümmend kuus skeleti lihast toimivad lülisambale, võimaldades rinnakorvi liigutusi hingamiseks. Uuringud on näidanud, et raskejõustiku harjutused stimuleerivad luude kasvu. Ainult need osad luustikust, mis on otseselt harjutustest mõjutatud, saavad stimuleeritud . Sellised harjutused, mis pole seotud raskuste tõstmistega, kaasa arvatud ujumine ja jalgratta sõit, ei mõjuta luude kasvu.
Jäsemete skelett koosneb 126 luust ,rinnavööde (4), ülajäsemed (60), vaagnavööde (2), alajäsemed (60). Nende ülesandeks on muuta võimalikuks tahteliste liigutuste sooritamine .
(Lepp,A.Inimese anatoomia,Tartu 1974) [Lisa 2]

Skeleti ülesanded

• Toestamine
  
• Liigutuste võimaldamine
  
• Kaitse
  

1) Kolju kaitseb aju, silmi, kesk- ja sisekõrva
2) Lülisammas kaitseb seljaaju
3) Rinnakorv ja rindluu kaitsevad kopse ,südant ja veresooni
4) Rangluu ja abaluu kaitsevad õlga
5) Niudeluu ja lülisammas kaitsevad seede- ja erituselundeid ning puusa
6) Kederluu kaitseb põlve ja küünarluu kaitseb küünarliigest

• Vererakkude tootmine (toimub punases luuüdis)
  
• Säilitamine (luukude sisaldab kaltsiumi ja osaleb kaltsiumi ainevahetuses, luuüdi sisaldab rauda ja osaleb raua ainevahetuses)
  

(Lepp,A.Inimese anatoomia,Tartu 1974)

Soolised erinevused
Mehe ja naise luustik erinevad. Kõige enam erineb vaagen ,kuna naissugu sünnitab lapsi. Naise vaagen on lamedam, ümaram ja proporsionaalselt suurem, et võimaldada loote pea läbipääsu.
Samuti on naise õndraluud orienteeritud tahapoole ,samal ajal kui meestel on ta orienteeritud ettepoole . See erinevus annab lootele arenemiseks rohkem ruumi. Meestel on jämedamad ja pikemad jäsemed, samuti sõrme ja varbaluud, kuna naistel on kitsamad roidekõhred, hambad ja väiksema nurgaga alalõua luud.
(Lepp,A.Inimese anatoomia,Tartu 1974)
!
2. Luukoe seisundit mõjutavad tegurid
Luukoe seisundit mõjutavad tegurid võib jaotada mõjutatavateks ja mittemõjutatavateks. Viimaste alla kuuluvad geneetilised faktorid .
Mõjutatavateks teguriteks , mis põhjustavad luude hõrenemist ehk osteoporoosi, on :

• D- vitamiini puudus, millest on saanud ülemaailmne probleem
  
• Suitsetamine, mis pidurdab osteoblastide aktiivsust
  
• Alatoitlus- madal magneesiumi, kaltsiumi, fosfori, tsingi, raua, vase, A,K,E,C (D vitamiin seal ,kus ei ole piisavalt päikesevalgust) põhjustab luude hõrenemist
  
• Kõrge toidu proteiinisisaldus
  
• Kehakaal ja kehaline inaktiivsus- Luukoe arengut teismelises eas stimuleerivad kehalised harjutused. Täiskasvanu eas füüsiline aktiivsus aitab säilitada luude massi või tõsta seda 1-2%. Vastupidiselt füüsiline passiivsus viib märgatava luukoe taandarenguni (kaasaarvatud osteoporoos ülekaalulistel)
  
• Raskemetallid nagu kaadmium ja plii põhjustavad luukoe kahjustusi
  
• Gaseeritud magusate jookide joomine (millest paljud sisaldavad fosforhapet) võivad põhjustada luude hõrenemist