1.RINNULIUJUMINE 4 2. KROOLIUJUMINE 5 3. SELILIUJUMINE 6 4.LIBLIKUJUMINE 7 5. UJUMISOSKUS 8 6. UJUMISE AJALOOST 9 KOKKUVÕTE 11 KASUTATUD KIRJANDUS 12 SISSEJUHATUS Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust. Igasugune ujumine aitab olla terve ja püsida heas füüsilises vormis kõrge eani, kuna tervist aitab paremini säilitada koormusevaba ujumine. Ujumine on üks kõige harmoonilisemaid spordialasid.
ennast seinast eemale seliliasendis. Finiseerimine peab toimuma seliliasendis. 4.LIBLIKUJUMINE EHK DELFIINIUJUMINE Liblik- ehk delfiiniujumine toimub kõhuliasendis. Kätega tuleb teha paaristõmbeid. Ka jalad peavad töötama paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finisis seina mõlema käega üheaegselt. Selle stiili ujumine põhineb suuresti jalgade tööl paarislöögiga saavad jalad veest tuge ja tänu sellele, et käed tulevad ette vee pealt ja tõmbavad ujujat edasi, on edasiliikumine kiirem. Liblikujumine annab koormuse ka õlavöötmele. 5.STARDIHÜPE 1. Lähteasend -võta kindel stardiasend stardipuki servale, varbad üle ees-ääre. Haara kätega stardipuki servast . Kõverda veidi põlvedest ja hoia pea all. 2
Referaat krool Tallinn 2008 Ujumine on inimeste ja muude loomade vees liikumise meetod. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumisstiilidest on esindatud · koeraujumine kaapeliigutustega ujumine · küliliujumine kasutusel vetelpäästes · vabaujumine e. krool · seliliujumine · rinnuliujumine e. "konn" · liblikujumine e. "delfiin" Kõikidest väljatoodutest on krool lihtsaim ja kiireimini õpitav. Kuigi "delfiin" ja "konn" on tegelikult nimetus jalgade tööle, võisteldakse ikkagi neljas erinevas ujumisstiilis vaba, selili, rinnuli ja liblikujumine. Vabaujumine tähendab tavaliselt krooli, sest see on kiireim ujumisstiil, kuigi ujuja võib ise valida, millist stiili ta kasutab. Rinna ujumisasend krooli juures annab kätele
............................................................................................. 16 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................... 17 SISSEJUHATUS Ujumine on üks vanemaid ja populaarsemaid spordialasid maailmas. Ujumisele nagu teistegi spordialade arengule andis tugeva tõuke olümpiamängude uuestisünd. Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel 1896. aastal Ateenas kohtusid 13 riigi 285 atleeti 9 spordialal, ujumine nende seas. Üle kogu maailma rajati lugematu hulk ujulaid ning ujumisharrastus levis ja kasvas kiiresti (7). Tänapäeval on pea kõikides maailma riikides olemas ujulad, kus soovi korral saab käia trenni tegemas. Ujumisvõistlused toimuvad kas 25-meetrises "lühikeses" basseinis või 50- meetrises "pikas" e. olümpiabasseinis. Ühes ujumisvahetuses on kaheksa ujujat, kes kõik peavad ujuma neile määratud rajal. Olümpiabasseinis peab olema 10 rada, mõlemas
Referaat Erinevad ujumisstiilid Sisukord Lk 3 Ujumine Koeraujumine Küliliujumine Vabaujumine e. Krool Lk 4 Seliliujumine Rinnuliujumine e. ,,konn" Lk 5 Liblikujumine e. ,,delfiin" Võistlused ja ajalugu Kokkuvõte 2 Ujumine Ujumine on üks vanimaid spordialasid, millega on tegeletud juba kiviajast saati ehk üle 6000 aasta. See on vees liikumise meetod, mis parandab hingamist ja verevarustust. Kõige populaarsem on ujumine suvel, kuid siiski on võimalik seda harrastada ka muudel aasta- aegadel sisebasseinides. Eriti leviunud on ujumine sooja kliimaga maadel.
Miks ujumine on tervisele kasulik, mida ujumisoskus arendab? Ujumise võistlusstiilid. Ohutusnõuded ujuma minemisel. 1. Miks ujumine on tervisele kasulik? Igasugune ujumine aitab olla terve ja püsida heas füüsilises vormis, seda ka kõrge eani, ning see on ka kõige efektiivsem trenn kalorite põletamiseks, ainevahetuse kiirendamiseks ning musklite kasvatamiseks. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust, mistõttu võivad ujumisest ning vees viibimisest abi saada ka astmaatikud. Ujumine on eriti kasulik une- ja närvihäiretega inimestele, kuna vesi mõjutab nahaaluseid retseptoreid. Radikuliidi ja seljavalude puhul on samuti kasulik ujuda, kuna veel on masseeriv toime. 2. Mida ujumisoskus arendab? Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal
Ujumine 1.Mis on ujumine? Ujumine on spordiala, kus võisteldakse vees ujudes. 2.Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finišis seina mõlema käega üheaegselt. Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi
.......7 5. Rinnulikrooli pöördetehnika mudel..........................................................................11 6. Kokkuvõte....................................................................................................................17 7. Kasutatud allikad........................................................................................................18 2 3 1. Ujumisest üldiselt Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Vabaujumine on üks ujumise võistlusaladest. Tavaliselt vabaujumise all mõeldakse siiski tihti krooliujumist. Krool on pärit Havailt 1893. aastast ja olümpiamängudel oli krool esimest korda kavas 1912. aasta olümpiamängudel
Kõik kommentaarid