Stegosaurus (0)

STEGOSAURUS
Selts: lindvaagnalised
Sugukond: stegosaurused
 Stegosaurus on väljasurnud loom. Ta elas umbes 140 miljonit aastat tagasi. Tema seljal oli kahekordne luuplaadirida, mis ulatus kaelast sabani. Enda kaitsmiseks oli tal nelja terava ogaga lõppev saba. Oma hirmuäratavale välimusele vaatamata oli ta rahumeelne ning taimtoiduline loom. Stegosaurus kaitses end eelkõige karjaeluviisi abil, mitte ainult sabaogadega.
Stegosauruse iseloomulikuks tunnuseks on piki selgroogu paiknevad luuplaadid ja selle tõttu on ta ka väga äratuntav. Plaatide funktsiooni tõlgendatakse erinevalt. Üks teooria väida, et plaadid oldi loomal enesekaitseks. Teine teooria väidab aga et plaadid olid, et kehatemperatuuri reguleerida. Eeldatakse, et plaate oli nahas palju ja sellepärast oli ka rohkesti veresooni, mis tõstsid kehatemperatuuri. Varjus viibival loomal aga aitasid organismi jahutada.
Saba otsas oli loomal neli umbes meetripikkust oga, mida ta kasutas enesekaitseks.
Stegosaurus ei kuulunud kõige suuremate dinosauruste hulka, kuid vaatamata sellele oli ta ligikaudu 9 meetrit pikk. Tagajäsemed oldi esijäsemetest poole pikemad. Sellepärast kõndis stegosaurus kõvasti ettepoole kummargil.
Stegosauruse pea oli väga väike- see oli umbes 40 sentimeetri suurune ning rippus otse maapinna kohal. Tema aju oli umbes sama suur kui golfipall.
Stegosaurus elas 140 miljonit aastat tagasi mandril , millest on tänaseks saanud Põhja-Ameerika. Seal valitses soe ja üpris troopiline kliima. See oli taimtoidulisele loomale ideaalne. Tol kontinendil olnud taimestik meenutas esmapilgul tänapäeva vihmametsi, kuid tol ajal polnud näiteks õistaimi.
Stegosauruse eluajal valitses Põhja-Ameerikas subtroopiline kliima ning kasvas lopsakaid taimi, millest loom toitus.
Kivistunud skelettide uuringud näitavad, et loomal olid seljas tugevad seljalihased , mis olid ühenduses reitel ja jalgadel olevate närvijätketega. Need võimaldasid stegosaurusel arvatavasti tagajalgadele püsti tõusta ja taimedeni ulatuda . Looma hambad olid tillukesed ja nõrgad.
On teada, et dinosaurused (sealhulgas ka dinosaurus) munesid madalatesse maasse kaevatud süvenditesse mitu väikest muna. Munad kaeti liivaga , et nad päikese käes ära ei soojeneks. Pojad kasvasid peale koorumist kiiresti, et mitte langeda saagiks röövloomadele.
Kuna stegosaurus oli karjas elav loom, võitlesid isasloomad emaste kaitsmise ja karjajuhi rolli eest.
Stegosaurus võis langeda kiskjates dinosauruste, näiteks allosauruste, ohvriks. Stegosaurus oli suhteliselt aeglane ja kaitsetu. Ta ei olnud kiire loom ja polnud seega ka suuteline ründaja eest pagema.
Stegosauruste ründajat võisid haavata mingil määral vaid ogad.
 
Faktid:
Pikkus: kuni 10 m.
Kaal: kuni 4 tonni.
Aju suurus: suurim leitud aju on mandariini suurune.
Luuplaadid: suurim leitud luuplaat oli 60 cm kõrgune.
Sabaogad: umbes 1 m pikkused.
Paaritumine : teadmata, isased võivad emaste pärast lahinguid pidada.
Munade arv: teadmata, võimalik, et munesid mitu korda aastas.
Harjumuspärane eluviis: elasid karjadena ja neil oli ühine võitlemise hing.
Keskkond: pöörijoonte ümbruses.
Toitumine: erinevad taimed.