Eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused (0)

VÕRUMAA
KUTSEHARIDUSKESKUS
Infotehnoloogia õppetool
nimi
kursus
Referaat
Eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused
Juhendaja : nimi
Väimela 2013
Sisukord
Sissejuhatus
Arvuti on tänapäeva inimestele lahutamatu osa. Tänapäeva arvutid on muutunud mõõtmetelt väiksemateks ja kiiremateks ning mis peamine – kättesaadavaks. Inimesed kasutavad arvuteid nii töös kui ka vabal ajal näiteks suhtlemiseks ning informatsiooni hankimiseks.
Aastalt- aastasse muutuvad arvutikasutajad aina nooremaks. Tänapäeval on kujunenud tavaliseks, et lapsed juba päris pisikesest peale oma vaba aja arvutis veedavad ning mänge mängivad. Sellise istuva ning ühelaadse tegevuse tagajärjed ilmnevad aga alles aastate pärast. Õnneks aga on võimalik neid tagajärgi ergonoomiliste võtetega ennetada.
Mina alustasin sel aastal õpinguid arvuti- ja arvutisüsteemide erialal. Uurisin , milliseid ohte kujutab endast istuv töö ning kuidas saaksin oma tervist kaitsta erinevate haiguste eest. Selle referaadi koostamisel sain vastuse oma küsimustele.
Tüüpilised vead arvutiga töötamisel
Peamiselt arvatakse, et arvutiga töötamisel kahjustub peamiselt silmi, kuid tegelikult saavad kõige suuremat kahjustust hoopis luud , lihased, liigesed, närvid ja nende ümber paiknev sidekude.
Milline on arvutiga töötamise kõige suurem mõjutaja? Peamine on see, et arvutiga töö on staatilise iseloomuga lihastöö. Kindlasti peab rõhku panema ka töökoha ergonoomilisusele, sest siis ei väsi töötaja nii kiirelt ning lihaspinge on samuti väiksem. Oluline on ka töötaja enda tervis ning füüsiline aktiivsus.
Arvutiga töötades suureneb staatiline lihaspinge järgmistel juhtudel:
• kehaasend on vale
• töökoht ei ole ergonoomiliselt disainitud
• töötatakse pikka aega ilma puhkepausideta
• tehakse kiireid ja ühetaolisi korduvaid liigutusi
• õla- kaela- ja randmeliigesed on vale nurga all
• tööruumis on ebamugav olla - nt temperatuur, õhuniiskus või valgustus ei ole sobivad.
Ebamugav tööasend tõmbab kokku õla-, kaela- ja käelihase töö. Kui lihased ei saa enam lõdvestuda, siis muutub vereringe halvemaks ning tekivad ainevahetushäired. Lihased on pinges ning neisse tekib piimhape, mis tekitab valu.
Alaseljavaegused
Tänapäeval on seljavalud väga levinud, seda just noorema põlvkonna seas. See näitab, et noorte inimeste lihastoonus on tihtipeale madal ning inimese torsol ei ole luude ümber piisavalt lihaseid, mis keha toetaks.
Seljavaeguste kõige peamiseks põhjuseks on sundadendid ja vähene füüsiline aktiivsus Oma olemuselt aktiivseks tööks häälestatud seljalihased on istudes lõdvas asendis ja verevarustus tagasihoidlik . Tihtipeale ei teata, et lülivahekettad saavad toitaineid tänu koormuse ja lõdvestuse vaheldumisele, teisisõnu: tänu liikumisele. Seega – mida vähem inimesed on füüsiliselt aktiivsed, seda vähem toitaineid saavad lülivahekettad. Tagajärjeks on kange selg, mis on vastuvõtlik vigastuste tekkele.
 
OHUMÄRGID:
kangus alaseljas
selja kiire väsimine (ei suuda pikalt seista)
lokaalne valu nimme -ristluupiirkonnas
nn rahutud jalad (istuvast asendist tingitud verevarustushäired, trombide tekkimise oht)
ABI:
Iga 35-40 minuti tagant tuleks sundasendit mõneks minutiks muuta. Hästi mõjuvad sirutamine ja ringutamine. Verevarustust kiirendavad ka puusaringid ning kükkide tegemine. Ukseavas seistes siruta käed üles ja haara ukseliistust, keera puusavöödet ümber telje paremale-vasakule. Ära hoia töövahendeid pidevalt samas tööpaigas, see toob kehahoiule vaheldust.
 
Karpaalkanali ehk randmekanali sündroom
Karpaalkanali ehk randmekanali sündroom tekib, kui randmekanalit mööda kulgeva keskpidine närv saab pitsutada. Kuna randmekanali sündroom esineb paljude arvutiga töötavatel inimestel, siis on rahvakeeles saanud see haigus ka hellitavalt hiirehaiguse tiitli. Karpaalkanali sündroom tekib korduvliigutuse tagajärjel (hiirega klikkimine). Kaebuste tekkimisel on randmekanali sündroom juba väljakujunenud haigusseisund .
 
OHUMÄRGID:
randmes tekib valu ja kangus
pöidla ja pöidlapoolsete sõrmedel tekib tuimus ja valulikkus
jõu puudumine ja valulikkus küünarliigese piirkonnas
käe suremine ning surisemine
pakitsustunne sõrmedes
raskused käe rusikasse tõmbamisega
raskused esemete haaramisel
labakäest õlga kiirguv valu
ABI:
Anda kätele sundasendist puhkust käte/randme liigutamise teel. Väga hästi mõjuvad ringid ning käte raputamine.Arvutiga töötades tuleks randmeid hoida õhus, mitte asetada neid klaviatuurile. Kirjutamisel puudutada klaviatuuri vaid sõrmeotstega ning mitte liiga suure jõuga. Vajadusel masseeri oma käsi randmetest õlavöötmeni. Käsi tuleks pesta sooja veega (40-50°) ning kätele teha massaazi . Verevarustusele mõjuvad hästi ka sooja ja külma vee vaheldumisi jooksmisel kätele (sama mõju, kui saunas käimine). Oma töökoht tuleks sättida nii, et oleks mugav töötada. Regulaalselt tuleb puhata ja lõdvestuda. Võimaluse korral käia üldmassaazis.
 
Hemorroidid
Istuva eluviis põhjustab ka vaevust, mida pole küll näha, kuid kes kord on tundnud, enam uuesti kogeda ei soovi. Need on hemorroidid ehk teisisõnu laienenud veenid pärakukanalis ning selle ümbruses. Inimese vähene liikumine ning istuv eluviis soodustab verepaisu teket pärakupiirkonna veenides, mis põhjustabki hemorroide. Lisaks soodustavad pärakuveenide laienemist ka seedehäired (kõhukinnisus või kõhulahtisus), ülekaalulisus, rasedus, pärilik soodumus, pikaajaline tualetis istumine (väljaannete lugemine). Mis ka poleks põhjus või põhjused, on tagajärg alati valu ning ebamugavustunne ja veritsemine päraku piirkonnas.
 
OHUMÄRGID:
pärakupiirkonna sügelemine
valulik „mass“ pärakupiirkonnas
soole tühjendamisel erituv erk veri
väljavõlvumused pärakupiirkonnas soole tühjendamisel
valu
ABI:
Kõige parem abi on taaskord liigutamine. Istuva töö puhul tuleb iga tunni tagant teha 5 minutilisi pause, mis tuleks sisustada kõndimisele ja kükkide tegemisele. Vaagnapõhjalihaseid tuleb pingestada ja lõdvestada. Toolil istudes tuleb vahetada asendit, et pärasool ei saaks pidevat survet . Kui on seedehäired, tuleb leida probleemile lahendus: muuta oma toitumist ning vajadusel kasutada ravimeid. Tualetti kasutada selle peamisel otstarbel ning mitte kasutada seda ruumi väljaannete lugemisele. Soole tühjendamisele peaks kuluma umbes 3-5 minutit. Hemorroidide poolt tekitatud valu, kipitustunde ja sügeluse leevendamiseks sobivad pärasooleküünlad ja –salvid, mis vähendavad hemorroidide mõõtmeid. Intiimpiirkonda tuleks pesta sooja veega. Eriti oluline on see pärast soole tühjendamist.
 
Kuivad ja väsinud silmad
Arvuti pole enam ammu ainult kontoritöötaja abivahend. Arvutit kasutavad oma töös inimesed erinevatelt erialadelt ja samuti ka kodus, seega on kuivad ja väsinud silmad aina sagedam probleem.
Enam ei peeta nägemusteravuse halvenemiseks hämarust. Tänapäeval tehtud uuringutes on selgunud, et valguse aste pole kõige tähtsam. Kõige rohkem mõjutab silmade tervist kaugus ning see, kas tekst silme ees väreleb või ei.
Silmad suudavad tänu oma ehitusele jälgida eelkõige kaugemal asetsevaid objekte. Seega on pikk lugemine või arvutiga töötamine silmadele kurnav. Silmad „lukustuvad“ kuvarit jälgides kindlale kaugusel, seetõttu pilgutavad inimesed oma silmi harvem, kui tavaliselt. Normaalne pilgutamine on 20-22 korda minutis , arvutiga töötades on see arv aga alla 10. See võib põhjustada silmade ärritust ning kuivust.
 
OHUMÄRGID:
halva pisarajaotuse korral suureneb reflektoorne pisaraeritus (enesekaitse)
silmad väsivad kergelt
tekib silmade punetus
silmades tekib sarnane tunne, nagu oleks seal liivaterad kriipimas
ABI:
Arvutiga töötamisel tuleb valida mugav töötool ning kvaliteetne kuvar . Kuvar tuleb hoida tolmu-, kriimustuste- ja sõrmejäljevaba, kuna sellise kuvariga töötamine nõuab silmadelt rohkem tööd (silmi on raske fokuseerida). Vältima peab ekraani peegeldusi. Iga 40-45 minuti tagant tuleb anda silmadele puhkust. Silmad tuleb tõsta aeg-ajalt arvutilt ning neid „treenida“ – vaadata kord kaugemaid, kord lähedamaid objekte. Vaadata vasakule-paremale. Kõige paremini annab silmadele puhkust silmalaugude sulgemine. Töökoha valgustamiseks tuleb kasutada hõõglambi sooja valgust. Silmade kuivamise vältimiseks kasuta kavalust: iga lõpetatud lause lõppegu ühe silmapilgutusega. Silmadele mõjuvad ka hästi niisutavad silmatilgad ning silmadele mõeldud vitamiinide söömine.
Järgnevalt nõuandeid, kuidas arvutitöökohta kujundada ja õigesti istuda.
• Laua kõrgus peab vastama töötaja kasvule. Pikkadel inimestel (üle 185 cm) on soovitatav tõsta arvutitöölaua kõrgust, et vältida töölauale kummardumist..
• Käte asetus peab olema õlavöötmest vaba. Küünarvarre ja õlavarre vaheline nurk olgu 90° või veidi rohkem, randmeliigeses peab olema sirgnurk . Seega ei tohiks klaviatuuriga töötamisel olla õlad tõstetud asendis ega käed sirgelt ees.
• Laua all peab olema piisavalt ruumi jalgade jaoks.
• Laud peab olema piisavalt suur, et kuvar, klaviatuur , hiir , dokumendihoidja ja kuvariga ühenduses olevad seadmed sobivalt ning ergonoomiliselt paigutada.
• Kuvar ja klaviatuur peavad asetsema otse töötaja ees.
• Klaviatuur ja hiir tuleks asetada alati ühele tasapinnale
• Kui klaviatuur asetseb laual, peaks selle ees olema vaba ruum küünarvarte toetamiseks, et vältida pingeid õlavarre lihastes. Optimaalne ruum on 20 cm.
• Väljasirutatud käte ulatusraadiuses olgu kõik tööks vajalikud vahendid – telefon, dokumendid, kirjutusvahendid jne. Sobivaim kaugus selleks on 20–30 cm, maksimaalne kaugus 60 cm.
• Kui töötaja töötab ka dokumentidega, on soovitatav asetada klaviatuur ja hiir klaviatuurialusele ja jätta kuvari ees olev lauapind dokumentidele.
• Optimaalne kuvari kaugus silmadest on 50–70 cm.
• Optimaalne silmade vaatenurk ekraanile on 15–20° silmade horisontaalvaatesuunast allpool.
• Töötool peab olema püsikindel, tooli istme kõrgus ja seljatoe asend peavad olema reguleeritavad vastavalt töötaja kasvule.
• Toolil tuleb istuda selg vastu seljatuge, et tagada selja toetus.
• Lühikest kasvu töötaja peab vajadusel saama kasutada jalatuge. Jalatoe toetuspinna kaldenurk peaks olema kuni 20°. Jalatugi peaks olema libisemise vältimiseks kare, eesäärel 1 cm kõrgune serv.
• Töötool peab võimaldama istmepadjal ja seljatoel pöörduda 180° piires, et töötaja saaks keha pöörata koos tooliga. Nii saab vältida selja koormamist.
• Töötooli seljatoel peab olema spetsiaalne seljatoekumerus ja seljatugi tuleb reguleerida nii, et nimmenõgusus toetaks vastu seljatoekumerust. Vajadusel kasutada lamedal tooliseljatoel seljatoepatja.
• Statsionaarsel töökohal sülearvutiga töötamisel on soovitatav kasutada tavaklaviatuuri ja hiirt ning võimalusel ka tavakuvarit.
• Müratase ei tohiks ületada 55–60 dBA, printeriga töötamisel 65 dBA. Parim kontoritöö müratase on 40 dBa või alla selle. Suuremat mürataset tekitavate seadmete olemasolul ruumis tuleb need paigutada arvutitöökohast võimalikult kaugele, võimalusel kõrvalruumi. Kontoris tekitavad müra server , printer , koopiamasin. Server on soovitav paigutada mürasummutatava barjääri taha või kappi .
•Optimaalne õhutemperatuur kontoris on 21–24 °C ja suhteline õhuniiskus 40–60%. Kui õhk on töökeskkonnas kuiv, tuleb kasutada õhku niisutavaid seadmeid.
Õige istumisasend arvutiga töötades
Õigesti ja valesti istumise võrdlus
Kokkuvõte
Kuigi arvuti on meie suur abimees , kaasnevad ka arvuti kasutamisega erinevad terviseprobleemid. Õnneks on võimalik õigete võtetega oma tervist säästa. Tervis on meie vara ning seda tuleb hoida. Piisav liikumine ning õige toitumine ja ergonoomia aitavad hoida meid tervetena.
Kasutatud kirjandus
https://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/12660_F7.HTM
http://tervispluss.ee/tervis-4/5DCA/
http://rajaleidja.ee/84284/