Referaat dinosaurustest (0)

Dinosaurused
Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad džunglid. Sellistes džunglites pesitsesid hiidroomajad – saurused. Suured dinosaurused olid kõigi aegade suurimad maismaaloomad , kuid sinivaal on neist suurem. Dinosaurused valitsesid maailma 140 miljoni aasta vältel. Nende ajastu algas umbes 210 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest. See oli periood maailma ajaloos, mida nimetatakse mesosoikumiks ehk keskaegkonnaks.
Sellal kui dinosaurused valitsesid, olid maa, õhk ja vesiroomajate päralt. Vees elasid tänapäeva delfiinide sarnased ihtüosaurused ja loibadega plesiosaurused. Kõik veeroomajad pidid hingamiseks tõusma veepinnale. Taeva all lendasid nahksete tiibadega lendsisalikud pterosaurused. Maismaal elanud dinosaurused olid kõigist saurustest suurimad.
Suurimad dinosaurused olid üle 30 meetri pikad ja üle 15 meetri kõrged. Väikseimad dinosaurused olid umbes tibu suurused. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 3-4,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on leitud Madagaskarilt ja Lõuna-Aafrika rannikult.
Dinosaurused on paigutatud roomajate hulka kui kõigusoojased loomad. Selle üle on vaieldud ning leitud, et tegelikult võisid nad olla püsisoojased. Nad olid väga aktiivsed ning olid Keskaegkonnas edukamad kui esimesed imetajad või imetajataolised roomajad . Dinosaurused poleks saanud võistelda nende loomadega , kui nad poleks olnud võimelised ülal hoidma kõrget aktiivsust, et jahtida või põgeneda kiskjate eest. Kõigusoojastel on väiksem talumisvõime. Neid eristab ka püsisoojastest luude ehitus. Dinosauruste luud aga on rohkem püsisoojaste loomade omade moodi kui vastupidi. Isegi suured dinosaurused olid aktiivsed, hästi kohanenud loomad. Äkiline väljasuremine kriidiajastu lõpus oli rohkem õnnetuse moodi kui bioloogiline katastroof.
Dinosaurused jagatakse vaagnaluu ehituse põhjal kahte rühma: lindvaagnalised olid herbivoorid ning sisalikvaagnalised. Kõige suuremad dinosaurused olid sauropoodid, kes olid lindvaagnalised taimtoidulised loomad ning liikusid neljal jalal. Esimesteks õhku tunginud selgroogseteks Hilis -Triiases olid pterosaurused ehk tiibsisalikud . Nad olid väikesed isendid, kellel olid pikad tiivad ja õõnsad luud, mis kergendasid lendu. Mõned liigil oli ka pikk saba. Pterosauruste luustik näitab, et need roomajad olid võimelised lendama. Tiibade suur siruulatus näitab, et enamus liike kasutasid oma tiibu siis, kui nad õhku tõusid. Õhus liikusid nad õhuvoolude abil ning lendasid ilma tiibu lehvitamata. Enamus liike olid võimelised kõndima ja ronima, kasutades konksutaolisi küüniseid. Mõned tiibsisalikud olid varblase suurused, teised, näiteks pteranodondide tiibade siruulatus küündis kuni 7.5 meetrini.
Dinosauruste toitumine ja paljunemine
Mõned dinosaurused olid lihasööjad, aga enamik neist olid taimesööjad. Taimesööjatel olid nürid hambad, mis olid head lehtede närimiseks. Nad pidid sööma palju rohkem, kui lihasööjad, sest lehed olid väiksema toiteväärtusega. Lihasööjatel saurustel olid aga harilikult pikad, tugevad jalad, et nad saaksid joosta oma saagist kiiremini. Nad vajasid ka suuri, tugevaid lõualuid, teravaid hambaid ja surmavaid küüniseid. Küünised olid mõeldud kõigepealt saagi tapmiseks ja seejärel tükeldamiseks. Lihasööjatel oli hea nägemine, kuulmine ning suur aju, millega edukalt jahti planeerida. Paljud lihasööjad pidasid jahti karjades niisiis pidid nad oskama edukalt koostööd teha. Mõned dinosaurused toitusid ka kaladest, osad olid isegi kannibalid, süües oma liigikaaslasi.
On teada, et dinosaurused munesid. Munad asetati ringikujuliselt. Vahel oli mitu ringi üksteise peal. Alumisest otsast olid munad koondunud ja nii asetas emasloom nad mulda. Dinosaurused ei jätnud pesa maha ning hoolitsesid oma poegade eest, kes kasvasid kiiresti kuni 1,5 meetri pikkusteks enne kui lahkusid pesast. Nii püsisid nad paigal 3-4 kuud.
Mõningad tuntumad dinosauruste liigid
Brachiosaurus
Oma kasvu poolest väärinuks nad maakera kõigi aegade gigantide seas vaieldamatult maailmameistri tiitlit. Neil olid kaelkirjaku topeltkasv ning kaela välja sirutades võinuks nad sisse vaadata neljanda majakorruse aknast . Nimelt oli nende kõrgus kaksteist meetrit ja arvatakes, et nad võisid kaaluda 30-80 tonni. Nagu hiiglaslik madu lohises koletise järel ka ta hiiglaslik saba, mille hoop võinuks tappa elevandi. Nad elutsesid jõgedes ja järvedes. Kuid nad ei osanud ega suutnudki ujuda , vaid loivasid aeglaselt mööda jõepõhja edasi. Nende vägev kasv lubas hiiglastel kahlata läbi mistahes sügava jõe. Pealegi paiknesid elajate ninasõõrmed mitte koonu allosas, vaid kõrgel pealael. Hingamiseks ei tarvitsenudki brahhiosaurused tervet pead veest välja pista. Brachiosauruse eluea suurusjärk võib olla kuni 100 aastat
Tyrannosaurus Rex
Türannosaurus Rex oli tugev kiskja , et kõndis kahe võimsa jalad. Tal oli suur pea, teravad hambad, mida võis olla kuni 60 tükki ja hästi arenenud lihastes lõualuu. Ta oli umbes 40 jalga pikk ning kaalus kuskil 5-7 tonni. Kael oli lühike aga selle-eest lihaseline. Tyrannosaurus Rex elas niiskes, pooleldi troopilises keskkonnas, metsades, kus lähedal asusid jõed või metsades, mis olid pooleldi kaetud soodega. Tema nahk oli kestendav ja konarlik, nagu alligaatori nahk. Kuna ta olevat olnud kiskja, siis toitus ta teiste loomade lihast.
Pteranodon
Pteranodoni pea koos hambutu nokaga võis olla meetri jagu pikk. Koljuluu oli paberõhuke, kuklas toretses pikk hari kui kalauim. Nähtavasti kasutas pteranodon seda tüürina. Pöörates pead ühele või teisele poole, muutis ta nii oma lennusuunda. Tema tiivad olid ilmatu suured: ühe väljasirutatud tiiva tipust teiseni tuli kuus kuni kaheksa meetrit. Maad mööda kõndida ei suutnud pteraanodon hoopiski. Liiga kogukad olid ta paindumatud tiivad ning liiga lühikesed jaladki. Puhkamiseks pidi pteranodon otsima mõne toekama puu või kaljunuki, kuhu siis klammerdus oma pikkade küünistega. Seevastu õhus võis ta liuelda lausa väsimatult. Tehes oma tiibadega vaid mõne harva löögi, planeeris ta nagu albatross tänapäeval. Saaki noolides laskus pteranodon päris veepinnani, et napsata siis veest oma pika nokaga mõnd kalakest või vähilaadset olevust. Tema kivistunud luustik toodi päevavalgele Ameerika Ühendriikides, Kansase osariigis asuvaist kriidilademeist. Tiibsisaliku eluajalgi laius meri alles saja viiekümne kilomeetri kaugusel. Näete siis, kui kaugele võis pteranodon ka avamerele lennata.
STEGOSAURUS
Stegosauruse seljal oli kahekordne luuplaadirida, mis ulatus kaelast sabani. Enda kaitsmiseks oli tal nelja terava ogaga lõppev saba. Oma hirmuäratavale välimusele vaatamata oli ta rahumeelne ning taimtoiduline loom. Stegosaurus kaitses end eelkõige karjaeluviisi abil, mitte ainult sabaogadega. iseloomulikuks tunnuseks on piki selgroogu paiknevad luuplaadid ja selle tõttu on ta ka väga äratuntav. Plaatide funktsiooni tõlgendatakse erinevalt. Üks teooria väidab, et plaadid olid loomal enesekaitseks. Teine teooria väidab aga, et plaadid olid  kehatemperatuuri reguleerimiseks. Eeldatakse, et plaate oli nahas palju ja sellepärast oli ka rohkesti veresooni, mis tõstsid kehatemperatuuri. Varjus viibival loomal aga aitasid organismi jahutada.
Saba otsas oli loomal neli umbes meetripikkust oga, mida ta kasutas enesekaitseks.
Stegosaurus ei kuulunud kõige suuremate dinosauruste hulka, kuid vaatamata sellele  oli ta ligikaudu 9 meetrit pikk. Tagajäsemed olid esijäsemetest poole pikemad. Sellepärast kõndis stegosaurus kõvasti ettepoole kummargil. Tema pea oli väga väike- see oli umbes 40 sentimeetri suurune ning rippus otse maapinna kohal. Tema aju oli umbes sama suur kui golfipall. Stegosaurus elas 140 miljonit aastat tagasi mandril , millest on tänaseks saanud Põhja-Ameerika. Seal valitses soe ja üpris troopiline kliima. See oli taimtoidulisele loomale ideaalne. Seal olnud taimestik meenutas esmapilgul tänapäeva vihmametsi, kuid tol ajal polnud näiteks õistaimi. Stegosauruse eluajal valitses Põhja-Ameerikas subtroopiline kliima ning kasvas lopsakaid taimi, millest loom toitus.
Kivistunud skelettide uuringud näitavad, et loomal olid seljas tugevad seljalihased , mis olid ühenduses reitel ja jalgadel olevate närvijätketega. Need võimaldasid stegosaurusel arvatavasti tagajalgadele püsti tõusta ja taimedeni ulatuda . Looma hambad olid tillukesed ja nõrgad.
On teada, et dinosaurused (sealhulgas ka stegosaurus) munesid madalatesse maasse kaevatud süvenditesse mitu väikest muna. Munad kaeti liivaga , et nad päikese käes ära ei soojeneks. Pojad kasvasid peale koorumist kiiresti, et mitte langeda saagiks röövloomadele. Kuna ta oli karjas elav loom, võitlesid isasloomad emaste kaitsmise ja karjajuhi rolli eest. Stegosaurus võis langeda kiskjatest dinosauruste, näiteks allosauruste, ohvriks. Stegosaurus oli suhteliselt aeglane ja kaitsetu. Ta ei olnud kiire loom ja polnud seega ka suuteline ründaja eest pagema. Stegosauruste ründajat võisid haavata mingil määral vaid ogad.
Põhjused, miks dinosaurused välja surid
Uued loomaliigid - peamiselt imetajad - hakkasid vallutama meie maakera, tõrjudes kohmakaid lohesid välja nende elupaikadest. On tehtud erinevaid oletusi. Näiteks arvab osa teadlasi, et ulatusliku kliimamuutuse tõttu hävisid taimed, millest rohusööjad sisalikud olid miljoneid aastaid toitunud. Sisalikele ei jätkunud enam süüa ja nad surid üksteise järel nälga. Et ilma toiduta (taimetoiduliste sisaliketa) jäid seetõttu ka kiskjad -sisalikud, siis hukkusid nemadki.
Osa teadlasi peab süüdlasteks vastilmunud imetajaid . Need, esialgu rotisuurused loomakesed olevat kaevanud sisalike munad maa seest välja, purustanud munakoore ning söönud seejärel munad ära. Niiviisi teinud imetajad aegapidi otsa peale tervele hiidsisalike suguseltsile.
Mõndade teadlaste meelest aga võib kivimikihtide järgi otsustada, et maakera kliima hakkas 65 miljoni aasta eest muutuma . Ühetaoliselt soe troopiline ilmastik asendus vahelduva kliimaga , suved olid palavad ja talved külmad. Suured kõigusoojased dinosaurused ei suutnud sellistes muutuvates oludes enam toime tulla.
Mitmete teooriate aluseks on seisukoht, et dinosaurused surid välja üsna pika aja jooksul järk-järgult ning mingit ülemaailmset katastroofi polnudki .
Samuti arvatakse ka, et maale langes hiidmeteoriit või et meteoriidiplahvatusel õhku lennanud tolm võis varjutada Päikese aastateks. taimed närbusid ning taimetoidulised loomad surid nälga. Suur hulk loomi külmus surnuks . Kuid esialgu on need kõik üksnes ainult oletused.
Tallinna Mustamäe Gümnaasium
DINOSAURUSED
Referaat
Carmen Kaarepere
G1L
2009