Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"selgetel" - 51 õppematerjali

Planeet Uraan
2
doc

Planeet Uraan

pisikesi kaaslasi rõngaste sees. Kuude nimed on: Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind, Belinda, Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania. Nad moodustavad kaks erinevat klassi: 10 väikest väga tumedat sisemist kuud, mis avastati Voyager 2 poolt ja 5 suurt välimist kuud. Neil kõigil on peaaegu ringikujuline orbiit Uraani ekvaatori tasapinnal (ja järelikult suure nurgaga ekliptika tasandi suunas). Uraan on mõnikord väga selgetel öödel napilt nähtav ka palja silmaga, teda on üsna kerge märgata binokliga (kui sa tead täpselt kuhu vaadata).

Loodus → Loodusõpetus
21 allalaadimist
Udu ja selle mõju meresõidule
8
docx

Udu ja selle mõju meresõidule

ning kõige tihedam sügisel. Rannikul esineb udu harvem kui sisemaal. Udu vähendab vahemaid, mille piires on võimalik esemeid selgelt näha (nähtavus), ning on seetõttu ohtlik laevaliikumistele. (1) Joonis 2 Udu liigid Kiirgusudu ehk radiatsiooni tekib juhul, kui alumise õhukihi temperatuur langeb alla kastepunkti ning õhus olev veeaur kondenseerub. Edasisel temperatuuri alanemisel hakkab vesi õhust vastavalt välistemperatuurile udu, kaste või härmatisena välja sadenema. Selgetel suveöödel on udu näha eriti madalamates ja niisketes kohtades. Selline udukiht võib-olla mõnest meetrist kuni mõne saja meetrini, mis haihtub peale päikesetõusu (ARK). Kiirgus udu tekib öösiti kiirgusliku jahtumise tulemusel . Harilikult esineb seda suve lõpus ning mandril, kuid võimatu pole ka levimine tuulega rannavete kohale. Kiirguslik udu hajub mandril päeval päikesekiirguse mõjul. Hilisügisel hakkab

Merendus → Meresõidu...
15 allalaadimist
Vincent van Gogh
7
doc

Vincent van Gogh

ELULUGU Vincent Willem van Gogh oli hollandi maalikunstnik, kes sündis Zundertis 30.märtsil 1853.aastal ja suri 29.juulil 1890.aastal samas kohas. Kunsti juurde jõudis mees alles keskeas. Van Gogh on praegugi tuntud postimpressionist. Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest 10 aasta jooksul. Prantsusmaal lõi ta oma parimad teosed. Vaimuhaigus lõpetas tema elu, 37.aastaselt tegi ta enesetapu. Närvihaiguse selgetel hetkedel on maalitud van Goghi parimad teosed ­ maastikud, portreed, pildid kunstnikku ümbritsevatest lihtsatest esemetest. Oma eluajal polnud ta edukas, kuid surmajärgne kuulsus kasvas kiiresti, eriti pärast näitust Pariisis 17. märtsil 1901 (11 aastat pärast surma), kus oli väljas 71 tema tööd. Vincent van Gogh sündis protestantliku pastori peres. Lapsena oli ta väga emotsionaalne ja enesekindel. Ta nimetati oma venna järgi, kes

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
Päikesesüsteemi koostis
2
doc

Päikesesüsteemi koostis.

Komeedi saba kujuneb Päikese valgusrõhu toimel. See on suunatud Päikesest eemale ja võib olla sadu miljoneid kilomeetreid pikk. Meteoor on õigemini nähtus, mis tekib nn meteoorkeha tungimisel Maa atmosfääri väga suure kiirusega. Tavaliselt on meteoorkehad väga väikesed kivi- või raudterad, mis atmosfääri sattudes kas aurustuvad või ära põlevad.Sellest tulenevad sähvatused ­ meteoorid- on hästi nähtavad pimedatel selgetel öödel. Meteoriidid-suuremad meteoorkehad, mis oletatavasti on pärit väikeplaneetide vööndist, ei pruugi atmosfääris täielikult ära põleda ning võivad langeda ka Maa pinnale. 11. Planeetide üldiseloomustus (õpik lk. 109 - 113) Merkuur ­ Päikeesele lähim planeet, atmosfäär peaaegu puudub, raskusjõud ekvaatoril 2,6 korda väiksem kui Maal. Veenus ­ kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, pöörleb aeglaselt tiirlemise vastassuunas, aastaaegu pole

Füüsika → Füüsika
49 allalaadimist
Postimpressionismi konspekt
4
doc

Postimpressionismi konspekt

vänsan fan gog) ( hollandi päraselt vinsent fan hoh)(1853-1890) jõudis kunsti juurde alles keskeas. Oma tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal, väikeses Lõuna-Prantsusmaa linnas Arles'is elas ta üle lühikese, vaid paar aastat kestnud loomingu tõusu. Kuid seal lõi välja ka ta ammu peidus olnud närvihaigus. Edasi järgnesid käigud ühest haiglast teise, nädalatepikkused haigushood, mille vahel selgetel hetkedel on maalitud van Goghi parimad teosed - maastikud, portreed, pildid kunstnikku ümbritsevatest lihtsatest esemetest. Van Goghi looming näitab, milline omaette väljendusvõime on värvidel, kui kunstnik püüab oma tundeid ja meeleolusid väljendada eelkõige värvide kaudu. Punase, sinise ja rohelise kõrval oli van Goghi lemmikvärviks kollane kuldse viljapõllu, päevalillede, lõõmava lõunamaise päikese värv. Tundub, nagu oleks van Gogh meeletult kiirustanud: ta

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
19 allalaadimist
Niiskus pilvedes
33
pdf

Niiskus pilvedes

M Udu A Kiirguslik- e. radiatsiooniline udu: maapind kiirgab A lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi T suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, E siis algab kondenseerumine e. udu tekkimine. A Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates D niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti mõnest mõnesaja meetrini ja haitub kiiresti õhutemperatuuri tõusmisel. U S M Udu A Advektiivne udu tekkib sooja niiske õhumassi A liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasneb T

Maateadus → Maateadus
20 allalaadimist
Märgala ökosüsteem
9
docx

Märgala ökosüsteem

a) Valgus Kanarbik vajab rohkelt kõrvetavat päikest. Kanarbik on sellega harjunud ja suudab sellistes kohtades teisi taimi välja tõrjuda. Samas võib varjulisemas kohas kanarbik teistele taimedele alla jääda ja hukkuda. Teiseks vajab kanarbik kindlasti happelist pinnast. Nii näiteks kasvab ta ülikuivadel nõmmedel, kuid ka päris rabades. Konnad on aga öise eluviisiga, seega võib neid kõige sagedamini kohata õhtuvidevikus. Jaheda ilmaga ning kuumadel selgetel päevadel varjuvad konnad põõsastesse, kivide alla ning mujale päikese eest varjatud rõsketesse kohtadesse. b) Ultraviolett kiirgus Suur osa Päikeselt Maale suunduvast ultraviolettkiirgusest hajub või neeldub Maad ümbritsevas atmosfääri. Kui osa sellest kiirgusest jõuab ka maapinnale. Suures koguses on ultraviolettkiirgus kahjlik. Elektromagnetiline laine mis jääb punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad peaasi et temp

Bioloogia → Bioloogia
44 allalaadimist
Füüsika referaat - Galaktikate teke
8
docx

Füüsika referaat - Galaktikate teke

tänapäevalgi.Pealelangev gaas võib galaktikas leiduvat gaasi olulisel määral kuumutada, see aga võib edasist tähtede teket aeglustada või isegi mõneks ajaks peatada. Nii ongi leitud galaktikaid, kus on kunagi ammu toimunud esimene tähetekkelaine, aga seejärel on täheteke mitmeks (5-7) miljardiks aastaks peatunud. Üks selline ­ lõunapoolkera elanikele tuntud Suur Magalhaesi Pilv on isegi väga lähedal ( teda võib selgetel öödel palja silmaga näha, seda küll väikese udulaiguna). Galaktikate tekkes osalev aine on seega algusest peale koosnenud vahetpidamatult kuumenenud ja jahtunud aine segust. See pilt võib mõnelegi perenaisele tuttav näida, kavalamad road tahavad tihti keerukamat soojendamis-jahutamistööd. Kokkuvõte Selle materjali läbitöötamine oli väga huvitav ning uusi teadmisi pakkuv. Töö põhieesmärk oli teada saada, mil viisil galaktikad tekkivad ning millest nad saavad tekkida

Astronoomia → Astronoomia
38 allalaadimist
Maksud
8
doc

Maksud

katteks. · Eesti Punasele Ristile ­ summas, mille suurus vastab 3,9 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. 7. Tollimaks 1)Kes maksab maksu ­ importija või/ja eksportija 2)Mille pealt maksu makstakse ­ Imporditava ja/või eksporditava kauba/teenuse 3)Milline on maksumäär ­ arvestatakse vastavalt tariifikvoodile, mille kohta võib leida infot (ei hakka välja kirjutama selgetel põhjustel): · Euroopa Liidu Teataja L-seerias avaldatud õigusaktidest; · DG TAXUDi poolt hallatavast kvootide andmebaasist; · kvoodikeskusest Tauri Pung - 676 3286 kvoot emta.ee; · maksu- ja tollikeskuse vastavalt kontaktisikult; · ETT - Eesti tollitariifistikust 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 345,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi

Majandus → Majandus
62 allalaadimist
Privaatpangandus-pankade kliendiprogrammid
12
doc

Privaatpangandus, pankade kliendiprogrammid

aktsepteerimismäär, erigraafikute kehtestamine Elukindlustus – soodustused kuni 25% sõlmimistasust ja kuni 10% haldustasust SAMPO PANK/MANDATUM LIFE: Siiralt ei leia midagi... ju nad pakuvad ainult personaalset lähenemist ja soodustusi mitte. LHV PRO: https://www.lhv.ee/index.cfm?id=80080 siit peaks midagi välja pigistama TEENUSED SEB: Privaatpanganduse teenused Hästi toimiva partnerluse huvides oleme täiustanud privaatpanganduse teenuseid, et pakkuda Teile selgetel alustel põhinevaid terviklahendusi. Pakume täishaldusteenust, nõustamisteenust ja igapäevapanganduse mugavusteenust, mille hulgast saate valida oma vajadustest lähtuvalt sobivaima. Täishaldusteenus Täishaldusteenusega pakume Teile finantsalast terviklahendust, mis hõlmab Teie varade täielikku haldamist personaalse finantsstrateegia koostamise ja Teie investeeringute tasakaalustatud juhtimise kaudu. Teenus sisaldab ka igapäevapanganduse mugavusteenuseid.

Majandus → Pangandus, majandus,...
6 allalaadimist
Juhtimispsühhloogia
49
ppt

Juhtimispsühhloogia

Kinnitus teooria Kiitus Mida tuleb kiita? Kaasatust ja aktiivsust Jõupingutusi ja panust Individuaalset arengut ja edusamme Koostööoskust Organisatsiooni eesmärkide saavutamist Organisatsiooni väärtuste kandmist Individuaalset tulemuslikkust Kinnitus teooria Kiitus mõjub motiveerivalt kui: Väärtustatakse tegelikke saavutusi ja jõupingutusi Kiitus on sobiv ja õiglane Kiitus põhineb selgetel ja kaastöötajatele arusaadavatel objektiivsetel alustel. Kiitust ei jagata liiga sageli või korrapäraselt Kiidetakse isiklikult Kiitmine on siiras Kiitmine on vormilt ja ulatuselt vastavuses Kiitmine arvestab kiidetava eelistustega Kinnitus teooria Mitteformaalne tunnustamine Peab olema seotud organisatsiooni väärtustega. Peab olema seotud vahetu käitumise seigaga. Peab määratlema oodatavat käitumist. Peab olema spontaanne.

Psühholoogia → Psühholoogia
28 allalaadimist
Maateadus
5
rtf

Maateadus

Udu tekib siis, kui õhu suhteline niiskus on 100%. Udupiisad moodustavad, kui veeosakesed kondenseeruvad kondensatsioonituumakestele. Kiirguslik e radiatsiooniline udu- maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jaheneb nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temp langeb keskpunktini, siis lagab kondenseerumine ehk udu tekkimine. esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalates niisketes kohtades. Adektiivne udu- tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna millega kaasnev õhutemp langemine kastepunktini ja hakkab kondenseerumine. Võib olla paks udu ja ulatub 500m'ni. tekib tihti nt külmade hoovuste kohal merel kui soojrm õhk liigub külmale merele, siis õhk jahtub kiiresti ja tekib udu. Adektiiv- radiatsiooniline udu- moodustub 2 teguri koosmõjul: niiske

Maateadus → Maateadus
47 allalaadimist
Kunst 19 sajandi teisel poolel
8
docx

Kunst 19.sajandi teisel poolel

Traagilise saatusega hollandlane Vincent van Gogh (1853-1890) jõudis kunsti juurde alles keskeas. Oma tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal, väikeses Lõuna-Prantsusmaa linnas Arles'is elas ta üle lühikese, vaid paar aastat kestnud loomingu tõusu. Kuid seal lõi välja ka ta ammu peidus olnud närvihaigus. Edasi järgnesid käigud ühest haiglast teise, nädalatepikkused haigushood, mille vahel selgetel hetkedel on maalitud van Goghi parimad teosed - maastikud, portreed, pildid kunstnikku ümbritsevatest lihtsatest esemetest. Van Goghi looming näitab, milline omaette väljendusvõime on värvidel, kui kunstnik püüab oma tundeid ja meeleolusid väljendada eelkõige värvide kaudu. Punase, sinise ja rohelise kõrval oli van Goghi lemmikvärviks kollane kuldse viljapõllu, päevalillede, lõõmava lõunamaise päikese värv. Tundub, nagu oleks

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
Üldine meteoroloogia ja klimatoloogia
10
doc

Üldine meteoroloogia ja klimatoloogia

Õhumassi-sisesed - tekivad jahtumisel, küllastamata õhus – veeauru Partsiaalrõhk. tekivad auramise tagajärjel kondenseerumisel vabanev soojus jääb Üldine rõhk õhuhulgas (parcel) on võrdne Jahtumisel tekivad: vaadeldavasse õhumassi ja vähendab individuaalsete gaaside rõhkude summaga Radiatsiooniudud - Tekivad selgetel paisumisest tingitud temp langust (Partsiaalrõhu Daltoni seadus) tuulevaiksetel öödel, kui maapind tugevasti Märgadiabaatiline gradient – y am = 0,5– Üldrõhk= 1000 mb, N2 - 780 mb, O2 210 jahtub, tavaliselt sügiseti, kõrgus tavaliselt 0,6 °/100m mb, veeaur 1% 10 mb mõnikümmend meetrit,

Geograafia → Geoloogia
17 allalaadimist
Uurimustöö meetodid
12
docx

Uurimustöö meetodid

Uurimistöö meetodid- konspekt Uurimistöö meetodid Teaduslikkus- andmed põhinevad konkreetsetel ja selgetel ,,tavadel" ning järeldused loogilisemad. Psühholoogia: · Teadus inimese käitumise üldistest seaduspärasustest (kas kinnisvaraturg uurib ka inimkäitumist? See definitsioon on liiga lai). · Psühholoogia killustatus: pole ühtegi ,,suurt teooriat", mis seletaks kõiki inimkäitumise aspekte. · Psühholoogiat iseseisva teadusena õigustab eelkõige see, et käitumist uuritakse teaduslike

Kategooriata → Uurimustöö metoodika
793 allalaadimist
Referaat-Valge Daam
15
odt

Referaat "Valge Daam"

Sellele järgnes ränk kohtuotsus, kus toomhärra heideti linnuse vangikongi nälga surema ja tütarlaps müüriti elusalt pooleli oleva ristimiskabeli seina. Sellest ajast peale ei ole naise hing rahu saanud ning ta käib meest ristiskabeli aknal leinamas. Pilt Haapsalu Toomkiriku kabeli aknale ilmuvast Valgest Daamist. 4 LEGENDID Seda, et Haapsalu piiskopilinnuse kabeli lõunapoolsele aknale ilmub augustis selgetel täiskuuvalgetel öödel valge naise kuju oli kindlasti teada juba ammu. Legend Valgest Daamist sai aga laiemalt tuntud C.Russwurmi kaudu 1877.aastal. Tema kirjeldatud variant jutustas sellest, kuidas üks toomhärra, kes pidi oma usu pärast loobuma kõigest maisest, tõi kooripoisi riietuses lossi oma kallima. See salajane armastus kestis päris pikka aega, kuni lõpuks tekkis piiskopil kooripoisi suhtes kahtlus ning läbiotsimisel selgus saladus. Neiu mõisteti sissemüürimisele,

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
12 allalaadimist
Rooma eraõigus-Isikud-perekonnaõigus
18
docx

Rooma eraõigus: Isikud, perekonnaõigus.

a) 2. Tutela mulierum-eestkoste naiste üle. Naine on teovõimetu ka siis kui ta ei ole mehe võimu all. Naine kui relvakandmiseks mittevõimeline isik seisis oma lägima sugulase eestkoste all. Hiljem eestkoste naiste üle kadus täielikult, mis ei tähendanud meeste ja naiste võrdõiguslikkust. 3. Cura furiosi-Hooldus hullumeelsete üle.Hooldajad lähimad sugulased ja pärijad. Justinianuse ajal määrati hooldaja riigivõimu poolt. Hullumeelset asendas kuraator täielikult. Selgetel momentidel loeti teda teovõimeliiseks. 4. Cura prodigi- Hooldus pillajate üle.Pillaja on isik, kes ei pane piiri oma väljaminekuile, ta ise j ata lähikondlased võivad viletsusse sattuda. Teatud teovõime ta on kuid see on piiratud peamiselt varaliste tehingute sõlmimisel.

Õigus → Rooma eraõiguse alused
85 allalaadimist
Päikesesüsteem
18
doc

Päikesesüsteem

või vähem ühtlaselt jaotunud ja tema materjal on enam- vähem ühtlaselt jaotunud. Uraani magnetväli on veider, sellepärast et ta ei ole koondunud planeedi keskmesse ja on kaldunud peaaegu 60 kraadi pöörlemistelje suhtes. Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. Nagu teistel gaasiplaneetidel, on Uraanil pilvedevöönd, mis lõõtsub kiiresti ümber planeedi. Uraan on mõnikord väga selgetel öödel napilt nähtav ka palja silmaga, teda on üsna kerge märgata binokliga. Planeet Uraan 13 Neptuun Neptuun on kaheksas ja viimane ning suuruselt neljas planeetidest meie päikesesüsteemis. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast. Neptuuni koostis on arvatavasti sarnane Uraani

Füüsika → Füüsika
14 allalaadimist
Maateadus eksamiks
5
docx

Maateadus eksamiks

Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske. Udu tekkimine, liigid- Udu on pilv, mis puutub vastu maapinda. Tekib siis kui õhu suhteline niiskus on 100%. Kiirguslik- e. radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temp langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e udu tekkimine. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti mõnes mõnesaja meetrini ja haihtub kiiresti õhutempi tõusmisel. Advektiivne udu tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasnev õhutempi langemine kastepunktini või alla seda. see on siis kui soe õhk liigub üle külma maapinna, tavaline udu. Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500mni. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel

Maateadus → Maateadus
55 allalaadimist
Maateadus
8
doc

Maateadus

aga niiske. 4. Udu tekkimine, liigid Udu on pilv, mis puutub vastu maapinda. Tekib siis kui õhu suhteline niiskus on 100%. Kiirguslik- e. radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temp langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e udu tekkimine. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti mõnes mõnesaja meetrini ja haihtub kiiresti õhutempi tõusmisel. Advektiivne udu tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasnev õhutempi langemine kastepunktini või alla seda. see on siis kui soe õhk liigub üle külma maapinna, tavaline udu. Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500mni. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu

Maateadus → Maateadus
100 allalaadimist
Maateaduste alused II-2 kontrolltöö
11
docx

Maateaduste alused II 2.kontrolltöö

Kihtsajupilved, Kihtrunkpilved VERTIKAALARENGUGA PILVEDE RÜHM Voib areneda 0.5-12 km korgusvahemikus Runkpilved Runksajupilved (e. aikesepilved) · Udu liigid ja nende tekkimise pohjused- Kiirguslik- e. radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajarjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad ohukihid. Kui maapinnalahedase ohukihi suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e. udu tekkimine. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti monest monesaja meetrini ja haihtub kiiresti ohutemperatuuri tousmisel. Advektiivne udu tekib sooja niiske ohumassi liikumisel ule kulma aluspinna, millega kaasneb ohutemperatuuri langemine kastepunktini voi alla seda. Advektsiooniudu paksus voib ulatuda 500 meetrini. Seda tuupi udu esineb sooja ohu sattumisel merel kulma hoovuse kohale voi talvel sooja merelise ohu liikumisel mandri kohale.

Geograafia → Maateadused
11 allalaadimist
Termodünaamika-aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika
18
docx

Termodünaamika, aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika

Rahe ­ äikesepilvedest, tavaliselt suvel pärast lõunat. Tekib kruupide kasvamisel. Rahe tera on kihiline (vaheldumisi jäine ja lumine kiht). Terad erineva suuruse ja kujuga. Rahesadu lühiajaline (paar minutit kuni pool tundi) ja hõlmab väikest maaala; MAAPINDA TEKKIVAD SADEMED Kaste ­ kondenseerunud vee tilgakesed rohul, esemetel ja maapinnal, kui õhutemperatuur ei lange alla 0°C Hall ­ tekib, kui õhutemperatuur langeb alla nulli. Enamasti selgetel tuulevaiksetel öödel Jäide ­ läbipaistev või poolläbipaistev kiht traatidel, puuokstel, rohukõrtel jm. Moodustub allajahtunud vihmast, uduvihmast, udust. Õhutemp. Tavaliselt +1°C kuni -3°C Kiilasjää ­ jääkiht maapinnal, moodustub nagu jäide Härmatis ­õhutemp. -3°C ja alla selle. Ladestus puuokstele, traatidele jm SADEMETE MÕÕTMINE - Sademete hulk: veekihi paksus (mm), mis tekiks sademetest rõhtsale pinnale (vesi ei valgu ära, ei nõrgu pinnasesse ega aura)

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
Motivatsioon ja tööga rahulolu
18
doc

Motivatsioon ja tööga rahulolu

Tunnustus Paljud juhid juhivad peaaegu eranditult kiituse ja laitusega. Seejuures peavad nad liialt vähe silmas, et üldistatus mõjub kiitusele nõrgendavalt ja teeb selle ebaisikuliseks. Kui kiidetakse kõike, ei tunne keegi, et ta oleks kiita saanud. Kiitus mõjub siis loovalt ja motiveerivalt, kui (Steiger 1997: 51): · väärtustatakse tõelisi saavutusi ja pingutusi; · kiitus on sobiv ja õiglane; · kiitus põhineb selgetel ja kaastöötajatele arusaadavatel objektiivsetel tunnustel; · kiitust jagatakse mitte liiga sageli ja eelkõige mitte rutiinselt; · kiidetakse isiklikult ja inimlikus vormis, premeerides eriliselt juhtudel näiteks lisatasu või vaba päevaga. Üldistatud laitus mõjub nagu ,,tupik": demotiveerivalt ja mõnikord koguni laostavalt, kuid õigesti tehtud laitus võib mõjuda ka tunnustavalt. Laitus on siis kohane ja loov, kui ta ( Steiger 1997: 52-53):

Muu → Ainetöö
550 allalaadimist
Eksami materialid
13
pdf

Eksami materialid

pilvede koostis - veepiiskadest koosnevad pilved(madalpilved kõrgrünkpilved) - veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad pilved - jääkristallidest koosnevad pilved(kiudpilved) UDU Kiirguslik e radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e. udu tekkimine. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti mõnesaja meetrini ja haitub kiiresti õhutemp Advektiivne udu tekkib sooja niiske õhumassi liikumise üle külma aluspinna, millega kaasneb õhutemperatuuri langemine kastepunktini või alla seda Adektsiooniudu pakus võib ulatuda 500m. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise liikumisel mandri kohale.

Maateadus → Maateadus
230 allalaadimist
ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS
20
docx

ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS

inimesed odavamaid alternatiive otsima (3). Probleeme on süvendanud esimese generatsiooni biokütused, mis on kandnud vedelkütuste defitsiidi üle toidu hindade tõusu (6). Energia on meie elus kesksel kohal. Fossiilkütused on aga piiratud ressurss ning globaalse soojenemise peamine põhjustaja. Seega ei ole võimalik pidada fossiilkütustest saadavat energiat enam iseenesestmõistetavaks. Peame kujundama ühtse energia- ja keskkonnapoliitika, mis põhineb selgetel eesmärkidel ning ajakaval üleminekuks süsinikuvaesele majandusele ja energia säästmisele. Maailma energianõudlus kasvab 2030. aastaks eelduste kohaselt umbes 60% võrra. Näiteks nafta tarbimine on viimasel kümnel aastal kasvanud 24% ning ülemaailmse nõudluse igaastaseks kasvuks prognoositakse 1,6% Nafta- ja gaasihinnad on viimase kahe aasta jooksul peaaegu kahekordistunud ning elektrihind järgib sama trendi. Kõrgetele hindadele vaatamata jätkub ülemaailmse energianõudluse

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
KUNST 19-JA 20-SAJANDIVAHETUSEL
8
docx

KUNST 19. JA 20. SAJANDIVAHETUSEL

hollandlane Vincent van Gogh (1853-1890) jõudis kunsti juurde alles keskeas. Oma tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal, väikeses Lõuna-Prantsusmaa linnas Arles'is elas ta üle lühikese, vaid paar aastat kestnud loomingu tõusu. Kuid seal lõi välja ka ta ammu peidus olnud närvihaigus. Edasi järgnesid käigud ühest haiglast teise, nädalatepikkused haigushood, mille vahel selgetel hetkedel on maalitud van Goghi parimad teosed - maastikud, portreed, pildid kunstnikku ümbritsevatest lihtsatest esemetest. Van Goghi looming näitab, milline omaette väljendusvõime on värvidel, kui kunstnik püüab oma tundeid ja meeleolusid väljendada eelkõige värvide kaudu. Punase, sinise ja rohelise kõrval oli van Goghi lemmikvärviks kollane kuldse viljapõllu, päevalillede, lõõmava lõunamaise päikese värv. Tundub, nagu oleks van Gogh meeletult kiirustanud: ta kasutas

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
33 allalaadimist
Rooma perekond ja õiguslikud suhted
9
pdf

Rooma perekond ja õiguslikud suhted

ö soo nõrkusest. Samuti oli kehtetu tehing millega naine võttis endale vastutuse võõra võla eest. Selle motiiviks loeti naise liigset usaldust ja nõrkust. Hooldus hullumeelsete üle. Selline hooldus oli kirjas juba XII tahvli seadustes. Hooldajaks olid lähisugulased ja pärijad. Justinianuse ajal määrati hullumeelsele hooldaja riigivõimu organi poolt. Hullumeelne loeti täiesti teovõimetuks ja hooldaja asendas teda täielikult. Erandina loeti hullumeelne teovõimeliseks nn. selgetel momentidel. Hooldus pillajate üle. Ka see oli kirja pandud XII tahvli seadustes. Pillaja oli isik kes ei pane piiri oma väljaminekuile, ta ise ja tema lähikondlased võivad sattuda kitsikusse. Pillajal on teatav teovõime, kuid seda on piiratud peamiselt varaliste tehingute sõlmimisel. Kasutatud allikad: Piirimäe, H.(koostaja). Inimene, ühiskond, kultuur. 1, Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana- Rooma : XI klassi ajalooõpik.Tallinn : Koolibri, 1998 Janson, T

Õigus → Rooma eraõiguse alused
327 allalaadimist
Meteoroloogia konspekt
13
rtf

Meteoroloogia konspekt

Udupiisad on mitmesuguse suurusega. Sooja õhu udupiisad on suuremad kui külma õhu udupiisad. Udu ei koosne alati väikestets veepiiskadest, vaid talvel esineb udu sageli jääkristallidena. Udu liigid. Maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui ka maapinna lähedased õhukihid. Kui maapinnalähedase õhu relatiivne niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, algab udu tekkimine. · Kiirgus e. radiatsiooniudu ­ selgetel suveöödel, eriti soodes ja niisketes kohtades, ainult paari m paksune ja haihtub päikesetõusul. · Advektsiooniudu ­ sooja niiske õhu voolamisel üle külma maapinna, millega temperatuur langeb kastepunktini. Selline udu tekib siis, kui soe õhk satub merel külma hoovuse kohale või talvel soe mereõhk mandri kohale. · Auramisudu ­ talvel suurte külmadega võib näha lahtist merd auramas. Udu tekib auramisest suhteliselt soojalt veepinnalt, +20kraadi

Maateadus → Meteoroloogia ja klimatoloogia...
75 allalaadimist
Päikesesüsteem ning sinna kuuluvad planeedid
15
doc

Päikesesüsteem ning sinna kuuluvad planeedid

kaldunud peaaegu 60 kraadi pöörlemistelje suhtes. See on arvatavasti tekitatud liikumiste poolt Uraani suhteliselt sügavates madalikes. Nii nagu teistel hiidplaneetidel, on ka Uraanil kaaslased. Uraani kuud on: Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind, Belinda, Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania. Oma nimed on need saanud erinevatest Shakespeare'i ja Pope'i kirjutistest. Uraan on väga selgetel öödel napilt nähtav ka palja silmaga. Teda on üsna kerge märgata binokliga (kui sa tead täpselt kuhu vaadata). Väike astronoomiline teleskoop näitab väikest ketast. Andmeid Uraanist: · raadius: 24500 km (3, 8 Maa raadiust); · mass: 8, 6 * 1022 tonni (14, 5 Maa massi); · keskmine tihedus: 1, 58 g/ cm3 (0, 29 Maa keskmist tihedust); · raskuskiirendus: 10, 4 m/s2 (1, 05 Maa raskuskiirendust);

Füüsika → Füüsika
204 allalaadimist
Üldmetsakasvatus I osa mõisted
12
pdf

Üldmetsakasvatus I osa mõisted

Suuremat kahju võib põhjustada madal temperatuur vegetatsiooniperioodil. Sel ajal esinevad külmad jaotatakse nende esinemise ajast olenevalt hiliskülmadeks (mai, juuni) ja varakülmadeks (august, september). Külma tekkimise viisi järgi jaotatakse nad veel advektiivseteks ja radiatsioonilisteks. Advektiivsed öökülmad on tingitud mujalt sissetunginud külmadest õhumassidest ning võivad püsida suhteliselt pikka aega ja üsna suurel alal. Radiatsiooniline külm tekib selgetel vaiksetel öödel. Maapinnalt ja taimedelt kiirgub siis intensiivselt soojust, mille tagajärjel pinnalähedase õhukihi temperatuur tugevasti langeb. Selline külm esineb tavaliselt varahommikul lühikest aega, harilikult väikesel alal, kus tingimused temperatuuri langemiseks on soodsad. Vahel esinevad mõlemad külmaliigid samaaegselt. Niisugused segakülmad on kõige ohtlikumad, sest temperatuur võib siis langeda väga madalale. Külmade

Kategooriata → Üldmetsakasvatus
55 allalaadimist
Rooma eraõiguse eksami konspekt
16
doc

Rooma eraõiguse eksami konspekt

Siiski ei saanud naine olla avalikus ameteis, esineda teiste eest kohtus, olla eestkostjaks.(v.a ema ja vanaemana). Naised võisid end vabandada seaduse mittetundmisega. Samuti oli kehtetu tehing, millega naine võttis endale vastutuse võõra võla eest. Hooldus hullumeelsete üle- hooldajateks lähimad sugulased ja pärijad, Justianuse ajal hooldaja(kuraator) määrati riigivõimu organi poolt. Hullumeelne loeti täiesti teovõimetuks. Erandina loeti ta teovõimeliseks nn selgetel momentidel. Hooldus pillajate üle- pillaja on isik, kes ei pane piiri oma väljaminekutele, tal on teatav teovõime, kuid see on piiratud peamiselt varaliste tehingute sõlmimisel. ASJAÕIGUS Rooma õiguses täielikult välja arendatud vahetegemine asjaõiguse ja obligatsiooniõiguse vahel. Asjaõigus annab vahenditu võimu kindla asja peale. On suunatud kõikide kolmandate isikute vastu.(omanik ühel pool ­ kõik teised teisel pool) Absoluutsed õigused.

Õigus → Õigus
536 allalaadimist
MAATEADUS
15
doc

MAATEADUS

Vertikaalarenguga pilved ­ 0,5-12km kõrgusel ­ rünkpilved ja rünksajupilved Pilvede koostis: a) veepiiskadest koosnevad pilved ­ madalpilved ja kõrgrünkpilved b) veepiiskadest ja jääkristallidest ­ lumehelbed kuni 5mm c) jääkristallidest koosnevad pilved -. Kõik kiudpilved 22. Udu Kiirguslik e radiatsiooniline udu ­ maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on on kuni mõnesaja meetrini ja haitub kiiresti temperatuuri tõusmisel Advektiivne udu ­ tekkib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna , millega kaasneb õhutemperatuuri langemine kastepunktini või alla seda. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise õhu liikumine mandri kohale.

Geograafia → Geograafia
24 allalaadimist
Kunstiajalugu III kursus ehk 12-klass
17
odt

Kunstiajalugu III kursus ehk 12. klass

2) Vincent van Gogh ­ elu ja looming (§ 4) Jõudis kunsti juurde alles keskeas. Oma tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal, väikeses Lõuna- Prantsusmaa linnas Arles'is elas ta üle lühikese, vaid paar aastat kestnud loomingu tõusu. Kuid seal lõi välja ka ta ammu peidus olnud närvihaigus. Edasi järgnesid käigud ühest haiglast teise, nädalatepikkused haigushood, mille vahel selgetel hetkedel on maalitud van Goghi parimad teosed - maastikud, portreed, pildid kunstnikku ümbritsevatest lihtsatest esemetest. Van Goghi looming näitab, milline omaette väljendusvõime on värvidel, kui kunstnik püüab oma tundeid ja meeleolusid väljendada eelkõige värvide kaudu. Punase, sinise ja rohelise kõrval oli van Goghi lemmikvärviks kollane kuldse viljapõllu, päevalillede, lõõmava lõunamaise päikese värv. Tundub, nagu oleks van Gogh meeletult kiirustanud: ta

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
180 allalaadimist
Maateaduse alused
13
pdf

Maateaduse alused

tahketest osakestest. c) jääkristallidest koosnevad pilved: kõik kiudpilved koosnevad jääkristallidest ja jäänõeltest 20. Udu 
 Kiirguslik- e. radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e. udu tekkimine. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti mõnest mõnesaja meetrini ja haitub kiiresti õhutemperatuuri tõusmisel.
 Advektiivne udu tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasneb õhutemperatuuri langemine kastepunktini või alla seda. Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500 meetrini. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja

Geograafia → Maateadused
45 allalaadimist
Meretranspordi geograafia
15
doc

Meretranspordi geograafia

Enamik antitsükloneid formeerub ühe õhumassi alumistes kihtides, mille tõttu nende keskel puuduvad frontaalpinnad ja frondid. Suvel, kui konvektsioon on suur, võib antitsüklonis esineda kohati ka vihma ja äikest. Kui antitsükloni keskosas valitseb tuulevaikus või puhuvad nõrgad tuuled, siis tsentrist kaugemal muutub tuul tugevamaks, mis äärealadel võib tõusta isegi tormiks, mida nimetatakse antitsüklonaalseks. Antitsüklonis võivad selgetel vaiksetel öödel tekkida kiirgusudud, mis hommikuks tihenevad ja võivad varjata kõik navigatsioonimärgid ja -tuled. Maailmamere mõningates osades puhuvad kindla seaduspäraga kohalikud tuuled , mida nimetatakse briisiks, booraks, fööniks, mistraaliks jne.. Briisid on rannikutuuled, mis puhuvad päeval merelt maale, öösel aga vastupidi ­ maalt merele. Päeval soojendab päike maad tunduvalt rohkem kui merepinda, mille tagajärel õhurõhk maa kohal langeb ning tekib merebriis.

Merendus → Meretranspordi geograafia
6 allalaadimist
Hüdrometeoroloogia
16
doc

Hüdrometeoroloogia

Soojuse levimise seaduspärasusi pinnases:Matemaatilise seose temp.kõikumiste vahel maapinnal ja maa sees annab valem: Az=Ao e-z¬(C)/(),kus Ao-temp.amplituud sügavusel z,z-sügavus,cm,e=2,718-naturaallogaritmi alus,C-pinnase ruumerisoojus,-pinnase soojusjuhtivus,-temp.kõikumise perioodi pikkus.Pinnase temp.ööpäevane ja aastane käik ja seda mõjutavad tegurid:Päikesepaistelisel päeval tekib maapinnalähedases kihis t0 profiil,mida nim.insolatsiooniliseks.Selgetel öödel toimub maapinna tugev radiotsiooniline e kiirguslik jahtumine.Pilvisuse olemasolu vähendab temp.kõikumisi maapinnal.Pinnase soojenemine ja jahtumine sõltub oluliselt reljeefist,nõlvade asimuudist ja kaldest.Taimkate varjab maapinda,neelates olulise osa langevast päikesekiirgusest.Veekogude soojenemine ja jahtumine: SOOJAL AASTAAJAL soojeneb veekogu pinnalt. Pindmistes kihtides on vesi soe, veekogu põhjas on vesi külm. Vee ringlemist ei toimu. Ainult lained segavad vett. Soojus

Maateadus → Hüdrometeoroloogia
82 allalaadimist
Multikultuursus
19
docx

Multikultuursus

36. Eesti majanduspoliitika põhiprintsiibid struktuurilise kriisi tingimustes Kõik senised Eesti Vabariigi valitsused on ajanud väga liberaalset ja mitteprotektsionistlikku majanduspoliitikat. Eesti majanduspoliitika nurgakiviks on olnud stabiilne rahasüsteem, tasakaalus eelarve, avatud majandus, proportsionaalne tulumaks, riigi võimalikult vähene sekkumine majandusellu. Sellist liberaalset ja mitteprotektsionistlikku majanduspoliitikat ei ole aetud selgetel ideoloogilistel kaalutlustel, seda enam mitte korrektsetel majandusteoreetilistel põhjendustel, vaid lihtsalt kujunenud situatsioonist tingituna. Pigem on olnud tegemist sundseisu ja sündmuste sabas sörkimise kui teadliku ning plaanipärase majandusteoreetiliselt põhjendatud tegutsemisega. Eesti edu oli rajatud reformide julgusele, välise toetuse kindlustamisele ja võimalikult lollikindlatele,

Ühiskond → Ühiskond
4 allalaadimist
Nimetu
41
docx

Nimetu

1920. aastal antud tunnustuse võib lugeda jõus olevaks. Pärast 1991. aastat on Soome ja Eesti koostöö plahvatuslikult kasvanud. On võimatu nimetada valdkondi, milles Eestil ja Soomel või eestlastel ja soomlastel ei ole koostöösidemeid. 2. EESTI MAJANDUSEST ÜLDISELT Kõik senised Eesti Vabariigi Valitsused on vaatamata poliitilistele ja isiklikele vastuoludele ajanud väga liberaalset, konservatiivset, mitteprotektsionistlikku majanduspoliitikat. Seda ei ole tehtud selgetel ideoloogilistel kaalutlustel, seda enam mitte korrektsetel majandusteoreetilistel põhjendustel, vaid lihtsalt kujunenud situatsioonist tingituna. Pigem on tegemist sundseisu ja sündmuste sabas sörkimise, kui teadliku ning plaanipärase, seda enam majandusteoreetiliselt põhjendatud tegutsemisega. Enne viimast majanduskriisi oli Eesti majanduskasv väga kiire. Kuid nii nagu paljudes teisteski riikides langes Eesti majandus 2008.­2009. aasta majanduskriisi tulemusena tagasi 2005

Antropoloogia → Antropoloogia
53 allalaadimist
Maateaduse aluste kordamine eksamiks
52
doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

Kogu aine ja energia jääb süsteemi, seega on adiabaatiline jahtumine ja soojenemine võimalik pöördprotsessina Udu:  kiirguslik- e. radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e udu tekkimine. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti mõnest mõnesaja meetrini ja haitub kiiresti õhutemperatuuri tõusmisel  advektiivne udu: tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasneb õhutemperatuuri langemine kastepunktini või alla seda. Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500 meetrini. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel

Maateadus → Maateadus
76 allalaadimist
Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt
42
docx

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

Suuremat kahju võib tekitada madal temperatuur vegetatsiooniperioodil. Sel ajal esinevad külmad jaotatakse nende esinemise ajast olenevalt hiliskülmadeks (mai, juuni) ja varakülmadeks (august, september). Külma tekkimise viisi järgi jaotatakse nad veel advektiivseteks ja radiatsioonilisteks. Adektiivsed öökülmad on mujalt sissetunginud külmadühumassid, mis võivad püsida suht. pikka aega suurel alal. Radiatsiooniline külm tekib selgetel vaiksetel öödel. Maapinnalt ja taimedelt kiirgub siis intensiivselt soojust, mille tagajärjel pinnalähedase õhukihi temperatuur tugevasti langeb. Selline külm esineb tavaliselt varahommikul lühikest aega, harilikult väikesel alal, kus tingimused temperatuuri langemiseks on soodsad. Vahel esinevad mõlemad külmaliigid samaaegselt. Niisugused segakülmad on kõige ohtlikumad, sest temperatuur võib siis langeda väga madalale.

Metsandus → Metsakasvatus
56 allalaadimist
LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS
46
doc

LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS

ja ergutades neid. Eestvedamise ülesandeks on töötajaid motiveerida eelkõige samastumise kaudu, mitte hüvitiste ja karistuse kaudu. Samas on aga kiitus ja laitus väga tähtsad. Need mõjuvad tugevate motivaatoritena, kui need on põhjendatud (Staiger 1997). 22 Kiitus mõjub loovalt ja motiveerivalt, kui: · kiitus on sobiv ja õiglane · kiitus põhineb selgetel ja kaastöötajatele arusaadavatel ja objektiivsetel tunnustel · kiitust jagatakse mitte sageli ja mitte rutiinselt · kiidetakse isiklikult ja inimlikus vormis, premeerides erijuhtumitel lisatasu või vaba päevaga Tähtis on ka lihtsalt tähelepanu. Selle puudumine on hullem kui laitus. Paljud töötajad teevad eksimusi lihtsalt selleks, et neid märgataks, sest kui neid üldse ei märgata, tunnevad nad end kui tühja kohana. Tänapäeval on aga suurtes firmades nii palju

Majandus → Juhtimine
55 allalaadimist
Turundusplaani koostamise juhend
51
pdf

Turundusplaani koostamise juhend

osadeks. Strateegilise ja turunduse planeerimise vahendeid on võimalik iseseisvalt omandada ja kasutada, kuid konsultandi kasutamine peaks aitama protsessi efektiivsemalt läbi viia. 11 T U R U N D U S P L AAN I K O OS T AM I N E Missioon ja visioon Turundusplaani nurgakivi on selge turundussõnum. Turundussõnum põhineb ettevõtte või toote hästi sõnastatud äriideel ja selgetel konkurentsieelistel. Ettevõttel võib olla üks või mitu äriideed, mille võtab kokku organisatsiooni missioon (mis on rohkem olevikku suunatud) ja täpsustab visioon (mis kirjeldab tulevikku). Iga organisatsioon peab suutma määratleda oma tegevusvaldkonna, üldeesmärgi ja eripära. Missioon on avaldus ettevõtte äri/tegevuse olemuse kohta, mis näitab ära organisatsiooni olemasolu põhjenduse. Missioon vastab järgmistele küsimustele: - mis on ettevõtte tegevusvaldkond?

Muu → Ainetöö
182 allalaadimist
ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES
130
pdf

ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES

Tavaliselt õhutemperatuur maapinnast kõrgemale tõusmisel langeb, siis inversiooni korral tekib aga alumistest õhukihtidest soojem vahekiht (inversioonikiht), mis takistab õhumassi ühtlast segunemist ja sealhulgas ka saasteainete hajumist troposfääri ülemistesse osadesse. Inversioonikiht on tavaliselt 100- 300 meetri paksune ja võib alumistest kihtidest olla kuni kümme kraadi ja enam soojem. Taolist inversioonnähtust võib kõige tavalisemalt esineda, näiteks selgetel tuulevaiksetel öödel (eriti talve), kui maapind on külmem ja jahtub kiirguslikult kiiremini kui tema kohal olev õhk. Inversioonikoht käitub piltlikult väljendudes potikaanena- erinevate füüsikaliste omadustega kihid omavahel ei segune ja nii jääb kogu inversioonikihi alla toodetud saaste kaane alla paigale. Sellised ilmastikutingimused võivad püsida mitmeid päevi, mille jooksul õhku paisatud ühendid reageerivad omavahel ja moodustavad veelgi ohtlikuma

Loodus → Loodus
3 allalaadimist
Rooma eraõigus
122
docx

Rooma eraõigus

a) 2. Tutela mulierum-eestkoste naiste üle. Naine on teovõimetu ka siis kui ta ei ole mehe võimu all. Naine kui relvakandmiseks mittevõimeline isik seisis oma lägima sugulase eestkoste all. Hiljem eestkoste naiste üle kadus täielikult, mis ei tähendanud meeste ja naiste võrdõiguslikkust. 3. Cura furiosi-Hooldus hullumeelsete üle.Hooldajad lähimad sugulased ja pärijad. Justinianuse ajal määrati hooldaja riigivõimu poolt. Hullumeelset asendas kuraator täielikult. Selgetel momentidel loeti teda teovõimeliiseks. 4. Cura prodigi- Hooldus pillajate üle.Pillaja on isik, kes ei pane piiri oma väljaminekuile, ta ise j ata lähikondlased võivad viletsusse sattuda. Teatud teovõime ta on kuid see on piiratud peamiselt varaliste tehingute sõlmimisel. ASJAÕIGUS 6.peatükk V loeng Asjaõigus- annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Suunatud kõikide kolmandate isikute vastu (ühel pool omanik-teisel poolel kaaskodanikud kui mitteomanikud). Asjaõigused

Õigus → Rooma eraõiguse alused
109 allalaadimist
Euroopa Liidu eksamikonspekt
78
docx

Euroopa Liidu eksamikonspekt

See tähendab, et kui kohtujurist määratakse kaasusele, peab ta põhjalikult läbi töötama terve kaasuse, teatavaks tegema kõik probleemid, esile tooma seotud seadusaktid ning seejärel oma kokkuvõtte kohtukoosseisule esitama. Aasta-aastalt suureneb Euroopa Kohtusse tulev kaasuste arv, mis on muutnud võimatuks igaühega täisplenaari ajal tegelemise - seega saadetakse kaasused ühte kohtu kuuest kohtusaalist ning refereeritakse kolmele kohtunikule, kui kaasus baseerub üsna selgetel faktidel, ei esita ühtki vastuolu või on eksisteerivate seadusaktide poolt eelnevalt määratud. Kaasuseid, mis on seotud keerulisemate teemadega ning uute seadusaktide rakendamisega, pole vajalik täiskogu ees esitada, need refereeritakse viie kohtuniku poolt juhitavasse kohtusaali. Kohtuprotseduurid Euroopa Kohtu protseduurid hõlmavad nii kirjalikku kui ka suulisi staadiume. Esiteks - kogu seotud dokumentatsioon ning tõestusmaterjal kogutakse kokku

Ühiskond → Ühiskond
35 allalaadimist
Kirjanduse mõisted A-Z
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

Kreeka naisluuletaja Sappho (7.­6. saj e.Kr) järgi. Näiteks: Kuu´lus kirju troo´niga A´frodi´te, +­+­+­­+­++ Zeu´si tü´tar, se´pitsusmei´ster ka´nge, pa´lun si´nd, et mu´rega ii´al ei mu´rraks sü´dant sa mi´nul. +­­++ (Sappho.) sarkasm ­ salvavalt terav iroonia. satiir ­ terav pilge; paheliste nähtuste väljanaermine ja hukkamõistmine; pahesid teravalt hukkamõistev luuletus või lühijutt. Satiir põhineb selgetel vaadetel ja kannab kindlat eesmärki. Luule zanrina tekkis satiir Antiik- Rooma kirjanduses. Selle tuntumad meistrid olid Horatius (65­8) ja Juvenalis (umb. 60­umb. 140). Eesti kirjanduses on satiire loonud näiteks luuletajad August Alle (1890­1952) ja Uno Laht (1924), proosas Juhan Liiv (1864­1913), Anton Hansen Tammsaare (1878­1940). seikluskirjandus ­ seikluslik, põneva sündmustikuga kirjandus. Seikluskirjanduse vanimad liigid on pastoraal- ja rüütliromaanid.

Eesti keel → Eesti keel
65 allalaadimist
Metsaökoloogia ja majandamine 1-KT
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

  Sel  ajal  esinevad  külmad  jaotatakse  nende  esinemise  ajast  olenevalt  ​hiliskülmadeks  (mai,  juuni)  ja  varakülmadeks  (august,  september).  Külma  tekkimise  viisi  järgi  jaotatakse  nad  veel  advektiivseteks ja radiatsioonilisteks.   Advektiivsed  öökülmad  on  tingitud  mujalt  sissetunginud  külmadest  õhumassidest  ning  võivad  püsida suhteliselt pikka aega ja üsna suurel alal.   Radiatsiooniline  külm  ​tekib  selgetel  vaiksetel  öödel.  Maapinnalt  ja  taimedelt  kiirgub  siis  intensiivselt  soojust,  mille  tagajärjel pinnalähedase õhukihi temperatuur tugevasti langeb. Selline  külm  esineb  tavaliselt  varahommikul  lühikest  aega,  harilikult  väikesel  alal,  kus  tingimused  temperatuuri langemiseks on soodsad.   Vahel  esinevad  mõlemad külmaliigid samaaegselt. Niisugused segakülmad on kõige ohtlikumad, 

Metsandus → Eesti metsad
34 allalaadimist
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Suuremat kahju võib põhjustada madal temperatuur vegetatsiooniperioodil. Sel ajal esinevad külmad jaotatakse nende esinemise ajast olenevalt hiliskülmadeks (mai, juuni) ja varakülmadeks (august, september). Külma tekkimise viisi järgi jaotatakse nad advektiivseteks ja radiatsioonilisteks. Advektiivsed öökülmad on tingitud mujalt sissetunginud külmadest õhumassidest ning võivad püsida suhteliselt pikka aega ja üsna suurel alal. Radiatsiooniline külm tekib selgetel vaiksetel öödel. Maapinnalt ja taimedelt kiirgub siis intensiivselt soojust, mille tagajärjel pinnalähedase õhukihi temperatuur tugevasti langeb. Selline külm esineb tavaliselt varahommikul lühikest aega, harilikult väikesel alal, kus tingimused temperatuuri langemiseks on soodsad. Vahel esinevad mõlemad külmaliigid samaaegselt. Niisugused segakülmad on kõige ohtlikumad, sest temperatuur võib siis langeda väga madalale

Metsandus → Eesti metsad
188 allalaadimist
Eksami kordamisküsimuste vastused
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Suuremat kahju võib põhjustada madal temperatuur vegetatsiooniperioodil. Sel ajal esinevad külmad jaotatakse nende esinemise ajast olenevalt hiliskülmadeks (mai, juuni) ja varakülmadeks (august, september). Külma tekkimise viisi järgi jaotatakse nad advektiivseteks ja radiatsioonilisteks. Advektiivsed öökülmad on tingitud mujalt sissetunginud külmadest õhumassidest ning võivad püsida suhteliselt pikka aega ja üsna suurel alal. Radiatsiooniline külm tekib selgetel vaiksetel öödel. Maapinnalt ja taimedelt kiirgub siis intensiivselt soojust, mille tagajärjel pinnalähedase õhukihi temperatuur tugevasti langeb. Selline külm esineb tavaliselt varahommikul lühikest aega, harilikult väiksesel alal, kus tingimused temperatuuri langemiseks on soodsad. Sageli esinevad mõlemad külmaliigid samaaegselt. Niisugused segakülmad on kõige ohtlikumad, sest temperatuur võib siis langeda väga madalale.

Metsandus → Eesti metsad
357 allalaadimist
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
284
pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

käitumisest kaitsealal ning külastuse biofüüsikalistest mõjudest. Külastusseire süsteem ei piirdu objektidel külastajate loenduse, koormushinnangute ja külastajauuringutega, vaid annab tervikliku ja põhjaliku arusaama igapäevasest kaitse- ning külastuskorraldusest ja vajadustest. Külastusseire süsteem: • on praktiline, sisu- ja hinnatõhus; • võimaldab teha üldistusi piirkondlikul alusel; • põhineb selgetel indikaatoritel, mis näidavad tunnuste trendi ja optimaalset vahemikku; • võimaldab ühildada ja tasakaalustada külastatavuse pakkumise ja nõudluse poolt; • teenib mitte ainult looduskaitseasutusi, vaid ka turismisektorit, loodushariduse valdkonda ja kohalikku kogukonda, et huvigrupid saaksid anda tagasisidet ning reageerida arengutele;

Loodus → Loodus
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun