Planeet Uraan (0)

URAAN
Uraan on seitsmes planeet Päikesest ja suuruselt kolmas (diameetri järgi). Uraan on diameetrilt suurem, kuid massilt väiksem kui Neptuun .
Uraan avastati juhuse tõttu William Herschel poolt, kui ta uuris taevast teleskoobiga 13. märtsil, 1781 . aastal. Algul ta arvas , et see oli komeet . Teda on tegelikult nähtud palju kordi varem, kuid ignoreeritud kui lihtsalt üht tähte (varaseim ülestähendatud märkamine oli 1690. aastal).
Uraani on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 24. jaanuaril 1986. aastal. Suurem osa planeetidest pöörlevad telgedel , mis on peaaegu risti ekliptika tasapinnaga, aga Uraan telg on peaaegu paralleelne ekliptikaga. Voyager 2 möödumise ajal näitas Uraani lõunapoolus peaaegu täpselt vastu Päikest. Sellest tuleneb veider fakt, et Uraani polaaralad võtavad vastu rohkem energiat Päikeselt kui tema ekvatorjaalsed regioonid . Planeet on sellele vaatamata kuumem ekvaatoril kui poolustel. Selle aluseks olev mehhanism on tundmata.
Uraan koosneb põhiliselt kivimist ja erinevatest jäädest, ainult umbes 15% vesinikust ja vähesest heeliumist (vastandina Jupiterile ja Saturnile, kus on peamiselt vesinik ). Uraan (ja Neptuun) on paljuski sarnased Jupiteri ja Saturni tuumale ilma massiivse vedela metallilise vesiniku katteta. Näib et planeedil ei ole kivist tuuma nagu Jupiteril ja Saturnil ning, et tema materjal on rohkem või vähem ühtlaselt jaotunud. Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani.
Nagu teised gaasiplaneedid, Uraanil on pilvedevöönd, mis lõõtsub kiiresti ümber planeedi. Aga pilved on äärmiselt ähmased, nähtavad ainult kujutiste täieliku suurendamisega Voyager 2 piltidelt ( hilisemad vaatlused HST-ga näitavad suuremat ja palju selgemaid jutte ).
Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihide poolt. Nagu teistel gaasilistel planeetidel on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile, on nad väga tumedad aga koosnevad nagu ka Saturnil üsna suurtest osakestest, mille diameetrid ulatuvad kuni 10 meetrini ja lisaks peenikesest tolmust. Teatakse 11 rõngast, kõik väga ähmased. Uraani rõngad oli esimesed, mis avastati pärast Saturni rõngaid. See oli märkimisväärse tähtsusega, kuna sellest ajast alates me nüüd teame, et rõngad on planeetide üldiseks (tavaliseks) tunnuseks, mitte üksinda Saturnile omane iseärasus.
Uraani raadius on 24500km (3, 8 Maa raadiust); mass: 8, 6 * 1022 tonni (14, 5 Maa massi). Planeet tiirleb ümber Päikese üsna ringikujulisel orbiidil, kaugus Päikesest on tal 2, 8 miljardit kilomeetrit (19, 2 a.ü.), tiirlemisperiood 84 aastat. Uraan nagu Veenuski pöörleb vastupidiselt tiirlemise suunale, ümber oma telje teeb ta pöörde umbes 16 tunniga. Uraani ekvaatori kalle orbiidi tasandiga on 82°.
Uraani kaaslasi on praegu teada 15. On tõenäoline, et seal on veel mitmeid pisikesi kaaslasi rõngaste sees. Kuude nimed on: Cordelia, Ophelia , Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind , Belinda, Puck, Miranda, Ariel , Umbriel, Titania . Nad moodustavad kaks erinevat klassi: 10 väikest väga tumedat sisemist kuud, mis avastati Voyager 2 poolt ja 5 suurt välimist kuud. Neil kõigil on peaaegu ringikujuline orbiit Uraani ekvaatori tasapinnal (ja järelikult suure nurgaga ekliptika tasandi suunas).
Uraan on mõnikord väga selgetel öödel napilt nähtav ka palja silmaga, teda on üsna kerge märgata binokliga (kui sa tead täpselt kuhu vaadata).