Maateadus (2)

Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Coriolise jõu tõttu liiguvad põhjapoolkeral paremale ja
lõunapoolkeral vasakule. Coriolise jõud on pöörlevas taustsüsteemis mõjuv jõud. St, et tänu maakera pöörlemisele hakkavad
õhumassid koos Maaga kaasa pöörlema.
Sufosioon - on geoloogiline protsess mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste
ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinasesse tekkida tühemikud, mis omakorda
põhjustavad maapinna langusi.
Maavärin - seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse: -tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad maa
sisepinged -vulkaanilist maavärinat -langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine -tehnoloogilist maavärinat. Tõugete lähtekohta
nim maavärina koldeks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. võimsust- Richteri
Atmosfääri tsirkulatsioon - Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne
kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse
jaotuse ja soojusbilansi seisukohast . Hadley tuumast pooluste poole on kõrgemates kihtides valitsevaks õhu liikumine idasuunas, mistõttu
sellist liikumist nim läänevooluks. Pooluste kohal valitseb püsiv madalrõhkkond, seda ümbritseb kogus troposfääri läbilõiget hõlmavalt
läänetuulte vöönd.
Kirjelda atmosfääri tsirkulatsiooni troposfääri ülaosas- tuumas pooluste poole. Kõrgemates kihtides valitsevaks õhuliikumise
suunaks on idasuun. Tuleb lääne poolt.
Limnogiatsiaalsed setted - liustike või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid
Alluviaalsed setted-on purdsetteist koosnev võrdlemisi hiljuti vooluvee poolt setitatud sete
Absoluutne õhuniiskus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab niiske õhu ühes kuupmeetris leiduva veeauru massi grammides .
Absoluutne temperatuur- termodünaamilise temperatuuriskaalaga määratud temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist.
Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud liustikualustes jõgedes surveliste sulamisvete poolt. Oosid
koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast m'st mitmete km'ni. Maailma pikimad oosid, koos
katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3-200 m. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt
siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku
raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad –
savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa.
Voored - on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus -
kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voorte kõrgus on 8-60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne km,
keskmiselt poolteist kilomeetrit. Kujult meenutavad voored leivapätsi.
Karrid on karstuvate kivimite pinna sisse tekkinud lahustumisuure. Nende sügavus on tavaliselt mõnest sentimeetrist kuni 2 m.
Enamasti
on karrid tekkinud voolava vee toimel, harvem mere- või järvelainete toimel.
Fluvioglatsiaalsed setted- liustike v mandrijää sulamisvee vooluvetes settinud pinnavormid
Kiirgus ja selle liigid- Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona. Elektromagnetiline kiirgus- energia
levimine ruumis või keskkonnas elektri- ja magnetvälja lainetusena. Raadiolained- elektromagnetlained lainepikkusega üle 0,1mm,
raadiolainealad jagatakse lainepikkuse järgi kokkuleppeliselt 12 astmeteks ehk sadedusalaks. Astmed 4..12 on raadiosagedused. Lainealad
jagatakse lainete levi eripära järgi: ülipikk, pikk-, kesk-, lühi- ja ultralühilaineks. Soojuskiirguseks nim sellsit kirigust mida keha emiteerib
ainuüksi soojusenergia arvel. See on ka üks soojusülekande vormidest . Valgus- elektromagnetkiirgus , mille lainepikkus on vahemikus
380..760nm. Gammakiirgus- kõige lühema lainepikkusega ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus
Kuidas tekib udu ja tema liigid- udu on pilv, mis puutub vastu maapinda. Udu tekib siis, kui õhu suhteline niiskus on 100%. Udupiisad
moodustavad, kui veeosakesed kondenseeruvad kondensatsioonituumakestele. Kiirguslik e radiatsiooniline udu- maapind kiirgab
lakkamatult soojust, mille tagajärjel jaheneb nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline
niiskus on suur ja temp langeb keskpunktini, siis lagab kondenseerumine ehk udu tekkimine. esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes
ja madalates niisketes kohtades. Adektiivne udu- tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna millega kaasnev õhutemp
langemine kastepunktini ja hakkab kondenseerumine. Võib olla paks udu ja ulatub 500m'ni. tekib tihti nt külmade hoovuste kohal merel kui
soojrm õhk liigub külmale merele , siis õhk jahtub kiiresti ja tekib udu. Adektiiv-radiatsiooniline udu- moodustub 2 teguri koosmõjul: niiske
õhk liigub külmale aluspinnale ja hakkab kiiresti jahtuma, jahtumise tagajärjel tekib õhumassi kondenseerumine ja udu. Auramisudu - kõige
lihtsam ja tavalisem uduliik, eriti veekogude kohal. Kui vesi hakkab aurama ja tavaliselt esineb see sooja veekogu pinnal, eriti külmade
öödega juhul kui vesi on soojem kui ümbritsev õhk. veepinnal aurav niiskus hakkab külmas õhus kondenseeruma ja tekib udu.
Mis on eksogeensed pinnavormid- võib kõige üldisemalt jagada 3 suurde rühma: * Murenemine –kivimeid purustavate protsesside
kogum, mille liikumapanevaks jõuks on päikeseenergia ning atmosfääri ja hüdrosfääri füüsikalis-keemilised omadused. Valmistab
kivimeid ette ärakandeks *Denudatsioon–kõige laialdasem mõiste kulutusele; st. murenemisproduktide ümberpaigutumine ja vahetu
kivimite ‘lõhkumine’, loob soodsad tingimused murenemisprotsessi jätkumiseks *Akumulatsioon–eeltoodud protsessidel vabanenud
kivimimaterjali kuhjumine reljeefi madalamatesosades
Mis on briis - briis ehk vinu on maismaa ja mere kokkupuutealal ja nende vahetusläheduses puhuv temperatuurierinevustest põhjustatud
kohalik tuul Asukoha järgi eristatakse mere- ja maa- ning mäe- ja orubriisi. Mere- ja maabriis -esineb mere, ookeani või suure järve kaldal .
Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri/järv aeglasemalt ning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv .
see tekitab merelt maale puhuva briisi. öösel on olukord vastupidine . Maabriis on tunduvalt nõrgem kui merebriis , sest temperinevused
on öösel väiksemad kui päeval. Mäe- ja orubriis- päikesekiires soojendavad orukülgi, mis omakorda annab osa soojusest õhule, mis
hakkab mööda mäe külge tõusma(orubriis). öösel jahutuvad mäetipud kiiremini ja külm ja tihedam õhk laskub alla orgudesse-tekib mäebriis.
Maavärinate teke ja nende seotus laamade liikumisega- Maavärin on koondunud laamade põrkumis kohale.Nad tekivad laamade
liikumisel,kus üks laama liigub teineteise alla mis tekitavad seal suuri pingeid, selle tagajärjel tekivad nihked .Maavärinad esinevadki
mööda neid nihkemis pidi.
Veekogude ja maismaa temp erinevused- Maismaa:väike soojusjuhtivus , segunemine puudub,madalam aurumistase,väiksem erisoojus
Mere:suur soojusjuhtivus,intensiivne segunemine,intensiivne aurumine, suurem erisoojus.
Kirjeldage hoovuste süsteemi Atlandi ookeanis,liikumist,mõju kliimale- Hoovused on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse-
või temperatuurierinevustest. Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooliste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine . Golfi hoovus
on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas. Tekib Florida väina lõunaosas Mehhiko lahe äravooluhoovusena ja liigub
põhjasuunas piki Põhja-Ameerika läänerannikut Newfoundlandi Suure madalani. Sealt edasi läheb sujuvalt üle Põhja-Atlandi hoovuseks.
Golfi hoovuse lõunaosa laius on 75 km, voolumassi paksus 700–800 m, kiirus kuni 10 km/h, veetemperatuur pinnal +24..+28°C. Ookeanis
ühineb Antilli hoovusega ja 38 põhjalaiuskraadidel vooluhulk jõuab selle 82 mln m3/s. Newfoundlandi Suure madala piirkonnas on
Golfi hoovuse laius kuni 200 km, kiirus kuni 4 km/h. Newfoundlandi Suure madala lõunaserval kohtub Golfi hoovus külma Labradori
hoovusega, mille piiril toimub pinnavete segunemine ja sattumine.Golfi hoovuse süsteemi koosseisus kuuluvad ka tema harud-Norra hoovus,
Irmingeri hoovus ja Nordkapi hoovus. Teravmägedest põhja pool vesi satub ja moodustab Põhja-Jäämeres sooja vahekihti , mis ulatub
Barentsi merre. Soe Golfi hoovuse süsteem mõjutab oluliselt Atlandi ookeani põhjaosa, Põhja-Jäämere kliimat, hüdroloogilisi ja
bioloogilisi tingimusi ning Euroopa kliimat.
Kirjeldage erinevaid laamade põrkumise võimalusi -
Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla- Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. Subduktsiooni ehk suke
ldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks. Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik;
Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik,
Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid
ja sagedasi vulkaanipurskeid.
Ookeanilaamade lahknemine ( spreeding )- Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse
kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Tekib juurde uut maakoort- tekib ookeani keskahelik. Ookeani keskahelik võib ulatuda üle
merepinna-tekivad saared. Nii algab ookeaninõo laienemine. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2– 15cm a. Selles piirkonnas
on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Aktiivne vulkaaniline tegevus. Seda protsessi
võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul.
Mandrilaamade põrkumine- Laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks; Mandrilised laamad on liiga kerged,
et vahevöösse vajuda; Maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks; Sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid
KUUMAD TÄPID: Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavustest laamade keskosade alla. Selliseid süvavahevööst
pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nimetatakse kuumadeks täppideks. Nendes kohtades maakoor
rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Kuna maakoor aeglaselt üle kuuma punkti liigub, siis tekib vulkaanide rida kas
ookeani põhjas või mandril . Sellise tekkega on näiteks Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis.
Fumarool-on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas. Fumaroolid paiknevad sageli vulkaanide jalamil, olles nn
fumaroolse staadiumi ehk hääbuva vulkanismi ilminguks. Fumaroolid esinevad sageli rühmadena, moodustades fumaroolivälja.
Väävlirikkaid fumaroole nimetatakse solfataarideks, booririkkaid fumaroole aga soffionideks.
Deluviaalsed setted- liivakas-savikad setted nõlvade ja veerude jalamil
Korrosioon-on valdavalt tuule poolt kantud aleuriidi ja liivaterakestega mingi takistuse ‘pommitamine’. Liivaterakestega pommitamisel
võivad välja prepareeruda erinevad kivimikihid või kivimi pind võib olla ka siledaks lihvitud. Selle tagajärjel kujunevad mitmesuguse
kuju ja suurusega jäänukid. Nende geoloogiline ehitus on soodustanud nende kujunemist. Iseloomulikuks selle protsessi juures tuleb
lugeda seda, et tuule poolt kantud materjaliga pommitatakse just nende takistuste alumist -jalamiosa. See on seotud sellega, et tuule
poolt kantud jämedamat materjali so liivaterasid suudab tuul transportida vaid maapinna lähedastes (mõne m paksuses ) õhukihtides.
Lumi- on väikeste jääkristallide kogum. Lumi moodustub atmosfääris temperatuuril alla 0°C, kui veeaur sublimeerub otse
kondensatsioonituumakesele või juba olemasolevale jääkristallile, moodustades heksagonaalse süngooniaga kristalle. Atmosfääris
liikudes kasvavad jääkristallid suuremaks ning langevad lõpuks maapinnale. Kristallid võivad üksteisega seostuda, moodustades niiviisi
lumehelbeid.