Päikesesüsteemi koostis. (0)

KORDAMINE KT 6
1.Mida uurib astronoomia ?
Astronoomia ehk täheteadus uurib taevakehade ja kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ja arengut.
2. Mida mõistetakse tähtkujude all?
Tähtkuju all mõistetakse kindlat piiritletud taevaala.
3. Tähtede värvused, millest on tingitud ja mida iseloomustab näiline tähesuurus?
Tähtede värvus – valged, punased ja kollased . Tähtede värvus on seotud nende pinnatemperatuuriga. Mida soojem, seda (sinakas) valgem. Tähesuurus iseloomustab tähelt Maale jõudvat näilist valgusenergiat.
4. Mis on taevasfäär, taevasfääri elemendid : maailma põhja- ja lõunapoolus, seniit, nadiir , horisonditasand, maailmatelg, taevaekvaator, taevameridiaanitasand, vertikaalsirge?
Taevasfäär on suvalise raadiusega sfäär, mille sisemisel pinnal paiknevad taevas nähtavad taevakehad,. Tegemist on mudeliga.
Maailma põhjapoolus P – punt taevasfääril, mis jääb selle pöörlemisel paigale (Põhjanael).
Maailma lõunapoolus P’ – maailma põhjapooluse vastas olev punkt.
Seniit – Z-punkt taevasfääril vaatleja pea kohal.
Nadiir Z’ – seniidile diameetriliselt vastas olev punkt.
Horisonditasand – see on vaatleja horisonditasand, risti vertikaalsirgega.
Maailmatelg – sirge, mis ühendab maailma pooluseid.
Taevaekvaator Q ja Q’ – tasand risti maailmateljega, jagab taevasfääri pooleks.
Taevameridiaanitasand – maailmateljega ühes tasandis , jagab taevasfääri pooleks.
5. Ekvatoriaalsed koordinaadid ( kääne, otsetõus)?
Kääne δ – tähe nurkkaugus koos taevaekvaatorist. δ = +, - 900
Otsetõus α – nurk kahe tasandi vahel. Tähe läbiv tasand ja kevadpunkti läbiv tasand. [0h - 4h] või [0o-360o]
6. Horisontaalsed koordinaadid, tähe kulmineerumiskõrguse arvutamine.
Aluseks vaatleja horisonditasand. Taeva kõrgus h – see on taevakeha nurkkaugus horisonditasandist.
h = 90o – ρ + δ
7. Milline on tähtede ööpäevase liikumise trajektoori kuju olles poolusel või ekvaatoril ? 
Poolusel: ringjoon võrdse kõrgusega horisondist. Ekvaatoril: poolkaared.
8. Kulminatsioonid. Loojuvad ja mitte loojuvad tähed?
Kulminatsioon – tähe läbiminek taevameridiaanitasandist. Täht on loojuv-kui on näha ülemine kulminatsioon. Täht on loojumatu – on näha mõlemad kulminatsioonid.
9. Ekliptika. Sodiaagivöö?
Ekliptika –on taevasfääri suurringjoon, mida mööda toimub Päikese näiv liikumine.
10. Päikesesüsteemi kehad: Täht, planeedid , asteroidid , kuud, komeedid , meteoorid ja meteoriidid ?
Tähtedeks nim. üldiselt isekiirgavaid taevakehi, mis koosnevad põhiliselt kuumadest gaasidest.
Planeedid ehk ekslevad tähed, mis tiirlevad ümber Päikese.
Asteroidid kujutavad endast Päikese ümber tiirlevaid väikeplaneete. Asteroide on tuhandeid ja nende orbiidid on koondunud põhiliselt marsi ja Jupiteri orbiidi vahelisele alale . Asteroidide mõõtmed on suhteliselt väikesed.
Kuud ehk planeetide kaaslased.
Komeedid ehk sabatähed on piklikel orbiitidel liikuvad ning Päikese-lähedastel orbiidilõikudel udukoguna helkivad väikesed taevakehad. Komeedi tuum on tahke moodustis, mis koosneb jääst ja süsihappelumest. Päikesekiirguse mõjul hakkab tuum aurustuma ning tekkinud gaasid ja tolm moodustavad komeedi pea ja saba, mille mõõtmed suurenevad Päikesele lähenemisel.Komeedi saba kujuneb Päikese valgusrõhu toimel. See on suunatud Päikesest eemale ja võib olla sadu miljoneid kilomeetreid pikk.
Meteoor on õigemini nähtus, mis tekib nn meteoorkeha tungimisel Maa atmosfääri väga suure kiirusega. Tavaliselt on meteoorkehad väga väikesed kivi- või raudterad, mis atmosfääri sattudes kas aurustuvad või ära põlevad.Sellest tulenevad sähvatused – meteoorid- on hästi nähtavad pimedatel selgetel öödel.
Meteoriidid-suuremad meteoorkehad, mis oletatavasti on pärit väikeplaneetide vööndist, ei pruugi atmosfääris täielikult ära põleda ning võivad langeda ka Maa pinnale.
11. Planeetide üldiseloomustus (õpik lk. 109 - 113)
Merkuur – Päikeesele lähim planeet, atmosfäär peaaegu puudub, raskusjõud ekvaatoril 2,6 korda väiksem kui Maal.
Veenus – kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, pöörleb aeglaselt tiirlemise vastassuunas , aastaaegu pole
Maa- keskmine läbimõõt 12 735 km, keskmine kaugus Päikesest 149,6 mln km, rõhk maapinnal 1 atm.
Kuu – atmosfäär puudub, tiirleb ümber maa keskmise kiirusega 1,02 km/s, läbimõõt 3476 km.
Marss-koosneb peamiselt CO2-st ning sisaldab vähesel määrab O2, CO ja N2, marsil puudub magnetväli, kaks väikest kaaslast
Jupiter - jupiteri atmosfääri peamisteks komponentideks on H2 ja He, pilvedes ka CH4 ja NH3 , 16 kaaslast, päikesesüsteemi suurim planeet.
Saturn – 18 kaaslast, läbimõõt ekvaatoril 120 350 km, tihedus 700 kg/m3, iseloomulikud rõngad, mis moodustavad mõnesaja meetri paksuse kihi.
Uraan – üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem, läbimõõt 51 200 km, pöörlemistelg asub peaaegu orbiidi tasandis.
Neptuun –tihedus 1600 kg/m3,Neptuunil on 8 kaaslast. Planeeti ümbritseb 4 nõrka ebakorrapärast rõngast.
12. Kuu faaside tekkimine ja nimetused. Mis on sünoodiline ja tähekuu, nende ajaline kestvus?
Noorkuu – kuu loomine, ei ole nähtav. Esimene veerand – nähtav parem pool. Täiskuu – näha terve kuu. Viimane veerand – nähtav kuu vasak pool. Kuu faasid tekivad Päikese, Kuu ja Maa vastastikusest asendist. Tähekuu ehk sideeriline kuu – Kuu liikumine ümber Maa tähtede suhtes u 27,3 ööpäeva. Sünoodiline kuu – kahe teineteisele järgneva kuu faasi ajavahemik. U 29,5 ööpäeva.
13. Päikese ja kuuvarjutuste tekkimine?

14. Planeetide liigitus kahe omaduse põhjal?
1. asendi järgi Maa orbiidi suhtes: a) siseplaneedid-veenus ja merkuur b) välisplaneedid-marss, jupiter, saturn, uraan,neptuun.
2.suuruse järgi: a)väikesed planeedid-veenus ja merkuur, maa, marss. b) hiidplaneedid-jupiter,saturn, uraan, neptuun.
15. Planeetide konfiguratsioonid?
Planeetide konfiguratsioonid- on planeetide, Maa ja Päikese vastastikune asend.
1.Siseplaneetide ühendus: a) alumine ühendus , b) ülemine ühendus
2. Välisplaneetid: a) ühendus b) vastasseis
16. Kepleri 3 seadust ja järeldused nendest?
1. Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on päike.
2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad . Järeldus: mida lähemale Päikesele (periheelis), seda kiiremini planeet liigub.
3. Planeedi tiirlemisperioodi ruut on võrdeline orbiidi suure pooltelje kuubiga. Järeldus:mida kaugemale planeet, seda suurem tiirlemisperiood .