Miks sai Romeost ja Juliast maailma kõige tuntuim armastusromaan? Romaan Romeo ja Julia, mille tegevustik toimub 16. sajandil, kus ühiskonnas oli levinud arusaam, et mees ja naine pandakse kokku vanemate poolt ja seda sotsiaalsetel ja majanduslikel põhjustel ning reaalset armastust ei ole olemas. Romeo ja Julia tõid välja aga tegeliku olukorra, kus noored inimesed olid armunud ja tänu nende perekonna seisustele polnud nende armastus võimalik. Romeo ja Julia puhul on väga tähtis märksõna: keelatud armastus. Inimestel on loomu poolest iha asjade vastu, mis on keelatud ja nende kahe noore armastus tõigi lugejates välja nende salasoovid ja iha võimatu vastu. Romaan sai väga kuulsaks just selle tõttu, et oli väga traagilise ja realistliku sisuga. See näitas, kui palju peab ohverdama, et inimeste suhted paraneksid ja kui palju on võimelised noored
tavaks neid isalt pojale pärandada ning selliseid perekonnale kuuluvaid lääne nimetati pärusvaldusteks. Juba varakeskajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele. Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik ehk juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. Kõige kõrgemal kohal asusid vaimulikud, kes tegelesid jumala teenimisega ja teistele seisustele jumalasõna levitamisega. Vaimulike järel tulid sõjamehed ehk täpsemalt ratsanikud, rüütlid, kes said uusaadliteks ja kes kaitsesid relvade toel ülejäänud kahte klassi. Ja lõpuks töötav klass, kuhu kuulusid põhiliselt talupojad, kes toitsid ära teised kaks ühiskonnakihti. Erinevalt teistest seisustest puudusid kolmandal seisusel õigused. Frangi riigi lagunemisega algas feodaalse killustatuse ja anarhia ajajärk. Kuningavõim
Kuidas mõjutas Prantsusmaa 1789-1815 Euroopat ja maailma? Euroopat ja maailma on väga palju mõjutanud 1789. aastal 14. juulil Bastille vallutamisega alguse saanud Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis 10 aastat. Seda peetakse piiriks uue ja uusima aja vahel, tehti lõpp privilegeeritud seisustele ning levisid uued põhimõtted. Kultuuri mõjutas väga Bastille vallutamisele järgnenud massiliikumine, mis suunas inimeste mõttemaailma eitama kõike, mis pärit minevikust. Suurt viha, mis vana korra vastu oli, said tunda eelkõige kõrgfeodaale ja kuningaid kujutavad kunstiteosed. Kannatada said Notre-Dame´i katedraal ja ka St. Denis´e katedraal. Hävitustöid saatsid korda nii üksikisikud kui ka linnaosade kohalikud võimuorganid. 1790. aastal moodustati
http://www.abiks.pri.ee Kui võimule sai Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 1672. aastal ning kuna tema õnnetuseks oli ta päranduseks saanud tühja riigikassa, siis alustas ta reduktsiooni. See mõjus erinevatele seisustele erinevalt. Balti aadlitele see ei meeldinud, sest just nende maad võeti ära. Kuna mõisad läksid riigile, siis mõisnikud ei saanud talupegi enam nii palju käsutada. Hakati täpsemalt kirja panema talupoegade koormisi, mis tähendas, et mõisnikud ei saanud talupoegi enam nii karmilt enda huvides ära kasutada. Kui talupojal oli siiski mõisnikuga probleeme, siis võis ta selle üle kaevata. See parandas suuresti
Boccacio novellide maailm Dekameron on kogumik sajast lühijutustusest, mida esitavad seitse neidu ja kolm noormeest kümnel järjestikusel päeval. Novellid on Boccacio kirjutanud alates 1350. aastast. Lood räägivad erinevatesse seisustesse kuuluvatest inimestest. Esinevad nii kaupmehed, käsitöölised, kerjused, kelmid, kui ka valitsejad, kõrgaristokraat ja vaimulikud. Vaatamata klassikuuluvusele ja seisustele paljastab autor inimeste pahelise olemuse ning näitab, et iseloom ja käitumine ei ole alati kooskõlas inimese staatuse või esmamuljega. Boccacio käsitleb abielukommetesse suhtumist ja selle seotust armastusega. Tuleb päevavalgele, et üldiselt on levinud salatsemine ja abikaasa petmine, armukestega aega veetmine. Abielu traditsioon selle pühamas tähenduses on kadunud või ei ole seda kunagi olnudki. Naudingu nimel ohverdatakse truudus. Samas jutustatakse
Brömsebro rahuga 1645. aastal sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660.aastal Ruhnu. Rootsi aeg tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muudatusi. Tähtsamateks nendest võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Levinud on komme nimetada seda aega ,,vanaks heaks Rootsi ajaks" kuid selles ajas polnud ainult positiivseid külgi, oli ka negatiivseid. Karl IX korraldatud reduktsioon mõjus erinevatele seisustele erinevalt. Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Siiski säilis aga talupoegade sunnismaisus. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus,taluperemeeste karistamine keelati aga hoopis ära. Keelatud oli ka talupoja võõrandamine maast lahus. Reduktsiooni käigus fikseeriti ka koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Talupoegadele anti talude
See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et teda meenutada selliste nostalgiliselt kõlavate sõnadega? Kui võimule sai Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 1672. aastal ning kuna tema õnnetuseks oli ta päranduseks saanud tühja riigikassa, siis alustas ta reduktsiooni. See mõjus erinevatele seisustele erinevalt. Balti aadlitele see ei meeldinud, sest just nende maad võeti ära. Kuna mõisad läksid riigile, siis mõisnikud ei saanud talupegi enam nii palju käsutada. Hakati täpsemalt kirja panema talupoegade koormisi, mis tähendas, et mõisnikud ei saanud talupoegi enam nii karmilt enda huvides ära kasutada. Kui talupojal oli siiski mõisnikuga probleeme, siis võis ta selle üle kaevata. See parandas suuresti
Kui rgitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse vana head Rootsi aega. See aeg oli kindlasti nii mnestki kljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka jrgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis testi nii hea, et teda meenutada selliste nostalgiliselt klavate snadega? Kui vimule sai Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 1672. aastal ning kuna tema nnetuseks oli ta pranduseks saanud thja riigikassa, siis alustas ta reduktsiooni. See mjus erinevatele seisustele erinevalt. Balti aadlitele see ei meeldinud, sest just nende maad veti ra. Kuna misad lksid riigile, siis misnikud ei saanud talupegi enam nii palju ksutada. Hakati tpsemalt kirja panema talupoegade koormisi, mis thendas, et misnikud ei saanud talupoegi enam nii karmilt enda huvides ra kasutada. Kui talupojal oli siiski misnikuga probleeme, siis vis ta selle le kaevata. See parandas suuresti talupoegade elu ning nad visid jlle natuke inimlikumalt elada, vhemalt nii palju, kui vimalik.
1775. aasta haldusreform Katariina viis läbi muudatusi riigihalduses (1775. aasta kubermanguseadus), püüdes vähendada liigset tsentraliseeritust. Provintse asusid valitsema asehaldurid ning ning linnadele anti piiratud omavalitsusõigus. Kubermanguseaduse alustel moodustati kubermangude ametiasutused 18. sajandu lõpul levinud Charles de Montesquieu halduspõhimõtetel, mille kohaselt pidi toimima võimude lahususe põhimõte, kuid siiski olid ette nähtud igale Venemaa sisekubermangude seisustele eraldi võimuasutused. Haridussüsteemi edenemine Lisaks hooldeasutustele (5. mail 1764. aastal Aadlineiude kasvatusselts (« » ehk Smolnõi instituut) ja 1765. aastal Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval ( ) edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse peale (see ei laienenud vaid juutidele). Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta
Prantuse revolutsioon(1789-1799). Prantsuse revolutsiooni põhjused: 1) riigivõla kasv, riigi raske majanduslik seis 2) ikaldus(toiduained ei kasvanud), toiduainete kallinemine 3) Ameerika Iseseisvussõja toetamine rahaliselt 4) kolmas seisus rahulolematu maksumaksja, kel poliitilised õigused puuduvad 5) lakkamatu maksutõus 6) rahulolematus absolistliku valitsemisviisiga 7) valgustusideede levik, kuningavõimu kriitika Tagajärjed: 1) tehti lõpp seisustele 2) inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levik 3) lõppes absolutism 4) kehtestati võrdsus maksude maksmisel · Reform ehk ümberkorraldus. Aastal 1689 võimule saanud Peeter I seadis endale eesmärgiks Venemaa ühtseks suurriigiks moodustamise. Selleks tegi ta riigis suuri ümberkorraldusi: 1) uus sõjaväekorraldus sõjakoolid, vene ohvitserid, korralik laevastik 2) bojaaride e aadlike võimu vähendamine(nt kehtestati habememaks)
Tugevate riikide esilekerkimine Ida-Euroopas: Poola-Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a).Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaeg kestis 5-15saj. Keskaja ühiskond jagunes kolmeks: 1) vaimulikud – ülesanne palvetada kogu ühiskonna eest; Jumala teenimine ja teistele seisustele jumalasõna levitamine 2) Aadlikud – ülesanne kogu ühiskonda kaitsta; 3) Talupojad – ülesanne teha tööd, toita ja maksta makse; I ja II seisuse ülalpidamine Keskajal kujunesid Lääne-Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani.Tugevnes kuningavõim ja peeti hulgaliselt sõdu.See oli ka uhkete rüütlite ja nendevaheliste võitluste aeg.Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus.Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid
rõivaid, ilma et peaks muretsema moest mahajäämise pärast. Feodaalidele tegi meelehärmi linnakodanike (eriti naiste) uhkeldav riietus, mis varjutas aadlimeeste ja nende naiste , tütarde riietust. Feodaalide nõudel anti mitmel pool linnades välja eeskirju, millega keelati kodanikel teatud riidesortide ja tegumoodide kasutamine ning mis määrasid kindlaks lubatud moed ja rõivaste hulga. Sageli oli eeskirjadega määratud, millised kangad ja tegumoed olid seisustele kohased ning üheks raskeimaks karistuseks süüteo korral peeti keeldu kanda oma seisusele vastavaid rõivaid. Eriti suureks eksimuseks peeti katmata ihu näitamist, kuna kirik oli kuulutanud inimkeha patuseks. Aadlikud ja linlased armastasid kanda hästi värvikirevat rõivastust. Sageli tehti kuuel üks käis sinine, teine roheline, püksisääred vastavalt punased ja kollased. Samas on ka igal värvil olemas oma tähendus: VALGE tähendas süütust, ROHELINE lootuse ja
Otsused, mida rüütelkond tegi fikseeriti maapäeva retsessis. Tihti avaldati retsessid patendina. Maanõunike kolleegium tegutses vaheajal (kolme aasta vältel). See kujutas kõrgemat võimuasutust. Oli 12 liiget E ja L rüütelkonnal (S vähem). Seda juhatas kuberner. Eestimaa Maanõunike kolleegiume täiendas end ise, aga teistel (S ja L) Maapäev valis liikme. Rüütelkonda juhtis jooksvate asjadega E peamees ja S ning L maamarssal. Kohtuvõim Erinevatele seisustele olid erinevad kohtud. Kuna erineval ajal läksid Rootsi võimu kätte maad olid ka natukene erinevad. E L Madalaim seisus Adrakohtunik Sillakohtunik Maakond Meeskohus Maakohus Kubermangu kohus Ülemmaakohus (maanõunike Liivimaa õuekohus (asus kolleegium) Tartus)
lapsed õppisid, aga lisaks kirjandust, kreeka keelt, juurat. Kui laps kooli pandi, siis tehti seda 7aastaselt. Naisel puudusid poliitilised õigused. Abielludes läks ta isa eestkostelt abikaasa eestkostele. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Roomat valitses rahvakoosoleku poolt kinnitatud kuningas ning senat, milleks oli tähtsamate sugukonnavanemate kogu. Elu-olu Roomlaste elu erines seisustele vastavalt vägagi. Luksuslikes lossides elavate aristokraatide kõrval elasid vaesemad kihid mitmekordsetes tellis ehitistes, mis elanikele tihti ka kaela kukkusid. Rooma maja oli traditsiooniliselt nelinurkne kivimaja mille keskel asus magamistubadest ümbritsetud eluruum aatrium. Aatrium oli avatud katusega, sisse sajava vihma jaoks oli omaette bassein, hilisemal ajal rajati suuremate majade juurde sammaskäiguga piiratud aed ja vastuvõturuum.
Sel ajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele. Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse ehk inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. SEISUS KOHUSTUSED ÕIGUSED I seisus Jumala teenimine ja teistele Privilegeeritud, vaimulikud seisustele jumalasõna maksudest levitamine vabastatud II seisus Elukutseliste sõjameestena I Privilegeeritud, feodaalid (aadel) ja III seisuse kaitsmine maksudest vabastatud III seisus I ja II seisuse ülalpidamine Puudusid talupojad ja linlased
Kallsid on omased industriaalühiskonnale ja seisused sellele eelnevale ajale. Seisust võivad iseloomustada järgmised tunnused: · igal seisusel on erilised õigused ja sotsiaalsed funktsioonid, mis on juriidiliselt fikseeritud seadustes. · seisuslikud õigused antakse edasi pärandi korras ehk need omandatakse sündides. · seisuste esindajad on ühinenud seisuslikesse organisatsioonidesse või korporatsioonidesse. · seisustele on tavaliselt omane spetsiifiline mentaliteet ja ühiskondlik teadvus. · seisustel on õigus omavalitsusele ja osalusele kohaliku ning keskvõimu teostamisel. Prestiiz ja rikkus muutuvad tähtsaks klassiühiskonnas, kus võetakse arvesse kodaniku majanduslikku seisu, osalust poliitilses tegevuses jms. Seisusliku korra juriidiline vormistamine 17. sajandi II pooleni oli kirja pandud ainult kohustusi, nüüd lisandusid sinna ka mõned õigused.
Tähtsamad musitseerimisinsrumendid on sitar ja tabla. Elu 4 etappi: (1) õppimise aeg, (2) kodu ja pere loomise aeg, (3) erakuna elamise aeg, (4) kerjava askeedina rändamise aeg. Eriti levinud kõrgemates kastides. Hinduistliku ühiskonna eripära Kastid - suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. (Ei vasta traditsioonilistele seisustele euroopalikus mõttes) Varna - värv (märk otsa ees). Casta seisus. Portugali maadeavastajad, kes jõudsid 15.-16.saj. Indiasse, hakkasid varnasid nimetama lähima omakeelse vastega. (1) brahmaanid ehk preestrid, (2) ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid, (3) vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised, (4) shuudrad ehk teenijad, varem ka orjad. Jagunevad paljudeks alamkastideks.
Seisuslik ühiskond- eksisteeris ajaloos, positsioon pandi paika sünnipäraga ning liikumine klasside vahel oli väga raske. Sündisid talupojana, jäid talupojaks. Sotsiaalne mobiilsus Eestis 19. sajandil: Inimene sündis ja suri samas klassis, seisuste vaheline liikumine oli raskendatud. Sajandi lõpuks oli ühiskonna struktuur muutunud, sest üks võimalus seisust vahetada oli hariduse (kõrghariduse) kaudu. Hariduse kättesaadavus levis ka madalamatele seisustele ning alamklassid läksid gümnaasiumisse - toimus sotsiaalne tõus hariduse kaudu. Sotsiaalsed klassid Nõukogude Eestis: Suurem osa rahvast oli ühtmoodi vaene, kogu tulu läks Eestist välja, enamik eestlastest olid kõik suunatud lihttöölisteks. Tegurid, mis soodustavad ülespoole suunatud mobiilsust tänapäeval ja minevikus: *haridustase *ülestöötamine *tänapäeval mõjutab mobiilsust ühiskonna areng ja üldine jõukus
Ainuke märkimisväärne muutus oli Tallinna ja Riia linnusekohtute kaotamine 1710.a. Kriminaalõiguses rakendati Eesti aladel 18saj edasi Rootsi riigis kehtinud Karl V kriminaalõigust, ag aka Venemaa kriminaalõigust. Eesti alal tõi Venemaa koosseisu kuulumine kaasa muutuse õiguskultuuri tasandil. Satuti uude kultuurivööndisse. Venemaa seisutse tabel. Siinsed vabad seisused pidid määratlema vastavalt sellele uuele seisute tabelile , mis polnud siinsetele priviligeeritud seisustele alati sugugi ühemõtteliselt kasulik. Kuid pikemas perspektiivis sai just Eesti alalt pärinevatele alamatele seisustele see oluliseks stimuleerivaks vahendiks nende seisuslikult tõusul impeeriumi sõjaväe ja ametikkonnahulgas. Katariina II reformid mõjutasi Eesti alal enim 1775.a kubermnaguseadusega. See kujutas baltisaksa aadli suhtes piitsa ja prääniku poliitikat, kuna ühets küljest kaotati seisuslik
Hansa liit ja tsunftid Orjandus feodalism Uus inimtüüp ja väärtused Antiiktsivilisatsioon varemetes Katk Kaubateede metsistumine - kauplemise Rüütliturniirid ohtlikkus Haritud on see, kes tunneb antiiki Kristlus Kultuuride segunemine Kultuure oli vastavalt seisustele - kiriklik, Konstantinoopolist sai kultuurikeskus rüütli- ja linnakultuur Aeglane urbaniseerumine Seisuslikkus Linnatänavad olid kitsad, turvalisuse Kadusid kirjaoskus, koolid, raamatukogud pärast suleti need ööseks, turuplats koos Ainsad kirjaoskajad vaimulikud katedraaliga, rüütlite linnamajad.
Kinga nina pikkus näitas kandja rikkust ja olulisust. Feodaalidele tegi meelehärmi linnakodanike (eriti naiste) uhkeldav riietus, mis varjutas aadlimeeste ja nende naiste , tütarde riietust. Feodaalide nõudel anti mitmel pool linnades välja eeskirju, millega keelati kodanikel teatud riidesortide ja tegumoodide kasutamine ning mis määrasid kindlaks lubatud moed ja rõivaste hulga. Sageli oli eeskirjadega määratud, millised kangad ja tegumoed olid seisustele kohased ning üheks raskeimaks karistuseks 1 süüteo korral peeti keeldu kanda oma seisusele vastavaid rõivaid. Eriti suureks eksimuseks peeti katmata ihu näitamist. Kaubandus Liivimaa linnade kaubanduslik sunnitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubateede võrgus
t mitme jumala hulgast ühe eelistatud jumala kummardamine, (samas on ta ka teopanteism s.t üks jumal või jumalik kõiksus) peajumalaks enim austatud jumal. · Kastikord (kast - varna) kindlasse seisusesse sünnitakse: 1. Brahmaanid preestrid 2. Ksatrijad sõdurid, aadlikud, valitsejad 3. Vaisjad kaupmehed, käsitöölised, põlluharijad 4. Suudrad teenijad, sulased 5. Paariad puutumatud · 1.-3. Seisustele on juurdepääs lunastusele, veedadele kakskordsündinud · Dharma õpetus, seadus. Kui inimene sünnib oma kasti, siis peab ta seal võimalikult hästi elama; igal inimesel on elus oma ülesanne. · Kakskordsündinute elu jagunes neljaks eluperioodiks ehk aasramiks: 1. Brahmatsaarini-õpilase periood: elati õpetaja juures. 2. Grihastha majaperemees: elati tavalist elu. 3. Vanaprastha metsaerak: katkestatakse tavaline elu. 4
Atharvaveda. 19. Millist rahvast peetakse hinduismi rajajaks? Draviidid 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? Kastid (sanskriti keeles varna - 'värv' (märk otsa ees)) on suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. Kastid ei vasta traditsioonilistele seisustele euroopalikus mõttes. Portugali maadeavastajad, kes jõudsid 15.16. sajandil Indiasse, hakkasid varnasid nimetama lähima omakeelse vastega casta, mis tähendab seisust. Kaste on neli, seisuseid on tuhandeid. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas brahmanite seisusesse? Kes ksatrijate seisusesse? Kes vaisjate seisusesse? Kes suudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Kastid: · braahmanid preestrid; · ksatrijad sõdalased, valitsejad;
-Talupojad hävitasid tammi ja veski -Kirik ja mõisnik ei saanud aktsepteerida -Oli maausk ja varanduse hävitamine -Talupoegi karistati *Nõiaprotsessid -Jälitati eriti agaralt nõidu -Kindralsuperintendent Samson pidas üheksa jutlust nõidadest -Rääkis sellest, missugused nõiad on ja kuidas neid kindlaks määrata Haridus Osa oli kõrgematele seisustele, osa talurahvale. Kõrgharidus *Ülikool oli osa Rootsi riigi võimu poliitikast -Pidasid vajalikuks ülikooli rajamist *Sõdade tõttu oli Saksamaale ülikooli minek raskendatud -1618 1648 oli Kolmekümneaastane sõda *Oli puudud arstidest, kirikuõpetajatest, ametnikest, koduõpetajatest, keda saaks palgata *Ülikool rajati Tartusse -Tartus oli olnud jesuiitide gümnaasium -Poola ajal -Tartu oli enam-vähem Baltikumi valduste keskel
Sõjaväelaste ja ametnike koolitamiseks loodi eriõppeasutusi. Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine. Palju nähti vaeva aabitsate ja õpituke väljaandmisega. Teaduste Akadeemia rajamine 1724. Selle juures kavatseti anda ka gümnaasiumi ja ülikooliharidust. Esimeseks tõeliseks kooliks peetakse 1755 asustatud Moskva Ülikool (3 teadusharu: filosoofia, arsti ja õigusteaduskond). Aadlinoormeestele õpetati keeli, teistele seisustele jagati praktilisi oskusi. KATARIINA II: 1729-1796 (valitses 1762 kuni surmani) Katariina II tõusis Venemaa troonile paleepöördega, kui kõrvaldas võimult oma abikaasa Peeter III. Tema soontes polnud tilkagi vene verd, aga ta kuulus Romanivite suguvõssa abielu kaudu. Ajaloos on Katariina II tuntuks saanud kui valgustatud monarh. Ta luges prantsuse valgustajate töid, oli kirjavahetuses Voltaire'i ja Diderot'ga, kes külastasid teda
Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse e inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. SEISUS KOHUSTUSED ÕIGUSED I seisus Jumala teenimine ja teistele Privilegeeritud, vaimulikud seisustele jumalasõna maksudest levitamine vabastatud II seisus Elukutseliste sõjameestena I Privilegeeritud, feodaalid (aadlel) ja III seisuse kaitsmine maksudest vabastatud III seisus I ja II seisuse ülalpidamine Puudusid talupojad ja linlased 1.5
Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse e inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. SEISUS KOHUSTUSED ÕIGUSED I seisus vaimulikud Jumala teenimine ja teistele Privilegeeritud, seisustele jumalasõna levitamine maksudest vabastatud II seisus feodaalid Elukutseliste sõjameestena I ja III Privilegeeritud, (aadlel) seisuse kaitsmine maksudest vabastatud III seisus talupojad I ja II seisuse ülalpidamine Puudusid ja linlased 1.5. Kuningavõimu tugevnemine ja tsentraliseeritud riikide teke: Alates 11.saj algas Lääne-Euroopas kuningavõimu tugevnemine, mille eelduseks oli linnade taaskujunemine
Hertsog, markii aadlitiitlid - Keskaja lõpuni oli võim tsentlariseeritud - Läänikord kahepoolne suhe senjööri ja vasalli vahel. Mõlemal poolel kohustused ja õigused. Valitseja oli seotud õigusega, polnud absoluut. Muudatuste sisseviimine oli kokkuleppel alamatega e. Sõltlastega. Türannide vastu oli õiguspärane võidelda. Konfliktid tulenesid peamiselt maksutemaatikal, mistõttu kujunesid maapäevad ja parlamendid. - Seisustele tasus valitseja privileegidega. - Libertates ehk vabadus on sünonüüm sõnale privileeg. Ühe grupi eesõigused teise arvelt. Täisvabad olid aadlid ntx. Rohkem priliveege = rohkem vabadusi - Vaesus ja võimusus on vastanduvad sõnad. Rahaline rikkus ei ole ülim, vaid võim ja omand - Läänikorrani jõudmine: orjatööl põhinev süsteem laguned Roomas, suurmajandid kaotati. Orjad küll säilisid gemraanimaailmas, siiski orjade seisund oli parem, tänu ristiusule
kreeklased, kes toonitasid kreeka keele tähtsust igapäevases usuelus kui ka teoloogias.m Tuliseks võitlejaksharidusolude parandamise eest Venemaal oli Krizanic. Päritolult horvaat, ta omandas hariduse Zagrebi katoliiklikus seminaris. Religioosselt pidas ta parimas kirikute uniooni. Tobolskis asumisel olles kirjutas ta rea traktaate. Ta pooldas täielikku ainuvõimu. Seejuures ta rõhutas et Moskva isevalitsus peaks loobuma türanniast, vähendama riigimakse ning kehtestama seisustele kindlad õigused. Saksamaa riiklik korraldus, Preisi tõus- Esindusorgan Riigipäev koosnes: kuurvürstide kuuria (Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad), vürstide kuuria ( üksikud Saksa riigi esindajad), linnade kuuria (51 vaba- ja riigilinnast). Branderburgi kuuvürstiriigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm hüüdnimega Suur kuurvürst (arendas põllumajandust, turustusvõimalusi). 1700 asutati Preisi Teaduste Akadeemia. Preisi absolutistliku kuningavõimu looja- F
- Kahaal (litvakkid-juudid), ühendas Leedu Juudi Nõukogu. - Vilnius oli R.lõpuaastatel Ida-Euroopa juutide tunnustatud usu-ja kultuurikeskus, kutsuti lausa Põhja-Jeruusalemmaks IV: Pikk üheksateistkümnes sajand tsaarivõimu all (1795-1917) Ajastule andis tooni agraarküsimus: pärisorjad vabastati, ent valdav osa talupoegi jäi ilma maata. Eesti, läti ja leedu rahvusliku liikumise elavnedes 19.sajandi teisel pooles hakkas seisustele tuginev ühiskond tasapisi muutuma peamiselt rahvuslikke ja klasside piire järgivaks ühiskonnaks. 19.saj ja 20.saj algust iseloomustavad kiired sosiaalmajanduslikud muutused, millega kaaasnes moderniseerimine, industrialiseerimine, linnastumine ja väljaränne, õõnestas vana korda. Tsaarivõim elas küll üle 1905.aasta revolutsioonilise puhangu, kuid katastroofiline saamatus Esimese maailmasõja ajal määras selle siiski hukule. Agraarreformid Baltimaades
Edevus on söör Walteri a ja o, edevus nii iseenda isiku kui ka oma seisuse suhtes. Hindab kõrgelt oma välimust ja tunneb seltskondlikust positsioonist suurt rõõmu “(lk 1). Ta on ennasttäis, rumal, enesekeskne. 19 Elizabeth Elliot on õdedest kõige kaunim, on suutnud mitte enam väga noorena nooruse ilu säilitada. Ta on isaga väga sarnane - samasugused vaated seisustele, hoiakud, külmus, enesekesksus, nõudlikkus. Tal on tugev suguvõsauhkus nagu isalgi, peab ennast parimaks. Nad on isaga suured rahakulutajad. Kui raamatu alguses võlgadesse satuvad, teeb Elizabeth kulude kärpimisi ebavajalike annetuste, külalistetoa sisustuse ja Anne’i iga-aastase Londoni kingituse pealt. Kuid ka need piirangud ei aita, aga ei isa ega tütar ole suutelised välja mõtlema vahendeid kulutuste vähendamiseks, nii et ei tuleks teha kompromisse väärikuse
ühtne luterlik kirikuorganisatsioon. Kogu kiriku valitsemine allutati kuninga võimule, esmakordselt sai kuningas kogu võimu kiriku üle. Vene ülemvõimu perioodil kadus riigi toetus luterlusele, Vene keiser esindas vene õigeusku ja vene keskvõimu jaoks ei olnud luterlus oluline. Kapitulatsioonid sätestasid luterluse kohaliku usuna, aga keskvõim ei huvitunud luterluse käekäigust. 1710.a järel kirikuvalitsemine allutati kohalikele ilmalikele seisustele, maal rüütelkonnad, linnades magistraat. Balti erikorra tingimustes oli tegemist poliitiliselt killustunud seisukorraga. Tagasi tuli killustumus kirikukorraldus. 1710.aasta järel taastati baltisakslaste jaoks vanad õigused, restitutsioon õigusliku järjepidevuse alusel. Kohtukorraldus Põhipunktid võrreldes Rootsi ajaga jäid paika. Eestimaal kõrgem kohus Eestimaa ülemmaakohus, Liivimaal Liivimaa õuekohus. Eestimaal olulisi arenguid ei toimunud
Sõjaväelaste ja ametnike koolitamiseks loodi eriõpeasutusi (Moskva Navigatsioonikool). Palju vaeva nähti aabitsate ja õpikute väljaandmisel. Teaduste Akadeemia Peterburis 1724. Teadlaste ühendus ja vene noortele gümnaasiumi- ja ülikooliharidus (tudengeid vaid paar tükki). 1755. Moskva ülikool ja kolm teaduskonda: filosoofia-, arsti- ja õigusteaduskond. Õppijaid valmistati ette ülikooli enda juures. Aadlinoormeestele õpetati keeli, teistele seisustele praktilisi oskusi. Katariina II valitsusajal ilmus ukaas aadlineidude instituudi loomise koht, millega algas tütarlaste koolitamine Venemaal. Asuti looma ka rahvakooli. 11.Vene riik 17.sajandil Ivan III 1478. vallutab Novgorodi 1480. vastasseis Ugra jõel 1845. nimetab end kogu Venemaa valitsejaks III Rooma Impeerium Ivan IV Julm Isa Vassili III surres on 3-aastane. Noorus täis salamõrvu Ebausklik ja väikese haridusega. Troonitakse 1547.tsaariks
Näiteks USA-s ühendavad väikesed grupid umbes 40% elanikkonnast, aidates ühiskonnal püsida elujõulisena ja tasakaalus. See tuleneb suuresti USA ajaloolisest arengust (st kodaniku-ühiskonna tekkest traditsioonitus ja metsikus keskkonnas), mis demonstreeris inimloomuse jõudu kasutada ära liigiomast organiseerumis- ja osalusvõimet. Ajal, mil monarhistlike Euroopa riikide kodanikud olid delegeerinud nii oma huvid kui ka õigused siniverelistele seisustele ja monarhidele ning võisid oodata nii hirmu kui ka armu üksnes ülemklassidelt, tuli Ameerika uusasukatel ise moodustada oma ühiskond. Hollandis, kus mitmesugustesse ühiskondlikesse organisatsioonidesse kuulus 2000. aastal 69% inimestest, pakuvad mittetulundusorganisatsioonid pea kõiki sotsiaalteenuseid. Belgias, Austrias ja Saksamaal langeb selliste ühenduste õlule umbes pool vastavast koormusest. Mõningaid suundumusi
kaitse alla ja on saanud rootsi kuninga alamateks. Hertsog magnus tundis, et on tungitud tema mängualadele, on lubanud astuda rootsi vastaseid samme, tegelikult midagi ette ei võta. Sündmused, mis mais ja juunis tln aset leidsid panid ka Sigismundi tegutsema. Peale seda, kui tallinn on läinud rootsi kaitse alla on sigismund nõudnud Kettlerilt kõigi liivimaa linnnuste andmist poola kaitse alla ja on hakanud nõudma allumist poolale. 1561 a suve lõpust on avaldatud liivimaa seisustele survet, liivimaale on saadetud mitmeid olulisi poola võimukandjaid, nt Nikolaus Radzivil ning nende abil tegi kohalikele selgeks et need linnused, mis veel alles on tuleb anda poola kaitse alla. Ka poola kuningas lubas Augsburgi usutunnistuse säilimist. August-sept suht palavad päevad, okt keskpäeval saavad seisused käsu tulla Vilnuse Leedu Riigipäevale. Ordumeistr ise, linnade esindajad, peapiiskop jt tulevad kohale.
kas kirik või raekoda. Renessanssiaja linnas saab dominandiks avatud väljak.See on ohutu ja vaba koosolu sümbol. 6.9 Luterlane Kiriku reformimise tulemusena kujuneb ka uut tüüpi kristlane,kellele kirik pole enam üksnes särav ja kaunis ja Jumalale lähenemise paik. Reformimise järel saab kirikust kristlas- tele ka mõtlemise ja õpetuse kuulamise koht.Jutlus on emakeelne. Igalt koguduse liikmelt nõutakse pühakirja lugemise oskust. Kõigile seisustele saab selgeks, et kõik lapsed, tuleb saata kooli. Üks märgatavaid muutusi, mis reformatsiooniga kaasnes, oli vaimulike abielu. Pastoraat näitab eeskuju, kuidas tuleb elada ja käituda- pastoriproua rõhutab halastust ning pastorist saab hingekarjane ja Õpetaja. 6.10 Jesuiit 19 Reformatsiooni käigus elas paavstlus üle oma sügavaima kriisi, olles ligi poole sajandi jooksul jõuetu sellele vastu hakkama
Sunnismaisusega aga muutub see tüliküsimuseks. Eriti jama 16saj. 1535 J. v Uexküll hukati, sest too tappis linna põgenenud talupoja. Jurisdiktsiooni küsimus. Deutsch ja undeutsch elasid erineva õiguse all. Pole eriomane vaid Liivimaale. Segregatsiooni algul väga polnud. Tõrjumine 14saj II poolel. Sotsiaalne surve alamkihtidele suureneb. Seesama ka mujal Euroopas. Erinevus selles, et siin sai keel sotsiaalse klassi märgiks. Bürgernehrung (peatoit) suurenes – eri seisustele kohustus neid ära elatada. Tsunftikohustus ka. Talupojad muutuvad sunnismaiseteks. Piirang abielude osas pole ka mitte etniline vaid sotsiaalne diskrimineerimine. Tegelikult oli olukord tsunftides leebem. Võeti vahel vastu ka eestlasi. Esmakohal sotsiaalne pingestumine, mis keskajal üldine. Liivimaal väljendatakse sõnavaraga, mis vihjab etnilisusele. Sots barjäär tähendas aga “rahvuse” muutumist. Oli norm rääkida mingis olukorras üht keelt, teises teist.
kas kirik või raekoda. Renessanssiaja linnas saab dominandiks avatud väljak.See on ohutu ja vaba koosolu sümbol. 6.9 Luterlane Kiriku reformimise tulemusena kujuneb ka uut tüüpi kristlane,kellele kirik pole enam üksnes särav ja kaunis ja Jumalale lähenemise paik. Reformimise järel saab kirikust kristlas- tele ka mõtlemise ja õpetuse kuulamise koht.Jutlus on emakeelne. Igalt koguduse liikmelt nõutakse pühakirja lugemise oskust. Kõigile seisustele saab selgeks, et kõik lapsed, tuleb saata kooli. Üks märgatavaid muutusi, mis reformatsiooniga kaasnes, oli vaimulike abielu. Pastoraat näitab eeskuju, kuidas tuleb elada ja käituda- pastoriproua rõhutab halastust ning pastorist saab hingekarjane ja Õpetaja. 6.10 Jesuiit 19 Reformatsiooni käigus elas paavstlus üle oma sügavaima kriisi, olles ligi poole sajandi jooksul jõuetu sellele vastu hakkama. Kui vastuolud olid juba nii teravad,et paavstlus
Abielu oli lubatud tootjatel, sest nemad ei osalenud riigi juhtimises ja kaitsmises. Nende funktsioonid riigi kui terviku jaoks polnud nii kaalukad kui kahel esimesel klassil. Ka kommunismiteoorias ei peeta abielu või perekonda tähtsaks. Sellest on tähtsam riik tervikuna ja tema funktsioneerimine ning heaolu. Ära võib märkida ka hariduse rolli mõlemas õpetuses. Platoni ideaalriigis omas suurt tähtsust haridus ja kasvatus. Võib öelda, et selle abil vormiti seisustele vastavad kodanikud. Haridus oli viimseni reguleeritud ja range riikliku kontrolli all (!). Samas ta aga tõdes, et kasvatuse eelduseks on ennekõike inimese enda omadused ja vôimed. Kasvatuse abil ei saa inimest teha paremaks või targemaks. Kasvatuse esmaseks ülesandeks Platoni järgi oligi valik st otsustus, milleks inimene on kõlblik. Seda võib nimetada teguriks, mis ei tee Platoni riiki suletud seisuslikuks süsteemiks, vaid lubab võimekate inimeste tõusu kõrgematele
9 õigõiusi ei makse ega seadusi ilma cortes'i nõusolekuta vastu võtta. Ühinemisel oli eesmärgiks Aragoni cortes rohkem allutada kuningavõimule, mis ka tasapisi toimub. 2) Prantsusmaa käivad koos Generaalstaadid koos kuni 1640. aastani ja ei piira kuninga võimu. Oluline on 1497. aastal kuninga ediktile ilmuv märkus ''selline on meie tahtmine'', st kuningas ei pea põhjendama edikte toetudes seisustele. Tegu on sammudega absolutismi suunas. 3)Inglismaa seisuste esindus parlament ning oli väga tähtis. Parlamendil oli palju võimu ja seal oli ülekaalus uusaadel, kes on pigem kuningavõimu toetav. Parlament jääb seisuseesindusena alles, aga avaliku konfrontatsiooni parlamendi ja kuninga vahel ei teki 16. saj. Kuningavõimu rivaliteet paavstivõimuga Varauusajal on kuningavõim kasvamas
Karistused: vähenes ihunuhtlus, mis asendati rahatrahvi ja vangistusega. Jäi surmanuhtlus ja häbistavad karistused. Mõisatelt võeti krim. korras karistamise õigus (läks riigile), jäi kodukari. 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis Eestis jäi püsima keskaegne kohtukorraldus, mida teostasid magistraat, alamkohus, mees- ja adrakohtunikud (igas kreisis 1) ja mõisakohtud (talupojad). Peale kohtureformi (1617) tekkis Põhja-Eestis kolmeastmeline kohtustruktuur, mis oli kõikidele seisustele võrdne: Ülemkohus (kuberner koos 12 maanõunikuga); alamkohus (liikmed määras maapäev, väiksemad tsiviilasjad); lossikohus (kuninga poolt valitud ametnikud) talle allusid kuriteod Tallinna Toompealt ja riigi mõisas, kompetents võrdne ülemkohtuga. Ülemkohus pandi maksma maa- ja rüütliõigused, edasikaebamine Stockholmi Õuekohtusse, hiljem kuningale.Meeskohtunikke oli 3. Liivimaal hakkas 3-astmeline, kõigile võrdne süsteem kehtima 1630. Tartu Õuekohus,
III OSA: Põhiõigused § 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras I ülevaade ajaloolisest arengust 1. idee ajaloolised juured - Vana- Kreeka loomuõigusfilosoofia, Stoa ajastust pärinev võrduse idee - 16. saj esimene pool Marthin Lutheri õpetus, reformatsioon - kristlikus ideoloogias, piiblis 2. Magna Carta Libertatum 1215 kuningas andis seisustele (aadlikele) teatud privileegid, kuid see ei ole tänapäeva mõistes põhiõiguslik tekst, pigem arhailine dokument. Kaitse meelevaldse vahistamise eest, kaasarääkimise õigus maksuseaduse kehtestamisel, isiku- ja omandipuutumatus. 3. Klassikalised vabaduspõhiõigused ehk liberaalsed põhiõigused a)teoreetiline alusepanek - John Locke, - Samuel Puflndorf, - Christian Thomasius (võitlus nõiaprotsesside keelustamise eest),
mõlemal omapoolsed õigused ja kohustused (vähemalt teoorias, tegelikkus sõltus võimuvahekorrast). Volitusi ei saa ületada, muutuste sisseviimine oli võimalik kokkuleppel sõltlasega. "Omaabi" - kui valitseja teeb midagi, mis aadlikele ei meeldi, võib teda käsitleda türannina ja nt jõuga kõrvaldada. Enamasti konfliktid maksuküsimuste ümber. Senjööride ja vasallide kogunemistest kujunenud Maapäevad ja parlamendid. Valitseja tasus privileegidega teatud seisustele. Insititutsioonilised seisused oma ametlike õigustega. Kõrgkeskaja riikliku organismi põhiolemuseks on läänikord. Kui maa - aladel eri hõimudest inimesed, sai ühiskond toimida, sest veresidemed aktsepteerisid ka naabruslikke e. juriidilisi sidemeid. Inimese funktsiooni hakkasid määrama seisused ja töö. Vabadus keskajal pigem mitmuses libertates, mis on sünonüümiks eesõigusele, privileegidele. St aadlil eesõigused nt talupoegade arvel
1.ptk PÕ üldosa PÕ ajalugu, mõiste ja tähtsus õiguskorras. · Ülevaade a. Ideeajaloolised juured. Võime leida algeid vanakreeka filosoofiasse tagasi minnes. Võrdsuse idee on pärit Piiblist. Keskaegne loomuõigusfilosoofia (Giovanni Pico). Kristlane ei vaja Jumalaga ühenduse võtmisest kiriku vahendust, vaid saab seda teha otse. b. Varane positiivõiguslik areng. 1215 Magna C(h)arta Libertatum. See oli seisustele antud tagatis riigi poolt, leping krooniga (kuninga) meelevaldse vahistamise eest. Anti kaasarääkimisõigus maksukehtestamise seadusel ja isikule tagati omandi puutumatus. Kui peale sekkumist veel elus olid, oli võimalik teatud õigus saavutada. c. Klassikalised ehk liberaalsed põhiõigused. Teoreetiliselt on alge pärit uusaja koidikust. John Lock, Samuel Pufendorf, Christian Thomasius. On olemas võrdsus, vabadus inimestel, mida riik peab tagama
(noblesse d'épée) ning riigiteenistuse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud või tõstetud mantliaadlit (noblesse de robe). Sotsiaalsest kihistumisest enamgi suurenes varanduslik kihistumine. Nii kuulus suurem osa Hispaania maavaldusest veerandsaja jõukama perekonna hulgast pärit suurmaavaldajatele (grandid), samal ajal kui aadelkonna enamuse (hidalgos) varandus oli kas väike või lausa olematu. Süvenev kihistumine oli omane ka kõigile teistele seisustele. Lisaks kolmele klassikalisele seisusele kujunesid varauusajal uute suurte ühiskonnagruppidena ametnikud ja sõjaväelased. Reformatsiooni käigus kujunenud protestantlik vaimulikkond kaotas enamasti varem katoliku vaimulikkonnale kuulunud seisuslikud privileegid, muutudes omamoodi vaheseisuseks aadli ja kodanluse vahel. Majandus Varauusaja Euroopa majanduse esmaseks mõjutajaks said maadeavastused. Keskaja kaubateed kaotasid oma tähtsuse ja asendusid uutega
aidates ühiskonnal püsida elujõulisena ja tasakaalus. See tuleneb suuresti USA ajaloolisest arengust (st 101 kodanikuühiskonna tekkest traditsioonitus ja metsikus keskkonnas), mis demonstreeris inimloomuse jõudu kasutada ära liigiomast organiseerumis- ja osalusvõimet. Ajal, mil monarhistlike Euroopa riikide kodanikud olid delegeerinud nii oma huvid kui ka õigused siniverelistele seisustele ja monarhidele ning võisid oodata nii hirmu kui ka armu üksnes ülemklassidelt, tuli Ameerika uusasukatel ise moodustada oma ühiskond. Hollandis, kus mitmesugustesse ühiskondlikesse organisatsioonidesse kuulus 2000. aastal 69% inimestest, pakuvad mittetulundusorganisatsioonid pea kõiki sotsiaalteenuseid. Belgias, Austrias ja Saksamaal langeb selliste ühenduste õlule umbes pool vastavast koormusest. Mõningaid
aladele liikumine. Rooma riigist ei olnud enam erilist vastast. Rooma linn vallutati kaks korda germaanlaste poolt. Peamise tulemusena võiks nimetada orjandusliku korra lagunemist. Tekkisid mitmed varafeodaalsed riigid. Püsivam neist oli frankide rajatud riik. Rändhõimud võtavad vastu ristiusu. Tekib täiesti uus institutsioon Katoliku kirik. Õiguslik partikularism erinevatele seisustele, erinevateke võimudele kehtis erinev õigus. Roomas oli tootmine jõudnud selleni, et ei jõutud enam vajalikku kogust toota. Orjanduslik tootmisviis oli ennast ammendanud. See ei suutnud enam Roomat üleval pidada. 13.2. Germaani hõimud Asusid Põhja-Saksa madalikul 13.2.1.Liigitus Ida- ja läänegermaanlased (see on muidugi kõige üldisem jaotus) Frangid, ida- ja läänegoodid, burgundid, vandaalid. 13.3
annaabi.ee 
