Arutlus "Vanast heast Rootsi ajast" (0)

Kui r��gitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse �vana head Rootsi aega�. See aeg oli kindlasti nii m�nestki k�ljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka j�rgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis t� esti nii hea, et teda meenutada selliste nostalgiliselt k�lavate s� nadega ? Kui v�imule sai Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 1672. aastal ning kuna tema �nnetuseks oli ta p�randuseks saanud t�hja riigikassa, siis alustas ta reduktsiooni. See m�jus erinevatele seisustele erinevalt. Balti aadlitele see ei meeldinud, sest just nende maad v�eti �ra. Kuna m�isad l� ksid riigile, siis m�isnikud ei saanud talupegi enam nii palju k�sutada. Hakati t�psemalt kirja panema talupoegade koormisi, mis t� hendas , et m�isnikud ei saanud talupoegi enam nii karmilt enda huvides �ra kasutada. Kui talupojal oli siiski m�isnikuga probleeme, siis v�is ta selle �le kaevata. See parandas suuresti talupoegade elu ning nad v�isid j�lle natuke inimlikumalt elada, v� hemalt nii palju, kui v� imalik . Eestis kasvatati peamiselt teravilja, milleks oli enamjaolt rukis. Kuigi talupoegade maad olid v� iksemad , kui m�isnikel, said nad siiski m�isnikest rohkem saaki. See tulenes sellest, et talupojad pidasid loomi lisaks teravilja kasvatamisele. Loomad andsid aga v�etist ning saak oli k�vasti suurem. M�isnikud aga ei tahtnud talupoegadele alla j��da. Selleks, et saagikust suurendada suurendasid nad maad, kus teravili kasvas. See t�hendas, aga ka talupoegadele rohkem teot ��d. Lisaks sellele pidid talupojad loonuseandamina m�isnikule viima osa talu p�llumajanduslikust ja k�sit��toodangust. 1645.a. fikseeriti talupoegade p�risorjus P-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksm��ramine s� ltus m�isniku suvast. Rootsi v�imu all olemine oli pigem halvendanud talupoegade olukorda kui seda parandanud. Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti �igus ja v� imalus kaevata m�isarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasv�i kuningale endale. Talupojad vabastati p�risorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse k�ik talupoegade kohustused m�isa vastu. Nende t�pne n�itamine piiras m�isavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Kui Eestimaa oli t�ielikult saanud Rootsi kuninga valduseks, �ks t� htsamaid (v�hemalt talurahva seisukohalt) reforme, mida l�bi viidi, seisnes selles, et p�risorjus kehtestati n��d juriidiliselt. See t�hendas seda, et talupoeg , samamoodi nagu tema lapsedki, oli n��d m�isniku omand. Kuigi v�eti kasutusele nn. vakuraamatud, kus olid kirjas k�ik talupoja kohustused m�isa vastu, ei pidanud m�isnikud nendest alati kinni ja t�lgendasid seal kirjutatut nii nagu neil endil kasulik oli. Seejuures oli talupojal v� imalus oma m�isnikku kohtusse kaevata, kuid loomulikult ei j��nud peale � iglus , vaid hoopis raha, mida m�isnikul oli kindlasti rohkem. Taolist olukorramuutust talupoegade jaoks ei saa kuidagi pidada positiivseks . Kuid ei halvenenud � ksnes talupoegade olukord. Muudatused tulid ka linnadesse. Nimelt kaotasid viimased oma linna� igused , mis on juba ainu�ksi oma p�him�ttes t� iesti negatiivne, r��kimata tegelikest vabaduse piirangutest. Riigiv�im hakkas tegema linnadele rohkesti ettekirjutusi ja neid aina rohkem �ldriiklikele huvidele allutama. Linnad, kus ei olnud sadamat, kaotasid v� imaluse kaubanduses osalemiseks. Talupojad said ka nende reformide tagaj � rjel kannatada � neil kadus v�imalus linna p�gemisega vabaks saada. Tekib k�simus: �Kellel, peale rootslaste muidugi, oli siis hea?� Ka paljud m�isnikud kaotasid reduktsiooni k�igus oma valdused . Kahtlemata oli sel perioodil ka positiivseid k�lgi. Siin v�iks mainida n�iteks luterluse v� iduk �iku (selle punkti �le v�ib muidugi vaielda � me ei tea ju, v�ib-olla oleks katoliikluse taastamine olnud parem). Samuti levis haridus lihtrahva seas ning arendati ka kirjakeelt. Kahe s�ja vahel oli �sna pikk rahuaeg, mida ei tohi mingil juhul arvestamata j�tta, sest see v�imaldas kohalikul elanikkonnal v�hemalt taastuda . Rootsi ajal oli lisaks juba mainitule veelgi nii positiivseid kui ka negatiivseid k�lgi. Viimased on kahjuks � snagi tugevad, nii et minu arust ei ole selle aja nimetamine �vanaks ja heaks� t�iel m��ral �igustatud. See ei t�henda muidugi, et see periood avaldas siinsetele oludele ainult halba m�ju. Ma arvan, et vast k�ige �iglasem oleks seda aega pidada n.�. �neutraalseks�, sest selle plussid ja miinused enam-v�hem tasakaalustavad � ksteist .