Roosti aeg (1)

http://www.abiks.pri.ee
Kui võimule sai Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 1672. aastal ning kuna tema õnnetuseks oli ta päranduseks saanud tühja riigikassa, siis alustas ta reduktsiooni. See mõjus erinevatele seisustele erinevalt. Balti aadlitele see ei meeldinud, sest just nende maad võeti ära. Kuna mõisad läksid riigile, siis mõisnikud ei saanud talupegi enam nii palju käsutada. Hakati täpsemalt kirja panema talupoegade koormisi, mis tähendas, et mõisnikud ei saanud talupoegi enam nii karmilt enda huvides ära kasutada. Kui talupojal oli siiski mõisnikuga probleeme, siis võis ta selle üle kaevata. See parandas suuresti talupoegade elu ning nad võisid jälle natuke inimlikumalt elada, vähemalt nii palju, kui võimalik.
          Eestis kasvatati peamiselt teravilja, milleks oli enamjaolt rukis. Kuigi talupoegade maad olid väiksemad, kui mõisnikel, said nad siiski mõisnikest rohkem saaki. See tulenes sellest, et talupojad pidasid loomi lisaks teravilja kasvatamisele. Loomad andsid aga väetist ning saak oli kõvasti suurem. Mõisnikud aga ei tahtnud talupoegadele alla jääda. Selleks, et saagikust suurendada suurendasid nad maad, kus teravili kasvas. See tähendas, aga ka talupoegadele rohkem teotööd. Lisaks sellele pidid talupojad loonuseandamina mõisnikule viima osa talu põllumajanduslikust ja käsitöötoodangust.
          Heaolu rikkus 1695 -1697. aasta näljahäda. Näljahäda põhjuseks oli 1694.aasta kehv ilm, mis ei sobinud viljakasvuks. Järgmine aasta ei olnud sugugi parem. Väga palju inimesi surid nälga. Kuigi omati küllalt suuri viljavarusid, ei antud seda siiski eestlastele. Enamus viljast veeti Soome ja Rootsi, kus oli söögiga samuti kitsas käes. See näitas, et eestlastest tegelikult ei hoolitud ning neid kasutati siiski justkui orjadena. Kuigi elu oli muutunud paremaks, siis näljahäda näitas missugune on tegelik suhtumine.
          Rootsi ajal muutus valitsevaks usuks Eestis luteri usk. Taheti meelitada rohkem eestlasi kirikusse, selleks peeti enamus jutlusi eesti keeles. Samuti oli enamus kirikuõpetajatest ülikooli haridusega. Lisaks taastati paljud kirikud. Koguduste majandusasajdega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Tehti kõik, mis võimalik, et muuta kirikus käik eestlasele talutavaks ja arusaadavaks.
          Rootsi aja üheks julmemaks asjaks oli nõiaprotsesside läbi viimine. Nõidade jälitamise ohvriks langesid väga tihti rahvaarstid, kes ravisid inimesi maalähedaste võtetega. See tundus aga kõrgematele võimudele nõidumisena. Nõidade kindlaks tegemiseks kasutati “veeproovi”. Oletataval nõial seoti käed ja jalad kinni ning lasti vette. Kui inimene vajus põhja, siis ta oli süütu, kui jäi veepinnale, siis oli nõid. Karistuseks põletati “nõiad” tuleriidal. Hiljem siiski lõpetati tapmine ning see asendati häbiposti külge sidumisega ja seal peksmisega.
          Üheks Rootsi aja suurimaks plussiks oli hariduse edendamine. Kõigepealt hakkasid lapsi õpetama köstrid. Kuid kuna köstreid oli vähe, siis tuli  leida võimalus koolmeistrite väljaõpetamiseks. Koolmeistrite väljaõpetamisega hakkas tegelema Tallinna gümnaasiumis õppinud Bengt Gottfried Forselius . 1684 . asutati Piiskopimõisa seminar Tartu lähedale, kus õpetati köstreid ja koolmeistreid. Seal õpetati usuõpetust, kirikulalule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Haridusele hakati järjest rohkem tähelepanu pöörama. 1630.aastal loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium. 1631.aastal avati ka Tallinnas gümnaasium. Tartu Ülikool avati 15. oktoobril 1632, kus oli 4 teaduskonda – filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Õpiaeg kestis kokku 9 aastat.