Vooruslik inimene näeb tõde, kuid see ei tähenda, et sellel inimesel oleks mingi võime. Et inimene saaks olla vooruslik, läheb vaja aega. Potentsiaalselt on vanem inimene vooruslikum kui noorem. A ütleb, et on mõned reeglid, mis on üldkehtivad. Keskajal oli vooruste teema oluline. Taasavastati antiikautorid. Araabia keelest hakati ladina keelde teoseid kirjutama. Keskaja alguses tugines kristlik eetika Uuele ja Vanale Testamendile. Oluline: Augustinus. Jumalas nähti seadusandjat. Piibli käskudele allumine. Moraal on Jumala seadus, mis tuleb kindlaks teha piinakirja lugemise ja kirjutamisega. Oluline oli reegel, millest tuli lähtuda, mitte inimese analüüs. Muutuse tõi sisse Aquino Thomas (tuntuim Aristotelese tööde tõlkija). Tahtis olla munk, aga vanemad ei tahtnud seda. T kodustas Aristotelese filosoofia kristlusest. Keskajast on tuntud 7 põhivoorust, neile vastandub 7 surmapattu. Seitsmes vooruses on 4 loomulikku voorust e
traditsioonidest, peavad siiski oskama välja valida igati sobivaid riigijuhte. Kui juba despootlik või absolutistlik valitsus on kord võimul, siis peale selle, et see hakkab kodanikke rõhuma-pikapeale hävitab ta inimestes ka paljud põhilised humanistlikud vaimuomadused. Tänapäevbal ei ole ükski valitseja küllalt osav ja tugev, et ehitada despootlikku süsteemi mingitele põüsivatele erinevustele oma alamate vahel, samuti pole olemas nii tarka ja võimast seadusandjat, kes suudaks säilitada vabu institutsioone, kuulumata võrdõiguslikkust oma esmaseks põhimõtteks ja sümboliks. Valitseja võim peab olema vaba valitsuse vormis riigis ühetaolisem, tsentraliseeritum, laiem ja hõlmavam ja suurem kui mujal. Isiklik sõltumatus on demokraatikul maal alati piiratum kui aristokraatlikus riigis. Ajakirjandus on vabaduse esmane demokraatlik instrument. Kohtuvõim on sobivaim vahend kaitsmaks vabadust
7 demokraatliku põhiseadusriigi PS ei anna seadusandjale volitust kohelda isikuid ilma mõistliku põhjuseta erinevalt. Kolmandaks, PS preambuli kolmanda osalause kohaselt on Eesti riik rajatud ennekõike vabadusele. Vabadust kaitsta ja austada on riigivõimu kohustus. Kuna ka PS § 12 lg 1 teenib kõigi võrdse vabaduse ideed, peab selle kehtivus laienema ka seadusandjale. Neljandaks seob § 14 põhiõigustega ka seadusandja, kohustades seadusandjat tagama õigusi ja vabadusi. Nagu selgitatud, on PS § 12 lg 1 esimene lause objektiivsest sõnastusest hoolimata subjektiivne õigus ja seega põhiõigus. Viiendaks, Põhiseaduse Assambleelgi lähtuti seisukohast, et formuleering ,,kõik on seaduse ees võrdsed" kehtib ka seadusandja suhtes (L. Hänni. Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk 977 jj). PS § 12 lg 1 esimene lause seob niisiis peale täidesaatva ja kohtuvõimu ka seadusandjat, sätestades õiguse
16. Legitiimne eesmärk põhiõigustepiiramiseks Põhiõiguste riivel peab olema legitiimne (õiguslik) eesmärk ja peab olema proportsionaalne (millegagi vastavuses olev). Põhiõiguste piiramine on põhiseaduspärane juhul, kui piirangul on legitiimne eesmärk, piirang sobib selle eesmärgi saavutamiseks, on võimalikest sobivatest vahenditest kõige leebem ja mõõdupärasem. 17. Seadusereservatsiooni põhimõte ja liigid Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada.Seadus peab määrama raamid, mille piirides võib täitevvõim seaduse sätteid täpsustada. Seaduse reservatsioon tähendab ka seda, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, piirangud peavad olema ühiskonnas vajalikud. 18. Põhiõiguste piirangu formaalne põhiseaduspärasus ja selle tingimused
Peamisteks õigusaktideks on EV töölepingu seadus. Rahvusvaheline õigus – rahvusvaheline õigus on teiste harudega võrreldses eriline õigusharu. Ta reguleerib suhteid riikides ja organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku, sõjalis eja kultuurilise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelis eõiguse erisused võrreldes siseriikliku õigusega erinevad: Suhte subjektiideks on rigid ja rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvaheliste normide joaks ie ole ühtset seadusandjat, selle norme loovad uhtest osavõtjad ise mitmesuguste rahvusvaheliste lepingute sõlmimise teel. Rahvusvaheline õigus on õigusnormide üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvaheliste õiguse subjektide omavehelisis uhteid. Jaguneb rahvusvaheline eraõigus kehtestab reeglid, millise riigi õigust kahantakse siseriiklikus kohtus, kui õigussuhtes esineb nn välismaine element.
Samas on arusaadav, et allilma surve kohalikule võimule on tugevam, kuna selle pädevus on otsuste tegemine konkreetses kohaliku elu küsimuses. Andres Anvelti sõnul Riigikogu otsustusprotsessi organiseeritud kuritegevus mõjutada ei suuda, selleks ühiskassal ja sündikaatidel raha ei jätku. Ühtlasi leiab Anvelt, et organiseeritud kuritegevus hakkab üha rohkem keelatuid tehinguid vahendama suhtekorraldus on organiseeritud kuritegevuse tulevik. Siiski ei tähenda see, et tulevikus on seadusandjat puudutavad negatiivsed arengud välistatud. (Pullat 2002, 27). Organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus. Organiseeritud kuritegevuse kasv korrumpeerib ja ohustab valitsust, rahvuslikku ja rahvusvahelist julgeolekut ning seaduslikkust. See seab politsei ette uuesd ja kõrgendatud nõudmised, mida saab täita koolituse ning ulatusliku rahvusvahelise koostöö abil. Läänemeremaade riigipead tõdesid nn. Visby kohtumisel 1996. aasta mais, et koostöös
Pluss-summa mäng - * õnn on piiramatu; * kõik võivad ka võita; * teatud valdkondades domineerib. - mingi aimdus võiks olla ka teistest 4. Organisatsioonid - milliseid RV organisatsioone on olemas? (tüübid) - mõned suuremad organisatsioonid, kuhu Eesti ka kuulub. Nende struktuur ja sisu jne. - mingi aimdus ka teistest organisatsioonidest (et on ka selliseid jne) 5. Muud teemad - RV õiguse-majanduse-keskkonna terminid: RV õigus ei ole päris õigus- ei ole ühtset seadusandjat, ei ole igal pool sama, ei ole ühtset seadusandjat, iga riik otsustab ise, mida ta rakendab ja mida mitte (ÜRO). Kui riik ei taha ÜRO poolt kehtestatud seadusi täita, siis sellele ei ärgne mingeid sanktsioon ÜRO poolt. RV õigus tekkis alles hiljuti u. 19.saj. alguses. 1969. a. võeti vastu RV-te lepingute õiguse Viini konventsioon. Esimene eraõigustega (inimeste rv erinevast riigist abielupaar) tegelev konventsioon HAAGI konverent 1883.a
seadus. 10) Rahvusvaheline õigus reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekkivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et a) Suhte subjektideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid; b) Rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seadusandjat, selle norme loovad suhetest osavõtjad ise kokkulepete (lepingute, paktide, konventsioonide jms) sõlmimise teel; c) Põhiliseks õigusallikaks on lepingud (paktid, konventsioonid) ja tavad; d) Puudub tsentraliseeritud sunniaparaat õiguse täitmise tagamiseks. 3.9. ÕIGUSPEREKONNAD. ROMAANI-GERMAANI JA ANGLOAMEERIKA ÕIGUSPEREKOND. Lk 51-52
„Materiaalne kooskõla põhiseadusega tähendab, et põhiõigust riivav õigusakt on kehtestatud põhiseadusega lubatava eesmärgi saavutamiseks ning on selle saavutamiseks proportsionaalne abinõu. Põhiõiguse piiramine on põhiseaduspärane juhul, kui piirangul on legitiimne eesmärk, piirang sobib selle eesmärgi saavutamiseks, on võimalikest sobivatest vahenditest kõige leebem ja mõõdupärane 15. Seadusereservatsiooni põhimõte ja liigid Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt seaduses kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada. Küll peab seadus määrama raamid, mille piirides võib täitevvõim seaduse sätteid täpsustada. Seejuures seaduse reservatsioon tähendab ka seda, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 16
riivavad PS §-dest 57, 60 ja 156 tulenevaid valimisõigusi. Antud sätted riivavad lisaks veel omandipõhiõigust (PS § 32), väljendusvabadust (PS § 45), ettevõtlusvabadust (PS § 31) ning PS § 48 lg 1 teisest lauses sätestatud erakonna tegevusvabadust. Lisaks tõi Riigikohus välja, et hääletamisõigusest tulenevalt lasub riigil kohustus luua selle õiguse perioodiliseks kasutamiseks vajalikud tingimused, sealjuures kohustab see ka seadusandjat tagama valijaskonnale vaba ja teadliku otsuse tegemiseks vajalikku teabelevi. Samuti hõlmab hääletamisõigus ka hääleõiguslike kodanikke õigust saada üldiseks kasutamiseks levitatavat infot ning selle põhjal kujundada oma arvamuse ning valimisotsuse. Sarnaselt õiguskantslerile, asus ka Riigikohus seisukohale, et välireklaam kuulub infoallikate alla ning selle keelustamisega pannakse piirang ka hääletamisõiguse kasutamisele. Teisisõnu
parlament ning kuulutada välja uued valimised. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi. Seadusandliku võimu ülesehitus Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Tänapäeval on täidesaatev võim sedavõrd tugevnenud, et kipub seadusandjat varju jätma, ent parlament on endiselt jäänud demokraatia oluliseks sümboliks, omades ka mitmeid kaalukaid valitsemisfunktsioone. 4 Ühe- ja kahekojalisus Kuigi üldine arengutendents soosib ühekojalisi parlamente, on tänapäeval ligi pooled parlamentidest kahekojalised. Parlamendi kodasid nimetatakse sageli ülem- ja alamkojaks, kuigi see ei tähenda, et ülemkoda oleks tähtsam või mõjukam kui alamkoda
sanktsioonidele omapoolsete täiendavate karistusmeetmetega vastamast. «Teate, nii esimesel juhul - Ameerika sanktsioonide – ja teisel juhul – Ukrainaga viisarežiimi kehtestamise puhul - peaksime me minu arvates esialgu omapoolsetest sammudest hoiduma,» ütles Putin Venemaa julgeolekunõukogu kohtumisel. USA president Barack Obama laiendas neljapäeval nende Vene ametnike, isikute ja pankade ringi, kelle suhtes rakendatakse sanktsioone. Sanktsioneeritavate nimekirja lisati 20 seadusandjat ja kõrget valitsusametnikku. Varem oli Washington kehtestanud sanktsioonid üheteistkümnele Vene kodanikule. Venemaa reageeris omapoolsete sanktsioonidega üheksa USA kõrge ametniku ja poliitiku suhtes. Viide artikli asukohale: http://www.postimees.ee/2735726/venemaa-ahvardas- peegeldada-laane-sanktsioone 3. analüüsitav artikkel koos töö autori märgetega Putin föderaalkogu ees: Krimm oli ja on Venemaa lahutamatu osa 18. märts 2014 13:59
saavutamiseks proportsionaalne abinõu. Põhiõiguse piiramine on põhiseaduspärane juhul, kui piirangul on legitiimne eesmärk, piirang sobib selle eesmärgi saavutamiseks, on võimalikest sobivatest vahenditest kõige leebem ja mõõdupärane 17. Seadusereservatsiooni põhimõte ja liigid 7 Seaduse reservatsioon ei kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt seaduses kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta täitevvõimu otsustada. Küll peab seadus määrama raamid, mille piirides võib täitevvõim seaduse sätteid täpsustada. Seejuures seaduse reservatsioon tähendab ka seda, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 18
Konstruktuvismi kriitika ja tulevik Ei ennusta Parim näide sellest et ,, me oskame seletada kõike" Areneb kogu aeg Aina enam interdistsiplinaarne (selleks on vaja võimalikult palju teiste teadvustega läbi käia ja arutada) 5. loeng Rahvusvaheline õigus. Rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvaheline õigus Ei ole päris õigus traditsioonilisel kujul. - Ei ole sama igal pool - Ei ole ühtset seadusandjat - Iga riik otsustab ise, mida ta rakendab ja mida mitte (ÜRO) Tekkis alles hiljuti - Euroopa Kontsert (hakkas arendama RV õigust kui sellist) kui esimene diplomaatiline kokkulepe - Reaalsed allikad alates 20.sajandil - 1969 võeti vastu Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon Haagi konverents 1893.aastal I konverents; I konvensioon 1902 Siiani 20 konverentsi Esimene püüdlus RV suhtlust korrastada
kodus). 49. Antiikse vooruseetika kesksed küsimused. Millest on tänapäeval tingitud huvi antiikse vooruseetika vastu? Keksne küsimus on ,,Missugune inimene pean olema?" ja mitte ,,Missugune tegu on moraalselt õige?" Tänapäval on tekkinud huvi atiikse vooruseetika vastu, kuna ei olda rahul reeglipõhiste eetikateooriatega. Anscombe ründas deontoloogilisi moraaliteooriaid väitega, et nad on sisemises vastuolus, kuna on seadus, aga pole seadusandjat. 50. Iseloomustage vooruseetikat ! Teopõhiste (deontiliste süsteemide areetiline kriitika) . Vooruseetika on teooria, mille järgi eetilise hinnangu objektiks on teo tegija karakter, mitte niivõrd tegu ise. See ei keskendu mitte nii palju tegevusele endale ja teo tagajärgedele, vaid inimesele, kes teo toime paneb. Keksne küsimus on ,,Missugune inimene pean olema?" ja mitte ,,Missugune tegu on moraalselt õige?" Vooruseetika vastandub nii utilitarismile kui deontoloogiale.
otsustusõiguse delegeerimise Vabariigi Valitsusele, ministritele või kohalikele omavalitsustele (kohalike maksude ja koormiste kohta vt PS § 157). Paragrahvis loetletud maksete kehtestamine on parlamendi suveräänne ja võõrandamatu õigus. Sellest õigusest loobumine oleks vastuolus PS §-st 4 tuleneva võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega. Riigikohus on selgitanud, et PS § 113 eesmärk on lubada üksnes seadusandjat riiklike maksude maksmise kohustust kehtestades piirama isiku põhiõigusi ning tagada, et riiklikke makse ei kehtestataks selle sätte vastaselt. Sättest tuleneb ka isiku subjektiivne õigus riigi vastu (RKPJKo 22.12.2000, 3-4-1-10-00). 2. Maksu mõiste PS § 113 toodud loetelust on kõige olulisema tähendusega maksud, sest tänapäeval on enamikus riikides maksud kujunenud kõige olulisemaks tuluallikaks
hale, et õiguskantsler võib uue seaduse järgi alustada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust ilma põhi- seaduse §-s 142 sätestatud ettepaneku ja tähtajata. Kas see jääb põhiseadusega ette antud raami, mille ületamisele Tunne Kelam viitas, sõltub sellest, kas põhiseaduse § 142 on seadusandja jaoks dispositiivne või obligatoorne säte. Põhiseaduse § 142 eesmärgiks on kaitsta seadusandjat ja anda talle võimalus iseen- nast parandada. Kaitsva sätte toimest võib aga vabatahtlikult loobuda. Seega on Riigikogu perspektiivist tegu dispositiivse sättega.*109 Riigikogu võib vabastada õiguskantsleri kohustusest teha ettepanek akti vastuvõtnud organile akti põhiseadusvastasuse kõrvaldamiseks ning oodata seejärel 20 päeva. Kui sea- dusandja võrreldes põhiseaduse §-ga 142 õiguskantsleri protsessuaalset kompetentsi laiendab, siis ei toi- mi ta põhiseadusvastaselt.
Valitsemine ja avalik haldus 2. Seadusandliku võimu ülesehitus Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Ajalooliselt kujunes parlament välja kodanlike revolutsioonide käigus, sümboliseerides üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. Parlamentide kuldajaks peetakse 20. sajandi keskpaika, mil nad olid juhtivaks institutsiooniks Lääne-Euroopa valitsemissüsteemides. Tänapäeval on täidesaatev võim küll sedavõrd tugevnenud, et kipub seadusandjat varju jätma, ent parlament on endiselt jäänud demokraatia oluliseks sümboliks, omades ka mitmeid kaalukaid valitsemisfunktsioone. 2.1 Ühe- ja kahekojalisus Kuigi üldine arengutendents soosib ühekojalisi parlamente, on tänapäeval ligi pooled parlamentidest kahekojalised. Euroopas koosneb kahest kojast näiteks Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tšehhi, Norra, Poola ja Venemaa parlament. Ühekojalisus on iseloomulik Skandinaaviale (v.a Norra) ja Balti riikidele.
Riik on kanantanu konflikti ära varastanud – kurjategijad saavad küll karistada, aga kahju hüvitist ei järgne. Kuidas? - Eesmärkide prioritiseerimine; - Kes mõistab õigust – täpsemalt, milline on kohtukoosseis (üks neljast variandist)? Kas me tahame selliseid lahendusi, mis on üksikjuhtumil adekvaatsemad või tahame, et materiaalõigus toimiks, nagu kellavärk? Vandekohus on seatud üles tasakaalustamaks prokuratuuri ja seadusandjat. Vandekohus legitimeerib õigusmõistmist (vandekohus nüüd ka Jaapanis, Hispaanias, Kashastanis). 12 inimese otsus on usaldusväärsem kui 1 inimese otsus – rohkem vaatenurki, erinevad taustad. 12 inimese kasutamine on kulukas, kihistunud elanikkonnas vähem tuttavaid, homogeenses ühiskonnas rohkem, vandekohtunikud rohkem mõjutatavad? Kui rahaga ei saa, siis vägivalla ja poliitilise
Peamisteks õigusaktideks on EV töölepingu seadus. Rahvusvaheline õigus rahvusvaheline õigus on teiste harudega võrreldses eriline õigusharu. Ta reguleerib suhteid riikides ja organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku, sõjalis eja kultuurilise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelis eõiguse erisused võrreldes siseriikliku õigusega erinevad: · Suhte subjektiideks on rigid ja rahvusvahelised organisatsioonid · Rahvusvaheliste normide joaks ie ole ühtset seadusandjat, selle norme loovad uhtest osavõtjad ise mitmesuguste rahvusvaheliste lepingute sõlmimise teel. Rahvusvaheline õigus on õigusnormide üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvaheliste õiguse subjektide omavehelisis uhteid. Jaguneb rahvusvaheline eraõigus kehtestab reeglid, millise riigi õigust kahantakse siseriiklikus kohtus, kui õigussuhtes esineb nn välismaine element.
Kõige olulisemad meetodid on lobitöö, kandidaatide toetamine ja liidud. Lobitöö on survegrupi agentide püüe mõjutada seadusloome tulemusi. Selle võtted ulatuvad otsesest pistiseandmisest kuni sõbraliku naeratuseni. Isiklik lobitöö hõlmab põhimõtteliselt kolme tehnikat. Massirünnak, kus ärritatud inimhulk “karjub” seadusandja kurdiks. Katkematu nire eeldab tagasihoidlikku, kuid lakkamatut külastajate voolu nende poolt, kes üritavad seadusandjat enda poole võita (mõjutada). Deputatsioon, mis seisneb selles, et väike grupp teeb seadusandjale teatavaks oma (väide-tavalt suure ja mõjuka grupi) seisukoha. Kui survegrupp on mobiliseeritud mingi kampaania tarvis, kasutab ta tõenäoliselt kõiki kolme lähenemisviisi kombineeritult. Kui mingi grupp ei ole suutnud varasemate kampaaniate ja konsultatsioonidega parlamendi-eelses
Põhiõiguslikult on tagatud ainult õigus minimaalselt vajalikele äraelamisvahenditele, milleks tuleb pidada vähemalt piisava toidu ja ilmastikule vastava riietuse olemasolu, magamisaset, mis peab olema külmal aastaajal köetud ruumis, elementaarseid hügieenitarbeid, pesemisvõimalust, elementaarset meditsiiniabi ning toimetulekut võimaldavat haridust. Sellele vastab riigi põhiseaduslik kohustus tagada oma kodanikele eelnimetatud elatusmiinimum. Põhiseaduslik miinimum ei takista seadusandjat loomast sellist sotsiaalsüsteemi, nagu ta õigeks peab. Keelatud on ainult laskuda allapoole põhiseaduslikult tagatud läve. Põhiseadusliku minimaalkontseptsiooni taga on tõdemus, et sotsiaalsed põhiõigused nõuavad vabu rahalisi vahendeid, mida võib eri aegadel olla eri hulk. Võrdsuspõhiõiguse kõige üldisem sisu kajastub stereotüüpses väljendis, mis pärineb Aristoteleselt: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Sellest tuleneb
organite vahel ning riigivalitsemisorganite ja kodanike vahel. Ei kehtesta sanktsioone. Karistusõigus – õigusharu, mis on suunatud võitlusele süütegude (kuritegude ja väärtegude) vastu ja rakendades karistusi süütegude toimepanijate vastu. Karistusõiguse põhinormid Karistusseadustikus. Kohtu- ja protsessiõigus – reguleerib kohtumenetluse korda süütegude uurimisel, uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtute tegevus. Rahvusvahelise õiguse jaoks ei ole ühtset seadusandjat, kuna selle norme loovad suhtest osavõtjad ise lepingute, paktide, hartade, konventsioonide jne sõlmimise teel. Rahvusvaheline eraõigus kehtestab reeglid, millise riigi õigust kohaldatakse siseriiklikus kohtus, kui õigussuhtes esineb välismaine element. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas sõltumata subjektidest (kas riik, organisatsioon või isik) autonoomse meetodi abil.
10) Rahvusvaheline õigus on teiste õigusharudega võrreldes eriline õigusharu. Ta reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et 1) suhte subjektideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid; 2) rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seadusandjat, selle norme loovad suhetest osavõtjad ise kokkulepete sõlmimise teel; 3) põhiliseks õigusallikaks on lepingud ja tavad; 4) puudub tsentraliseeritud sunniaparaat õiguse täitmise tagamiseks. Õigusvormi mõiste ja liigid. Õigusvorm (ehk õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse
piiramise võimalused on PS-s eneses täpsustatud. Loetledes juhtumid, milliste esinemisel tohib üht või teist õigust piirata. Nt § 20, § 34). seaduse kvalifitseeritud reservatsiooniga PÕ-ste suur osakaal Eesti PS-s oli tingitud kahest asjaolust: a) ühelt poolt olid II ptk koostamisel eeskujuks Euroopa Inimõiguste Konventsioon ja veel mitmed välislepingud, kus sellist meetodit kasutati palju. b) Teiseks põhjuseks oli umbusk riigivõimu vastu, mis seisnes kartuses, et kui PS-ga seadusandjat PÕ-ste piiramisel väga täpselt ei piirata, siis võib riik järsku hakata lubamatult käituma õigusi piirates. 2) eesti PS-le on omane Põ-ste avatud kataloog, mis tuleneb PS § 10 (loe seda!!!) praeguseks ei ole üldist lähenemist sellele, mida § 10 avaliku kataloogi osas tähendab. On väidetud, et sellele §-le tuginedes ei saa seadusandja ega kohus tuletada uusi PÕ- si, mida PS-s kirjas pole, sest selline uute põhiõiguste loomine oleks PS muutmine,
laste kohustustest, lapsendamisest, abikaasade varalised suhted. Rahvusvaheline õigus on võrreldes teistega täiesti erinev õigusharu. Ta reguleerib suhteid riikide vahel ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku, kultuurilise ning ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisusteks on: 1. tema subjektideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid 2. rahvusvahelise õiguse õigusnormide jaoks ei ole ühtset seadusandjat. Õigusnormid luuakse osavõtjate endi poolt ja seda osavõtjate kokkulepete alusel. Rahvusvahelise õiguse allikateks on riikidevahelised lepingud, paktid, konventsioonid (mida riigid omavahel loovad, millega teised riigid ühinevad). 3. puudub ka tsentraliseeritud sunniaparaat rahvusvahelise õiguse normide tagamiseks. Nendele erisustele vaatamata tunnustavad tänapäeva demokraatlikud riigid rahvusvahelise õiguse
Inglismaal hakkas kujunema olukord, kus kohtunikud hakkasid kirjade järgi tegutsema, olukorrad hakkasid korduma. Kohtunik vaatas eelmist sarnast otsust ja nii hakkaski kujunema Inglise pretsedendi õigus. Kujunesid välja tüüphagid. Kui pole tüüpilist, siis luuakse uus. Uue hagi loomisega hakkas tegelema kantsler, kes lõi vastava registri ja pani kirja vastavad hagi tüübid. Kohtuprotsess Inglismaal: Euroopas oli olemas seadusandlus. Inglismaal ei olnud seadusandjat, vaid olid olemas hagitüübid, mille järgi asju lahendati. Kui kaks isikut sõlmisid lepingu, mille järgi peab kinkima, siis teisel on kohustus saada (leping). Kui üks võtab jõuga ära, siis teisel ka õigus jõuga võtta (vaidlus). Vasali contra hertsog. Tekib vaidlus ja vasall võtab käest kirja ja läheb kantsleri juurde. Kutsutakse ka teine pool kohale ja kui keegi ei ole nõus loobuma, siis minnakse edasi kohtusse. Hagejale ja kostjale antakse hagid kaasa ja minnakse serifi juurde
Põhiõiguse adressaadid ehk kohustatud pool on riik, sest traditsiooniliselt on põhiõigused üksikisiku õigused riigi vastu riik ei tohi sekkud inimeste tegevusse. Samas ollakse tänapäeval seda meelt, et põhiõigused on siduvad ka üksikisikute omavahelistes suhetes ehk tegemist on põhiõiguste horisontaalse effektiga. Välja näeb see nii, et kuna põhiõiguseid käsitletakse lisaks inimesele kuuluvate subjektiivse õigustega ka kui objektiiseid printsiipe mis seovad ka seadusandjat ja kohtuid nii peab seadusandja seaduseid andes arvestama inimeste põhiõigusega ning nii omandavad põhiõigused tähtsuse ka üksikisikute vahelistes suhetes. Samuti kui õigusi rikub teine indiviid, siis on rikutul õigus pöörduda kohtu poole et tagada rikkumatus, mida riik siis kohtu kaudu teisel isikul teha kohustab. Põhiõiguste piiramisest. Lähtudes põhiseadusest, siis keskne norm on paragrahv 11, mille kohaselt õigusi
U 730 710 vallutati nn I Messeenia sõja käigus naabermaakond Messeenia. VII sajandi keskpaiku vallandas messeenlaste ülestõus nn II Messeenia sõja, mille käigus spartalased taasalistasid Messeenia ja muutsid selle elanikud helootideks. Selles sõjas innustas poeet Tyrtaios spartalasi üksmeelele ja vaprusele võitluses Messeenlaste vastu. Vallutustega paralleelselt kujunes Spartale iseloomulik riigi- ja ühiskonnakord, mille mille autoriks peeti muistset seadusandjat Lykurgost. VI sajandil kujunes välja nn Peloponnesose liit, mis ühendas Sparta egiidi all valdava enamuse Peloponnesose riike. Liidust jäi välja Sparta põlisvaenlane Argos. Ateena Hiljemalt VII sajandi esimesel poolel kehtis Ateenas aristokraatlik riigikord, mille järgi riiki valitsesid 9 valitsejat (arhooni) ja areopaagi nõukogu. 630datel toimus Kyloni vandenõu ebaõnnestunud katse türanniat kehtestada, mis on varaseim teadaolev sündmus Ateena ajaloost.
10 selle olemusest ja iseloomust, kuivõrd sellest, kui tähtis, kaalukas ja otsustav on regulatsioon põhiseaduse seisukohalt. PS § 65 lg 1 – seadusi võtab vastu riigikogu. PS ei välista, et seadusandja delegeerib osa oma seadusandlikust pädevusest täitevvõimule. Kuid keelab täitevvõimule delegeerida seda, milleks PS kohustab seadusandjat ennast. Üldine seaduse reservatsiooni põhimõte piiritleb seadustandva võimu pädevuse. Õigusriigi printsiip – põhipunktiks on seadus. Seadus peab oma regulatsiooniga looma kindla ja stabiilse õiguskorra ning sellega tagama ja säilitama riigi ja isiku vahelises suhtes usaldusväärsuse, sisustama isikutele subjektiivseid avalikke õigusi ja kindlustama haldustegevusele legaalse aluse
Seetõttu enne seaduse väljatöötamisprotsessi on ühiskonnas tekkinud konflikt erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Huvikandjate organiseerimisvõime (mistahes sotsiaalne grupp peaks püüdma välja töötada ühtsed seisukohad ja eesmärgid, mida nad peavad vajalikuks vastloodavas seaduses kajastada) ja läbisurumisvõime (seondub ühe või teise sotsiaalse grupi tugevuse ja positsiooniga ühiskonnas ja kas tal on olemas meetodid või vahendid, millega mõjutada seadusandjat nii palju, et ta võtaks selle grupi arvamusi uue seaduse loomisel arvesse) tulenevad sellest. Huvigruppide konfliktivõime kas konkreetsel grupil on võimalusi rakendada mingeid sanktsioone, kui seadusandlik organ ei ole nõus nende huvisid arvesse võtma või kui alguses tundus, et neid arvestatakse aga hiljem seaduseprojektis jäid nende huvid kõrvale. Nõrkadel sotsiaalsetel gruppidel see võime puudub (pensionärid, töötud, koduperenaised). Materiaalses
Sugenes veendumus, et ühiskonnas, inimeste ühiskondlikes kooslustes samuti nagu füüsikalise mateeria sfääris ning looduses on nähtused ja protsessid omavahel põhjuslikult seotud, et igal tagajärjel on põhjus iga põhjus kutsub kõrvalekaldumatult esile tagajärje. Pidades silmas avastatud statistilisi seoseid ühiskonnaelu nähtuste ja protsesside vahel, väitis Jeremy Bentham et eeldatavasti allub kuritegevus kindlatele seaduspärasustele, mille tundmine võiks aidata seadusandjat tema töös. Tema ennustus leidis täiel määral kinnitust Quetelet` töödes. Alustanud oma statistilisi uuringuid demograafia valdkonnas (suremuse ja sündimuse statistika), tegi Quetelet õige ruttu kindlaks siin valitsevad seaduspärasused. Ta tõestas, et näilise juhuslikkuse varjus valitsevad kuritegevust kindlad seaduspärasused, mis tegelikult iseloomustavad ühiskonnaelu tervikuna. Sellepärast luges Quetelet läbikukkumisele määratuks igasugused katsed likvideerida
10. Rahvusvaheline õigus on teiste õigusharudega võrreldes eriline õigusharu. Ta reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et suhte subjetideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid; rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seadusandjat, selle norme loovad suhetest osavõtjad ise kokkulepete (lepingute, paktide, konventsioonide jm) sõlmimise teel; põhiliseks õigusallikaks on lepingud (paktid, konventsioonid) ja tavad; puudub tsentraliseeritud sunniaparaat õiguse täitmise tagamiseks. Tänapäeva demokraatlikud riigid tunnustavad rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikuks. 26
Rahvusvaheline õigus on eriline õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide vahe, mis tekivad poliitilise, majandusliku, kultuurilise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse normid on väljendatud rahvusvahelistes lepingutes, paktides. Sanktsioonid võivad olla poliitilised, majanduslikud, moraalsed. Erinevused riikide õigussüsteemidees ei anna põhjust sõjaks. Erinevuseks teistest õigusharudest: 1) Subjektid on riigid 2) Normide jaoks ei ole ühtset seadusandjat, norme loovad suhtest osavõtjad ise lepingute, konventsioonide ja muu sellise teel 3) Puudub tsentraliseeritud sunniaparaat, täitmise kindlustavad osavõtjad ise. 4) Põhilisteks õigusallikateks on lepingud ja tavad Õigusaktid Õigusnormidele peab olema antud mingi väljendusvorm, mille kaudu nad jõuavad inimeste teadvusse. Sellisteks väljendusvormideks on olnud õiguslik tava, kohtupretsedent, õigusteadlaste arvamus, leping ning normatiivne akt. Neist
pidamise õigus nt mingi grupp koguneb, lärmavad, pilluvad õllepudeleid, tulistavad, kas on üldse tegemist põhiõigusega? Ei ole, sest tegemist on rahurikkumisega. Sellele situatsioonile ei ulatu § 47. b. Konkreetselt käsitletava PÕHIÕIGUSE PIIRATAVUS. Kindlaks tuleb teha: kas konkreetne põhiõigus on piiratav? Vahet tuleb teha: o reservatsioonist tulenev piirang seadusandjat on volitatus põhiõiguse piire kehtestama tulenevalt põhiseadusest.. Nt § 31 eesti kodanikel on õigust tegelda ettevõtlusega, seadus võib sätestada selle õiguse piirangud seadusandja on vaba. Kuid mitte päris, siin tulevad põhiseaduslikkuse printsiibid mängu o seaduse negatiivsest reservatsioonist tulenev piirang põhiseadus
1) põhiseadus ei anna rahvale õigust Riigikogu liiget tagasi kutsuda. See väide on ilmselgelt paikapidamatu, sest traditsioonilise demokraatiaga riikides parlamendiliikme tagasikutsumist rahva poolt üldjuhul ei tunta. Parlamendiliikme poliitiline vastutus seisneb tema valimata jätmises järgmistel valimistel. 2) Põhiseadus ei näe ette rahvaalgatuse õigust. Rahvaalgatuse pooldajad näevad rahvaalgatuses võimalust mõjutada rahvast võõranduvat seadusandjat. Ka see väide on paikapidamatu, sest rahvale rahvaalgatuse õiguse andmine on poliitilise kokkuleppe ja otstarbekuse küsimus, mitte aga juriidiline küsimus. Rahvast võõranduva seadusandja mõjutamiseks on ka teisi võimalusi, eeskätt järjekordsed parlamendivalimised. 3) Rahvas ei saa presidenti otse valida. See on puhtpoliitiline argument. Eesti presidendi praegused volitused ei anna alust esitada mingeid juriidilisi argumente selle kasuks, et rahval peab olema presidendi valimise õigus
" Analoogilised §-d Eesti konstitutsioonis -- vt. § 11, 14, 15 -- õigus kohtulikule kaitsele. Eriti oluline on, et tagatud oleks õiguste ja vabaduste kohtulik kaitse. 20 2. riigi, selle ametiasutuste ja ametnike kohustus tegutseda konstitutsiooni ja seaduste raames. Selle põhimõtte järgi seob nii konstitutsioon kui ka seadus ka seadusandjat ennast. Näiteks näeb Hisp. konstitutsioon ette: "Kodanikud ja avalikud võimud alluvad konstitutsioonile ja muule seaduskorrale." Itaalia konstitutsioon: "Riik ja avalike asutuste ametnikud (teenistujad) kannavad kriminaal-, tsiviil- ja administratiivvastutust tegude eest, mis on toime pandud õigusi rikkudes. Nendel juhtudel pannakse tsiviilvastutus ka riigile ja avalikele asutustele." E konstitutsioon -- § 3 lg. 1; § 102; § 25. 3. kohtu sõltumatus ja erapooletus.
10. Rahvusvaheline õigus on teiste õigusharudega võrreldes eriline õigusharu. Ta reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et o suhte subjetideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid; o rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seadusandjat, selle norme loovad suhetest osavõtjad ise kokkulepete (lepingute, paktide, konventsioonide jm) sõlmimise teel; o põhiliseks õigusallikaks on lepingud (paktid, konventsioonid) ja tavad; o puudub tsentraliseeritud sunniaparaat õiguse täitmise tagamiseks. 16 Õiguse alused Tänapäeva demokraatlikud riigid tunnustavad rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu
Lobitöö on survegrupi agentide püüe mõjutada seadusloome tulemusi. Selle võtted ulatuvad otsesest pistiseandmisest kuni sõbraliku naeratuseni. Isiklik lobitöö hõlmab põhimõtteliselt 99 kolme tehnikat. Massirünnak, kus ärritatud inimhulk “karjub” seadusandja kurdiks. Katkematu nire eeldab tagasihoidlikku, kuid lakkamatut külastajate voolu nende poolt, kes üritavad seadusandjat enda poole võita (mõjutada). Deputatsioon, mis seisneb selles, et väike grupp teeb seadusandjale teatavaks oma (väide- tavalt suure ja mõjuka grupi) seisukoha. Kui survegrupp on mobiliseeritud mingi kampaania tarvis, kasutab ta tõenäoliselt kõiki kolme lähenemisviisi kombineeritult. Kui mingi grupp ei ole suutnud varasemate kampaaniate ja konsultatsioonidega
notariaalorganite ja arbitraaziorganite (majanduskohtud, kus lahendatakse vaid majandusvaidlusi) tegevust. Rahvusvaheline õigus Rahvusvaheline õigus reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnalt. Suhte subjektid on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seadusandjat, neid loovad suhetes osalejad ise. Põhiliseks õigusallikaks on lepingud (paktid, konventsioonid) ja tavad. Puudub tsentraliseeritud sunniaparaat õiguse täitmiseks. 217 EV ERAÕIGUS Eesti eraõigus kuulub süsteemi ja põhiliste instituutide poolest Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemi. Eesti eraõiguse kujundamisel on eeskujuks olnud eelkõige Saksa Liitvabariigi
Riik on kanantanu konflikti ära varastanud kurjategijad saavad küll karistada, aga kahju hüvitist ei järgne. Kuidas? - Eesmärkide prioritiseerimine; - Kes mõistab õigust täpsemalt, milline on kohtukoosseis (üks neljast variandist)? Kas me tahame selliseid lahendusi, mis on üksikjuhtumil adekvaatsemad või tahame, et materiaalõigus toimiks, nagu kellavärk? Vandekohus on seatud üles tasakaalustamaks prokuratuuri ja seadusandjat. Vandekohus legitimeerib õigusmõistmist (vandekohus nüüd ka Jaapanis, Hispaanias, Kashastanis). 12 inimese otsus on usaldusväärsem kui 1 inimese otsus rohkem vaatenurki, erinevad taustad. 12 inimese kasutamine on kulukas, kihistunud elanikkonnas vähem tuttavaid, homogeenses ühiskonnas rohkem, vandekohtunikud rohkem mõjutatavad? Kui rahaga ei saa, siis vägivalla ja poliitilise survega kuna kohtunikud üheski erakonnas ei ole, siis jääb vägivald
annaabi.ee 
