Organiseeritud kuritegevus (2)

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Kuritegevus Eestis

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke KURITEGEVUS Referaat Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku  2010 SISUKORD LÄÄNE-ViRU RAKENDUSKÕRGKOOL.......................................................................1 sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................

Sotsioloogia

17

doc

Venemaa kriminaalpoliitika referaat

maailmale on Venemaal efektiivsus ja moderniseerimine võrdsustatud kontrolliga. Tugeva riigi legitimiseerimine peab tagama seadused ja korra ning sel määral toimub ka riigi tugevdamine ja moderniseerimine. Võimule saades seadis Putin eesmärgiks taastada Vene majanduslik, poliitiline ja sõjaline võimsus ning rahva identiteeditunnetus. See on ka õnnestunud. Riik on muutunud turvalisemaks ja võimsamaks. Taas on saavutatud kontroll majanduse ja avaliku sektori üle , mis vahepeal olid organiseeritud kuritegevuse ja erasektori kätes. Hoolimata usaldamatusest riigi vastu levib rahva seas utoopiline arusaam, et hea isalik riik garanteerib heaolu kõigile kodanikele. Usutakse, et Putin suudab seda teha. Seda näitab ka võimul oleva partei ,,Ühtne Venemaa" (Putini pareti) 65% toetajaskond. Opositsioon on nõrk ja killustunud, peaaegu, et lakanud olemast ega suuda pakkuda alternatiive esitamaks väljakutseid. Samuti pole neil suurt toetajaskonda ning paljud ei julge toetust avaldada.

Sotsioloogia

34

pdf

KRIMINOLOOGIA EKSAMIKS

See on nn “legalistlik” definitsioon. n​ Miks mõnede normide rikkumisi peetakse kuriteoks aga teisi mitte? Võimalikud lähenemisviisid: 1.​ Kuritegu kui sotsiaalne kahju (nt Edwin Sutherland) 2.​ Kuritegu kui inimõiguste rikkumine (nt Herman ja Julia Schwendinger) 3.​ Sisuliselt puudub vahe hälbiva käitumise ja kuriteo vahel. Seda, millised teod saavad kuriteo staatust määratlevad need, kelle käes on võim (konfliktiteooriad) Kriminoloogia uurimisained: n​ Kuritegevus kui ühiskondlik nähtus n​ Kuritegelik käitumine ja kurjategija isiksus n​ Kuritegevuse kontroll Klassikaline koolkond Cesare Beccaria n​ Valgustamisfilosoofia mõju n​ Õiguses praktiseeritav julmus sundis teda loobuma juristi karjäärist n​ 1760 sattus vanglasse mõneks kuuks - katsus abielluda vastu oma isa tahet n​ Raamat “Kuriteost ja karistusest” ilmus anonüümselt Põhimõtted: n​ kuritegusid on parem ennetada kui karistada n​

Kriminoloogia

66

doc

Kriminoloogia konspekt

1) aitavad süstematiseerida olemasolevat informatsiooni kuritegevuse kohta ja pakuvad lähtekohti uuteks uuringuteks 2) võivad olla kuritegevuse kontrolli, vähendamise või ärahoidmise programmidele teoreetiliseks aluseks Teooriate rühmad: 1) bioloogilised 2) ühiskondlikud 3) hüpoteetilised sisemised psüühilised struktuurid 4) indiviidi kogemuse omandamine ja isiksuse kujunemise protsessiga seotud Emile Durkheim ­ üks esimesi, kes püüdis selgitada, et kuritegevus on ühiskonnas normaalne nähtus. Kuritegevuse likvideerimiseks on vaja kõik inimesed suruda täielikult ühtsete käitumisreeglite alla. See aga teeb arengu võimatuks, sest igasuguse sotsiaalse arengu eeltingimus on muutused inimeste käitumises, mis on ühesugususe korral võimatu. Rober K Merton ­ ta näitab reljeefselt, kuidas ühiskond ise, püstitades oma liikmete ette eesmärke, kuid jättes välja nende eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite

Sissejuhatus õigusteadusesse

17

doc

Hälbiva käitumise sotsioloogia (TLÜ) konspekt 2012

3. Elust põgenejate subkultuur: Taandumine ­ puudub juurdepääs legaalsetele ja illegaalsetele vahenditele ning vägivaldne vastuhakk pole võimalik alkoholi ja narkootikumide tarbimine jne. Vt ka: Steven Pinker: The surprising decline in violence. http://www.ted.com/talks/steven_pinker_on_the_myth_of_violence.html III. 3. loeng - kuritegevus Süütegu ­ seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu on Karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus, vangistus või sundlõpetamine. Väärtegu on Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Süütegude liigid: inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod; isikuvastased süüteod; poliitiliste ja

Hälbiva käitumise sotsioloogia

20

pdf

Narkokuritegude kohtupraktika ja seadusloome analüüs

turvalisusele.8 Vastavalt eelnõu seletuskirjale on just karistamatuse tunne üheks narkokuritegevuse leviku ja kerge kättesaadavuse põhjuseks. Narkokuritegevus ja narkootikumide lai levik on otseses seoses narkosõltlaste arvukusega, kes omakorda moodustavad suure osa isiku- ja varavastaste kuritegude toimepanevatest isikutest. Samuti annab narkokuritegevus suurte sularahavoogudega võimaluse organiseeritud kuritegevuse arenguks ja kasvuks.9 Lisaks on narkootikumidel otsene mõju nende tarvitajatele, peamiselt HI-viiruse ja hepatiidi kiire leviku näol; narkootikumide tarvitamine toob ühiskonnas kaasa kaudseid mõjusid, seda nii ühiskonnale, ravikulutuste tõusmisena või sotsiaalse toimetuleku vähenemisena.10 Euroopa Nõukogu 25. oktoober 2004. aasta raamotsusega kehtestati miinimumnõuded ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuse kohta. Raamotsuses jäetakse

Ühiskond

33

doc

Kriminaalpoliitika kordamine

teataval territooriumil mitmeil erinevail, kuid omavahel võrreldavail ajavahemikel. Dünaamika näitab tõusu või langust, samuti selle suhtelist püsivust teatavail ajavahemikel teatavates paikkondades. 2. kuritegevuse etioloogia ­ on kriminoloogia üks haru, mis uurib kuritegevuse põhjusi. Põhjuste uurimine ja liigitamine sõltub sellest, millisest kontseptuaalsest alusest lähtutakse. Tänapäeval ollakse kindel ühes asjas ­ kuritegevus on paratamatu ja selle täielik likvideerimine ei ole võimalik. Kriminaalpoliitika võimuses on kuritegevust üksnes tõkestada või piirata, seda kontrolli all hoida, mitte aga täielikult likvideerida. On koguni teooria (Emile Durkheim), mille kohaselt kuritegevus on mitte ainult paratamatu, vaid ka normaalne ja vajalik. Kuritegevuse põhjuste käsitlus sõltub aga sellest, kas lähtuda kriminoloogia sotsiaalsest või antropoloogilisest suunast

Õigusteadus

25

doc

Kriminoloogia loeng

Kriminoloogia ­ Jaan Ginter 2012 Registreeritud kuritegevus ei peegelda tegelikku olukorda, päriselt on see kuritegevus 2 korda suurem kui registreeritud kuritegevus. Seda seetõttu, et paljudel juhtudel puudub kannatanu või teisel juhul ei teata kannatanud kuriteost politseile. Registreeritud kuritegevuse numbril pole absoluutset tähendust, kuid teatav seos on ka latentsel kuritegevusel. Registreerimise kvaliteet võib palju muutuda, nt registratsioonisüsteemi muutuste tõttu. 1987 a. toimusid ka tegelikus elupildis palju muutusi, mis tolle aja registreeritud kuritegevuse numbrit muutsid.

Kriminoloogia

Kommentaarid (2)