Organiseeritud kuritegevus (2)

ORGANISEERITUD KURITEGEVUS
Referaat
Tallinn 2009
Igasugune võim, olenemata tema populaarsusest vajab oma ulatuse ja mõju kindlustamiseks teatuid struktuure, organisatsiooni. Seoses sellega ongi alles 20. sajandil hakatud maailmas laialdaselt rääkima uuest fenomenaalsest sotsiaalsest nähtusest ühiskonnas – organiseeritud kuritegevusest. Just sotsiaalsest, sest igasugune õiguslik määratlus nõuab selle nähtuse valamist kindlasse juriidilisse vormi, mis sobiks kokku ümbritseva kindla õigusliku keskkonnaga. Organiseeritud kuritegevuse selline defineerimine oleks aga võimatu, sest oma varjatud ja ülikiirelt muutuva olemuse tõttu ei allu ta ühelegi kindlale määratlusele ja teooriale . Küll aga on võimalik läbi kogemusliku tunnetuse , võrdluse ja analüüsi luua teoreetiline pilt nendest õigusliku regulatsiooni valdkondadest, mis eriti tundlikult reageerivad organiseeritud kuritegevuse kui sotsiaalse nähtuse levikule ühiskonnas ja annavad võimaluse negatiivse võimu kohalolekule ja mõjule positiivse otsustusprotsessi üle.( Anvelt 2002. 3).
Tooks välja kuidas on sõnastanud organiseeritud kuritegevust ÜRO, Euroopa Liidu Nõukogu, Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon ja millised on karistused Eestis ja Venemaal.
ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastase konventsiooni järgi on organiseeritud kuritegelik grupp kolmest või enamast liikmest koosnev struktuureeritud grupp, mis eksisteerib teatud perioodi vältel, sooritamaks ühe või enama antud konventsioonis sätestatud tõsise kuriteo või rikkumise, omandamaks otseselt või kaudselt rahalist või muud materiaalset tulu. (United Nation Convention of 12 December 2000 against transnational organized crime. Art 2.).
Euroopa Liidu Nõukogu võttis vastu 21. detsembril 1998 vastu ühismeetme, kuna nõukogu arvates nõudis teatavate organiseeritud kuritegevuse liikide raskus ja areng Euroopa Liidu liikmesriikide koostöö tugevdamist, eelkõige järgmiste kuritegude osas: narkokaubandus, inimkaubandus , terrorism, kunstiteostega kauplemine, rahapesu raske majanduskuritegevus, väljapressimine ning muud isiku elu, füüsilise puutumatuse või vabaduse vastased vägivallateod või isikute kollektiivsesse ohtu seadmine . Ühtlasi oli vaja vastuseks erinevatele liikmesriike ähvardavatele ohtudele ühist lähenemisviisi kuritegelike ühenduste tegevusele. Ühismeetme tähenduses on kuritegelik ühendus teatud ajavahemiku jooksul toimiv struktuuriline ühendus, millesse kuulub rohkem kui kaks inimest ning mis tegutseb kooskõlastatult, panemaks toime kuritegusid mille, eest on ette nähtud vähemalt nelja aasta pikkuse maksimummääraga vabadusekaotus või vabadust piirav julgeolekumeede või sellest rangem karistus , kusjuures need kuriteod on eesmärgiks omaette või materiaalse kasu saamise vahendiks ning kahjustavad vajaduse korral ametivõimude tegevust. ( Join Action of 21 December 1998. Art 1.).
Eesti karistusseadustik §255 (1) defineerib kuritegelikku ühendust kui kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendust, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele, kuulumise eest – karistatakse kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega. §255 sätestab, et kuritegeliku ühenduse loomine, juhtimine või sinna liikmete värbamise eest – karistatakse viie- kuni viieteistaastase vangistusega. ( KarS §255 (1) , [RT I 2007, 13, 69] ja KarS §256 ).
Vene Föderatsioonis pööratakse endiselt suuremat tähelepanu organiseeritud kuritegevusele. 1996. aasta Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi §210 näeb ette kriminaalvastutuse kuritegeliku ühenduse organiseerimise eest, vaatamata asjaolule, kas ühendus on konkreetseid kuritegusid toime pannud või mitte. Kriminaalkoodeksi §210 lg 1 sätestab, et kuritegeliku ühenduse organiseerimise eest, toime panemaks raskeid või eriti raskeid kuritegusid, ühenduse (organisatsiooni) või struktuursete osade juhtimise, organisaatorite, juhtide või muude organiseeritud gruppide esindajate liidu loomise eest, eesmärgiga välja töötada plaane ja tingimusi sooritamaks raskeid või eriti raskeid kuritegusid – karistatakse seitsme kuni viieteistkümne aastase vabaduskaotusega koos vara konfiskeerimisega või ilma selleta. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kuritegelikus ühenduses või organisaatorite, juhtide või muude organiseeritud ühenduste esindajate liidus osalemise eest – karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kümne aastani koos vara konfiskeerimisega või ilma. (Pullat 2002.7,8,9).
Eeltoodut üldistades võib öelda, et organiseeritud kuritegevuse näol on tegemist kuritegeliku ühendusega, mis koosneb rohkem kui kahest isikust, on püsiva isikustevahelise ülesannete jaotusega ning selle tegevus on suunatud raskete kuritegude toimepanemisele või ametivõimude ebaseaduslikule mõjutamisele. Kõigil kuritegelikel ühendustel on üks ühine põhijoon, nad on eelkõige orienteeritud kasumile.
Organiseeritud kuritegevus eeldab efektiivsuse ja edukuse tagamiseks organisatsiooni olemasolu ja planeerimist, eelkõige pikaajalise tegevuse puhul. Tänu pikaajalisele iseloomule ja organisatsiooni olemasolule on organiseeritud kuritegevus kuritegeliku käitumisena ainulaadne.
Organiseeritud kuritegevus viitab ohule, mis seondub hästi organiseerunud ja püsivate ühenduste poolt kuritegude toimepanemisega . organiseeritud kuritegevus põhjustab alljärgnevaid tagajärgi:

• organisatsiooniline efekt – parema tulemuse nimel adekvaatne ülesannete ning õiguste/kohustuste jagamine; eesmärkide saavutamine tänu koordineeritud tegevusele,
  
• kaitse efekt – seisneb kuriteo sooritajate paremas kaitsmises avastamise ja õigusmõistmise eest,
  
• demoraliseeriv efekt – kuritegelike ühenduste liikmete käitumise suurem mõjutamine ühelt poolt ja kuritegeliku eluviisi propageerimine õiguskuulekate ühiskonnaliikmete seas teiselt poolt,
  
• korruptsiooni efekt – seisneb avaliku sektori töötajate ja majandusringkondade esindajate kaasamises seaduserikkumisele.
  

Organiseeritud kuritegevuse edu sõltub sellistest teguritest nagu hirmutamine , füüsiline vägivald ja korruptsioon.
Organiseeritud kuritegevuse leviala võib eristada järgnevalt: lokaalne tasand, riiklik tasand ja rahvusvaheline tasand, kusjuures vajadusel ka interkontinentaalne tasand.
Kuritegevuse üheks peamiseks põhjuseks on ühiskonna kihistumine ja tööpuuduse kasv. Kuritegevusest on saanud paljudele lihtsaim elatise hankimise vahend. Ühiskonna jätkuv kihistumine loob soodsa pinna uute liikmete värbamiseks. Nii on see ka Eestis - kõrgeima tööpuudusega Ida-Virumaa paistab silma ka kõrge kuritegevuse poolest. Kirde-Eesti kohtud mõistavad vabaduskaotusliku karistuse 30%-le kohtualustest. 2000 aasta kohtustatistika kinnitab, et enamik vabariigis süüdimõistetuist on kuni 24-aastased töötud noored mehed. (Pullat 2002, 16).
Organiseeritud kuritegevus Eestis.
Üleminek sotsialistlikult käsumajanduselt demokraatlikku ühiskonda osutus Eestis, nagu enamikes postsovjetlikes riikides, valuliseks ning on muutnud inimarengu probleemseks. Ühiskondliku formatsiooni muutus tõi paratamatult kaasa elatustaseme languse. Vastupidiselt oodatule tekkis paljudel inimestel raskusi igapäevase toimetulekuga. Võimendusid uued sotsiaalsed probleemid – sotsiaalne stress , töötus, vaesus , prostitutsioon ja narkomaania , kasvas kuritegevus.
Kirjeldades organiseeritud kuritegevuse kujunemist Eestis ei saa mööda minna organiseeritud kuritegevusest Venemaal. Kuna organiseeritud kuritegevus ei eksisteeri tänapäeval suletud ruumis, vastupidi, selle nähtusega puutub kokku kogu maailm. Samuti on Eesti olnud puhverriigiks Venemaa ja Euroopa vahel. NSV Liidu lagunemine lõi soodsa pinnase organiseeritud kuritegevuse arengul, kuna lakkasid olemast endised jõustruktuurid (nt KGB, GRU). Paljud riiklikud struktuurid väljusid keskse juhtimise alt ning ei suutnud täita oma funktsioone.
Eesti allilma moodustasid valdavalt kaheksakümnendate aastate lõpus Venemaa tööstuspiirkondadest ja Kaukaasiast sisserännanud. Eesti eripäraks oli ettevõtluse kiirem areng võrreldes NSV Liidu teiste piirkondadega, kindlasti geograafiline asend kui värav Euroopasse. Esimesena jõudis Eestisse 10-12 liikmeline grupp Permist. Järgmisena jõudis Eestisse Solikamski grupp, Kemerovo grupp ja Kaasani grupp.
Lisaks eeltoodutele tekkisid 1989. aastal Eestisse Krasnodari, Novosibirski, ingušši, tšetšeeni, armeenlaste, grusiinlaste ja aserbaidžaanlaste grupeeringud. Saha -Loolt pärit eestlastest kurjategijad moodustasid nn Linnuvabriku grupeeringu.
Eesti organiseeritud kuritegevuse kronoloogia võib jaotada kolme etappi: väljapressimise periood ehk nn „katusepakkumine“ 90-ndate alguses ehk kujunemise periood, metalliäri periood 1992. aastast ehk kapitali kogumise periood ja majanduskuritegevuse periood alates 1995. aastast.
Eesti organiseeritud kuritegevuses eristatakse kahte arengusuunda, nn konservatiivset ehk vene ja nn progressiivset ehk euroopa suunda. Esimesele on omane vägivaldsus, sellega võib seostada eelkõige venekeelseid grupeeringuid, nn progressiivse suuna moodustavad eestlased, kellel on suurem rahvusvahelise suhtlemise kogemus. Eesti organiseeritud kuritegevus ei ole võrreldav oma haardelt Lätiga, rääkimata Venemaast. Teatavasti sõltub endise NSV Liidu või sotsialismileeri kuulunud riikide organiseeritud kuritegevus suurel määral Vene organiseeritud kuritegevusest, mida ei saavat väita Eesti kohta. Eestis asuvad vaid sealse kuritegeliku maailma ladvikuga hästi läbisaavad isikud. Kindlast aitas Vene organiseeritud kuritegevuse mõju vähendamisele Eestis kaasa Vene vägede lahkumine 1994. aastal.
Eesti organiseeritud kuritegevuses eristatakse kahte arengusuunda, nn konservatiivset ehk vene ja nn progressiivset ehk euroopa suunda. Esimesele on omane vägivaldsus, sellega võib seostada eelkõige venekeelseid grupeeringuid, nn progressiivse suuna moodustavad eestlased, kellel on suurem rahvusvahelise suhtlemise kogemus. Hinnangluiselt kujunes Eestis organiseeritud kuritegevus välja üheksakümnendate keskpaigaks. (Pullat 2002, 24).
7-9 aastat tagasi Eestis tegutsenud kümnekonnast grupeeringust on enamik lagunenud. Paljud on likvideeritud tänu politsei efektiivsele tööle, osad omavaheliste arveteklaarimise käigus kui ka ümberformeerumise läbi. Enam ei ole Kaasani, Krasnodari, Permi , Solikamski ja Linnuvabriku grupeeringuid. Väidetavalt tegelevad endised allilmaliidrid edasi koos oma lähimate abilistega. Tänaseks on tänu tõhusale piirikontrollile ja viisarežiimile katkenud ka kurjategijate sissevool Venemaalt.
Eesti õiguskaitseorganid on kaardistanud organiseeritud kuritegevusega seotud grupeeringud. Arusaadavalt ei ole organiseeritud kuritegevust võimalik täielikult likvideerida , seda on vaid võimalik piirata ja kontrollida. Käesoleval ajal iseloomustab Eesti organiseeritud kuritegevust akumulatsiooni ja stabilisatsiooni protsess. Grupeeringud on jaotanud omavahel tegevusvaldkonnad ja mõjupiirkonnad. Organiseeritud kuritegevus on teinud kvalitatiivse pöörde isikuvastaselt kuritegevuselt majanduskuritegevuse suunas. Kuritegelikud autoriteedid olid jõudnud arusaamisele, et mitte mingi teine kuriteo liik ei tooda sellist kasumit kui seda on majanduskuritegevus, samas tõdesid ka varimajanduse äritegelased, et oma tegevuse hoogustamisel on neile vajalik nende huvide ja hüvede kaitse, mida aga nende seadusevastasest tegevusest tulenevalt ei saa pakkuda neile avalik võim. Sellise dramaatilise protsessi tulemuseks oli varimajanduse kõrvale varivõimu tekkimine, mis täitis küll paljusid avalikule võimule omaseid funktsioone, kuid tema tegutsemise aluseks olid normaalsele ühiskonnale loomuvastased põhimõtted ja tavanormid.(Anvelt 2002. 9).
Eesti allilma tülisid lahendab kurjategijate ühiskassa, kuhu viimased igakuiselt oma ebaseaduslikelt tuludelt maksu maksavad, saades selle eest „õiguse“ Eesti kriminaalses maailmas probleemideta toimetada. Ühiskassa koguneb vastavat vajadusele ja lahendab kriminaalses maailmas kurjategijate vahel tekkinud tülisid ning määrab grupeeringute vahel kuritegelikud sissetulekuallikad. Ühiskassas võib erinevatel hinnangutel olla maksimaalselt kuni 100 miljonit krooni. Ühiskassa on läbi varifirmade rahastanud näiteks Tallinna Vangla sateliittelevisiooni installeerimise. Kaitsepolitseinik Aleksei Dresseni hinnangul kontrollib ühiskassa Eestis autovargaid, prostitutsiooni, narkoäri, hasartmänguäri, rahapesu, inimsmugeldamist ja varavastaste kuritegude taomepanijaid. Samuti ei saa tema hinnangul ühiskassa liikmetele tihtipeale inkrimineerida teatud kuritegude sooritamist, kuna tänu hierarhilisele struktuurile on juhtimist keeruline tõestada. Väidetavale ei kontrolli ühiskassa Eestit läbivat narkotransiiti ja riigi läänepiiri, mida aga ei saa öelda idapiiri kohta. Samuti ei arvestavat ühiskassaga muud rahvusvahelised kuritegelikud organisatsioonid ning mõned Kirde-Eesti pika vanglastaažiga kuritegelikud autoriteedid.
Eesti allilm internatsionaliseerub, tänaseks on tähelepanu pööratud eelkõige majandus- ja narkokuritegevusele. Keskkriminaalpolitsei sõnul loobuvad organiseeritud kurjategijad peagi traditsioonilisest tegevusest ja üritavad mõjutada ebaseaduslike tehingute läbisurumiseks linnades ja valdades võimulolijaid. Kohaliku omavalitsuse tasandit peetakse õigusega traditsiooniliselt korruptsioonialtimaks kui riigitasandit. Samas on arusaadav, et allilma surve kohalikule võimule on tugevam, kuna selle pädevus on otsuste tegemine konkreetses kohaliku elu küsimuses.
Andres Anvelti sõnul Riigikogu otsustusprotsessi organiseeritud kuritegevus mõjutada ei suuda, selleks ühiskassal ja sündikaatidel raha ei jätku. Ühtlasi leiab Anvelt, et organiseeritud kuritegevus hakkab üha rohkem keelatuid tehinguid vahendama – suhtekorraldus on organiseeritud kuritegevuse tulevik. Siiski ei tähenda see, et tulevikus on seadusandjat puudutavad negatiivsed arengud välistatud. (Pullat 2002, 27).
Organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus.
Organiseeritud kuritegevuse kasv korrumpeerib ja ohustab valitsust, rahvuslikku ja rahvusvahelist julgeolekut ning seaduslikkust. See seab politsei ette uuesd ja kõrgendatud nõudmised, mida saab täita koolituse ning ulatusliku rahvusvahelise koostöö abil. Läänemeremaade riigipead tõdesid nn. Visby kohtumisel 1996. aasta mais, et koostöös Euroopa Liidu liikmesriikide ja teiste Euroopa riikidega on vaja asuda ühiselt võitlema organiseeritud kuritegevusega. Läänemeremade nõukogusse kuulub 11 riiki – Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Island, Läti, Leedu, Norra, Poola, Venemaa, Rootsi ning Euroopa Komisjon. Ühtlasi lepiti kokku, et luuakse Läänemeremaade organiseeritud kuritegevuse vastane töörühm ( Task -Force on Organized Crime in the Baltic Sea Region ). Töörühm loodi 13. juunil 1996. aastal Stockholmis. Töörühma kohtumisel 1996. aasta sügisel määrati kindlaks selle eesmärgid:

• uimastivastane võitlus, illegaalse migratsiooni ja autovaraste tõkestamine, tulirelvade ja radioaktiivsete materjalide salakaubanduse tõkestamine, aktsiisikaupade smugeldamise vastane võitlus, rahapesu, maksevahendite võltsimine ning isikuvastaste kuritegude toimepanemise tõkestamine;
  
• regiooni õiguskaitseorganite vahelise koostöö süvendamine;
  
• riikidevahelise infovahetuse parandamine õiguskaitseorganitele huvipakkuvate isikute osas;
  
• sideohvitseride süsteemi loomine;
  
• piiriületamise Euroopa Liidu ja Schengeni nõuetega kooskõlla viimine ;
  
• tähelepanu pööramine eetikanormide täitmisele õiguskaitseorganisatsioonides ning täiendkoolitusele.
  

Vaatamata probleemi keerukusele on Eesti õiguskaitseorganid võitluses organiseeritud kuritegevusega olnud siiski suhteliselt edukad . Mitmed kuritegelikud grupeeringud on likvideeritud, paljud nende liikmed riigist välja saadetud ja paljudele mõistetud pikaajalised vanglakaristused. Sellele on kindlalt kaasa aidanud Eesti ühiskonna tõrjuv suhtumine organiseeritud kuritegevusse, mistõttu paljud kurjategijad on siirdunud välisriikidesse, kus nende edasine kuritegelik tegevus kahjustab Eesti rahvusvahelist mainet. Eestis on olemas organiseeritud kuritegevust soodustavad sotsiaalsed tegurid. Eesti on endiselt üheks aknaks Euroopasse ja arvestatav transiitkoridor Venemaale, mida tuleb organiseeritud kuritegevusega võitlejatel silmas pidada. Täienenud seadusandlus ja õiguskaitseorganite professionaalsuse tõus on küll aidanud organiseeritud kuritegevust ohjeldada, ent siiski on vaja pöörata suuremat tähelepanu ka sotsiaalpoliitikale, takistamaks marginaalkihtide kujunemist ja suurenemist, mis ohustab ühiskonna stabiilsust. Organiseeritud kuritegevust ja selle toitepinnast saab ja tuleb vähendada sotsiaalpoliitiliste meetmete ning ühiskonnaelu aruka korraldamisega.
Kasutatud materjalid:

Justiitsministeerium . 2009 „Kuritegevus Eestis 2008“, Tallinn.

Andres Anvelt. 2002 „Organiseeritud kuritegevus“, Sisekaitseakadeemia kirjastus.

Risto Pullat. 2002 „Organiseeritud kuritegevus. Levik taasiseseisvunud Eestis ja naaberriikides“, Sisekaitseakadeemia kirjastus.

Karistusseadustik (RT I 2001, 61, 364).

V.Jarotškin. 1995 „Oрганизованная преступность. Oткуда исходит угроза“, Moskva .

Kirjastus Piter 2002. „Oрганизованная преступность. Законодательные, уголовно- процессуальные, криминалистические аспекты“.