Barokkmuusika ülevaade (0)

Barokkmuusika
Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikažanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18. ja 19. sajandi vahetusel. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika . Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikas eksisteerisid kõrvuti nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia , eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. 16. sajandi püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus.
Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott ) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio , kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo – katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt.
Kujunesid välja 3 armastatumat muusikastiili: 1) Vana ehk kiriklik stiil jätkas vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. 2) Kammerstiil hõlmas soloaariaid ja duette, teosed soolo ja väikestele ansamblitele, intiimne väljenduslaad. 3) Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem. Iseloomult tundeline, kirglik väljenduslaad. Barokkmuusika oli rikas muusikažanrite poolest. Vokaalmuusika žanrid olid missa , passioon , oratoorium , kantaat, motett . Instrumentaalmuusika žanrid olid tantsusüit, concerto grosso , süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad. Lavateostest oli ooper . Passioon on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioonide teemaks oli Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädal. Tuntumaid passioone on Bach "Matteuse passioon" ja "Johannese passioon". Heinrich Schütž passioonid Matteuse, Luuka ja Johannese järgi. Oratoorium on suur kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Sarnaneb ooperiga, kuid dramaatiline sisu antakse edasi muusikaliste vahenditega, ilma lavastuseta. Siin ei kasutata lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium tekkis 1600 Roomas. Kuulsamad oratooriumid: Giacomo Carissimi „Jefta“; G.F.Händel „Messias“, „ Saul “. Kantaat on mitmeosaline vokaalteos, mis võib olla loodud ka üksnes solistile või hoopis koorile, solistidele ja orkestrile. Viimasel juhul sarnaneb ta oratooriumile. Tavaliselt puudub arenev süžee. Iseloomulik on ühe tunde või meeleolu domineerimine kogu teose kestel. Temaatika on erinev ja neid on nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Concerto grosso on teos solistide grupile ja orkestrile, kus suurem grupp toetab väiksemat lõiguti. Tähtsamad heliloojad : A.Corelli ja Bach. Süit - instrumentaalpalade tsükkel, mis kujutab endast erinevate karakteritega tantsude järgnevust. Süidi tähtsamad tantsud: 1) allamande – 4-osalises taktis rahulik saksa sammtants 2) courante – 3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants 3) sarabande – aeglases 3-osalises taktis pidulik hispaania tants 4) gigue – šoti hüppetants, süidi kiirem osa 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Fuuga on barokiajastu tähtsaim muusikavorm. Saab alguse kirikumuusikast Fuuga on mitmehäälne vokaal - või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse. Fuuga algab ekspositsiooniga, kus tutvustatakse teemat põhihelistikus (dux - juhthääl). Järgnevalt kõlab sama teema kvindi võrra kõrgemalt või kvindi võrra madalamalt (comes – saatehääl). Järgneb töötlus, kus teema arendamine ja muutmine, varieerimine. Teose kõrgpunktiks on kulminatsioon . Lõpuosa – repriis , kus teema esitatatkse algkujul. Tähtsaimad heliloojad: Bach, Händel. Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga. Ooper – muusikaline lavateos , milles esitatakse kogu tekst lauldes. Laulu saadab intstrumentaalmuusika. Kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiiv ja aaria. Ooperid : Beethooven „ Fidelio “, Debussy „Bellias ja Melisande“ Monteverdi „Orpheus“ Jacopo Peri „Euridice“ Cherubini „ Medeia “.
Barokkmuusika Prantsusmaal: Prantsuse barokkmuusika teosed pärinevad peamiselt hilisbarokist, 18.saj algusest.Muusika väljenduslaad erines oluliselt Itaalia omast: laulev meloodia, prantsuskeelne laul. Žanrid: õukonnaballett, ballettkomöödia, lüüriline tragöödia, ooper, ballettooper, avamäng, prantsuskeelne teatri deklamatsioon, vaimulik kontsert , karakterpalad. Tuntumad teosed: *Jean- Baptiste Lully „ Amori ja Bacchuse pidustused“, „Theseus“, „Alkestis“, „Roland“; *Henri Du Mont; * Marc -Antoine Charpentier „Te Deum“. Barokkmuusika Saksamaal: religioosne, valdavalt vaimulik muusika. Madalmaade vokaalpolüfooniline meeleolu. Žanrid: ooper, soololaul , passioon, kirikukantaat, polüfoonilised vormid, fuuga, kontsert, oratoorium. Tuntumad teosed: *Heinrich Schütz „Taaveti psalmid“, „Musikalische Exequien“; *Johann Hermann Schein „Opella nova; *Samuel Scheidt „Tabulatura nova“. Barokkmuusika Inglismaal: Tunti hästi Itaalia muusikat. Muusikas segunesid prantsuse ja itaalia eeskujud inglise vana muusikatraditsiooniga. Žanrid: ooper, semiooper , anthem, draamaetendused, oodid. Tuntumad teosed: * Henry Purcell „Kuningas Artur“, „Haldjakuninganna“, „Dido ja Aeneas “; *G.F.Händel; *G.P. Telemann ; *Valentin Meder „Kindlameelne Argenia“.
Barokkmuusika ühed kuulsamad heliloojad olid G.F. Händel ja J.S. Bach. Georg Friedrich Händel’it ( 1685 - 1759) peetakse üheks suurimaks inglise heliloojaks, sest Inglismaa periood oli tema loomingus väga produktiivne . Händelist sai Inglismaa kodanik ning ta jäi sinna elu lõpuni. Ta suri pimedana. Händeli teosed on värsked, hingestatud, emotsionaalselt mitmekesised ja sageli tantsulised. Händeli puhul hämmastas tema komponeerimiskiirus, mistõttu peetakse teda oma ajastu tootlikumaks heliloojaks, kelle teoseid armastati nii omal ajal kui ka tänapäeval.
Händeli loomingusse kuuluvad nii lava-, instrumentaal- kui kooriteosed . Kuulsaim oratoorium "Messias". Ta on kirjutanud 20 kontserti orelile, 18 concerto grossot, orkestrisüidid (Veemuusika, Tulevärgimuusika), üle 20 trio-sonaadi, sonaate flöödile, oboele, viiulile ja umbes sama palju klavessiinisüidi. Johann Sebastian Bach (1685-1750) oli Saksa helilooja ja organist. Tema looming on justkui piiritähis vana ja uue muusika vahel. Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta armastass fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele . Bach ei loonud ühtegi ooperit, mis on barokkheliloojate seas erandlik . Ta oli üks esimesi, kes kasutas uut, tempereeritud häälestust Bach on kokku kirjutanud üle 1000 teose. Märkimisväärne on Johann Sebastian Bachi looming kirikumuusika valdkonnas. Tema orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi. Concerto grosso " Brandenburgi kontserdid", orelifuugad: "Hästi tempereeritud klaver" I ja II ning " Fuugakunst", kooriteosed: Johannese passioon, Matteuse passioon ja Missa h- moll .