Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Barokiajastu instrumentaalmuusika (0)

1 Hindamata
Punktid

Barokiajastu instrumentaalmuusika


17. saj. popul . pill – viiul . Cremona linna viiulimeistrid: Amati , Stradivari, Quanneri.
Barokktrio – ansamblikoosseis, mis koosnes:
  • Kahest harmooniapillist, mis improviseerisid bassnootidele saateakorde. Klavessiin , orel , lauto , viiul
  • Basso continuo – katkematu bassihääl, saadab meloodiat ja sellele on ehitatud harmooniaakordid ( generaalbass → sellest tuleb ka teadmine, et barokiajastut kutsuti generaalbassi ajastuks). Tšello , viola da gamba , fagott, violiin.
    • Itaalia omaaegne kuulsaim orkestrijuht – Arcagelo Corelli
    • Barokktrio oli aluseks suurematele ansamblitele + Itaalias tüüpilistele orkestrikoosseisudele
    • Neljahäälse itaalia orkestri teke
    Corelli pani aluse ka sonaadi ülesehitusele!
    Sonaat
  • Kirikusonaat (triosonaat) – 4 osa, aegl-kiire-aegl-kiire
  • Kammersonaat – alguses aeglane sissejuhatus, järgnevad tantsulised osad, 2-3 osa
    Kandis ette barokktrio.
    Kesk- Euroopa väljapaistvaim viiuldaja – H. I. F. Biber ( olemuselt oma ajastust ees)
    Sonaadi paralleelvorm – kontsert
  • Mitmekooriline kontsert – barokktrio vs. orkester /suurem koosseis. 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma. Nt Baci III Brandenburgi kontsert.
  • Concerto grosso – barokktriole liidetud suurem koosseis. Väiksem ja suurem koosseis täiendavad üksteist.
    Žanri looja: A. Corelli
    Tähtsamad heliloojad: G. Fr. Handel , A. Corelli (on kirjut . ühesuguse ülesehitusega teoseid → conceto grosso kõik teosed keelpillikoosseisudele, alguses sissejuhatav osa, osade arv määratlemata , leidub rahvuslikke viisikäände.), J. S. Bach (, k-aegl-k, mollilik. Brandenburgi kontserdid)
  • Soolokontsert – orkester vs 1 või 2 solisti. Soolopillina viiul või oboe. 3 osaline (k-aegl-k).
    Kuulsaim looja/kujundaja: A. Vivaldi
    - veneetslane
    - viiuliõpetaja → orkestrijuht → muusika - direktor → oma õpilastest imeline orkester
    - 450 soolokontserdit
    - „Aastaajad“ (4 osa, mis omakorda jaotuvad 3’ks alaosaks)
    - kirjutas ka oopereid, kantaate, oratooriumeid ning kirikumuusikat, c.g’sid
    - eeskujuks paljudele 18. saj. I poole heliloojatele ja vanaklassikalisele orkestrimuusikale.
    - poognatehnika arendaja (!)
    - Veneetsia koolkond
    - kirjutas teosed kõikides barokkajastu žanrites (!)
    Süit
    Süit – tsükliline instrumentaalmuusika žanr , kus on läbiv ühtne teema/mõte. Osad on erinevate karakteritega.
    - Ühtne teema – tants
    - Sai alguse renessanssiajastust
    - Võib kirjutada erinevatele pillidele & pillikoosseisudele (lauto, klavessiin, klavikord jne – kõikidele pillidele, mida heaks arvati)
    J. J. Froberger – andis süidile konkreetse ülesehituse (barokiajastu tantsusüit)
  • Allemande – rahulik saksa sammtants
  • Courante – kiire prantsuse hüppetants
  • Sarabande – pidulik hispaania tants
  • Gigue – šoti hüppetants
    Hiljem lisandusid 3. ja 4. osa vahele tantsulise iseloomuga osad ( menuett , gavott vms)
    Lisandus ka sissejuhatus e prelüüd - OVERTURE
    Itaalia süit – partita
    - Populaarseks muutus klahvpillisonaadia (juhtfiguur - Bach)
    - Lisaks pillisüitidele lisanduvad ka orkestrisüidid (tsükliline, soolopilli asemel orkester)
    - Süiti saab läbi muude muusikažanrite kasutada, annab heliloojale palju vabadust (lubab kõike).
    - Süidilaadsed teosed – DIVERTISMENT → W.A. Mozart
    - Ülikuulsaks sai RAPSOODIA – vabavormiline teos, mis tavaliselt põhineb rahvaviisidel, 1-osaline → Franz Liszt (Ungari rapsoodia)
    Klaviirmuusika
    Klaviirmuusikale pani aluse itaallane Girolamo Frescobaldi .
    - Erinevatele klahvpillidele kirjutatud muusikal ( erandiks kontsertorelile kirjut. muusika )
    - Iseloomulikud jooned: vaba tempo, fantaasia- ja väljendusrikkus, värvikus.
    Prantsusmaal
    (Jean Bapiste Lully – esimene suur orkestri – ja teatrijuht)
    Esimene suur meister – Jaques Champion de Chambonnieres. Pani aluse ka prantsuse klavessiinisüidile ( kirev tsükkel tantsudest + karakterpalad)
    Kujunes rikkalike kaunistustega mängutehnika.
    Tuntuim looja – Francois Couperini.
    Avaldas klavessiinimängu õpiku ja neli köidet 27 süidiga („ Unistaja “, „Salapärane“ jne)
    Tema loomingut on nimetatud prantsuse loomingu kokkuvõtteks.
    Prantsuse muusika suurkuju - Jean Philippe Rameau.
    Lõi palju klavessiinimuusikat, kuid ei ületanud Couperinit.
    Muusikateoreetik – rajas klassikalise õpetuse harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast → klassitsistliku muusikastiili alus.
    Inglismaal
    Henry Purcell lõi muude teoste kõrvale ka kammer- ja klavessiinimuusikat. Soololaulude saateks basso continuo. Kirevad, lihtsalt meloodiad.
    Saksamaa
    J. H. Schein – kirjutas instrumentaalsüite. Esimesed kammerliku koosseisuga kontserdid 1-2 lauljale, 1-2 meloodiapillile + basso continuo.
    S. Scheidt – üks oma aja väljapaistvamaid klaviirimuusika loojaid.
    H. Schütz – avaldas vaimulike tekstidega kontserte 1-3 lauljale väikse ansambli saatel.

    FUUGA
    Tähtsaim polüfoonilise muusika vorm.
    Selge karakteriga meeldejääv meloodialõik. Algul ühehäälne → hiljem lisanduvad järgmised hääled järjestikku teemale .
    Teemal kaks kuju: 1) algkuju 2) vastus. Kõlavad korrapäraselt vaheldumisi . Fuuga isel. Osa!
  • Barokiajastu instrumentaalmuusika #1 Barokiajastu instrumentaalmuusika #2 Barokiajastu instrumentaalmuusika #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Robert Arukask Õppematerjali autor
    11. klassi muusikaajalugu.

    Teemad: barokktrio, sonaat, kontsert (mitmekooriline kontsert, concerto grosso, soolokontsert), süit, klaviirmuusika prantsusmaal, saksamaal ja inglismaal, fuuga.

    Tuntumad heliloojad ja nende lühike iseloomustus: (Arcagelo Corelli, H. I. F. Biber, A. Vivaldi, J. J. Froberger, G. Frescobaldi, J. G. de Chambonnieres, F. Couperini, J. P. Rameau, H. Purcell, J. H. Schein, jt.)

    Sarnased õppematerjalid

    Barokkajastu instrumentaalmuusika Itaalias
    3
    doc

    Barokkajastu instrumentaalmuusika Itaalias

    · Orkestrisüit o Tähtis on majesteetlik avamäng ­ overture o Olenevalt sajandist on orkestri koosseis erinev o Heliloojad: J.S.Bach (säilinud on 4) G.F.Händel (3 tükki, tulevärgimuusika) o Romantikud kirjutasid neid raamatute põhjal ,,Ameeriklane Pariisis" ,,Carmen" · Süidilaadsed teosed: o Divertisment ­ meelelahutuslik muusika. Mozardi esimesed teosed. o Rapsoodia ­ ühe maa rahvalaulude kogum. · Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Fuugal on kolm osa: 1. Ekspositsioon ­ tutvustatakse teemat 2. Töötlus ­ arendatakse teemat 3. Repriis ­ kordus, teema alghelistikus

    Muusikaajalugu
    Barokiajastu instrumentaalmuusika
    14
    pdf

    Barokiajastu instrumentaalmuusika

    Barokiajastu instrumentaalmuusika    17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks ​ viiuli  esilekerkimine ansabli­ ja soolipillina​ .   Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa ​ viiulimeistrite koolkonnaga  Cremonas​ . Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus, sealse  meister ​ Nicolo Amati​  ning tema õpilased ​ Andrea Guarnieri​  ja  Antonio Stradivardi​ .    → ​ Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused oli ​ Claudio  Monteverdi​

    Muusikalugu
    Barokk ja klassitsism
    11
    doc

    Barokk ja klassitsism

    1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli. Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased Instrumentaalmuusika, tähtsamad instrumentaalvormid 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esile kerkimine ansambli ja soolopillina. Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas.

    Muusika
    BAROKK-16 SAJ-18SAJ I POOL
    10
    pdf

    BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL)

    BAROKK​ ​(16.SAJ-18SAJ​ ​I​ ​POOL) 1660-1750 Barokk​ ​-​ ​ebatavaline,​ ​kirg,​ ​ülepaisutatud,​ ​liialdav. Eu​ ​riikides​ ​valitses​ ​monarhia,​ ​seega​ ​absolutism.​ ​Kodusõjad:30​ ​a'ne​ ​sõda​ ​(1618-1648). Baroki​ ​sünnimaa​ ​oli​ ​Itaalia,​ ​keskus​ ​Rooma​ ​(paavst​ ​oli​ ​seal).​ ​Tähelepanu​ ​oli​ ​emotsioonidel​ ​ja tunnetel.​ ​Barokk​ ​oli​ ​väliselt​ ​toretsev​ ​ja​ ​elu​ ​nautiv.​ ​Polnud​ ​ühtlane​ ​ja​ ​üleeuropaline​ ​stiil, omane​ ​maadele,​ ​milles​ ​valitses​ ​katolik​ ​kirik​ ​(Itaalia,​ ​Hispaania,​ ​MM-de​ ​lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika​ ​üldiseloomustus​ ​ja​ ​vokaalmuusika Muusikaline​ ​barokkstiil​ ​on​ ​pärit​ ​Ülem-Itaaliast,​ ​enamik​ ​selle​ ​ajastu​ ​muusikažanre. Barokiajastule​ ​iseloo

    Muusika ajalugu
    Barokk
    10
    pdf

    Barokk

    BAROKK​ ​(16.SAJ-18SAJ​ ​I​ ​POOL) 1660-1750 Barokk​ ​-​ ​ebatavaline,​ ​kirg,​ ​ülepaisutatud,​ ​liialdav. Eu​ ​riikides​ ​valitses​ ​monarhia,​ ​seega​ ​absolutism.​ ​Kodusõjad:30​ ​a'ne​ ​sõda​ ​(1618-1648). Baroki​ ​sünnimaa​ ​oli​ ​Itaalia,​ ​keskus​ ​Rooma​ ​(paavst​ ​oli​ ​seal).​ ​Tähelepanu​ ​oli​ ​emotsioonidel​ ​ja tunnetel.​ ​Barokk​ ​oli​ ​väliselt​ ​toretsev​ ​ja​ ​elu​ ​nautiv.​ ​Polnud​ ​ühtlane​ ​ja​ ​üleeuropaline​ ​stiil, omane​ ​maadele,​ ​milles​ ​valitses​ ​katolik​ ​kirik​ ​(Itaalia,​ ​Hispaania,​ ​MM-de​ ​lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika​ ​üldiseloomustus​ ​ja​ ​vokaalmuusika Muusikaline​ ​barokkstiil​ ​on​ ​pärit​ ​Ülem-Itaaliast,​ ​enamik​ ​selle​ ​ajastu​ ​muusikažanre. Barokiajastule​ ​iseloo

    Muusika
    Barokk
    10
    doc

    Barokk

    Barokk (1600-1750 aastal) 18. sajandil saab see pilkenimeks tänu J.J Rousseau´le. Tsitaat "Baroklik muusika on selline ..." 1600-sünnib ka ooper. 1750-sureb J.S.Bach Portugali keelest sõna Barocco-tähendab lopergust pärli. 17.saj- vastandite, kontrastide ajastu. 1618-1640 -30 aastane sõda Põhja protestantliku ja Lõuna katoliku vahel. Tänapäeval jagatakse barkokki: Toretsev -Itaalias, paljude kaunistustega. Realistlik Intellektuaalne Iseloomulikud jooned: Ebakorrapärasus Kontrastid (subito-äkki, forte- ,piano- ) ülepaisutatud stiil

    Muusikaajalugu
    Barokkmuusika
    6
    doc

    Barokkmuusika

    Kordamisküsimused baroki tööks BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k "lopergune pärl"), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. (Tunded & kirg) 2) Kolme barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. · vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul

    Muusika ajalugu
    Muusikaajalugu 11-klass
    6
    doc

    Muusikaajalugu 11. klass

    ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne Muusikastiili nimetusena võeti sõna barokk kasutusele 19. sajandil. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 16001750. Täpsemalt saab barokkmuusikat jaotada kolmeks perioodiks: · varane periood 15801630 · keskmine periood 16301680 · hiline periood 16801740 Ühtset barokkstiili muusikas pole, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokkmuusika oli õukonnakeskne ­ õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamisobjektiks ­ arenes kontsertstiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusika ja kunsti eesmärgiks oli rõõmu valmistada, kutsuda esile erinevaid tundeliigutusi. Barokkmuusikat iseloomustab rõõmsameelsus, rikkalikkus, pingelisus, liialdused, teatraalsus, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monoodia, pateetika, kunstide süntees.

    Muusikaajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun