Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Saksa rahvamuusika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

SAKSAMAA RAHVAMUUSIKA AJALOOST
12. - 13. sajandi Saksamaal olid väga levinud rüütel- laulikud (trubaduurid, truväärid, singerid, sangarid), kes esinesid õukondades ning laulsid armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest
RENESSANSIAJASTU MUUSIKA (14.-16. saj)
Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel . Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Martin Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi.
BAROKKMUUSIKA (16. saj. lõpust 18.saj. keskpaigani) Orlandus Lassus oli esimese põlvkonna saksa barokkheliloojate õpetajaks
  • Samuel Scheidt (1587-1654)
  • Johann Hermann Schein (1586-1630)
  • Heinrich Schütz (1585-1672)
Saksa rahvamuusika #1 Saksa rahvamuusika #2 Saksa rahvamuusika #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tanelsiitmaa Õppematerjali autor
saksa rahvamuusika ajaloost

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

RIIGIHÜMNID

HISPAANIA RIIGIHÜMN Marcha Real ('kuninglik marss') on Hispaania riigihümn. See on üks väheseid riigihümne, millel pole sõnu. Hispaania riigihümn on üks vanemaid Euroopas. Selle päritolu pole teada. Esimest korda mainiti seda 1761. aastast pärinevas dokumendis Libro de Ordenanza de los toques militares de la Infantería Española ('Hispaania jalaväe fanfaarisignaalide määrustik'). Seda nimetati "Marcha Granadera" ('Grenaderide marss'), kuid autorit ei mainitud, sest see polnud juba siis teada. Dokumendis oli ära toodud partituur. Ammust ajast läksid kuninga grenaderid selle hümni saatel võitlusse ja defileerisid kuningliku perekonna ees. Kirjanik Hugo Kehrer väidab, et teose komponeeris Preisimaa kuningas Friedrich Suur, kuigi selle väite kasuks puuduvad tõendid. Mõned ajaloolased, sealhulgas isa Otaño, rõhutavad selle marsi ühisjooni mõningate Carlos I või Felipe II aegsete sõjaväekäiguviisidega, lähtudes hüpoteesist, et Alfonso X Targa laulus nr 42 on ?

Kultuur
thumbnail
26
doc

Nimetu

Lauka Põhikool VIII klass Mart Niidas Saksamaa Uurimistöö Töö juhendaja: Siret Lahemaa Lauka 2011. aasta 1 1. Üldandmed Saksamaa pindala on 357 111,91 km2 . Rahvaarv on 81 757 600 2010.a seisuga. Saksamaa on oma 81,8 miljoni rahvaarvuga Euroopa liidu suurima rahvaarvuga riik. Riigikord on parlamentaarne. Rahaühik on Euro. Ametlik riigikeel on Saksa keel. Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Põhiseaduse järgi määratleb end Saksamaa sotsiaalse ja demokraatliku liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osalisest suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ÜRO, NATO, Euroopa liidu ja G8 liimesriik. Saksamaa riigipiiri kogupikkus on 3757 km. (2)

Kategoriseerimata
thumbnail
30
docx

Muusika ajastud, õpimapp

KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St

Muusikaajalugu
thumbnail
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana

Muusika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun