· Seeneliha on tal valge, väga tihe ja lõikekohalt kergel punakas. · Seeneraamatus ,,Parimad Söögiseened" on talle antud - ** see tähendab hea söögiseen. · Viljakeha värvub katsumisel ja lõikel aeglaselt hallikaslillaks kuni mustjaspruuniks. · üle serva ulatuv kübaranahk, kuni 30 cm. · Eospulber oliivpruun. · Leidub leht- ja segametsades, ainult haabade all, väga sageli, kohati hulgi. · Paljud uurijad samastavad ta punapuravikuga. · Sarnased liigid: pargi-, pomerants-, puna- ja palupuravik Richard Kõiv
Enno ja Under olid mõlemad Noor-Eesti liikumise aegsed kirjanikud, tegutsemine selles rühmituses muutis kindlasti kõikide luuletajate maailmavaadet sarnasemaks. Nii on ka Underi ning Enno loodusluules palju sarnasusi. Mõlemal autoril on ülekaalus küll teise teemaga luuletused, kuid mulle hakkas mõlema kirjaniku puhul eelkõige siiski silma loodusluule oma siiruse ning tundeküllasuse poolest. Mõlemale autorile on loodus väga südamelähedane, nad kas samastavad end sellega või tahavad saada osakeseks maast. Nagu Ernst Enno räägib luuletuses, mille nimi on ,,Mina’’. Igavesti vulisev oja olen ma, Igavesti igatsev laulja rändaja Kus on minu tunde vaiksed allikad, Kuhu merde kustuma mõtted sõuavad? ---------------------------------
suurendab nende lojaalsust. Lisaks tööprotsessi ja otsuste tegemise kaasamisele on oluline töökeskkonnas plaanitavate muudatuste tegemisel töötajate vajaduste, soovide ja harjumustega arvestamine. Kaasamist võivad mõjutada ebaotstarbekalt suured, väikesed või ebamugavad tööruumid, töökohale saabumisele kulutatud aeg. Töötajate kaasamine on suure tähtsusega, teedrajav protsess. Kaastöötaja toetus on kõige tasuvam protsess, toetamaks pikaajalisi töösuhteid. Töötajad samastavad organisatsiooni edukuse enda edukusega ja annavad kõikide eesmärkide püstitamisel suurima panuse. ( Saks 2006).
punakas. · Seeneraamatus ,,Parimad S öögiseened" on talle antud ** see tähendab hea söögiseen. · Viljakeha värvub katsumisel ja lõikel aeglaselt hallikaslillaks kuni mustjaspruuniks. · üle serva ulatuv kübaranahk, kuni 30 cm. · Eospulber oliivpruun. · Leidub leht ja segametsades, ainult haabade all, v äga sageli, kohati hulgi. · Paljud uurijad samastavad ta punapuravikuga. · Sarnased liigid: pargi, pomerants, puna ja palupuravik Retsept Vaja on: * ½ Liitrit puravikke * 1 Suvikõrvits * 1 Sibul * 3 Küüslauguküünt * 2 Paprikat * 3 supilusikatäit õli * Väike tükike ingverit * Cayenne'i pipart * Veidi soola (maitse järgi ) Tee nii : * Puhasta ja tükelda puravikud, viiluta teised ained. * Kuumuta pannil õli. Lisa pannile puraviku ja suvikõrvitsa viilud
Aristoteles “Nikomachose eetika” Hüvest, loomutäiusest, naudingust, eneseväärikusest, õnnest. Mõned samastavad õnneliku juhuse õnnega Õnn paistab aga olevat jumalik isegi siis, kui ta pole jumala saadetud, vaid on saavutatud kas loomutäiuse, teatud õpimise või treenimisega. Inimese toimingutes ei esine mitte millegi juures nii suurt sihipärasust, kui seda on loomatäiusele vastava toimevõime juures On selge, et loomutäiusega seotut tuleb vaadelda inimesega seosesm sest me uurime ju inimese hüve ja inimese õnne
Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Platon on toonud võrdluse koopa võrdpildiga. Seal on inimesed seljaga koopa avause poole ja müüri taga on valguse allikas. See loob inimestest varje koopaseintele ning võime väita, et tajume muutuvas maailmas ainult tegelike pettekujutisi. Tõelisus peitub tema jaoks aga väljaspool koobast, mis on meile pimestav ja me ei suuda seda näha, kui meid selleks ei treenita. Väljaspool koobast asuvad tõelised asjad on samastavad ideedega. Ideed on tabatavad mõtlemise abil, aga me ei saa neid ise tekitada. Ideed on aluseks nähtavatele asjadele, need kopeerivad asju nii palju kui võimalik. Aristoteles vastupidiselt ei pidanud õigeks Platoni ideeõpetust. Tema meelest ei saanud ideid ja meeleorganitega tajutavat lahutada eraldiseisvateks asjadeks. Kuigi on olemas juhuslikkus ning organismid ei pruugi iga kord täiuseni välja areneda. Kui inimese psüühiline toimimine on korras, siis tal on võimalik
tegelik õnn ning kõik laabub lõpuks ikkagi hästi, toob inimestesse lootust ning enesekindlust. Läbi juttude tuuakse meieni hea ja kurja võitlus ning enamikel juhtudel võidutsevad alati süütud kangelased. Selle tõttu usuvad ka raamatuarmastajad headuse üleolekusse. Sageli on argirutiin mõne jaoks nii masendav, et sellest põgenemine peaks olema lausa kohustuslik- tuleb leida endale täiesti oma muinasjutt. Õnne otsides samastavad inimesed end sageli mõne lemmiku raamatu- või filmitegelasega, eesmärgiks reaalsuse unustamine. Ka mina upun sageli sellistesse mõtisklustesse, leides end vahel Rapuntslina oma pikke juukseid tornist alla viskamas või Merineitsina korallide vahel ujumas. Igapäevaelu kõrvale heitmine on vahel suurepäraselt värskendav ning loob kindlasti hea tuju. Kui ei oleks olemas tuntud muinasjutte, poleks inimestel ka millegi poole püüelda, suuri eesmärke, millest aeg-ajalt unistada
kaastulemus. Hennoste meelest peavad mitmed lingvistid keele surmaks slngi ja argikeele tuleku avalikesse situatsioonidesse. Minu arvates ei ole lingvistid slngi praegu keele suretajaks enam nimetanud, keele risustajaks aga kll. Olen nus vitega, et surevas keeles sureb esmalt slng. Vitsin sedasama paar aastat tagasi ajakirjas Keel ja Kirjandus (1994, nr. 5), tuginedes Helga Nu ja Jri Viikbergi andmetele. Soovin vaid tpsustada mistet slng - paljud lingvistid samastavad seda metafooride loomisega, keele loovusega. Kui metafooride loomine, loomingulisus keelest kaob, on keel testi hbumas. Kuid eesti slngist veel niipalju, et rohked vrmjud torkavad sealgi kohe silma (krva). Ksimus Ktlinile: Professor Martin Ehala pani Terevisioonis keeletoimetajatele sdamele: kontrollige keele puhtust! Kas kirjakeel on miskit pha, mida tuleb slngist lahus hoida? Keelt ei tohi klaaskapis hoida. Tulemuseks on muuseumikeel. Slng kuulub keele juurde, seda ei tasu vltida, teab Ktlin
kreeka ja egiptuse. 4. Monoteistlikud eeldatakse ainujumala olemasolu; monoteistlikud on judaism, kristlus ja islam. 5. Panteistlikud eeldatakse, et jumal on kõiges või et kõik on jumal; panteistlik on näiteks hinduism. 6. Monistlikud keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip. See esineb näiteks taoismis (dao) ja hinduismis (brahman). Usundite liigitus leviku alusel: 1. Lokaalsed sageli samastavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub siiski teatud piirkonnaga 2. Maailmausundid levinud üle maailma 3. Missioneerivad maailmausundid tegelevad aktiivselt oma usundi toekspidamiste levitamisega; nt. kristlus, islam 4. Vähemissioneerivad hinduismi mõned voolud nüüdisaegsel kujul. 5. Mittemissioneerivad judaism. 6. Kosmopoliitsed missioneerivad vähemused jehhoova tunnistajad Usundite liigitus tekkeprotsessi alusel: 1
tema armastatu tapeti Vanapagana poolt ning Jaan sai endale suure jõu ja peksis oma peremehe läbi ningi vägistas Luise ära. Andrus Kivrähk jutustab teoses rehepappide ajast ehk eestlastest, kes elavad külades, söövad leiba ning kummardavad saksu. Kivirähk näitab milline on kohanenud rahva saatus. Neist on saanud Muna Otid ja rehepapid, vargad ja valetajad. Teisalt on see juba eestlasele palju lähem inimtõug. Vähesed samastavad ennast Leemetiga. Paljud rehepapiga. Ja mõned salaja ka Muna Otiga. 6 Kokkuvõte Andrus Kivirähk on Eesti kirjanik ja ajakirjanik, ta on kirjutanud romaane, jutte, näidendeid, lasteraamatuid ning tele-ja filmitekste. Kivirähk sai tuntuks naljajuttudega ,,Ivan Orava mälestused", mis ilmusid ajalehes ja 1995. aastal raamatuna. Väga menukas on olnud romaan ,,Rehepapp ehk
Vilja kest on paks, seemned eelmistest vähem kvalitetsed. Seemeneid saab eelmisest tüübist eristada nende idulehtede nõrga punakaspruuni värvuse järgi. Forasterokakaopuid peetakse kahe eelmise põhitüübi vahelisteks hübriidideks. Kuna kakaopuud risttolmlevad väga kergesti, siis on vahevorme palju ja nende kuulumine ühte või teisse rühma mõnel juhul üsna ebamäärane. Forastero ja Calabacillo tüüpe loetakse lähedasteks, mõned isegi samastavad neid. Tugevama kasvu ja suurema vastupidavuse tõttu on Criollo tüübi tublisti kõrvale tõrjunud. Viljad pealt siledad, rohekad või kollakad, idulehed ka punakaspruunid. Enamik kasvatatavaist kultuurvormidest kuulub siia. Seemne kvaliteet kahe eelmise tüübi vahepealne. Fermenditud kakaooad on tumepruunid, sokolaadivärvi. Trinitario kakaopuud on Criollo ja Forastero tüüpide vahelised ristandid; väga kirju,
Vadi). Organisatsiooni kultuuri võib vaadelda 10 osast koosnevana, mida mõjutavad järgmised tegurid: 1. individuaalne initsiatiiv, 2. riski aktsepteerimine, 3. suund, mil määral on organisatsiooni liikmetele selged või ebaselged organisatsiooni eesmärgid, 4. integreerumine - millisel tasemel on organisatsioonis koostöö, 5. juhtkonna toetus töötajatele, 6. kontroll, 7. identiteet, ehk mil määral samastavad töötajad end organisatsiooniga, 8. hüvituste süsteem, 9. konflikti tolerants, 10. kommunikatsioon. Organisatsiooni kultuuri võib jagada: Vaadeldav kultuur, mis on nähtav kõigile. See väljendub viisis, kuidas klientidega suheldakse, kuidas riietutakse ja millise mulje kontori väljanägemine jätab, jne. Süvakultuur, mis on vaadeldava kultuuri aluseks. Süvakultuuri moodustavad
pööripäeval. Päike läheb Vähi märki suvisel, Kaaludesse sügisesel ja Kaljukitse märki talvisel pööripäeval. Troopiline sodiaak on kokkuleppeline ja korrastatud süsteemne taust nagu aasta 12 kuud. Sõna sodiaak tuleneb kreekakeelsest sõnast zodiakos - loomaring Babüloonias oli kahesugust loomaringi: päikese- ja kuusodiaak. Esimeses oli märke 11, hiljem 12, teises 27 või 28. On tõenäoline, et kuusodiaak on vanem kui päikese. Horoskoopide autorid samastavad üldiselt sodiaaki ekliptikaga ning sodiaagiriba laius neid ei huvita. Siiski on võimalik mõõta, kui kaugele ekliptika tasandist planeedid ja Kuu võivad ,,eksida". Kuu, nagu mainitud, võib liikuda 5,1 kraadi kaugusele. Ekliptikast hälbivad enam ka Päikesele ja Maale lähemad planeedid: rekordit hoiab Veenus, mis sobivatel tingimustel eemaldub ekliptikast rohkem kui 8 kraadi. Sobivad tingimused tähendavad, et lisaks Veenuse
igapäevases tegevuses. Organisatsiooni kultuuri võib vaadelda 10 osast koosnevana, mida mõjutavad järgmised tegurid: 1. individuaalne initsiatiiv 2. riski aktsepteerimine 3. suund mil määral on organisatsiooni liikmetele selged või ebaselged organisatsiooni eesmärgid 4. integreerumine - millisel tasemel on org. koostöö 5. juhtkonna toetus alluvatele 6. kontroll 7. identiteet - mil määral samastavad töötajad end organisatsiooniga 8. hüvituste süsteem 9. konflikti tolerants 10. kommunikatsioon 7. Tagasiside ja selle vajalikkus Kui ebasoodne psühholoogiline miljöö takistab, moonutab või halvab informatsioonivoolu organisatsioonis eneses ja sellega läbikäivate teiste organisatsioonide ja isikutega, kannatab selle all organisatsiooni produktiivsus ja selles töötavate inimeste rahulolu oma töötingimustega.
sündmuste meelespidamise eest ja need niimoodi üles kirjutada, et järgnevad põlved saaksid nende eeskujust õppust võtta. Esimene uurija, kes käsitles mälu ühiskondlikku raamistikku oli prantsuse sotsioloog M. Halbwachs 1920. aastatel. Ta väitis, et mälestusi konstrueeritakse ühiskonnagruppides ja need grupid määravad, mis on mälestusväärne nind kuidas seda tuleb mäletada. Üksikisikud on need, kes otseses mõttes mäletavad ja nad samastavad end selliste avaliku elu sündmustega, mis on oluline tema grupile. Ta hoidis rangelt lahus kollektiivset mälu, mis on ühiskondlik konstruktsioon, ja kirjapandud ajalugu, mida ta pidas objektiivseks. Kindel aga on see, et ajaloolased on eri aegadel ja eri paikades pidanud mälestusväärseks erinevaid minevikuaspekte. Näiteks lahingud, poliitika, usk, majandus jne. Minevikku on esitatud väga erineval moel, lähtudes oma grupi vaateviisist sündmustele, struktuuridele, suurkujudele või
teenimine, teiste aitamine, teiste inimeste austamine, vähem isekas olemine. Harjutades neid omadusi, saab inimene püsivama õnne osaliseks. Kui elu mõtet otsida ning samas püüda täita ülal nimetatud eesmärke, areneb hea süda, kaastunne ja armastus. Püüdes kogu elu sedaviisi elada, on iga päev kasulik ja tähendusrikas. Kõigi püüdluste viimne siht on siiski igal budistil nirvaanasse jõudmine. Lääne inimesed samastavad nirvaanat paradiisi või taevaga. Tegelikult tähendab nirvaana aga lihtsalt lõppemist, hääbumist. See on kire, viha ja ükskõiksuse hääbumine. See tähendab, et lõpeb võitlus enda eksistentsi tõestamiseks maailmale, et ellu jääda. Inimene ei pea sugugi võitlema, et ellu jääda. Ta on juba ellu jäänud ja võitlus oli lihtsalt üks raskus, mille ta on lisanud oma ellu, sest oli kaotanud kindluse selles, kuidas asjad on. MÕISTED
otsida, mille järgi laps ka uut peidukohta hakkas otsima. Selline oskuslik reageerimine võib tulla nii heast käitumisest kui ka sellest, et lapsel on oma pere näol palju juhendajaid, kellega ta on alates sünnist pidanud arvestama. Samuti oli huvitav olukord, kus laps samastas ennast tulevikus pigem oma isaga kui vennaga. Kuigi see olukord ei käi niivõrd kognitiivse arengu alla, on see soolise identiteedi kujunemisel oluline. Lapsed samastavad ennast tihti samast soost vanemaga (Butterworth, Harris 1994: 202). Kognitiivse arengu puhul on soolise identiteedi kujunemine samuti oluline, kuna laps samastab ennast samasooliste inimestega, suudab mõelda, kes on poisid ning kes on tüdrukud. Kasutatud kirjandus Allik, J. ja Rauk, M. 2002. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Butterworth, G. and Harris, M. 2002. Arengupsühholoogia alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Duskin, E., Martorell, G
Ja sel eelistusel pole mingit pistmist elukauge patsifismiga. Kolmandaks kompromiteerib eestlust ka see, kui selle südametunnistuseks nimetatakse inimesi, kes astuvad samme sõnavabaduse piiramiseks. Neljandaks on eestlust ehk enese tahtmata õõnestanud need, kes meie põhiseadusesse Tartu rahu torganud samasse paragrahvi riigipiiridega. See seab ohtu meie rahvusliku julgeoleku, sest teeb piirilepingu sõlmimise raskeks. Viiendaks, rahvuslust õõnestavad ka need, kes samastavad rahvusluse põllumajandusega. Hoiak, et "ainult maal on veel ausust jne", mõistab eestluse igavesti reservaati kuuluma. Usun, et Igor Gräzinil on õigus, kui ta eestlust seob rohkem väikekodanlase kui talupidajaga. Seda tegi õigupoolest juba Juhan Luiga. Niisiis ma ei arva, et eestlus ja moraal, eestlus ja inimõigused, eestlus ja inimväärikus peaksid paratamatult vastuolus olema. Paraku on lihtsalt juhtunud nii, et mõni meil käibiv eestluse versioon seda on, ja oleks väga
Ajalugu. Araabia ja muhamedlik kultuur. Dateeri e määra aeg ja iseloomusta. Islamimaade ajaarvamises algu 622 - Muhamed põgenes Mekast Mediinasse tagakiusu tõttu. Araabia riigi tekkimise algus 630.a. I valitseja Muhamed. Õige moslemi kohustused Usutunnistus, Palvus, Annetamine, Palverännak, Paast . Moslemitel on kohustus palvetada viis korda ööpäevas. Defineeri e seleta mõiste Beduiin - Beduiinid on nomaadse eluviisiga araabia hõimud e. Rändkarjajasvatajad. Nad samastavad end konkreetse hõimuga, mitte rahvaga, ja nimetavad end `arab. Allah Jumal islamis. Islam Maailmausund, mille rajas Muhamed 7.saj. Koraan islami pühakiri e püha raamat. Kaliif prohvet Muhamedi järglane ja asemik, araabia riigi valitseja. Moshee islami pühakoda. Minaret moshee kõrgeim torn. Kes ta on ja millega sai tuntuks. Muhamed Meka kaupmees Muhames, uskus, et ta on Jumala prohvet, kes kuulutab ainujumalat Allahit
Tänapäeva tõlgenduses võiks see tähendada, et asjad on olemas üksnes neid vaatlevate inimeste kontekstis. Moraalirelativism vastandub moraaliabsolutismile, mis näeb moraali determineerituna inimese absoluutse loomuse poolt (John Rawls) või selliste välisallikate poolt nagu jumalused (paljud religioonid) võiuniversum ise (objektivistlik filosoofia). Need kes usuvad moraaliabsoluutidesse, on moraalirelativismi suhtes sageli väga kriitilised ning mõnikord isegi samastavad seda ebamoraalsusega. 6. HUVIDE KONFLIKT tekib siis, kui on vaja valida oma huvide ja organisatsiooni või mõne teise grupi huvide vahel. Näiteks altkäemaks (isiklik huvi) mõjutab ametialaseid otsuseid firma kahjuks. Eesti oludes on tihti olukordi, kus firma töötaja (juht) on samaaegselt teise (konkureeriva või lepingusuhetes oleva) AUSUS JA ÕIGLUS on peamised moraaliatribuudid otsuste tegemisel. Teadlikult ei tehta kahju klientidele, töötajatele, konkurentidele jne
millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. Organisatsiooni kultuuri võib vaadelda 10 osast koosnevana, mida mõjutavad järgmised tegurid: · individuaalne initsiatiiv · riski aktsepteerimine · suund mil määral on organisatsiooni liikmetele selged või ebaselged organisatsiooni eesmärgid · integreerumine - millisel tasemel on org. koostöö · juhtkonna toetus alluvatelekontroll · identiteet - mil määral samastavad töötajad end organisatsiooniga · hüvituste süsteem · konflikti tolerants · kommunikatsioon 3. Tagasiside ja selle vajalikkus Kui ebasoodne psühholoogiline miljöö takistab, moonutab või halvab informatsioonivoolu organisatsioonis eneses ja sellega läbikäivate teiste organisatsioonide ja isikutega, kannatab selle all organisatsiooni produktiivsus ja selles töötavate inimeste rahulolu oma töötingimustega.
käitumise kiirest muutumisest, traditsiooniliste sotsiaalsete institutsioonide nõrgenemisega kaasneb riskide individualiseerumine. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- · Teema 2: Majandus ühiskonnas Ühiskond - sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem, mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon, võimaldab määratleda indiviidi või grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond) Kultuur - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega (edastatakse järeltulevatele põlvkondadele; muutuv sotsiaalses aeg-ruumis)
poolt, ja vastupidi; • Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel 2. Põhimõisted: ühiskond, sotsiaalne struktuur, kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim ÜHISKOND - sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad SOTSIAALNE STRUKTUUR – sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis KULTUUR – ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega - edastatakse järeltulevatele põlvkondadele. On muutuv sotsiaalses aeg- ruumis
tuul', haul `aur'. Sotsiaalteljel lahknevad rahvuskeele tüvest eri keelekujud sotsiaalmurded ehk sotsiolektid. Tegemist on mingi ühiskonnarühmitise (õpilaste, meremeeste, sõdurite, vangide jt) kõnepruugiga, mis hälbib üldkasutatavast kõnekeelest. Seesugune keel tekib rühmitise ühtsuse (üks elukutse või ühed huvid) ning muust ühiskonnast eristumise näitamiseks. Sotsiaalmurrete kohta kasutatakse ka sõnu släng, argoo, zargoon, erikeel ja eri autorid kas samastavad neid või teevad eri moodi vahet. Kasutame siinjuures enim levinud terminit släng. Slängis on üldkasutatavast kõnekeelest suuresti erinev sõnavara slängisõnavara ehk slängileksika, mille moodustavad eripärase värvinguga slängisõnad. Hinnanguteljel asetuvad sõnad selle järgi, missugust emotsionaalset hinnangulaengut nad kannavad. Sellel teljel asuvad deminutiivid ja augmentatiivid. 1. Deminutiiv ehk vähendussõna on vähendava, meelitava, hellitleva
Organisatsiooni kultuur on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. Organisatsiooni kultuuri võib vaadelda 10 osast koosnevana, mida mõjutavad järgmised tegurid: individuaalne initsiatiiv, riski aktsepteerimine, suund mil määral on organisatsiooni liikmetele selged või ebaselged organisatsiooni eesmärgid, integreerumine - millisel tasemel on org. koostöö, juhtkonna toetus alluvatele, kontroll, identiteet - mil määral samastavad töötajad end organisatsiooniga, hüvituste süsteem, konflikti tolerants, kommunikatsioon 7. Tagasiside ja selle vajalikkus Kui ebasoodne psühholoogiline miljöö takistab, moonutab või halvab informatsioonivoolu organisatsioonis eneses ja sellega läbikäivate teiste organisatsioonide ja isikutega, kannatab selle all organisatsiooni produktiivsus ja selles töötavate inimeste rahulolu oma töötingimustega. 1
tarkuse, kuulub ainult ülemeelesitele ideedele. 4. KOOPA ALLEGOORIA • Selgitab ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda • Inimesed tajuvad muutuvas maailmas ainult tegelike asjade pettekujutisi, seejuures arvates, nagu nähakse tõelisi asju. • Ülim tõesus asub aga väljaspool koobast, puhta päikesevalguse käes, mis on koopas viibijatele pimestav, ja võimatu näga, kui neid spetsiaalselt ei treenita. • Koopast väljaspool asuvad asjad samastavad ideedega. • Koopas nähakse ainult ideede varje, asju. • Tegemist on koopas olevatele tõeline • Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma. • Hariduse seisukoht 5. ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST • Platoni arvates on ideaalne riik sõjaväelaagri sarnane, kõik on reglementeeritud ja peab toimuma ülemuse juhtimise all. • Ideaalse riigis saab luua ainult kreeklaste juures
Vastastikune usaldus. Efektiivsetes meeskondades on liikmete hulgas vastastikune usaldus. See tähendab, liikmed usuvad üksteise aususesse, iseloomukindlusse ja võimetesse. Usalduse loomine võtab kaua aega ja on kergesti hävitatav ning on tugevalt mõjutatud organisatsioonikultuurist ja juhtimistegevustest. Ühendatud kohustumine. Efektiivsetes meeskondades on liikmed meeskondadele lojaalsed ja pühendunud. Nad soovivad teha kõike meeskonna edu nimel. Nad samastavad ennast meeskonnaga. Hea kommunikatsioon. Liikmed on võimelised saatma üksteisele teateid loetavas ja kergesti arusaadavas vormis. See sisaldab nii sõnalisi kui mittesõnalisi teateid. Head kommunikatsiooni iseloomustab ka tagasiside, mis aitab liikmeid juhinduda ja parandada arusaamatusi. Läbirääkimisoskused. Probleemid ja seosed muutuvad meeskondades, nõudes meeskonna liikmetelt erinevustele vastu astumist ja sobitamist. Sobiv eestvedamine
grupiteadvus, *eesmärk Esmane e primaarrühm- sõpruskond, perekond, isiklikud ja väga lähedased emot. suhted Teisene e sekundaarne rühm- ühishuved, suhted on pigem formaalsed SOTSIAALNE GRUPP: Väike- ei ole orienteeritud grupilise tegevuse eesmärkidele, esineb konformism grupinormide suhtes. Primaarne ja sekundaarne Suured- ratsionaalsus, eesmärgistatud tegevus. Alati sekundaarne Marginaalsed- asuvad kahe kultuuri vahel, grupiliikmed samastavad ennast mõlema rühmaga Referent- reaalne või kujutletav rühm, millega inimene võrdleb ennast või kuhu tahab kuuluda, mille normide ja väärtuste alusel valib ja hindab oma käitumist SOTSIAALNE VÕRGUSTIK- inimese, rühma mitteformaalsed ja formaalsed sidemed ja kontaktid; seovad inimese, rühma teiste inimeste või rühmadega Tugevad ja nõrgad sidemed- Sotsiaalne võrgustik on eriti oluline kõrge postitsiooniga inimestele. Naiste ja meeste sot. võrgustikud on erinevad,
lasteasutusele ja muust lapsele olulisest, mis aitaks lapse kohanemisele kaasa. Järgnevalt kahe lastepsühholoogi soovitused kuidas aidata lapsel lasteaiaga/- sõimega kohaneda. Lastepsühholoog Aet Lass NÕUANDED LASTEAEDA MINEKUKS Lasteaiaga kohanemise aeg on 1-2 kuud. Kauem harjuvad poisid ja eriti kaua harjuvad tundlikud poisid (kui on tundlik ema, on ka tundlik laps). 2-4 aastased lapsed, eriti poisid, on veel emas väga kinni ja peaaegu samastavad ennast emaga, seetõttu tuleb kõike teha pikkamööda ja harjutada kaua. See on normaalne, et laps ei taha emast lahkuda ja nutab. See ongi aeg, mil laps hakkab emast eemalduma. Selles vanuses vajab laps palju lähedust. Ära mingil juhul lükka teda endast ära, ega sunni teda kuhugi minema, ega midagi tegema. Alguses on lapsele kõik huvitav ja uus ja alguses võib tunduda, et ta on valmis jääma ja talle meeldib, aga kui ta hakkab aru saama, et ta peabki seal käima,
Ei tasu tõmmata paralleele põhja pool Alpe toimuva ja renessansiperioodile üldiselt iseloomuliku vahel. Kui tavaliselt üritatakse samastada Itaalia ja Põhja-Euroopa renessansi eesmärke ja ideaale, pannes mõlemad huvituma sarnasest nt üksikisiku teadvusest, püüust nähtav maailm realistlikumaks ja ligipääsetavamaks muuta. Selline mõtlemine võib olla aga liiga lihtsustav. (Harbison 2002: 22) Paljud Põhja-Euroopa kunstnikud samastavad end oma töödega. Nad lähenevad maalikunstile praktiliselt ja asjalikult, mitte teoreetiliselt. Põhjapoolsete maade rõhuasetus kunstiteose loomise füüsilisele poolele toob kaasa peenutsemise, see aga omakorda kaasa nii kunstniku kui tellija positsiooni ühiskonnas. Põhja-Euroopa kunstnikud esitavad provotseerivaid kommentaare oma ajastu kohta – nad on justkui religiooni puudutavate ja sotsiaalsete muutuste vahendajaks. Nii on
jne) Praktikate muutumine ennetamas formaalsete reeglite muutust (jagamismajandus, nt uber, mis on tekitanud ka palju vastumeelt) Muutused ja nende võimalikkus, väljendab võimusuhteid, kas on üldse lubatud turule tulla (demokraatias lihtsam viia muutusi sisse) Põhimõisted: Ühiskond sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem, mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad. (teatud ruum, piirid, institutsioonid, materiaalne keskkond) Sotsiaalne struktuur sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus (võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta sotsiaalses süsteemis.) Objektiivne kui ka subjektiivne Kultuur ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused, normid) koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega, vajalik teatav püsivus, mis
- Primaarne rühm väike rühm, isiklikud, emotsionaalsed, väga lähedased suhted, meie-tunne. - Sekundaarne rühm kontakt ja samastumine on lõtv, ühishuvi. - Referent(s)rühm tegelik või kujuteldav rühm, millega inimene võrdleb ennast, või kuhu tahab kuuluda, milliste hinnangute ja väärtuste alusel valib ja hindab oma käitumist (positiivne/negatiivne). - Marginaalne grupp asub kahe kultuuri vahel, rühma liikmed samastavad ennast mõlema grupiga. · Sotsiaalne agregaat samal ajal ühte kohta kogunenud inimesed. · Sotsiaalsed võrgustikud mitteformaalsete ja formaalsete sotsiaalsete sidemete kogum, mis seob inimesi üksteisega. · Sotsiaalne kapital kontaktid ja usaldusele rajatud sidemed, mille abil on võimalik jõuda oma eesmärgini ja suurendada oma võimu (Putnam; Bourdieu - osaliselt). · Organisatsioon 1) inimeste kooslus, mis on moodustatud mingi eesmärgi
• nt. Kreeka ja Egiptuse usundid • Monoteistlikud - eeldatakse ainujumala olemasolu • nt. judaism, kristlus, islam • Panteistlikud - eeldatakse, et Jumal on küiges või et kõik on jumal • nt. hinduism • Monistlikud - keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip • nt. taosim (dao) ja hinduism (brahman) • Leviku alusel • Lokaalsed - sageli samastavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub teatud piirkonnaga • Maailmausundid - levinud üle maailma • Missioneerivad maailmausundid - tegelevad aktiivselt oma usundi tõekspidamiste levitamisega • nt. kristlus, islam, ka nüüdisaegsed hinduismivoolud, Tiibeti budism • Mitte misioneerivad • nt. judaism • Kosmopoliitsed missioneerivad vähemused • nt. Jehoova tunnistajad, mormoonid, mitmed uususundid • Algallikate alusel
19 Kuidas peaks rikkus ühiskonnas jaotuma? Klassid on suured inimeste rühmitused, kellel on käsutada samasugune majanduslik ressurss, mis tugevalt mõjutab nende võimalusi kujundada oma elustiili (A. Giddens). Jõukuse omamine koos ametikohaga on peamiseks klassidevahelisi erinevusi määravaks teguriks (A. Giddens) P.Bourdieu: klass eksisteerib ainult juhul, kui inimesed end ise teatud klassiga samastavad, kui nad tunnustavad oma klassikuuluvust. Klassid ei ole "sotsiaalses reaalsuses" antud, need luuakse (konstrueeritakse). Karl Marx määratles klassimõistet suhte kaudu tootmisvahendite omamisse. Max Weber nägi samuti klassi majandusliku kategooriana, kuid rõhutas selle seotust sotsiaalse staatuse ja parteilise kuuluvusega. John Goldthorp: määratleb klassi kahe dimensiooni - turusituatsiooni ja töösituatsiooni - abil. Indiviidi turusituatsiooni kujundavad: - palgatase
vastupidi; muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel. 2) Põhimõisted: ühiskond, sotsiaalne struktuur, kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim o Ühiskond: sotsiaasete suhete ja interaktsioonide süsteem, mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad. o Sotsiaalne struktuur: sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi staatust sotsiaalses süsteemis. o Kultuur: ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis, koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. o Majanduskultuur: veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust
- Autokraatlik ja demokraatlik juhtimisstiil - Alluvate tahe ja oskus täita suurema vastutusega ülesandeid Riski aktsepteerimine Suund - mil määral on org. liikmetele org. eesmärgid selged või ebaselged Integreerumine- millisel tasemel on koostöö juhtkonna toetus alluvatele kontroll- reeglite ja ettekirjutuste hulk, mille abil kontrollitakse alluvate tööd. Kontroll on reeglina org. ebapopulaarne tegevus. Identiteet- mil määral samastavad töötajad ennast organisatsiooniga. Hüvituste süsteem- tasustamise süsteem, mis on üles ehitatud vastavalt hinnangutele ja ametikohale ning mida aegajalt korrigeeritakse. Konflikti tolerants- millisel määral on org. levinud kriitika ning milline on konfliktide iseloom. Kommunikatsioon- see on eelkõige mitteametliku kommunikatsiooni osa info liikumisel organisatsioonis. Juhid ebaõnnestuvad sageli seetõttu, et nad ei mõista ega tunneta antud org
Sotsiaalteadused – moderniseeruva ühiskonna “leiutis” (mõiste “sotsioloogia” – Auguste Comte, ca 1840) 18.-19.saj -> distsipliinide-vaheliste piiride hägusus 20. saj -> süvenev spetsialiseerumine 21. saj -> vajadus suurema integreerituse järele (interdistsiplinaarsus) ÜHISKOND - sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad (identiteet) piirid ja territoorium institutsioonid reproduktsioon poliitiline ja majanduslik organiseeritus võimusuhted ja -hierarhiad SOTSIAALNE STRUKTUUR - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused)
3. Suund mil määral on organisastiooni liikmetele org eesmärgid selged või ebaselged. 4. Integreerumine milliseltasemel on koostöö 4 5. Juhtkonna toetus alluvatele. 6. Kontroll reeglite ja seaduste hulk, mille abil kontrollitakse alluvate tööd. Kontroll on reeglina ettevõttes ebapopulaarne tegevus. 7. Identiteet e patriootlus mil määral samastavad töötajad ennast organisastiooniga. 8. Hüvituste süsteem - tasustamise süsteem, mis on üles ehitatud vastavalt hinnangule ja ametipositsioonile ja mida aeg-ajalt korrigeeritakse. 9. Konflikti tolerants millisel määral on organsiastioonis levinud kriitika ning milline on konfliktide iseloom. 10. Kommunikatsioon see on eelkõige mitteametliku kommunikatsiooni osa informatsiooni liikumisel org-s.
talvedel katmist, võiks teda soovitada eelkõige koduaedadesse. Virgiinia kadaka levik on alles alanud (varem esines üksnes kollektsiooniaedades). Senised katsetused lubavad pidada teda väga perspektiivseks, rohkete dekoratiivsete sortidega, külmakindlaks ja vastupidavaks liigiks. Võra on väga sale ja püstjas, mis hiljem kujuneb silinderjaks. See võimaldab kompositsioonides saada ühtlaseid vertikaaljooni. Mõned autorid samastavad kaljukadaka (J. scopulorum) ja virgiinia kadaka üheks liigiks J. virginiana. Nagu eeltoodust võib järeldada, on kadakate perekonna süstemaatika küllalt keeruline (keerulisuse põhjustajaks on hübriidid ja sordid), milles on veel palju arenguruumi. Teiselt poolt ei ole ka teada, millisteks kujunevad meie tingimustes enamiku uute sortide dimensioonid. Et aga kõik meile seni sissetoodud kadakaliigid ja -sordid näivad siiski olevat
Grupid jagunevad (1): Tinglikeks e statistilisteks, nt sotsioloogilise uuringu tulemusel saadud mingi tunnuse alusel sarnane abstraktne inimrühm Reaalseteks e loomulikeks Grupid jagunevad (2): ) Suurteks (nt rahvus, sugu, haridustase jne) ) Lokaalseteks (asutus, elamu-kooperatiiv, ülikool) ) Väikesteks Gruppide veel üheks oluliseks liigituseks (3) on: i. Esmased grupid, mille liikmed suhtlevad vahetult, omavad emotsionaalseid suhteid ning enamasti samastavad ennast grupiga (nt perekond) j. Teisesed grupid, mille raames inimestevaheline side ja suhtlus on lõdvemad ja juhuslikumad; teisese grupi liikmed ei pruugi mõnikord peale ,,tuttava näo" äratundmist enam intensiivsemalt suhelda (nt aastaid samas juuksurisalongis kohtuvad inimesed) Oluliseks on ka liigitus (4): · Formaalsed grupid, mille struktuur ja sageli ka ametlikud rollid määratakse väljastpoolt ning mis on enamasti
) Potteri-seeria sensatsioon on tänapäeval kõikjal - inglismaal tehakse tuure võttepaikadele, internetis on kohutavalt palju lehekülgi, kus on võimalik tutvuda võlumaailmaga, foorumid fännikirjandusele ning rääkimata erinevatest rollimängudest. Näeme, et loost raamatus on saanud üsna tõeline reaalsus (naiivrealism?) Kui millelegi on nõnda suur mõju ja jõud, siis võib väita, et see on tabanud midagi fundamentaalset. Lapsed samastavad end Harry Potteri ja tema seiklustega; tema jõud on justkui nende jõud. See toimib sellise ringina. Me tunneme end tugevamana luues Potteri- fenomeni ning Potter ise annab meile selle õige idee jõust, mida ammutada. Mõisted: * Biograafia - elulugu (isiku elus toimunud tegevuste ja sündmuste kirjeldus) * Bibliograafia raamatute nimestik teatud autori puhul.(kirjanduse jm. dokumentide nimestike koostamise teoreetilisi ning metoodilisi probleeme käsitlev teadus)
Staatus kaasneb väljapaistvusega, respekteeritavusega, 19 mõjukusega teiste silmis. Staatuse kolmeks peamiseks allikaks on pärilikud võimalused ja positsioon, tegevuse edukus, telent. Peamiseks strateegiaks on võtted, mille avil isik püüab naäidata oma väärtust grupile kui tervikule. Gruppide oluliseks liigituseks on: - esmased grupid, mille liikmed suhtlevad vahetult, neil on emotsionaalseid suhteid ning enamasti samastavad ennas grupiga. - Teised grupid, mille raames inimestevaheline side ja suhtlus on lõdvemad ja juhuslikumad, teisese grupi liikmed ei pruugu münikord peale „tuttava näo“ äratundmist enam intesiivsemalt suhelda. Oluliseks on ka liigus: - formaalsed grupid, mille struktuur ja sageli ka ametlikud rollid määratakse väljaspoolt ning mis on enamasti juriidiliseks isikuks või selle allaülekuseks.
füüsiline isik. Kui on väike äriühing, mis koosneb omanikust ja juhatajast siis sellisel kujul seda probleemi ei ole. Mida suurem on organisatsioon seda teravam see küsimus on. On välja kujunenud kaks alternatiivset mudelit: 1. Inglismaal kujunenud- identifikatsiooni teooria-alter ego teooria: selle teooria kohaselt, selleks et võtta vastutusele jur isikut peab kuriteotunnustega teo toime pandud jur isiku juhtkonda kuuluv isik. Juriidilise isiku teod on samastavad seda jur isikut juhtivate isikute tegudega. Kui kuriteo paneb toime mõni töötaja, kes ei kuulu juhtkonda, siis selle töötaja tegu ei saa üle kanda juriidilisele isikule. 2. Ameerikas kujunenud- : juriidilise isiku vastutuse võib kaasa tuua mistahes töötaja või mistahes jur isikuga seotud isik. Ka äriühingu koristaja paneb kuriteo toime, siis võib selle rikkumise üle kanda jur isikule. Ehk iga töötaja kuritegu on
) Potteri-seeria sensatsioon on tänapäeval kõikjal - inglismaal tehakse tuure võttepaikadele, internetis on kohutavalt palju lehekülgi, kus on võimalik tutvuda võlumaailmaga, foorumid fännikirjandusele ning rääkimata erinevatest rollimängudest. Näeme, et loost raamatus on saanud üsna tõeline reaalsus (naiivrealism?) Kui millelegi on nõnda suur mõju ja jõud, siis võib väita, et see on tabanud midagi fundamentaalset. Lapsed samastavad end Harry Potteri ja tema seiklustega; tema jõud on justkui nende jõud. See toimib sellise ringina. Me tunneme end tugevamana luues Potteri-fenomeni ning Potter ise annab meile selle õige idee jõust, mida ammutada. 33. Mõisted: Biograafia - elulugu (isiku elus toimunud tegevuste ja sündmuste kirjeldus) Bibliograafia – raamatute nimestik teatud autori puhul.(kirjanduse jm. dokumentide nimestike koostamise teoreetilisi ning metoodilisi probleeme käsitlev teadus)
3. Olendite loomine 3.1 Loomad - omaette kategooria, inimestele kosmogooniliselt väga lähedane. Müteem: endiseaja inimesed saavad loomadeks. 3.2 Taimed, putukad jne. 3.3 Jumalad, healoomulised vaimud, haldjad... 3.4 Tondid, deemonid, kurjad vaimud... 3.5 Inimesed - võidakse luua mitu korda. Seda, et nad aeg-ajalt untsu lähevad saab psühholoogiliselt tõlgendada. Keegi nimetas seda untsuminemist loomismüütide kõige loomispsühholoogilisemaks omaduseks. Müütide loojad samastavad jumalaid inimliku loovisikuga, nad on kärsitud ja neil ei tule kohe kõik ilusti välja. 4. Kultuur 4.1 Kombed 4.2 Elatise hankimine - kuidas küttida, põldu harida jne. 4.3 Seadused (hierarhiline pool) 4.4 Pärimus - võib kuuluda osa kombeid kui ka selliseid asju, mis on tegelikult õnnetuslikud, nt. luuakse tülitsemine inimeste vahell, vastuolud. Kiri. 4.5??? Loomislood? Tundub, et siin ongi piir, siin võiksime asja ära lõpetada. 1. Ontoloogia 2. Mütoloogia 3
teenimine, teiste aitamine, teiste inimeste austamine, vähem isekas olemine. Harjutades neid omadusi, saab inimene püsivama õnne osaliseks. Kui elu mõtet otsida ning samas püüda täita ülal nimetatud eesmärke, areneb hea süda, kaastunne ja armastus. Püüdes kogu elu sedaviisi elada, on iga päev kasulik ja tähendusrikas. Kõigi püüdluste viimne siht on siiski igal budistil nirvaanasse jõudmine. Lääne inimesed samastavad nirvaanat paradiisi või taevaga. Tegelikult tähendab nirvaana aga lihtsalt lõppemist, hääbumist. See on kire, viha ja ükskõiksuse hääbumine. See tähendab, et lõpeb võitlus enda eksistentsi tõestamiseks maailmale, et ellu jääda. Inimene ei pea sugugi võitlema, et ellu jääda. Ta on juba ellu jäänud ja võitlus oli lihtsalt üks raskus, mille ta on lisanud oma ellu, sest oli kaotanud kindluse selles, kuidas asjad on. OLULISEMAD PÜHAD, RITUAALID, PALVE
J. A. Belasco kirjutas oma teoses "Piisoni lend", et aidates õigetel inimestel saada õiget infot, teevad nad õigeid asju. Mõjuvõimu rakendamine annab erinevaid tulemusi. Inimeste mõjutamise tulemuseks võib olla: nõustumine, samastumine ja internaliseerimine. Nõustumine tähendab juhi korralduse täitmist isikliku kasu saamiseks või negatiivse tagajärje vältimiseks. Samastutakse autoriteetse, meeldiva, karismaatilise juhiga. Inimesed lasevad juhtidel end mõjutada, kuna nad samastavad end juhiga. Internaliseerumine ehk kohustumine tähendab oma mõtete ja tahte vabatahtlikku samastamist juhi ideede ja seisukohtadega ning tagab töötajate sisulise nõustumise juhiga, tema teadliku järgimise ja tööalaste kohustuste täitmise. Juhi mõjuvõimu allikate üheks enam käsitletud liigituseks on Frenchi-Raveni mõjuvõimu tüübid Yukli järgi: ametlik võim, sunnivõim, kompenseeriv mõjuvõim, kompetentsuse mõjuvõim ja meeldivuse mõjuvõim.
alusel sarnane abstraktne inimrühm · Reaalseteks e loomulikeke Grupid jagunevad (2): · Suurteks (nt rahvus, sugu, haridustase jne) · Lokaalseteks (asutus, elamukooperatiiv, ülikool) · Väikesteks Staatuse kolmeks peamiseks allikaks on pärilikud võimalused ja positsioon, tegevuse edukus , talent. Gruppide veel üheks oluliseks liigituseks (3) on: · Esmased grupid,mille liikmed suhtlevad vahetult, omavad emotsionaalseid suhteid nind enamasti samastavad ennast grupiga (nt perekond) · Teisesed grupid, mille raames inimstevaheline side ja suhtlus on lõdvemad ja juhuslikumad; teisese grupi liikmed ei pruugi mõnikord peale ,,tuttava näo" äratundmist enam intensiivsemalt suhelda (nt aastaid ühes juuksurisalongis kohtuvad inimesed) Oluline on ka liigitus (4): · Formaalsed grupid, mille struktuur ja sageli ka ametlikud rollid määratakse väljaspoolt
kerajas--ellipsoidne--silinderjas; väike--keskmine--suur) või ordineerimata ehk järjestamata (näit. sinine, kollane, pruun, purpurne - neid värvusi ei saa iseloomustada spektri lainepikkustega; looma liikumisviis võib olla lendav, ujuv, roomav...). 4.1.3. Loogilised tunnused on erivorm kvalitatiivseist tunnustest: mingi tunnuse olemasolu organismil saab olla kas tõene või väär, s.t. mingi tun- nus esineb või puudub. Mitmed meetodid samastavad selle tunnuste tüübi 2- astmelise (binaarse) ordineeritud või ordineerimata tunnusega - algoritmi- des saab neid kasutada ühtmoodi). 4.1.4. Tunnuseks võib olla näiteks kollane, või hoopis värvus ja selle tunnuse seisundiks kollane. Inglise keeles on vahe selgem: esimene 'tunnus' on character, teine (tunnuse seisund) on characteristics ehk character state. Tarvitades terminit 'tunnuse seisund' eeldame, et ühe tunnuse kõik
Reaalseteks e loomulikeke Grupid jagunevad (2): Suurteks (nt rahvus, sugu, haridustase jne) Lokaalseteks (asutus, elamukooperatiiv, ülikool) Väikesteks Staatuse kolmeks peamiseks allikaks on pärilikud võimalused ja positsioon, tegevuse edukus , talent. Gruppide veel üheks oluliseks liigituseks (3) on: Esmased grupid,mille liikmed suhtlevad vahetult, omavad emotsionaalseid suhteid nind enamasti samastavad ennast grupiga (nt perekond) Teisesed grupid, mille raames inimstevaheline side ja suhtlus on lõdvemad ja juhuslikumad; teisese grupi liikmed ei pruugi mõnikord peale „tuttava näo“ äratundmist enam intensiivsemalt suhelda (nt aastaid ühes juuksurisalongis kohtuvad inimesed) Oluline on ka liigitus (4): Formaalsed grupid, mille struktuur ja sageli ka ametlikud rollid määratakse väljaspoolt
annaabi.ee 
