Argipäev vajab muinasjutte (0)

Argipäev vajab muinasjutte
Heites pilgu tänapäeva ühiskonnale tundub mulle, et võrreldes sajanditetaguse ajaga, kus võimutsesid kuningad ning tekkisid armulood sangarlike rüütlite ja printsesside vahel, oleme kaotanud oma usu saatusesse , seiklustesse ning armastusse. Prints valgel hobusel on nüüdseks ainult sisutühi ütlus, mida võib kohata raamatulehtedel või filmides . Inimene ärkab hommikul vara, läheb raske sammuga tööle ning leiab end jällegi rutiinsest argielust. Kuidas parandada seda ellusuhtumist , tuua igavasse päeva veidikenegi päikest ja positiivsust? Neil inimestel, kes käivad pidevalt ringi naerusuiselt, on vedanud - nendel on säilinud miski, millesse nad usuvad ning mis toob neisse sära. Kuidas on nad seda saavutanud?
Suurem osa muinasjuttudest, mida me raamatulehtedelt lugeda võime või vanaemadelt lapsepõlves unejutuks kuulsime, räägivad ammu tärganud suurest armastusest ning õnnest, mis ei lõppe iial. Okasroosike, Tuhkatriinu , Lumivalguke ning veel paljud meile nii tuntud kaunitarid on olnud õnnega koos ning kolm Põrsakest elavad ikka veel oma vankumatus telliskivimajas rahulikku muredevabat elu. Just see, et võime kuulda muinasjuttudest, et kuskil on olemas olnud nii suur tegelik õnn ning kõik laabub lõpuks ikkagi hästi, toob inimestesse lootust ning enesekindlust. Läbi juttude tuuakse meieni hea ja kurja võitlus ning enamikel juhtudel võidutsevad alati süütud kangelased. Selle tõttu usuvad ka raamatuarmastajad headuse üleolekusse. Sageli on argirutiin mõne jaoks nii masendav , et sellest põgenemine peaks olema lausa kohustuslik- tuleb leida endale täiesti oma muinasjutt .
Õnne otsides samastavad inimesed end sageli mõne lemmiku raamatu- või filmitegelasega, eesmärgiks reaalsuse unustamine. Ka mina upun sageli sellistesse mõtisklustesse, leides end vahel Rapuntslina oma pikke juukseid tornist alla viskamas või Merineitsina korallide vahel ujumas. Igapäevaelu kõrvale heitmine on vahel suurepäraselt värskendav ning loob kindlasti hea tuju. Kui ei oleks olemas tuntud muinasjutte, poleks inimestel ka millegi poole püüelda, suuri eesmärke, millest aeg-ajalt unistada . Meil on vaja kindlaid etalone, mis seisavad kaljuna silmapiiril ning tänu millele leiame jõudu edasiminekuks. Võtame näite päriselust: tänapäeva noored inimesed küll unistavad romantika olemasolust, kuid reaalselt nähakse seda vaid harva. Minul oli sellist õnne- olen tuttav tütarlapsega, kes sai oma salajaselt austajalt puhtal kujul kõige õigemas vormis armastuskirja. Seda lugedes tekkis mul esimese reaktsioonina pähe mõte:”See ei ole võimalik, selliseid asju päriselus ei juhtu!” See oli niivõrd ilus Žest, et võttis pisara silma ning pani mindki oma printsi ootama. Lootmine, et keegi ka mulle kunagi midagi nii hingesoojendavat ja südamelähedast kinkida võiks, paneb mind siiamaani iga kord sellele mõeldes õnnelikult muigama.
Me tunnetame muinasjuttude olemasolu ka kasvõi näiteks raadiot kuulates. Iga laulu sisus peitub killuke mingist loost, mida meile jutustada üritatakse ning mis päris sageli ka meile kohale jõuab. Hommikul kooli sõites, trenni tehes kõrvaklappidest lemmikut muusikat kuulates või kasvõi diskol meeletult tantsides mõtlen vähemalt mina laulu sõnumile. Kaasahaaravad palad jäävad kergesti kummitama ning sõnad ilmuvad ridadena hiljem jälle pähe. Niimoodi tuuakse meieni killukesi mitmetest seiklustest, armastuslugudest ning pihtimustest, mis viivad meie meeled uitama. Vahelduseks kellegi teise probleemidesse või ilusatesse hetkedesse süvenemine on lausa üllatavalt magus ning isegi kahjurõõmu tundmine võib vabastav olla.
Ilma selle sädemeta, mis muinasjutud meie harjumuspärasesse rutiini toovad, oleks vähemalt minu elu suurel määral üksluine. Suures masenduses olles tekib mul vajadus end kuidagi välja elada ning seda saan suurepäraselt teha kellegi teise ellu süvenedes. Kui juhtub veel nii, et selle isiku jutustatav lugu lõppeb muinasjutuliselt ilusalt, ununevad peagi kõik mu mured ning leian end pilvedelt hõljumast. Ei ole keeruline avastada übritsevast keskkonnast tillukesi muinasjutte, kuid nende leidmiseks peab olema avatud kõigele uuele. Niimoodi võibki tänu lugudele tuua enda igavasse tööellu õnne ning rahulolu maiku.