PUUKORISTAJA JA ARUKASK Kristina Kasemägi Puukoristaja Abiootilised tegurid Biootilised tegurid • Toit- suvel põhiliselt väikesed putukad, nende • Temperatuur- taluvad väga hästi nii vastsed ja munad. Talvel toitub ka külma kui ka sooja temperatuuri igasugustest puuseemnetest. Talvel on raskem • Lumekatte paksus- kuna nende lend kätte saada putukaid.
Toidulaud. Menüüs on putukad ja ämblikud. Arvukus. Eestis pesitseb 100300 tuhat paari, Euroopas 1935 miljonit paari. NB! Kurnas olevate munade kaal võib ületada pöialpoisi enda kaalu kuni poolteist korda. Oma suuruse tõttu peavad pöialpoisid pidevalt sööma, et energiat taastada. Nad söövad isegi pesaehituse ajal. Pöialpoiss, kelle söömist takistada, kaotab 20 minuti jooksul 1/3 kehakaalust ja sureb nälga ca 1 tunni jooksul. Puukoristaja Puukoristajat võib kohata aastaringselt. Puukoristaja on levinud parasvöötme Euraasias. Soomes teda peaaegu ei esine. Puukoristaja on üldiselt paigallind, kui rändab, siis lühikesi vahemaid. Puukoristaja on suure pea, lühikese saba ja võimsa nokaga väike lind. Ta on sinakashalli keha pealmise poolega ja musta silmatriibuga. Keha alakülg on Aasia ja PõhjaEuroopa alamliikidel valge välja arvatud pähklikarva
tuleb sügav talv. Kui vares 3 korda vaagub, siis tuleb kevad. (Saarde) Parem varblane peos kui tuvi katusel Linavästrik taob jõejää oma pika sabaga puruks. Luiged viivad lume. Kägu kukub lehed puusse. Kui pääsuke lendab tuppa, siis juhtub midagi väga halba. Kui lind kakab peale, see toob õnne. Harakas maja ümber askeldamas toob halba õnne Vares kuuseladvas tähendab peatselt rasket õnnetust või surma lähedaste seas. Rahvajutte lindudest PUUKORISTAJA Kord kuulnud puukoristaja ööbiku laulu ja küsinud ta käest: "Kust sa need laulud õppisid?" Ööbik vastanud: "Kuulasin külalapsi karjatänaval." Puukoristaja tahtis sama ilusasti osata laulda ja läks karjatänavale kuulama. Samal ajal aga kõndis hall hobune mööda tänavat ja laskis sinna oma soru. Puukoristaja õppis kuuldud hääle ära ja teebki nüüd "sorrr". Sellepärast kutsutakse lindu nüüd kusetajaks. PEOLEO
Ühe harvendusraie käigus raiutakse ~5-40% esimese rinde tagavarast. Vaigutamine on kasvavatelt puudelt vaigu võtmine, see kahjustab puud ja seetõttu tehakse seda tavaliselt neile puudele mida on nagunii mõeldud raieks. Tuleb teada mida toob kaasa männitaelik. Milline näeb välja harvendusraie, lageraie, mets peale tulekahjut, puude vaigutamine. Millest sõltub erinevate liikide arvukus (metskastik, männiöölane, vihmauss, puukoristaja, põdrakanep) Kust leidsite taustainfo? http://www.metsaekspert.ee/metsaomanikule/moisted http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0106/urmas.html Erinevad lingid googlest. PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 17/27 Vastuste analüüs Esimene küsimus oli, mis on metsaga pildil juhtunud. Valisime vastusevariantideks lageraie või tulekahju(pildilt polnud aru saada kas maapind on tule poolt kahjustatud või ei). Õige vastus oli lageraie.
Käitumiselt sarnaneb põldvarblane koduvarblasega. Koduvarblane elab üksnes inimasulates, aga ometi ei usalda ta inimest kuigivõrd. Pisikest pöialpoissi on nimetatud ka Euroopa koolibriks. Kaalub ainult 5 - 6,5 g. Üle lagipea käib tal kitsa äärisega kuldkollane triip, tiibadel on kaks valget vööti ja selg on rohekas. Ta hääl on ülipeenike, kuuldav ainult vilunud kõrvale. Pesa üsna kõrgel, sageli kuni 17 m kõrgusel. Puukoristaja on ilus lind sinihalli ülapoole ja valkja alapoolega. Väga osava ronijana võib puukoristaja ainsana meie lindudest puutüvel pea ees alla ronida. Puukoristajal on kolm laulu. Üks laul on trillerdus, teine ja kolmas on erinevad vilistused. Puukoristaja viled on nii lõikavad, et paratamatult tähelepanu köidavad. Siidisaba on väga kaunis lind. Tal on kiirul suur suletutt, hallikasroosa sirgelõikeline lühike saba. Pea on tal punaka varjundiga,
MEIE TALVISED LINNUD NING LINNUTOIDUMAJA MEISTERDAMINE Kristjan Kull , Mart Somelar SisseJuhatus Linnud Eestis Linnud jagunevad kahte liiki: paiga- ja rändlinnud. Paigalinnud on harkas, nurmkana või puukoristaja Talvel võib kohata umbes 150 linnuliiki, kuid koduaias jääb see arv umbes 40 liigini. Talvitavate lindude loendused võimaldavad saada ülevaate populatsioonide seisundist ja suurusest. Toitumine Toitumise poolest jagunevad linnud nii sega- kui ka loomtoiduliseks. Segatoidulised linnud söövad näiteks pungi, vilju, seemneid või teri. Röövlinnud söövad näiteks teisi linde, närilisi. Täiskasvanud linnud söövad 2-6 korda päevas.
Metsalinnud Linnud Lindude skeletiluud on kerde ja õhukesed täis õhukambrikesi Lindudel on luuline nokk Pikk painduv kael Lindudel on paadikujuline rinnaluu koos rinnakukiiliga Linnu luustik Linnud Linnul on arteriaalne ja venoosne veri eraldatud Lindude kehatemperatuur on püsivalt 42- 44 C Lindudel on nelja kambriga süda Pöialpoiss (Regulus regulus) Sabatihas (Aegithalos caudatus) Suur-kirjurähn (Dendrocopus major) Mets-lehelind (Phylloscopus sibilatrix) Metsvint (Fringilla coelebs) Puukoristaja (Sitta europaea)
Kui pesakast on valmistatud ja sobivasse kohta üles seatud, siis tavaliselt esimesel aastal sellesse veel elama ei tulda: kastil on veel inimese lõhn küljes. Järgmisel aastal, kui pesakast on aasta aega päikese, tuule ja vihma käes seisnud, võivad linnud-loomad selle juba asustada. Pesakast tuleks puu külge kinnitada nii, et see sealt alla ei kukuks. ( wikipedia.org/wiki/Pesakast) Linnumaja Liigid (rodoaed.ee) -Kiviplokk tüüpi pesakastid -Puukoristaja pesakast -Piiritajate pesakastid -Hakkide pesakast -Multisüsteemne pesakast LINNUMAJA VALMISTAMINE Töö eesmärgiks oli olemasolevate juhendite põhjal valmistada endale linnumaja. Kuna soovitati alustada nö. klassikalise linnumaja valmistamisega, valisin ma just selle. Pesakastiehitust peaks alustama materjalivalikust. Kõige sobivam on pesakast valmistada lehtpuu laudadest
e ritsiklind · Salutihane · Suitsupääsu · Jõgi-ritsiklind · Põhjatihane ke · Roo- · Tutt-tihane · Vesipapp ritsiklind · Must-tihane · Stepilõoke · Kõrkja- · Sinitihane · Välja- roolind · Rasvatihane väikelõoke · Tiigi-roolind · Puukoristaja · Nõmmelõok · Soo-roolind · Porr e · Aed-roolind · Kukkurtihan · Tuttlõoke · Rästas- e · Põldlõoke roolind · Peoleo · Räästapääsu · Käosulane · Punaselg- ke · Mustpea- õgija · Metskiur põõsalind · Hallõgija
okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (кустарнички)(mustikas, pohl, sinikas jt.). LOOMASTIK • Okasmetsades on levinud järgmised loomad : karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, ahm, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, grisli, kodiaki karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; • LINNUD: tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part Okasmetsa loomad on paksu karvkattega Okasmetsa ökosüsteem INIMTEGEVUS • Ehitus- ja paberpuidu tootmine, • Jahindus (охота), kalapüük • Tselluloosi tootmine( производство) • Maavarade kaevandamine (добыча): nafta ja maagaasi, maakide(руда ) kaevandamine ja vedu • Puidu varumine ja niiskes paraskliimas ka juurviljakasvatus • Hüdroelektrijaamade ehitamine, sest
Seened: sälk-kollanutt, lepataelik, pruun kõrbik, must pässik Putukad: metsasitikas, metsa-raisamatja, punaselg-raisamardikas, nõmmeöölane Limused: hispaania teetigu, viinamäetigu Kahepaiksed- ja roomajad: rohukonn (III), tiigikonn (III), hrl kärnkonn (III) Imetajad: orav, hrl siil, põhja-nahkhiir (II), pargi-nahkhiir (II), veelendlane (II), tõmmulendlane (II), suurvidevlane (II), kaelushiir, metskits, rebane Linnud: hallrästas, laulurästas, vainurästas, musträstas, kuldnokk, puukoristaja, porr, kaelustuvi, talvike, hakk, metsvint, rohevint, salu-lehelind, Parkidest üldiselt ● Pargid võivad olla kas tehis- või poollooduslikud kooslused ● Suur hulk mõisaparke ja ka linnaparke ● Eesmärk säilitada liigirikkus Koosluse tekkimine ● Alguse saanud metsast ● Inimtegevus (rohked puud/põõsad) Fotod: Luua Metsanduskool Koosluse püsimine
Viljandi maakond Võru maakond 5. Kulutuskõrgustikud on Emumägi, 166 m , Rutu mägi, 146 m. 6. Pandivere kõrgustik, Otepää kõrgustik, Karula kõrgustik , Haanja kõrgustik , Sakala kõrgustik. 7. Põhja-Eesti madalik, Peipsi madalik , Võrtsjärve madalik , Pärnu madalik , Lääne-Eesti madalik . 8. Sood jaotakse madalsooks, siirdesooks, ja rabaks. 9. Eestis on 7000 jõge . 10.Eestis on 1400 järve. 11. Kodukakk, Teder, Kühmnokk- Luik, Harakas, Kirjurähn, Koduvarblane, Puukoristaja, Pääsuke , Vares, Tuvi. Need ei ole loodusaitse all. 12. Põder, Metsiga , Ilves Lk, Rebane , Halljänes, Hunt, Pruunkaru , Kobras, Mäger, Metskits 13.Vallal ja linnal kui kohaliku omavalitsuse üksusel on võrdne õiguslik staatus. 14.Kaitseliit loodi 1918 ja taasloodi 1991 aastal. 15.Kt loodi 1932 aastal ja taasloosi 1991aastal. NK loodi 1930 ja taasloodi1991aastal. 16.NK ja KT eesmärk on vabatahtlikult tähtsustades ja hinnates pakkuda noortele parimaid
Maja peremees sisemõõdud sisekõrgus diameeter katuse alaservast maapinnast Soo-, põhja- ja tutt-tihane, 9x9 22-25 3 5 2-3m must-kärbsenäpp Rasva- ja sinitihane, 12x12 22-28 3-4,5 5 2-3m väänkael, puukoristaja Kuldnokk 14x14 28-35 5 6 3-6m Õõnetuvi, siniraag 20x20 40 9 7 4-5m Kakud 25x25 60-65 10-15 10 >4m Kõige enam levinud on nö. klassikaline pesakast (vt. joonis). On ka hulk teistsuguse kuju ja ehitusega pesakaste teistele linnuliikidele (nt
Toitumine Segatoiduline. Suvepoolaastal on ülekaalus selgrootud loomad, võib rüüstata ka teiste lindude pesi. Talvepoole lisanduvad taimeseemned, marjad, puuviljad ja muud taimeosad. Pesitsemine Rohukõrtest ja samblast pesa ehitab sobivasse õõnsusesse, tavaliselt mitte kõrgemale kui 5 m maapinnast. Esimese kurna muneb tavaliselt aprillis. Hilisemad kurnad (juunis, juulis) on harvemad. Kurnas on 6...12 muna. 22Puukoristaja Sitta europaea osava ronijana võib puukoristaja ainsana meie lindudest puutüvel, pea ees, alla ronida. Ronimisel ei kasuta ta porri ega rähni kombel saba toetuspunktina, vaid tema imetlusväärne ronimisvõime on tingitud pikkade varvaste ebatavaliselt suurest siruulatusest ning teravaist ja tugevaist küünistest. Puukoristaja lend on enamasti lühimaaline ja lainjas, maas kulgeb ta hüpeldes. Oma erksa ja energilise olemisega meenutab puukoristaja tihaseid, kellega koos ka tihti tegutseb
4.11.1. Ööbik (Luscinia luscinia).........................................................................................40 2.4.12. Selts: piiritajalised (Apodiformes), sugukond: piiritajalased (Apodidae)......................41 2.4.12.1. Priiritaja (Apus apus)...............................................................................................41 2.4.13. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: puukoristajalased (Sittidae)....................42 2.4.13.1. Puukoristaja (Sitta europaea)...................................................................................42 2.4.1. Vaatlustulemused..............................................................................................................43 KOKKUVÕTE...............................................................................................................................45 KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................................................
Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Eestis tuntuimad loomad ja linnud. Eesti metsades ehk okasmetsades on levinud järgmised loomad ja linnud: karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part. Inimtegevuse ohud metsas. Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. Eriti väheseks on jäänud leht- ja segametsi. Paremini on säilinud okasmetsad, mis suuresti asuvad raskesti ligipääsetavates kohtades. Tänapäeval saadakse metsast puitu, mida kasutatakse kütteks, ehituseks ja tarbeesemeiks. Metsast saab ka toitu nagu näiteks ulukeid (liha),
Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Loomad Okasmetsades on levinud järgmised loomad ja linnud: karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, ahm, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, grisli, kodiaki karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part; Rebane Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall. Kehapikkus on tal 50...90 cm, saba pikkus 40...60 cm ja kaal 4...10 kg.
metsvint (Fringilla coelebs) vint (Fringilla) vintlased (Fringillidae) ronk, kaaren (Corvus corax) vares (Corvus) vareslased (Corvidae) urvalind (Carduelis flammea) ohakalind (Carduelis) vintlased (Fringillidae) pasknäär (Garrulus pasknäär (Garrulus) vareslased (Corvidae) glandarius) kuldnokk (Sturnus vulgaris) kuldnokk (Sturnus) kuldnoklased (Sturnidae) puukoristaja (Sitta europeae) puukoristaja (Sitta) puukoristajalised (Sittidae) rasvatihane (Parus major) tihane (Parus) tihaslased (Paridae) must-kärbsenäpp (Ficedula must-kärbsenäpp kärbsenäplased (Muscicapidae) hypoleuca) (Ficedula) väike-lehelind, silksolk lehelind põõsaslindlased (Sylviidae) (Phylloscopus collybita) (Phylloscopus) ööbik (Luscinia luscinia) ööbik (Luscinia) rästaslased (Turdidae)
hulguvad). Eesti rändlinnud on: aed-põõsalind( tavitub Lõuna-Aafrikas), vööt- põõsalind( talvitub Ida-Aafrikas), kaelustuvi ehk meigas, ööbik, metsvint, kägu, punarind( üksikud võivad talvituda meil), hallrästas ehk paskrästas, peoleo, metskiur, rohevint( Eestis võib olla ka hulgulind), kuldnokk, käosulane, karmiinleevike, väänkael ning väike-lehelind, salu-lehelind ja mets-lehelind. Ja hulgulindudeks on suur-kirjurähn ja puukoristaja. Salumetsa kõige tavalisemad imetajad on siis taimtoidulistest: metskits, punahirv, põder, valgejänes. Sega toidulistest: siil, kährik, metssiga, mäger, orav. Loomatoidulistest: mets- karihiir, metsnugis, mutt, hunt. Osadest liikidest lähemalt: Toominga võrgendikoi: Ei ohusta teisi puuliike ainult toomingat, lapsed munetakse valmis juba suvel juuni kuus, sügisel nad kooruvad, varakevadel hakkavad need lapsed pungi sööma ja juuni kuuks pole enam ühtegi lehte puul, kus nad pesitsevad
annaabi.ee 
