"Tõde ja õigus" II osa Miralda-Ramilda Marleen Eensoo Miralda-Ramilda Mauruse tütar. Tüdrukule ei meeldinud oma nimi Miralda. Pooleldi saksastunud noor neiu. Ramilda armastas saksa keelt. Iseloomulikud jooned Uhke Peen Jutukas Kaastundlik Elas saksa pansionis. Isa maksis tütre üüri. Ramilda külastas isa. Söögitoas viibimine oli rangelt keelatud. Ramilda käis söögitoas Indrekuga juttu rääkimas. Tüdruk kurtis, et tal on igav elu. Ramilda pidas Indrekut oma sõbraks. Neiu tundis end üksildasena. Dr. Brummfeldt soovitas tüdrukule kliimavahetust. Ramilda sõitis Saksamaale sanatooriumisse.
August Gailit 1891-1960 Anete Oja ja Getriin Meister 9.A Võru Kesklinna Kool Elulugu · Sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal · Isa lätlane, ema saksastunud eestlane · Üles kasvas Laatre mõisas · Peres viis last · 1899 Valga läti kihelkonna- ja linnakool · 19051907 Tartu linnakool · 19111914 töötas ajakirjanikuna Lätis · 1916 Tallinna Teataja toimetuses Elulugu · 19171918 Postimehe toimetuses · Võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana · 19221924 elas Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias · Seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas · 19321934 oli Vanemuise direktor
aastal Vana-Vändras. Koidula ema oli Sakslanna ja seetõttu räägiti Jannsenite perekonnas enamasti Saksa keeles ja Koidula Eesti keele oskus lapsepõlves kesine. 1850 Kolisid Jannsenid Pärnusse. Enne Pärnusse kolimist õpetas Koidalt kodus isa. 1854-1861 õppis ta saksakeeles Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. Koidula sa kõrgeima hariduse, milleni naised sel ajal võisid jõuda. Lydia Koidula võttis osa ka esimese laulupeo korraldamisest 1869 1973.aastal abiellus Koidula saksastunud kätlase Eduard Michelsoniga. Lydia Koidulal oli kolm last: poeg Hans Voldemar (suri väga vara), tütar Hedwig-Hedda ja tütar Anna .1882 halvenes tema tervis, viimastel aastatel põdes ta vähki. Koidula suri 11. augustil 1886. Ta maeti Kroonlinna saksa surnuaiale oma poja kõrvale. 1946 toodi tema põrm Tallinna Metsakalmistule. On avaldatud arvamust, kas oli ikka õige ta oma mehe ja laste kõrvalt ära tuua. Pärnus on Koidula mälestussammas.
Ka sõnad mis tähistavad tehnilisi innovatsioone ja mida polnud keele tekkimise ajal olemas. Seega sõnu väga palju miksitakse teistest keeltest kokku. Näiteks: Aviong ,,lennuk" (portugali avião), Televisong ,,televisoon" (portugali televisão). Samuti on paljud muud sõnad moodustatud portugali sõnadest millele on liidetud saksa sufiks. Näiteks: Canecache, "väike tass", portugali caneca, "tass" ja saksa sufiks chen. Liitsõnad nagu Schuhloja "kingapood" saksa Schuh ja portugali loja. Saksastunud portugali tegusõnad: lembreere "mäletama"; respondeere "vastama" (portugali lembrar, responder). Igatahes, olenemata kõikidest nendest laenudest-- grammatika ja sõnavara on siiski suuremalt jaolt saksa. Vaatamata sellele, et Riograndenser Hunsrückisch on kõige kasutatavam murre lõuna Brasiilias, selle kõnelejate arv väheneb. Hunsrik on ohustatud keelte nimistus 7. tasemel, mis tähistab ,,ohustatud" taset.
· sotsiaalne kihistumine · kapitalistlike suhete areng b) 19. saj. lõpul oli Eestis 12 linna umbes 180 tuhande elanikuga: · poole sajandiga oli linlaste arv kolmekordistunud · linnas elas iga viies elanik · kui varem domineerisid sakslased, siis nüüd eestlased c) 1877 linnaseadusega muudeti keskaegset linnavalitsemist: · linnavolikogu ja linnavalitsus eesotsas linnapeaga · valimistel varanduslik tsensus, mis tagas sakslaste võimulpüsimise d) kadakasakslased- saksastunud eestlased, kelleks olid jõukamad eestlased linnades: · nad näitasid end sakslastena, häbenedes oma päritolu.
ning vähesel määral ajaloolist kompositsiooni. 6. Eesti rahvusliku kunsti sünniperioodiks nimetatakse 1850-ndaid aastaid, sest siis lõpetas Johann Köler oma õpingud Peterburi Kunstide Akadeemias. 7. 19.saj-l tekkis ja arenes Eesti kunst peamiselt välismaal. 8. Eesti kunstikultuur ei saanud areneda Eestis, sest talurahvas oli liiga vaene, rahvas oli vähese haridusega, saksastunud eesti haritlased ei tundnud rahvusliku kultuuri vastu huvi, baltisakslased suhtusid Eesti kultuuri kitsarinnaliselt ja vaenulikult, kunstnikud ei suutnud oma töid siin müüa. 9. Esimest põlvkonda eesti soost Eesti kunstnike nimetatakse pioneeripõlvkonnaks. 10. Pioneeripõlvkonna peamiseks õppe- ja töökohaks kujunes Peterburg. 11. Pioneeripõlvkonda kuulusid Johann Köler- maalikunstnik, August Ludwig Weizenberg- skulptor, Amandus Heinrich Adamson- skulptor.
Gailiti looming August Gailit (1891-1960) Isa oli lätlane, ema saksastunud eestlane.Peres oli viies laps Kodune keel oli läti keel. Rääkis veel saksa, eesti ja vene keelt. Gailit on tegutsenud ajakirjanduses nii Tallinnas kui ka Riias. Aktiivne oli Siurus. '32-34 oli Vanemuise direktor. Abiellub , sünnib üks tütar, Aili Gailit. 1944 põgeneb perega Rootsi, kus ta ka sureb. Räägib üldinimlikel teemadel, päevaprobleeme on vähe. Fantaasia põimub reaalsusega, sümbolid. Tegelastel on omapärased nimed. Gailiti looming sarnaneb Tuglase II perioodi loominguga.
Baltisakslased Balti sakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Deutschbalten) vahel ka baltlased, mitte segada ära balti hõimudega, keda ka tihti baltlasteks kutsutakse) olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Vana-Liivimaad (saksa keeles Alt-Livland, inglise keeles Old Livonia) asustanud sakslased ehk saksa diasporaa Baltikumis. Baltisakslaste hulka sulandus sajandite jooksul ka eestlaste saksastunud "ülemkiht". Alates Eesti ja Läti alade vallutamisest ja ristiusku pööramisest Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu poolt 12.-13. sajandil on baltisakslased suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse, keele ja kultuuri arengut, moodustades valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), linnarahvast ning vaimulikest. Baltisakslased on Baltikumi elama asunud ning siin kodunenud sakslased, alati vähem kui 10 % elanikkonnast. Sakslaste vägivaldne sissetung 13
Baltisakslaste roll eestlaste ajaloos Baltisakslased olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Vana-Liivimaad asustanud sakslased. Baltisakslaste hulka sulandus sajandite jooksul ka eestlaste saksastunud "ülemkiht". Alates Eesti ja Läti alade vallutamisest ja ristiusku pööramisest Mõõgavendade ordu jaSaksa ordu poolt 12.-13. sajandil on baltisakslased suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse,keele ja kultuuri arengut, moodustades valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), linnarahvast ning vaimulikest. Majandusliku arengu oluliseks mõjuteguriks kujunes raudteede rajamine. 1870. aastal
Raamat “ehituskunst” Õppejõud, kunstihoone, ohvitsride kasiino(NO99). Kuusik pärit Abjalt, suurimad mõisamaad, esimene koht, kust Eestlased jõukaks saavad, ehitatakse külapank. Kanuti gildi hoone keldris restoranimööbel. Ohvitseridemaja Gonsiori tänaval. Ainuke Eesti arhitekt, kes on vabadusristi kavaler. Legendaaarne professor. Raamat kui eneseotsing, õigustus. Johani ise mõisavalitseja, surivoodil räägib saksa keeles, raamatust võib leida küsimuse, et kas eesti oleks saksastunud ilma vabadussõjata. 1. Milline oli 20. sajandi alguse Riia? Baltimaade metropol. Saksakeelne kõrgkiht, tööstus – sest on insenerid. Baltisakslased kui riik riigis. Baltimaades usk teine, mis ülejäänud liidus. Luterlus tolerantsem hariduse suhtes, kasinus, klassivahe väike. Riia juugend. 2. Milline oli arhitektuuriõpe 20. saj. alguse Riia PI-s? Õppejõud mingil määral eesti arhitektuurilooga seotud. Kupferi raamat “ žiloi dom” on olnud aluseks 1920
I Seleta mõisted estofiilid- Muust rahvast saksastunud eesti haritlaskond, koosnesid peamiselt baltisakslastest, huvitusid eesti keele edendamisest ja kultuurist. nekrutiandmisekohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille järgi talupoegadel tuli enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid. vallakogukond- Kõik vabaks lastud talupojad kuulusid oma elukohajärgse talurahvakogukonna juurde, mille üle teostas kontrolli mõis. venestamine-Vaja oli Vene riiki modenseerida( euroopalikumaks muuta), tunti ohtu Saksa keisririigi ees ehk siis taheti ka julgeolek tagada, baltisaksa ametnikud vahetati venelaste vastu, koolides õppekeel vene keel, püüti inimesi usku vahetama (vene õigeusk). rahvuslik ärkamine- Kultuuriline ärkamine, eestlaste eneseteadvuse tärkamine, Loodi eestikeelne õppekirjandus, kirjakeele arrendamine, rahvaluule kogumine, tekkis eestikeelne kirjasõna, rajati laulu- ja mänguseltse, pandi alus ...
1857 hakkas J. V Jannsen välja andma ajalehte Pärnu Postimees ja õige pea sai Koidulast isa abiline lehe juures, ta aitas isal algul Pärnus, hiljem Tartus Eesti Postimeest toimetada. Ajakirjanikutöö kõrvalt osales Koidula aktiivselt Tartu kultuurielus. 1870 lavastas Vanemuise seltsis oma näidendi "Saaremaa onupoeg". Võib öelda, et eesti teater sündis Koidula eestvõttel. Lydia Koidula võttis osa ka esimese laulupeo korraldamisest 1869. 1873. aastal abiellus Koidula saksastunud lätlase Eduard Michelsoniga, kes sai sõjaväearsti koha Kroonlinnas. Lahkumine Eestist mõjus Koidulale rusuvalt, ta püüdis seal ühiskondlikku tegevust jätkata, kuid pere eest hoolitsemine nõudis samuti aega. Kroonlinna. Lydia Koidulal oli kolm last: poeg Hans Voldemar (suri väga vara), tütar Hedwig-Hedda, tütar Anna Emilie. 1882 halvenes tema tervis, viimastel aastatel põdes ta vähki. Koidula suri 11. augustil 1886. Ta maeti Kroonlinna saksa surnuaiale oma poja kõrvale
August Gailit 9. I 1891 5. XI 1960 Kelli Kuusk Lapsepõlv · Sündis Valgamaal, Sangastes. · Peres viies laps. · Elas Laatre mõisas. · Isa oli läti või liivi päritolu ehitusmeister. · Ema, Agnes Stamberg, oli saksastunud eestlane Stambergi nime varjul pidi perekonnapärimuste järgi peituma üks tuntud aadlikunimi. Haridustee Valga linnakool Tartu linnakool 1905-1907 · Tartu linnakool jäi lõpetamata. · Võttis Treffneri gümnaasiumi õpetaja
hakkas Venemaa ülikoole rajama. Õpetatud Eesti Selts Fählmann oli üks asutajaid. KÕRGKULTUUR TALUPOJAKULTUUR Kõrghariduse omandamine, Tartu Ülikool Talurahvakultuur Ajakirjandus Pärimused, muistendid, traditsioonid Kahe kultuuri vahele jäävad: Johann Köler Eesti päritolu kunstnik, kes ei eitanud oma Eesti päritolu. Oli lausa Peterburis tsaari ihukunstnik. Kreutzwald Eesti päritolu ega saksastunud täielikult, kuigi koduseks keeleks oli saksa keel ning naine samuti sakslanna. Kogus kokku muistendeid ja kogus neid raamatusse. Vallakoolid Talulastel tekkis kohustus koolis käia. Vallakogukonnal oli kohustus koole rajada ning leida nendesse õpetajad, ka pidi neile palka maksma. Õppetöö pikkuseks oli kaks-kolm talve. Oli tasuta, õppetasu puudus. Kihelkonnakoolid Oli peale vallakooli, järgmine aste.
2. Moesõnad, mis tekivad ühiskonnasuhetest Moesõnu võib võtta üle teistest keeltest ning ka ümbritsevast keskkonnast. Reet Kasik toob oma artiklis ,,Puudest ja inimestest" välja, et inimeste sõnakasutus on alati olnud seotud sellega, millises suhtes me mingi rahvaga oleme. Näiteks ajal, mil Eesti oli Saksa okupatsiooni all, tekkis sõna kadakasaks. Olukorra muutudes, ajal mil Eesti oli Vene okupatsiooni all, loodi sõna pajuvenelane. Neid eestlasi, kes olid vastavalt kas saksastunud või venestunud, nimetatigi halvustavalt just niimoodi. Tänapäeval on Eestil tihedad suhted läänemaailmaga ning üleminekuinimest tähistavateks moesõnadeks on saanud võsajänki ning võsainglane. Kuigi sõnad kadakasaks, pajuvenelane, võsajänki ja võsainglane näitavad, et kõigil sõnadel on seos puudega, mida peetakse kiiresti kasvavateks ja raskesti väljajuuritavateks, polnud esimesel sõnal kadakasaks seost kadakapõõsaga. Sõna võtsid
Eesti Kirjameeste Selts: arendas eesti keelt ja kirjandust, andsid välja õpikud nt, tänu sellele seltisel kujunes rahval lugemisharjumus ja eestlased said praktiliselt täielikult kirjaoskajateks. Põllemeeste komitee: korraldasid põllumajandusnäituseid Ärkamisaja tähtsus ja tähendus Eesti ajaloos: maarahvas hakkas end pidama moodsa aja rahvuseks, hakati kutsuma ka end eestlasteks, eestlased ei saksastunud ega venesutnud vaid valisid oma tee mis viis lõpuks oma riigini, algas eesti rahvuse kujunemine. Milliseks oli muutunud baltisakslaste ja vene võimu vahekord? Halb, sest eestlased langesid sakslaste mõju alt välja ning nõudsid nendega võrdseid õigusi, venemaal oli aga julgeolekuoht- eesti kaotamine Miks tabas rahvuslikku liikumist kriis? Tülis Hurda ja Jakobsoni vahel, suur lõhe §19 Venestusaeg 1880-1890 Venestamine vene kultuuri ja õigeusu pealesurumine
oma rahva teenimisele.Soomes oli temast mõni aasra noorem Antti Almberg-ajalehetoimetaja ja some rahvuslane.Nende kirjavahetus algas Almbergi initsiatiivil ja ühe korra said nad ka kokku-siis,kui Koidula tegi koos isa ja vennaga suure Soome-reisi.Koidula ja Almbergi kirjavahetus on säilinud ja raamatuna välja antud.See on vaimuinimeste kiriromaan.Soome-reisilt tagasi tulles kihlus ta justkui kompensatsiooniks saksastunud lätlase eduard Michelsoniga,kes õppis Tartu arstiks.Pärast abielu sõlmimist 1873.a asus noorpaar Kroonlinna,kuhu mees sai sõjaväearsti koha.Kroonlinn oli tol ajal Peterburi eeslinnaks.Koidula ei kohanenud seal,talle ei piisanud ainult pereelust ja lastest.Kogu tema abieluaegne luule on täis igatsust Eesti järele. 1873-1886,abiellumisest surmani,oli Kroonlinn Koidula kodu.Koidula ise sai kohe peale Kroonlinna
28 september 1939 Oli Eesti sunnitud allkirjastama Venemaaga vastastikuse abistamise bakti. Saaremaale, Hiiumaale ja Baldiskisse tulid Vene sõjaväebaasid 25 000 mehega. Samal ajal lendasid Eesti kohal pidevalt Vene lennukid ja Ida piirile koondati punaarmee üksuseid. Sisepoliitika Kaarel Eenpalu astus tagasi ja uue valitsuse moodustas Jüri Uluots. Piirangud demokraatiale jäid kehtima. Oktoobri algul hakkasid laevadega Eestist lahkuma balti sakslased ja Saksastunud eestlased. (operatsioon Umsiedlung). Seoses II maailmasõjaga suurenesid majandusraskused, vähenes kaubavedu ja kujunes talongikaubandus. Selle tulemusel aktiviseerusid vasakpoolsed ringkonnad. Välispoliitika Eesti sattus välisoliitilisse isoloatsiooni ja hakkas sõltuma Nõukogude Liidust. Püüti tihendada suhteid Läti ja Leeduga, kes olid sarmases olukorras. Venemaa alustas Soome vastu Talve sõda ja kasutas ründamiseks Eesti lennuväljasi. Eesti ametlikult protesti ei avaldanud.
veel soolakala, nahkade parkimine, alkohol, tubakas jne. 5. A) Tallinn üle 10000 (25000 sõjaväelast) Narva 4000-5000 Tartu 3500 Pärnu 2000 Alla tuhande Rakvere, Viljandi, Kuressaare, Haapsalu ja Paide. B) Peamiseks sissetuleku allikaks oli kaubandus, eeslinnades kasvatat ka aiasaadusi ning peeti karja. Käsitöökeskused -> tsunftid. Eestlased olid lihttöölised. C) Eestlaste osakaal võis küündida Tallinnas 1/3, väiksemad linnad olid peaaegu saksastunud. D) Elanikkond jagunes kodanikeks ja mittekodanikeks(aadlikud, vaimulikud, ametnikud jt.). Teised ei saanud kuuluda gildidesse, tsunftidesse ega magistraati. 6. Rahvastiku juurdekasvu allikaks oli külaelanike ümberasumine linnadesse. Keskajal pidi pagenud talipoeg aasta ja päeva linnas redutama; 12. Saj. Tallinnas ja Riias 2. A. 7. Läänemere Läänemere idakallas ei pakkunud Inglismaale poliitilist huvi. Isegi kui 17. Saj suurenes Inglismaa kaubavedu Balti
iseseisvad. Olid olemas rahvuslikud haritlased kooliõpetajad, köstrid, pastorid. Rahvas oli enamasti kirja- ja lugemisoskaja. Valla juhtimises tegutsenud inimestel olid poliitilised kogemused. Osad olid tegutsenud juba seltsiliikumistes nt. laulu- või pasunakoorides. See kõik andis aluse rahvuslikuks liikumiseks. Ajaliselt toimus rahvuslik liikumine Eestis 1860-1870 aastatel. Sisuks oli oma rahvuse ja kultuuri teistega võrdseks pidamine. Seni olid haritud eestlased saksastunud, oluline oli, et haritud eestlane jääks eestlaseks. Keskusteks olid Tartu, Viljandi, Peterburg. 2.Kes olid ja millega seotud? Johann Voldemar Jannsen oli saksasõbralik, asutas Vanemuise Seltsi, Eesti hümni sõnade autor, andis välja ,,Eesti Postimehe" ja ,,Pärnu Postimehe" Johann Köler oli Eesti kunstnik ja akadeemik, kes toetas oma rahadega Aleksandri liikumist, aitas mulkide poolt tsaarile kirjutatud palvekirju edasi toimetada. Aitas ka eestlastel välja rännata.
puudulikud õigused takistasid seda tugevalt. Peterburi taustaga Köler soovitas eestlastel pöörduda keisrikoja poole, et oma plaanidele tuge saada. Sellega sai temast nn Vene-orientatsiooni algataja eestlaste rahvuslikus ärkamisliikumises. 1864. aastal kohtas ta Peterburis noort haritlast Carl Robert Jakobsoni, kelle ta eesti rahvuslaste leeri meelitas (kuni selle ajani oli Jakobson olnud üpris saksastunud). Kölerilt sai Jakobson tugevaid mõjutusi, muuhulgas ka Vene-orientatsiooni. Köler ise aga kujunes rahvusliku liikumise juhtfiguuriks Peterburis, kelle ümber koondusid seal tegutsenud eestlased. Neid hakati kutsuma "Peterburi patriootideks" ja nad püüdsid keisrikoda mõjutada eestlastele soodsaid otsuseid vastu võtma. Nende toel oli toimunud ka palvekirjade kogumise aktsioon 1863. aastal ning Köler toetas palvekirjade esitamist taas 1882. aastal, kui seda tehti uuele
b) 19. saj. lõpul oli Eestis 12 linna umbes 180 tuhande elanikuga: · poole sajandiga oli linlaste arv kolmekordistunud · linnas elas iga viies elanik · kui varem domineerisid sakslased, siis nüüd eestlased c) 1877 linnaseadusega muudeti keskaegset linnavalitsemist: · linnavolikogu ja linnavalitsus eesotsas linnapeaga · valimistel varanduslik tsensus, mis tagas sakslaste võimulpüsimise d) kadakasakslased- saksastunud eestlased, kelleks olid jõukamad eestlased linnades: · nad näitasid end sakslastena, häbenedes oma päritolu. VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL 1. Kaks kultuurisuunda a) Baltisaksa kõrgkultuur - seotud Lääne-Euroopaga, mõjutades eestlaste kultuuri b) Eestlaste talupojakultuur algas selle murenemine ja euroopaliku kultuuri suurenev mõju 2
1297 1492 kestis ordu, Riia linna ja Riia peapiiskopi vaenus. 1298 ründas ordu Saare-Lääne ja 1396 Tartu piiskopkonda. Kuid ordu oli ka peamine koondav jõud, kelle eestvõttel loodi 1304 seisuste konföderatsioon ja 14. sajandi II poolel seisustepäevad, millest 1422 kasvas välja Liivimaa maapäev. Maal langesid etnilised piirid kokku seisuslike ja sotsiaalsetega: feodaalid olid sakslased, talupojad eestlased; saksa talupoegade immigratsiooni ei olnud, eestlased ei saksastunud, kuigi saksa kultuuri mõju oli tugev. Talurahva põhimassist (külakogukonna ühismaid kasutavatest adratalupoegadest) eristusid vabatalupojad (vabakirja valdavad sõjateenistuslased, mõisa ametimehed ja raharenti maksvad talupojad) ning vähese maaga (üksjalad, vabadikud jms) ja maata (sulased) talupojad. Mõisade kasvuga kaasnes teoorjuse kasv 16. sajandil normaaltalult 36 teopäeva nädalas. Mõisamajanduse ja teoorjuse kasvu seletatakse tavaliselt Lääne-Euroopa viljaturu
Ado Grenzstein, Joosep Kapp, Andres Erlemann, Mihkel Kampmaa (Kampmann), Hans Einer, Aleksander Kunileid (Saebelmann), Friedrich Saebelmann, Aleksander Thomson ja Aleksander Läte. Esimese koolivaheaja kulutas CRJ leerikäimiseks. See oli ,,peenema rahva" laste suvine ,,eraleer", millest võttis osa ainult kolm poissi ja kolm tütarlast.. Seminariõpilases tekkisid armutunded leerikaaslase Anna vastu. Nõnda leidis Jakobson juba tol ajal endale naise ideaalkuju haritud ja mitte saksastunud eesti talutütre, keda ta pärast suure poolehoiuga kujutas näidendis ,,Arthur ja Anna". 1.4 Isa surm 1857. aasta detsembris suri ootamatult CRJi isa, seetõttu sattus perekond raskustesse ja poja kooliskäimine muutus küsitavaks. Ent Torma kogudus otsustas isa koha jätta seni täitmata, kuni poeg õpingud lõpetab ja tema asemele asub. Kogudus maksis lesele palka edasi ja pojale saadeti kooliraha. Koolitöösse võeti ajutine asendaja. Pastor C. S.
Enne seda oli kasutusel olnud vaid ristinimi ja talunimi koos isanimega. Estofiilid olid enamasti kohalikud baltisakslastest eestlased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri. Tegelesid eesti teemaga. Püüti end võimalikult laialdaselt harida ja lihtrahvast paremale järjele aidata. ,,Rahvaste hääled lauludes" kogumikud, mis sisaldasid erinevate rahvaste laule ja värsse, sisaldas ka mõnda eesti laulu. Tähtsamad estofiilid: · Masing eestlane, kuigi saksastunud ja ei pidanud end eestlaseks. Isa oli köster, ka saksastunud. Õppis Saksamaal. Mõjutatud valgustusideedest. Rahvameelne ja rahva valgustaja. Võitles rahva eest. Konkreetse tegutsemisega. Ei jätnud oma arvamust enda teada. Eetsi keele arendamine ja eestlaste õiguste eest võitlemine. Koolihariduse eest võitlemine. Oskas väga hästi eesti keelt ja püüdis seda arendada ja uuendada. Võttis kasutusele Õ-tähe. Andis välja Maarahva nädalalehte.
Indreku ja Karini suhted- õnnetu abielu. V osa Alistumine. Põhiprobleem: Igaühel on oma tõde ja õigus. Allaandmine: Indrek läks tagasi Vargamäele; Pearu tunnistab, et Andrese õigus oli tugevam; Andres lõpetab töö rügamise; Andres kolib sauna; Indrek alistub maale ning lahkub; Andres tõdes, et maa on selline, nagu ta on. 6. August Gailiti elu ja loomingu ülevaade · Sündis Valgamaal ja õppis ka seal. · Pärines segaabielust- isa lätlane, ema saksastunud eestlane- kodune keel läti. Peres viis last · Tegutses ajakirjanduses nii Tallinnas kui ka Riias · Aktiivne Siurulane; Vanemuise direktor 1932-1934 · Põgenes 1944 perega Rootsi- jätkas kirjanduslikku tegevust · Viimne romantik- novellid romantiliste sugemetega · Räägib üldinimlikel teemadel, fantaasia põimub reaalsusega, sümbolid · Visnapuuga head sõbrad · Looming jaguneb III-e perioodi
Keskne trepikoda, enamasti kahekordne, käimla ühine ja hoovipeal. Suuremates majades pidi olema kaks trepikoda. Laudis horisontaalne, kaunistati laudisevööga ja see oli vastupidine ehk vertikaalne. Kivist kortermajad Kuigi domineerisid väikesed puidust majad, siis tekkisid nende vahele suured kivist elamud. Tallinnas kivimajadest kvartaleid ei tekkinud (nagu Riias). Vanu aadlihooneid ehitati ümber kivist elamuteks Ferdinant Kordes: Stackelbergi maja 1874 - eesti juurtega, saksastunud arhitekt. Nende ruumiplaanid üritasid matkida mõisa plaane (läbikäidavad ruumid). Ruumi nappuse tõttu polnud hea. Tekkisid tubadesse ka vannitoad. Karl Burman: Buschi maja Tartus 21b 1912 - esimene Eesti tõeline arhitekt, kihvtid suured korterid, valgusküllased, üritas vältida koridore. Võimas hoone huvitava plaaniga. Karl Burman: Mauritza maja Kreutzwaldi tn 1912 - Väga uhke- rangem ja lihtsam eksterjöör. Üürimajadest on veel tuntud Karl Burman Üürimaja Raua tänaval. 5
korporatsioonideks. Rüütelkondade kõrgeim võimuorgan oli maapäev, mis valis rüütelkonna peamehe ja teised ametimehed. Neid ametikohti täitsid sageli balti aadlikud. See olukord soodustas Balti kultuuriprovintsi väljakujunemist: baltisakslastel kujunes välja ühistunne, nad pärinesid samadest oludest ning nende alamad kui ka ülemvalitsejad olid muust rahvusest. Eestlased jäid baltisaksa mõtte-, vaimu- ja kultuurimaailma mõjusfääri, ent ei saksastunud. Küsimus pole mitte teadlikus rahvusmeelsuses või kultuursuses, vaid selles, et sakslased polnud eestlaste saksastamisest huvitatud, pigem vastupidi. Keegi ei nõudnud talupojalt saksa keele õppimist, hoopis mõisnik õppis ära eesti keele, kas või mingil määral. Seisusliku ja rahvusliku barjääri säilitamine oli balti aadli suhtelise õnnepõlve vältimatu eeldus. Nii piirdus otsene kultuurimõju kirjasõna, kiriku ja kooliga,
Leiuks võib pidada netivalikus eakast Suburgist erandlikku jäädvustust arhetüüpses (läänelikus) mõtleja-poosis. Võime kõrvutada ka portreefotosid, sj Suburgist täisfiguraalse ülesvõtte suurendusena. Koidula uhkustab Jeanne d'Arc'iliku hoiakuga, Underi panuseks on Raffael'ilik teravalt läbitungiv ja arvustav pilk. Noorukeses Suburgis hoomab sihikindlust (tundub, et foto on tehtud siiski veel Vana-Vändra mõisa rentimise aegu ja võib- olla üsna varsti peale saksastunud tütarlapse Pärnust koolist koju naasmist, seega perioodist, mida Lilli ise on nimetanud kannatusaastad kodus). Nn mõtleja poos vajab väikest kunstiekskurssi. Käsi-toetamas-pead- ehk käsipõsakil-poosis on kujutatud läbi aegade intellektuaale. Varasem kultuuriline kood seostas intellektuaali ka melanhooliaga, võrdsustades keskendunud uurijavaimu sügava juurdleva tõsiduse kurvameelsusega. 1.2 1.1 2.1 2.2
Kirjanduse arvestus Pilet 1: August Gailiti elu ja looming. August Gailit elas 1891 1960. Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna
stiilidest. Hiljem eelkõige luule õitseaeg (Vergilius, Horatius) 4) hõbedane ajajärk (1.-2. saj pKr) peamiselt tragöödia ja filosoofiline proosa (Seneca), satiir (Petronius), ajalooproosa (Tacitus) 5) hiline impeeriumi periood kuni keskajani ladinakeelne kirjandus kestab edasi eelkõige kristliku kirjandusena August Gailit (1891-1960) sündis Tartumaal lätlasest puuseppa perekonda. Gailiti ema oli pärit saksastunud eestalste perekonnast. Kodus suheldi läti keeles, vanavanematega saksa keeles, kuid perekond oskas ka eesti keelt. Koolis suutis August omandada vene keele noor poiss valdas soravalt nelja keelt. Pereisa Gailit rändab oma elukutse tõttu palju ning harvad pole juhud, mil pojadki kaasa võetakse. 1899 astub August Valga kihelkonnakooli ning seejärel Valga linnakooli, kuid poisi haridustee jääb poolikuks. 1905-1907 käib Tartu linnakoolis, kuid ei lõpeta ka seda
Sambad, frotoonid etc kaunistused on tabu, iluideaaliks saab lamekatus. Kaunistused ainult aknad, sageli väga suured, lintaknad - rida lindina kulgevaid aknaid. tänapäevane arhitektuuristiil, valitseb kogu maailmas, seega internatsionaalne stiil. Lihtne, odav, kiire püstitus kasulik nt sõjaajal või muidu kiiremal korral. 1920.-30ndatel Bauhausi koolkond Saksamaal, Weimaris, Dessaus. Gropin - Bauhausi kooli peahoone Dessaus. M. van der Rohe - saksastunud hollandlane, projekteerinud eluhooned Stuttgartis. Pilvelõhkujad USA-s. Saksa paviljon Barcelona näitusel 1929 (suur must kuup, liigendatud vaheseintega). Sealt levis funktsionalism Aasiasse, Ladina-Ameerikasse etc. Praegu antakse seal igal aastal Mies van der Rohe arhitektuuriauhindu. Saksamaal funktsionalistlikud eluhooned Berliinis, Stuttgartis. Bauhaus suletakse 1933 natside poolt
päevani, ka sunnismaisus.Kaudselt oli 1494 pärisorjuse algus. Kõik varasemad maaelanikud polnud muutunud sunnnismaisteks pärisorjadeks talupoegadest, osa läti vanematele läänistati maad 1207 tegi tollane mõõgavendade ordu, sai ise ka endale maad piiskopilt, ja kui seda tegi juba ordu kes oli tugevam sõjavõim , loogilisem taolisi läänistamisi oli veelgi rohkem piiskoppide aladel. Baldi saksa suguvõsa , kasvasid välja läti vanematest , saksastunud suguvõsad, von Hanid , selgelt läti päristolu.Läti rahva jaoks olid need endised vanimad, kellest said nüüd läänimehed , saksatusid ja sulasid ülikute kihi hulka.Kiht tekkis Kuramaal, kogu läbi keskaja sotsiaalne kihistus, Kura kuningateks nimetati , (polnud pistmist kuningatega) neile ei laienud tavapärased kohustused, vb öelda vaba talupoeg aga suuremate vabadustega.Need kuningad olid omased just Kurmalaale, tegemist on vallutamiseelsete kohalike valitsejate järeltulijad
ilmus Põltsamaal(arst Wilde, tekstid eestindas Hupel) - Ravimtaimed, alkoholi taunimine, põllumajandus, aiandus · 1806 I Tartu eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht"(avaldasid pastorid): - Välisuudised ja praktilised nõuanded · Saksastunud eestlastest pastori Otto Wilhelm Masingu ,,Maarahwa Näddala- Leht"(1821-23, 1825, 250-450) - ,,Talupoegade entsüklopeedia" 18. sajandi histograafia I 19 saj baltisakslaste üldkäsitlused: - Nt Leonid Arbusow vanem(1889) · Saksakeelsed üldkäsitlused ka peale II MS: - Nt Reinhard Wittram(1953)
Hilary Karu 14 D 11 EESTI AJALUGU Jüriöö ülestõus 1343-1345. Osapooled Taanlased Harju-Viru vasallid Sakslased Eestlased Balthazar Russow Sarnasused Liivimaa noorem riimkroonika (saksastunud eestlane) 1. Saadikud saadet ka 1. Eestlased alustasid sakslaste 1. Ülestõusu põhjusteks Viiburi piiskopi juurde tapmist peetakse poliitilisi (4 kuningat) ja majanduslikke (raske töö eest 2. Ülestõusu põhjuseks 2. Ülestõusul osales ~10 000
skulptor. Esindajad kirjanduses: Thomas Mann, Gnut Hamsun. Eestist Tuglas, Render, Ridala, Tammsaare üliõpilasnovellid. Muusikas: Liszt, Grieg, Debussy, Sibelius, Ravel. Eestist Eino Eller ja Mart Saar. Pilet nr 25 August Gailit 1891 1960 Ütleb, et teda võib pidada Eesti kirjanduse viimaseks romantikuks. Looming omanäoline. Pärit sega-abielust isa lätlane, ema saksastunud eestlane. Koduseks keeleks läti keel. Tegutsenud ka ajakirjanikuna, Vanemuise teatris pikka aega, Lätis Eesti Saatkonnas tööl olnud ka. 1940 kui NL okupatsioon, võtab sisepagulase hoiaku, ei avalda. Läheb 1944 Rootsi. Kohaneb kiiresti, looming viljakas ja hea kvaliteediga. Looming I periood 1909-1924 Novell, uusromantism Inimene käsitletav vaid bioloogilise olendina (ihad, tungid). Näitab palju inimese allakäiku. Teravalt rõhutab naise pahelisust
Püstitas eesti k arenguplaani: kõik rahvaga kokkupuutujad peavad eesti k oskama. Tegi ettepaneku hakata gümnaasiumis eesti k õpetama. Keelelised harrastused: uurimissõidud, kirjavahetus Masinguga, tõlkis Cicerot. Kirjanduskriitika: „Beiträges” ilmus 30+ saksakeelse kriitilise arvustust, 2 eestikeelset. Väärtuslikem on Masingu analüüs tolleaegse kirjanduse küündimatusest, paljastas selle alavääristava hoiaku rahva suhtes. Otto W. Masing on küll eestlane, ent saksastunud perest. Pastor Lüganusel, Viru-Nigulas, Äksis. Täiendas hoolega oma eesti k oskust. Teoloogilis-ratsionalistlik mõtteviis, mõistis pietismi hukka. Toetas sisukama kirjavara soetamist. Koolikirjandus! Tõi kasutusele õ-tähe, laen- ja uudissõnu. Rahvakeelelähedus. Tõlkis eesti keelde Liivimaa talurahva seaduse. Mõistis hukka Petersoni luulekeele, sest too ei tundvat keelt ja luulevorm tundus Masingule kohatu. Põlgas rahvaluulet.
kinnihoidmiseks. Nii liigutakse läbi kambrite ja akende, üle katuste, jne. Tihti käib pillimees rongi-tantsijate ees." Baltisakslased,Mõisad Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Deutschbalten) vahel ka baltlased, mitte segada ära balti hõimudega, keda ka tihti baltlasteks kutsutakse) olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Liivimaad, Eestimaad ja Kuramaad asustanud sakslased ehk saksa diasporaa Baltikumis. Baltisakslaste hulka sulandus sajandite jooksul ka eestlaste saksastunud ülemkiht. Alates praeguse Eesti ja Läti alade vallutamisest ja ristiusku pööramisest Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu poolt 12.-13. sajandil on baltisakslased suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse, keele ja kultuuri arengut, moodustades valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), patriitsidest ning vaimulikest. Baltisakslaste roll 18.-19. sajandi Vene impeeriumi erinevates struktuurides oli märkimisväärne
Karistada ega piirata ei tohi, aga karastama peab (raskuste ületamine). Ajalugu, filosoofiat ja moraali pole vaja, sest loodus ise õpetab, lugeda tuleb ainult "Robinson Crusoe't". teose lõpus saab endale ideaalse kaaslanna Sophie. Naine ja mees ei ole võrdsed. 12.2.A.Gailiti elu ja looming, ühe teose analüüs 9.01 18915.11 1960 Sündis 1891 Tartumaal Kuiksillai Laatre mõisa lähedal. Isa lätlasest puusepp, ema pärit saksastunud Stambergide perekonnast. Koduseks keeleks läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt. Koolis omandas vene keele, seega 4 keelt vabalt suus ja samas edaspidiseks võimalus teha ajakirjanikuna kaastööd läti ja vene ajalehtedele. 1895 kolib pere Laatre mõisa, seal elatakse 12 a. Pereisa rändab oma elukutse tõttu palju ümbruskonnas ringi. Võtab ka pojad sagedasti kaasa (palju kauneid looduselamusi).
Oidipus vabastas linna, aga Peale silmadesse torkamist Kui Oidipus oleks eakaaslase vaata mis juhtus. rääkis pikalt tarka juttu, mehe leidnud peaks valus piinlema Iokaste Oidipuse jaoks vana Kui Laiosel poleks lapsi 2. A.Gailiti elu ja looming, „Toomas Nipernaadi” analüüs Sündis Tartumaal Sangaste mõisa lähedal. Kasvas Läti lähistel. Isa lätistunud liivlane, ema saksastunud eestlane. Gümni ei lõpetanud, vaid hakkas Lätis ajakirjanikuks. Töötas saadikuna. I MS ajal põgenes Riiast Eestisse ja jäigi siia. Sõbrustas Visnapuuga. Kuulus Siurusse, kus sai tuntuks. 1920ndatel jõuab suuremale kirjanduslikule tasemele. Oli Vanemuise direktor, 1930ndatel Tallinnasse. Kirjutas peamiselt lühijutte, kuid ka mõned novellid, romaanid. Kirjandusse tuligi novellikirjanikuna, juttudes fantaasiaküllasus, eksootilisus ja õudus. Tegelastel naljakad
abiline lehe juures, ta aitas isal algul Pärnus, hiljem Tartus Eesti Postimeest toimetada. Ajakirjanikutöö kõrvalt osales Koidula aktiivselt Tartu kultuurielus. 1870 lavastas Vanemuise seltsis oma näidendi "Saaremaa onupoeg". Võib öelda, et eesti teater sündis Koidula eestvõttel. Lydia Koidula võttis osa ka esimese laulupeo korraldamisest 1869. 1873. aastal abiellus Koidula saksastunud lätlase Eduard Michelsoniga, kes sai sõjaväearsti koha Kroonlinnas. Lahkumine Eestist mõjus Koidulale rusuvalt, ta püüdis seal ühiskondlikku tegevust jätkata, kuid pere eest hoolitsemine nõudis samuti aega. Kroonlinna. Lydia Koidulal oli kolm last: poeg Hans Voldemar (suri väga vara), tütar HedwigHedda, tütar Anna Emilie. 1882 halvenes tema tervis, viimastel aastatel põdes ta vähki. Koidula suri 11. augustil 1886. Ta maeti Kroonlinna saksa surnuaiale oma poja kõrvale
On palju korduvaid värsse (1/3). Ülistatakse sõjamehe vaprust, arukust, kõneosavust, austust jumalate vastu. Temo eeposed on nö antiikaja realism. Mõlemas eeposes kasutatakse heksameetrit vahelduvad rõhulised ja rõhuta silbid (3 + hingetõmbekoht ehk tsesuur + 3) 3. A.Gailiti elu ja looming Gailit (1891-1960) Sündis 1891 Tartumaal Kuiksillai Laatre mõisa lähedal. Isa lätlasest puusepp, ema pärit saksastunud Stambergide perekonnast. Koduseks keeleks läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt. Koolis omandas vene keele, seega 4 keelt vabalt suus ja samas edaspidiseks võimalus teha ajakirjanikuna kaastööd läti ja vene ajalehtedele. 1895 kolib pere Laatre mõisa, seal elatakse 12 a. Pereisa rändab oma elukutse tõttu palju ümbruskonnas ringi. Võtab ka pojad sagedasti kaasa (palju kauneid looduselamusi).
On palju korduvaid värsse (1/3). Ülistatakse sõjamehe vaprust, arukust, kõneosavust, austust jumalate vastu. Tema eeposed on nö antiikaja realism. Mõlemas eeposes kasutatakse heksameetrit vahelduvad rõhulised ja rõhuta silbid (3 + hingetõmbekoht ehk tsesuur + 3) 4. A. GAILITI ELU JA LOOMING, NOVELLI ,,PUNASED HOBUSED" ANALÜÜS 9.01 1891-5.11 1960 Sündis 1891 Tartumaal Kuiksillai Laatre mõisa lähedal. Isa lätlasest puusepp, ema pärit saksastunud Stambergide perekonnast. Koduseks keeleks läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt. Koolis omandas vene keele, seega 4 keelt vabalt suus ja samas edaspidiseks võimalus teha ajakirjanikuna kaastööd läti ja vene ajalehtedele. 1895 kolib pere Laatre mõisa, seal elatakse 12 a. Pereisa rändab oma elukutse tõttu palju ümbruskonnas ringi. Võtab ka pojad sagedasti kaasa (palju kauneid looduselamusi).
annaabi.ee 
