August Gailit looming (1)

Gailiti looming
August Gailit ( 1891 -1960)
Isa oli lätlane, ema saksastunud eestlane.Peres oli viies laps Kodune keel oli läti keel. Rääkis veel saksa, eesti ja vene keelt. Gailit on tegutsenud ajakirjanduses nii Tallinnas kui ka Riias. Aktiivne oli Siurus . ’32-34 oli Vanemuise direktor. Abiellub , sünnib üks tütar, Aili Gailit.
1944 põgeneb perega Rootsi, kus ta ka sureb .
Räägib üldinimlikel teemadel, päevaprobleeme on vähe. Fantaasia põimub reaalsusega, sümbolid. Tegelastel on omapärased nimed. Gailiti looming sarnaneb Tuglase II perioodi loominguga.
Gailiti looming jaguneb kolme perioodi.
I periood. 1909-1924.
Põhiliselt novellid , tol ajal valitseb uus- romantism , Gailit on selle suur trotsija, tema novellid on sünged, püüab lugejat šokeerida, tegelaskujuks on tihti saatan. Terav kriitika asjade kohta, millele eriliselt tähelepanu ei pöörata. Häving teema. Inimene on bioloogiline olen. Kummalised haigused, inimeste loomalik alge. Inimesed muutuvad saatanaks ja mustadeks kassideks.
Kogud „Saatana karussell “ ja „Rändavad rüütlid“.
„August Gailiti surm“ – novell . Šokeerib lugejat, sest räägib iseenda surmast.
„ Purpurne surm“ – 1924. Lühiromaan, tegu on esimese eesti ulmeromaaniga. Tsivilisatsiooni häving haiguse tõttu. Ühel saarel hakkavad kõik mehed haigusesse surema. Suur mõjutus Spengleri „Õhtumaade allakäigu“ poolt.
Kogumikus „ Klounid ja faunid“ kirjanduslikud följetonid.
II periood. 1914-1944.
Tohutud muutused eelneva loominguga võrreldes. Rahunemine, taltumine, inetuse kultus kaob, optimistlik meeleolu on oluline. Alustab novellidega.
„Viimne romantik“ – novell. Kukkede ja kanade seltskond . Vana kukk peab end viimseks romantikuks, ta üritab üle olla noorematest kukkedest, mis aga ei taha õnnestuda.
„Punased hobused“ – novell. Noor tüdruk käib talust talusse teenijannana tööl, aga ta on püromaan ning põletab kõik maha.
„Toomas Nipernaadi “ – romaan koosneb seitsmest novellist. Nipernaadi on kirjanik, kes igal kevadel läheb mööda Eestit rändama. Kui talv tuleb, on naine ta juba leidnud ja koju tassinud. Nipernaadi püüab sel viisil oma kirjanduslikuks tööks materjali koguda. Ta valetab kokku erinevaid ameteid. Keegi aga ei saa tema valedest haiget. “Nipernaadi ei valeta, ta luiskab.“ Naised on kõik hästi vaiksed , pole armastust tunda saanud, kogenematud ja inetud . Erand on vaid Maret, vana kaluri tütar, Nipernaadi naiselik analoog , samamoodi luiskab. Maret oli Nipernaadi hingesugulane. Nipernaadi naine Inrid oli pigem Nipernaadi lapsevanem kui naine. Toetas meest. Sai aru, et Nipernaadi äraminek on osa tema tööst.
Vastupidiselt Ekke Moorile luiskas Nipernaadi, et teeb mingit tööd, tegelikult ta aga neid ameteid ei pidanud. Rollimängud.
„Isade maa“ – romaan vabadussõjast.
„Karge meri“ – juurte ja kohanemisega seotud raskused. Tegevus toimub väikesel saarel, äratuntav selles on Ruhnu saar. Seal elabad hülgekütid oma peredega. Üks neist, Matt Ruhve, on tõsine, tugev, rohmakas. Ta kosib mandrilt noore naise Katrina. Probleem seisneb selles, kas ja kuidas suudab naine saare eluga kohaneda. See on raske, Katrinat ei lasta endale ligi. Kui Matt Ruhve sureb, üritab naine saarel edasi elada, ent ei suuda ning läheb tagasi mandrile. Värvikad tegelaskujud. Hülgepüügiga seotud surmateema. Kui raske on inimesel uue keskkonnaga harjuda?
„Ekke Moor
III periood. Pagulasperiood.
„Üle rahuti vee“ – romaan paadipõgenikest, kelle tee viib üle mere aastal 1944. üksteisele räägitakse oma minevikust. Erinevad karakterid.
„Kas mäletad, mu arm“ – romaan väliseestlastest, kes räägivad Rootsis kodumaast Eestist. Idealiseeritud Eesti.
„ Leegitsev süda”
2