Moodne kunst Enamus kunstiajaloolasi alustab moodsat kunsti 20nda sajandi ja fovismiga. Moodsat kunsti iseloomustas kunstivoolude ülikiire vaheldumine, nad on sageli tihedalt seotud ja eksisteerivad ka paralleelselt. Kuni II maailmasõjani oli Pariis vaieldamatuks maailma kultuurikeskuseks, Pariisis elasid lühemat või pikemat aega eri maade kunstnikud. Kunstis räägitakse Pariisi koolkonnast. Pärast II ms sai kunstielu keskuseks New York, USA. II ms järgset kunsti, eriti alates 60ndatest, on peaaegu võimatu
Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level USA, Boston Avenue Methodist church (1929), Oklahoma. MODERNISM EESTIS Modernism Eestis Stiil juurdus FUNKTSIONALISMI nime all Sünd 1929.aasta, viljakaim aeg 30ndad, lõpp NSV okupatsiooniga Optimism oma maa ülesehitamisel ning vastuolu uuendustele polnud Algas tööstusarhitektuurist, progressi tunnus Eeskuju Saksa eriala-ajakirjadest/ välismaal omandatud kogemused ja haridus Modernism Eestis Levinuim villaarhitektuuris Sotsiaalhooned-> koolid, haiglad, kultuuri- ja haldushooned, üürikorterid Puit- ja paefunktsionalism
Uued võimud soovisid end kehtestada tööliste riigina, hoolitsedes eelkõige lihtrahva eluolude eest. Eestist lahkusid mitmed baltisakslased (Erich Jacoby, Ernst Kühnert, Konstantin Bölau, Robert Natus jt). Ehitati pooleli jäänud majad lõpuni, et sõjaväelastele elamispinda jaguks. Esimene Nõukogude võimu all olev aasta toimus suur rahvakorterite ehitamise, millele andis tõuke ka vähemalt Eesti aja lõpul väikekorterite ehitamiseks valmistumine. Arhitekt Alar Kotli kavandatud Ra-Ko (rahvakorterite) projekti põhjal ehitati maju näiteks Lõime, Nisu ja Rukki, Majaka ja Sikupilli tänavale Tallinnasse. Need on Tallinna maja edasiarendused, milles puudusid keldri- ja katusekorterid ning ühise keldris asuva dusiruumi asemel on igas korteris isiklik. Kivitrepikoda ilmestab fassaadil vaid trepikojaakent ümbritsev raamistik ning majal on lihtne rõhtlaudis ja madalakaldeline katus. Kuid isegi pärast sõda püstitati veel vanamoelisi Tallinna
1) Milliste kunstiliikide hulka kuuluvad disain ja arhitektuur, mille poolest on need sarnased? a) Disain ja arhitektuur kuuluvad keskkonda kujundavate kunstide hulka. b) Nii arhitekt kui ka disainer peavad oma töö hoolega läbi mõtlema, et toodet oleks võimalik mugavalt ja efektiivselt kasutada või hoones tegutseda otstarbekalt. c) Mõlemad on reaalsed , 3 dimensiooniga ning päriselu jaoks vajalikud 2) Mille poolest erinevad teineteisest tarbekunst ja disain? a) Disain on rohkem masstoodangule, kasutatakse palju masinaid. Tarbekunst on rohkem käsitööstuslikum, kasutatakse vähe masinaid.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledž Eesti arhitektuuri ja interjööride näited Referaat Õppeaines „Eesti arhitektuur ja ajaloolised interjöörid“ NTS1410, NTS1270 Tööstus- ja tsiviilehitus EH 3 Tartu 2019 Sisukord 1 Juugendstiil ..................................................................................................................................... 3 2 Funktsionalism ................................................................................................................................ 6
parandada oma kunstiga elukeskkonda • Vastandus toretsevale juugendile • Soov mõjuda massidele • Väljendati süsteemsust, lihtsust ja korda (inspiratsioon kubismist, geomeetriast) • Funktsionaalsus ennekõike! Kunstikool Bauhaus (1919- 1933) • Funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaik • Rajajaks Walter Gropius 1919. a Saksamaal • Kool tegutses algul Dessaus, hiljem Berliinis • Koolis õpetati visuaalseid kunste, neist olulisimad arhitektuur ja tarbekunst • Siin õpetasid ka V. Kandinsky ja P. Klee • Natside võimuletulek 1933. a lõpetas kooli tegevuse • Tänapäeval tegutseb Bauhausi hoones muuseum https://history-wiki.wikispaces.com/yr11_weimar_bauhau https://aehistory.wordpress.com/1919/10/08/1919-bauha s us-school Bauhaus 1919. a ja tänapäeval Funktsionalismi tunnused: – ei rõhunud isikupärale
· arhitektuuris · 1920ndate alguses valitsev juugend, lõpus oluline funktsionalism · Olev Siinmaa · suurkuju, tuntud ka sisekujundajana · Rannahotell Pärnus · lihtsate geomeetriliste vormiega elamud Oru loss · Edgar Johan Kuusik Kunstihoone · suured aknad, geomeetriline rütm · tulevad lamekatused, kaovad sammaskaunistused · valitsus tellis traditsioonilisemat, eklektilist stiili · juhtiv arhitekt Alar Kotli · Kaitseliidu maja Tartus (sambad) · presidendi kantselei Kadriorus (pilastrid) · pöördub tagasi klassitsistliku arhitektuuri juurde · hilisem töö ''Laululase lava'' Tallinnas
Kontrolltöö nr 2. Kursus Kunstiajalugu II 1) Too näiteid eesti rahvusliku kunstielu kujunemisest 20. sajandi algul. Rajati Eesti Kunstiselts Hakati tegema kunstinäitusi, kus sai teoseid nii osta kui ka müüa. Hakati rajama kunstiõppeasutusi 2) Iseloomusta omal valikul kas a) Ants Laikmaa või b) Kristjan Raua rolli Eesti kunsti ajaloos. Too näiteid loomingust. Ants Laikmaa oli andekas kunstnik. Ta oli ka pedagoog ning kunstielu organisaator. Žanritest maalis portreed ja maastikumaali. Ta oskas hästi pastelltehnikat, mille oli omal ajal Euroopa
Kõik kommentaarid