(uurimine vastavalt Biotehnoloogia laboratoorsete tööde juhendile ehk lisa 2 või Mikrobioloogia juhendile lk 36, lühiskeem toodud antud juhendi lisas) · uuritavatest mikroorganismidest valmistatakse preparaadid, kusjuures kuumfikseeritud - bakterite jaoks ja märgpreparaat pärmi jaoks · värvitakse Grami järgi, kasutades võrdluskultuuridena Sarcina (G+) ja E. coli (G-). Vaatlustulemused tabelis 1. Uuritav kultuur Märkus Pilt Saccharomyces cerevisiae Üksikud, väikesed, tunktikesed Pseudomonas sp ,,pruun" Gramnegatiivsed kepikesed, roosa värvusega Staphylococcus sp Gram-positiivsed kepikujulised, violetne värvus Echerihia coli Gramnegatiivsed kepikesed, roosa
Käesoleva teema raames uuritakse: 1. Mikroorganismide morfo-füsioloogilisi tunnuseid 2. Mikroorganismide kasvukiiruse sõltuvust · temperatuurist, · keskkonna pH-st, · keedusoola, · suhkru, · ksenobiootikumide sisaldusest keskkonnas; 3. Termilise töötluse mõju erinevatele mikroorganismidele. Kasutatavad materjalid: 3 tardsöötmel ettekasvatatud mikroobikultuuri (Baccillus sp Ps 42, Pseudomonas sp 105, Saccharomyces cerevisae); glükoosi (0%, 20%, 40%), vesinikioonide (pH 5, 7, 9) ja soola NaCl (0%, 10%, 20%) erinevate kontsentratsioonidega katseklaasid; PCA ja MALT söötmed Petri tassidel ilma ja koos ksenobiootikumidega Töövahendid: katseklaasid, vahendid värvimiseks ja mikroskopeerimiseks TÖÖ KÄIK Etapp1. Mikroskopeerimine Valmistasime uuritavatest mikroorganismidest preparaadid (vastavalt juhendi lisades 4.2 ja 4.3
Pärmi tootmine Getter Marii Kalvik & Fred-Georg Pääro 2015 Pagaripärm Kottseente hulka kuuluv tuntuim pärmseeneliik Kasutatakse käärimises, küpsetamises ja veinitööstuses Kasutatakse ka eukarüootide mudelorganismina molekulaar- ja rakubioloogias Pagaripärmi rakud on ümmargused, diameetriga 5-10 mikromeetrit Paljunemise viisiks on pungumine Paljud inimese bioloogias olulised valgud avastati nende pärmides asuvate homoloogide uurimisel Saccharomyces cerevisiae Saccharomyces tähendab kreeka keeles „suhkruseeni“ Saccharo- suhkur Myces- seen Cerevisiae tähendab ladina keeles „õllest tulenev“ Haploidse raku elutsükkel Pagaripärmid saavad elada ja kasvada olles kahes vormis: haploidne ja diploidne Haploidsed rakud teevad läbi lihtsama elutsükli, mis koosneb mitoosist ja kasvamisest Stressi tingimustes nad tavaliselt surevad Diploidse raku elutsükkel
adsorbeerivad omadused. Võib kasutada ka väikelastel – kapsel on suur, tablett väiksem. Lactobacillus Bifidubacterium Enterococcus Streptococcus Mõned pärmseened (Sacchromyces cerevisiae, Saccharomyces boulardii) TÕESTATUD TOIMED: AB ravi järgselt normaalse mikrobioota taastamine Kõhulahtisuse vältimine ja selle kestvuse lühendamine Sooleinfektsioonidest paranemise soodustamine
Eukarüootsete organismide genoomiprojektid (pärmid, eelloomad, hulkraksed) Pärmid: *Esimesena sekveneeritud eukarüoot Saccharomyces cerevisiae -pagaripärm (1996 a., 14 Mb, 16 kromosoomi, lisaks plasmiidid ja dsRNA viirused). Umbes 6340 geeni, 7% kodeerib mittetransleeritud RNA-d. Valke kodeerivaid ORF-e 5773 (25% nendest iseloomustamata). Geenide pikkus ca. 1.5 kb. Geenide kaugus ca 2 kb. Genoom väga kompaktne. Kromosoomides funktsionaalsed elemendid ARS, TEL, CEN. 2002 a. Schizosaccharomyces pombekäärituspärm, genoom. 13.8 Mb. 4940 valke kodeerivat geeni e. 57% genoomist. Sarrnasem kõrgemate eukarüootidega kui S
7. Millised on peamised kaebused (kõrvaltoimed), mis tekivad antibakteriaalsete raviainete kasutamisel kodustes tingimustes? Kõhulahtisus, kõhupuhitus, kõhuvalu, kõrvetised, iiveldus, oksendamine. 8. Milliseid probiootikumide liike peamiselt preparaatides kasutatakse? Millest tuleneb nende kasu? Milliste patsientide puhul tuleks probiootikume määrata valitult ja kellele probiootikume anda ei tohi? Kõige enam kasutatakse Lactobacillus, Bifidobacterium, või Saccharomyces liike. Üldjuhul on tegemist toidulisanditega. Kasu: Muudavad soole pH happeliseks ja see takistab patogeenide kahjulikku tegevust. Mõned tüved on ka immunomoduleerivad. Patsiendid, kes on laktoositalumatud – vältida laktobatsille sisaldavaid preparaate. Patsiendid, kes ei talu pärmi – vältida Saccharomyces liike sisaldavaid preparaate. Probiootikume ei tohi anda intensiivravis olevatele patsientidele. (kriitiliselt haigetele ja nõrga immuunsüsteemiga patsientidele. 9
Pseudomonas aeruginosa - + M + M Pyrococcus 0 + + + Rhizobia - + + + Rhodobacter + + + Rhodospirillum - + + + + Rickettsia - + + Saccharomyces 0 + Salmonella enterica - + ? Sarcina + + + + + Sarcina Maxina ja S.Ventriculi + + + + + Schizosaccharomyces 0 Shigella - + Sorangium - +
plantarum jt. Piimhappebakterid võib jagada kahte suurde gruppi · homofermentatiivsed bakterid - käärimisel produtseerivad peamiselt piimhapet ja vaid tühises koguses muid ühendeid, nagu lenduvad happed, etanool, CO 2 jt; · heterofermentatiivsed bakterid - lisaks piimhappele moodustub süsihappegaas, atsetaat ja (või) etanool, milleks kulub ligikaudu 50% kääritavatest suhkrutest. Teeseen on tegelikult kogukond kooselavaid baktereid ja pärmiseeni - Saccharomyces, Pichia, Bacterium, Acetobacter ja tosinkond teist elukat. Kuigi see moodustis meenutab sent, pole tegu siiski üksikorganismiga vaid sümbioosis elavate kultuuridega. Samamoodi on piimaseene näol tegu erinevate bakterite sümbioosiga kes on ise atsidofiilid või kasutavad teiste sünteesitud ühendeid enda elutegevuseks. Piimhappelist käärimist põhjustavad erineva taksonoomilise kuuluvusega mikroorganismid -
Pärmseened ehk pärmid on üherakulised saprotroofsed seened, millel on olemas tuum ning mis kuuluvad mikroorganismide hulka. [1] Enamik neist kuulub kottseente (Ascomycota) ja kandseente (Basidiomycota) hõimkonda. Pärmseeni on seni kirjeldatud üle 1500 liigi. Tänapäeval on pärmseente kasutatakse pärmseeni mitmel alal. Kus ja milleks pärmseeni kasutatakse? [1] Enamasti peetakse pärmseente all silmas kulinaarias ja tööstuses kasutatavat pagaripärmi (Saccharomyces cerevisiae). Pagaripärm (nagu ka mitmed teised pärmseened) hapendavad anaeroobsetes tingimustes sahhariide, seda protsessi kutsutakse käärimiseks. [2] Pärmseeni on väga tihti kasutatud ka alkohoolsete jookide valmistamiseks (nt. Vein ja õlu). Poes võib tihti näha müügis presspärmi, mis on väga laialt levinud ning mida kasutatakse väga tihti kulinaarias erinevate kuklite ja kookide valmistamiseks. Presspärm koosneb tihedaks massiks kokku pigistatud pärmirakkudest
5000 a. tagasi) ja kes kandis oma kaelas paelale aetud tükikest kasekäsnast Piptoporus betulinus. 6. Kas jäämees Ötzi kasutas juba antibiootilisi aineid? Ötzi kandis oma kaelas paelale aetud tükikest kasekäsnast Piptoporus betulinus. Seda seent kasutatakse praegugi tee valmistamisel. Seen sünteesib parasiidsete bakterite vastast antibiootikumi. 7. Kuidas on leiva- ja õlletegu seotud pärmiga ja mis ajast on see viis kasutusel? Pagaripärmil (Saccharomyces cerevisae) on võime muuta glükoosi alkoholiks ja CO2-ks. Eralduv CO2 on taignakergitajaks pagaritööstuses. Egiptusest on leitud 4000 aastat vanad joonistused, millel on kujutatud leivategu ja õlle valmistamine. 8. Mis valdkondades kasutatakse seeni tänapäeval? Toiduainetööstuses, meditsiinis, rahvameditsiinis, söögiseentena, põllumajanduses (sümbiondid), värvimiseks ja meelelahutuseks (riitusseened). 9. Mis on immunosupressiivsed ravimid?
Inimesele allergiat põhjustavad seened. Söögiseened. Seeni korjatakse söögiks. Kevadine ja sügisene aspekt Seeni kasutatakse ka mitmesuguste toitainete valmistamiseks Juustu valmistamiseks kasutatavad seened. Pintselhalliku (Penicillium) liike kasutatakse juustude valmistamiseks (Roquefort, Camembert, Brie, Gorgonzola, Stilton jne) Mükoproteiin. Mükoproteiini oleks võimalik toota mitmesugustel jäätmetel kasutades pagaripärmi (Saccharomyces cerevisiae). Puuduseks pärmseente poolt suurtes kogustes produtseeritavad nukleiinhapped, mis on inimesele kahjulikud ning pärmide valgud, mille koostisse kuulub koguseliselt liiga vähe loomadele, s.h. inimesele hädavajalikke aminohappeid. Endofüüdid. Endofüüdid – suur hulk seeni elab taimekudedes (lehtedes, vartes) ilma neid kahjustamata. Kaitsevad taimi seenparasiitide, putukate ja ka imetajate eest.
Keefirit saab kasutada ka lihamarinaadide alusena: just mõõdukas happesus soodustab liha sidekoe pehmenemist, kuid ei veetusta liha ega muuda ka eriti maitseomadusi. VALMISTAMINE Valmistamiseks on vajalik piima pastöriseerimine ja jahutamine. Hiljem lisatakse keefiriseen ehk juuretis ning sobivas soojuses toimubki hapnemine. Keefiri valmistatakse lehma-, kaameli-, kitse- või lambapiimast. Keefiriseene moodustavad kääritavad pärmid (Saccharomyces kefir ja Candida kefir) ning bakterid (Lactobacillus caucasicus, Lactobacillus casei, Lactococcus lactis subsp lactis ja Streptococcus diacetilactis). Bakterid toodavad piimhapet, mis annab keefirile sellele iseloomuliku maitse. Pärm teisendablaktoosi süsihappegaasi ja alkoholi seguks. Alkoholi kogus keefiris ning toote paksus ja viskoossus sõltuvad kääritamise pikkusest. TOIME Keefiri tarbimine põhjustab allergiat oluliselt vähem kui piim, kuna hapnemise käigus
imikute jaoks ka.. · Fermentatsioon on tagatud piimhape ja äädikhappe bakterite tänul , eriti Lb. plantarum India · "Idli' aurutatud kook riisist · Indias · Piimhappebakterid Lc. mesenteroides, Lb. deIbrneckii, P. cerevisiae, E. faecal ja L. lactis vastavad pH taseme eest ja võivad surendada tiamiini ja riboflaviini kogust · 'Nan' - lame leib, keskel taskuga , · Praegu valmistatakse kõikjal pool maailmas. · Mikroorganismideks kasutatakse Saccharomyces pärmid ja piimhappebakter, eriti Lactobacillus tüvesid. Indoneesia · "Tempe kedele" arenenud Indoneesias sojaubade kääritamisel . · Sojaoad kõigepealt leotatakse vees, tavaliselt üleöö toatemperatuuril, ja need on siis osaliselt keedetud ja nakatatud hallitusseentega perekonnast Rhizopus Oncom (Ontjom) Idamaad · Sojakaste (või shoyu) maitseainena kasutatakse laialdaselt toiduvalmistamiseks · On olemas viis tüüpi sojakastet, oma
Nagu ka protistid, vetikad, amööbid ja viburloomadki, on ainuraksed organismide rühm, mis ei põhine nende sugulusel, vaid välisel sarnasusel. 6. Pärmid Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Enamasti peetakse pärmseente all silmas kulinaarias ja tööstuses kasutatavat pagaripärmi (Saccharomyces cerevisiae). Pagaripärm (nagu ka mitmed teised pärmseened) hapendavad anaeroobsetes tingimustes sahhariide, seda protsessi kutsutakse käärimiseks. Mitmeid pärmseene liike on kasutatud ka veini jt toodete valmistamiseks. Pärmseente rakkude suurus varieerub liigiti: tavaliselt on nad 3...4 µm läbimõõduga, kuid mõned liigid kuni 40 µm. Looduses asustavad nad peamiselt mulla- ja veekeskkondi. Pärmseened ei moodusta ühtset taksonoomilist või fülogeneetilist gruppi.
Kes on protistid? Hulkraksed - ... Kolooniad? http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.brynmawr.edu/biology/franklin/LPN/volvox.jpg http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.homeopathyandmore.com/med_images/SPONGIA_TOSTA.jpg Bakterid on alati ainuraksed http://www.healthhype.com/wp-content/plugins/salmonella1.jpg Pärmseen Koppvetikas Kingloom Saccharomyces Chlamydomonas Parmecium Vaata kinglooma, kes sööb pärmseeni Siin ka sööb http://www.microscope-microscope.org www.greaterimmunity.com/Files/digestive_immun Silmviburlane Amööb Euglena Amoeba Amööbi liikumine http://www.helpfulhealthtips.com/Images/A/Amoeba.jpg http://images.google.ee/imgres
Kes on protistid? Hulkraksed - ... Kolooniad? http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.brynmawr.edu/biology/franklin/LPN/volvox.jpg http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.homeopathyandmore.com/med_images/SPONGIA_TOSTA.jpg Bakterid on alati ainuraksed http://www.healthhype.com/wp-content/plugins/salmonella1.jpg Pärmseen Koppvetikas Kingloom Saccharomyces Chlamydomonas Parmecium Vaata kinglooma, kes sööb pärmseeni Siin ka sööb http://www.microscope-microscope.org www.greaterimmunity.com/Files/digestive_immun Silmviburlane Amööb Euglena Amoeba Amööbi liikumine http://www.helpfulhealthtips.com/Images/A/Amoeba.jpg http://images.google.ee/imgres
Oluline iseärasus võrreldes kandseentega on viljakeha moodustumine haploidsetest hüüfidest! Kottseened võivad moodustada spetsiaalseid seeneniidistiku struktuure, mis on seotud parasiteerimisega erinevatel peremeesorganismidel. Nendeks struktuurideks on peremehele kinnitumiseks (apressooriumid) ja peremehe rakkudest toitainete imamiseks arenenud struktuurid (haustorid). Enamik kottseeni on haploidsed organismid, kuid mõned, näiteks pagaripärm (leivapärmkottseen, Saccharomyces cerevisiae) võivad olla ka diploidsed. Diploidsed pärmirakud on võimelised piiramatul arvul suguliseks paljunemiseks pungumise teel nagu haploidsed rakudki. Toitumine ja bioloogia Nagu teisedki seened, on kottseened heterotroofid ning omastavad toitaineid surnud või elavatest organismidest. Suurem osa saprotroofidest lagundavad surnud taimset materjali. Biotroofid moodustavad kas sümbiontseid suhteid väga erinevate organismidega või on
Heksokinaas seob ATP-d, kandes fosfori glükoosile. Transkriptsioonifaktorid seonduvad DNA-le järjestusspetsiifiliselt. RNAde liigid: 1. mRNA infokandja DNA ja valkude sünteesi vahel (2-5% raku RNAst) 2. rRNA - üle 90%raku RNAst 3. tRNA aminohapete transport ja geneetilise koodi dekodeerimine valgu sünteesiks 4. ribosüümid RNA-ensüümid 5. mikro-RNAd posttranskriptsiooniline geenide aktiivsuse regulatsioon Escheria coli soolekepike Saccharomyces cerevisiae pagaripärm Schizosaccharomyces pombe poolduv pärm Caenorhabditis elegans ümaruss Drosophila melanogaster äädikakärbes Danio rerio sebrakala Geen DNA järjestuse lõik, mis kodeerib valku või struktuurset, katalüütilist või regulatoorset RNAd Histoon väga konserveerunud aluseline valk DNA ja RNA erinevused: · desoksüriboos, riboos · tümiin, uratsiil · kaheahelaline, üksikahelaline · RNA omab katalüütilist funktsiooni
membraaniga ümbritsetud tuumast ja paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Hingamistüübilt on nad fakultatiivsed anaeroobid. Mittesuguline paljunemine toimub pungudes või pooldudes. Enamus pärmseeni siiski pungub. Eosrakule moodustub puhetis (pungakene), kuhu läheb üle tuum ning pärast seda pung eraldub rakuseinaga. Mõned Schizosaccharomyces´e esindajad võivad paljuneda ka pooldumise teel nagu bakterid. Kõige tuntumaks pärmseene liigiks on Saccharomyces cerevisiae, kes esineb tavalises pulkpärmis. Saccharomyces´e perekonda kuulub ligikaudu 40 erinevat liiki. Paljud pärmseened on olulised leiva, õlle ja veini valmistamise juures, kuna nad võtavad osa käärimisprotsessidest. 4. Hallitusseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Enamus hallitusseeni koosneb silinderjatest rakkudest, mis moodustavad hargnevaid seeneniidikesi ehk hüüfe. Need omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli.
ümbritsevasse keskkonda. Lisaks piiritusele ja süsihappegaasile moodustuvad pärmirakkude elutegevuse tulemusena glütseriin, 5 6 äädikhape ja orgaanilised happed. Käärimise kõrvalproduktidena tekivad kõrgemad piiritused ehk puskariõlid. Suhkrustunud massi kääritamiseks kasutatakse Saccharomyces cerevisiae pärmitüvesid XII, 11, M, millest levinum on XII. Pärmide kasutamisel tootmistsüklis alustatakse aretustsüklit kõigepealt puhaskultuure 500 ml kolbi külvates, järgneb 5 liitrine pudel ja algpärmi valmistamine. Toitekeskkonnana kasutatakse hapustatud meskit, mis hapustatakse kõrvalmikrofloora allasurumiseks väävel- või piimhappega kuni pH on 3,8-4,0. Pärmipaaki pannakse suhkrustajast meski temperatuuriga 58° C.
(terve lehma piimas kuni 400 000), mastiidi puhul 90% LPS LF Lüsotsüüm II. Segamikrofloora faas: Paljunev mikrofloora: Bakterid Pärmid Mikroseened Microbacterium Torula Geotrichum candidum Micrococcus Candida Penicillum crustaceum Propiomibacterium Saccharomyces Bacillus Lactis Pseudomonas Alcaligenes Viscolactis Proteus Kolivormid 5 Actinomyces A.griseus A.albus III. Piimhappebakterite kasvufaas IV. Pärmide ja seente kasvufaas V. Roisubakterite kasvufaas (proteolüüs Proteus, Pseudomonas) 2. Piima tootmine Piim transporditakse CO2 atmosfääris Subpastöörimine e
Kõrge soolasisaldusega kääritamine Soola kontsentratsioon soolvees ~10-14g NaCl/100ml. Kääritamine viiakse läbi 10-tonnistes betoonkaussides täisküpsete oliividega. Bakteriaalne riknemine on kontrollitud kõrge soolasisaldusega, mis loob eelistingimused pärmidele (piimhappebakterite ees). Pärmidest 40.-75. päevani Debaryomyces hansenii, seejärel tulevad Candida membranifaciens, C. manolise, Rhodotorula mucilaginosa, R. glutinis, Saccharomyces cerevisiae, Torulopsis delbruehii, Cryptococcus hungaricus, ja D. Hanseii pärast jälle. Piimhapebakterid ei suuda fermentatsiooni alguses vähendada pH väärtusi tänu kõrgele soola kontsentratsioonile soolvees, madalale suhkrusisaldusele ja oliivist pärit inhibeerivatele ainetele (polüfenoolsed ühendid). Segatakse kord kuus, kestus 9-10 kuud. Aereeritud kääritamine 2
inimene Homo sapiens 46 mänd Pinus species 24 on kaks X-kromosoomi). hobune Equus caballus 64 nisu Triticum monococcum 24 kana Gallus domesticus *78 oder Hordeum vulgare 14 karpkala Cyprinus carpio 104 põlduba Vicia faba 12 kass Felis domesticus 38 pärm Saccharomyces cerevisiae 32 kits Carpea hircus 60 tomat Lycopersicon esculentum 24 1.2 Rakkude paljunemine, mitoos, meioos, ristsiire koer Canis familiaris 78 tubakas Nicotiana tabacum 48 koduhiir Mus musculus 40 hallitusseened Aspargillus nidulans 16
28. Translokatsioonid ja liitkromosoomide teke. Translokatsioonide mõju geenide avaldumisele. 29. Mis on geenide aheldatus? Tooge näide. 30. Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel. 31. Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele lähestikku või eemal paiknemisele? Põhjendage. 32. Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil? 33. Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. S. cerevisiae kasutamine ristsiirete uurimisel. Esneb suguta pungumine ja suguline paljunemine. Kui kaks sobivat haploidset rakku kohtuvad, toimub viljastumine ja moodustud diploidne sügoot. Meioosi teel moodustub neli haploidset spoori, mis jäävad askusesse ehk kotti. 34. Mida näitavad homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid? Et vahetult enne on toimunud homoloogiliste kromosoomide ristsiire. 35
suurteks. Valge vein Valged viinamarjad: riesling e gentile aromatique pinot blanc chardonnay chenin blanc semillon sauvignon blanc gewürtztraminer ruländer muscat blanc Valgeid veine valmistatakse puhtast mahlast, mis pressitakse marjade viljalihast ja on igal juhul hele, seetõttu võib valge veini valmistamiseks kasutada nii heleda- kui ka tumedakestalisi viinamarju. Peale kääritamist, mis käivitatakse spetsiaalse kultuurpärmiga (saccharomyces ellipsoideus) ning kulgeb rangelt kontrollitud temperatuuril, võib settinud ja selginenud vein minna järelküpsemisele vaatidesse või otse villimisele. Valge vein on noorena on hele-rohekas, seejärel ta tumeneb, muutudes kollasest kuldseks, siis merevaigu värvi ja lõpuks hägusaks pruuniks. Punane vein Punased viinamarjad: pinot noir malbec merlot cabernet sauvignon cabernet franc syrah grenache tempranillo sangiovese nebbiolo gamay
Hingamistüübilt on nad fakultatiivsed anaeroobid. Mittesuguline paljunemine toimub pungudes või pooldudes. Spoorid moodustuvad askuses ehk spoorikotis. Moodustuvad askusspoorid. Enamus pärmseeni siiski pungub. Eosrakule moodustub puhetis (pungakene), kuhu läheb üle tuum ning pärast seda pung eraldub rakuseinaga. Mõned Schizosaccharomyces´e esindajad võivad paljuneda ka pooldumise teel nagu bakterid. Kõige tuntumaks pärmseene liigiks on Saccharomyces cerevisiae, kes esineb tavalises pulkpärmis. Paljud pärmseened on olulised leiva, õlle ja veini valmistamise juures, kuna nad võtavad osa käärimisprotsessidest. Saccharomyces cerevisiae – kasutatakse peamiselt käärimis- ja kondiitritööstustes, kuid teda võib leida ka keefirist ja juustudelt. Tal on ümara, ellipsoidse või lühisilinderja kujuga rakud, mis asetsevad üksikult, paaris, lühikeste ahelatena või kobaratena.
Hingamistüübilt on nad fakultatiivsed anaeroobid. Mittesuguline paljunemine toimub pungudes või pooldudes. Enamus pärmseeni siiski pungub. Eosrakule moodustub puhetis (pungakene), kuhu läheb üle tuum ning pärast seda pung eraldub rakuseinaga. Mõned Schizosaccharomyces´e esindajad võivad paljuneda ka pooldumise teel nagu bakterid. Kõige tuntumaks pärmseene liigiks on Saccharomyces cerevisiae, kes esineb tavalises pulkpärmis. Saccharomyces´e perekonda kuulub ligikaudu 40 erinevat liiki. Kõik nad paljunevad pungumisega ja moodustavad ovaalseid või ümaraid rakke. Nad võivad moodustada spoore askustes ning on võimelised kääritama suhkruid ja produtseerima alkoholi. Saccharomyces cerevisiae perekonda kuuluv pärmirakk võib eksisteerida kahte moodi: diploidse ja toidu puudusel haploidse rakuna. Viimasel juhul moodustuvad askuses neli askospoori. Kui toitu on piisavalt,
Keemiliselt toimub anaeroobne glükolüüs ehk glükoosi osaline lõhustumine.Algselt püroviinmarihape-siis piimahpe ja või etanool.Homofermentariivsel tekib piimahape. Heterofermentatiivsel- piimhape, äädik, sipelg, propioon ja sidrunhape ja etanool. Käärimisel osalevad : Bakterid(acteobacter-prod.süsivesikust äädikhapet, streptococcus-köögiviljadelt., Leuconostoc-produt.piimhapet.,Pedicoccous-köögiviljade ja õlle kääritamisel, Lactobacillus-piimhapet.), Pärmseened-Saccharomyces-cerevisae(leiva ja alkohili tootmisel) Hallituseened- Aspergillus,Penicillum-äädikhappe ja piimhappe produtseerimisel. 33. Aiasaaduste hapendamine Köögiviljadel:suhkur muutub piimhappebakterite toimel piimhappeks.Kasutatakse alati keedusoola-tõkestab kahjulike mikroor. Üldnõuded: puhtus, sobiv temperatuur algfaasi(16-18 kraadi), säilitusfaasis(0-4 kraadi), eelistada mahetoorainet, lisandidte sool. Liigne sool pidurdab hapnemist
• puudub tsentraalne toime, ei läbi blood-brain barjääri. • Lokaalne toime soole opioidretseptoritesse, stimuleeritakse pendelliigutusi, pärsitakse motoorikat • Kõrvaltoimed – abdominaalsed krambid, iiveldus kõhukinnisus, mitte kasutada lastel. 3.2.2. Mikroorganismid (Saccharomyces boulardii) ja teised ained (diosmektiid, aktiveeritud süsi, magneesiumtrisilikaat). Toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamine. Absorbeerivad ained - Aktiveeritud süsi, kaoliin • Peened vees ja lipiidides lahustumatud, kudesid mitteärritavad, suure aktiivse üldpindalaga pulbrid • Adsorbeerivad gaase, alkaloide, bakteriaalseid toksiine • Sissevõetuna adsorbeerivad nad toksiine, käärimisprodukte jt ärritavaid aineid, takistavad nende
3. Milliste toiduainete valmistamisel kasutatakse hallitus-ja pärmseeni? Nimeta mõned Hallitusseen Rhizopus stolonifer põhjustab marjade, eriti maasikate riknemist Hallitusseen Fusarium culmorum põhjustab köögi- ja puuviljade riknemist Hallitusseen Aspergillus flavus grupp on levinum sinkidel ja vorstidel. Hallitusseene perekond kuuluvad hallituseene liike kasutatakse hallitusjustude Roquefort ja Camembert. Pärmid: Saccharomyces cerevisiae kasutatakse etanooli tootmisel, käärimis- ja pagaritööstuses. 4. Mis võetakse alusteks pärm-ja hallitusseente identifitseerimisel? Söötme erinevus? Hallitusseentel on vegetatiivne keha ja hüüfid ning eosed. Nad kasvavad Petri tassidel. Pärmid on üheraksed seened. Üldiselt on pärmirakud suuremad, kui bakterirakud. Enamasti on pärmid ovaalse kujuga. Punguvatel pärmidel on näha pungasid V TEEMA 1. Mis on steriliseerimine?
Kääritamisel moodustuvad makroergiliste substraatidena ATP, PEP, atsetüülfosfaat (Ac-P) ja atsetüül-CoA. Vastavalt kääritamisel moodustuvatele lõppproduktidele jagatakse käärimised: · Etanoolkäärimine · Piimhappekäärimine (homo- ja heterofermentatiivne) · Võihappekäärimine · Propioonhappekäärimine · Formiaatkäärimine Käärimisel moodustub enamasti ka gaase: H2 ja CO2. Etanoolkäärimine: iseloomulik just pärmidele perekonnas Saccharomyces. Pärmidel moodustub etanool glükolüüsis tekkinud püruvaadist: 1 moolist glükoosist moodustub 2 mooli püruvaati, mis dekarboksüülitakse püruvaadi dekarboksülaasiga 2 mooliks atseetaldehüüdiks ja 2 mooliks CO 2. Atseetaldehüüd redutseeritakse NADH reoksüdatsiooniga etanooliks. Seega on pärmide etanoolkäärimise produktideks etanool ja süsihappegaas. Võtmeensüümideks on püruvaadi dekarboksülaas ja alkoholi dehüdrogenaas. 16 Kui S
mistõttu võimule pääsevad nt kõhulahtisust põhjustavad bakterid. Ka jääb väheseks normaalseks seedimiseks vajalikke baktereid. Kui sellise kõhulahtisusega liitub palavik, äge kõhuvalu ja veriroe, võib tegemist olla pseudomemranoosse koliidiga (Clostridium difficile ‘st põhjustatud soolepõletik), mis vajab antimikroobset ravi (!) GEFIUS (1 tüüp) LINEX (2 tüüp) ENTEROL (Saccharomyces boulardi) pärm+ lakt (ei soov kui seenhaigus) 4)peristaltikat aeglustavad: – pärsivad ülemäära kiirenenud soolemotoorikat. Nad seonduvad sooles olevate opioidretseptoritega, pärsivad atsetüülkoliini ja prostaglandiinide vabanemist, mille tagajärjeks on peristaltika aeglustumine. Ei tohi kasutada väikelastel (alla 4a), veriroe (düsenteeria, haavandilise koliidi võimalus) puhul LOPERAMIID (LOPERAMIDUM) ISE!
stoppkoodoniga, millele järgneb veel polüadenooli signaal. 46. Millised on inimese genoomis leiduvad kordusjärjestused? Kirjeldage neid detailselt. SINE, LINE, transposoonid, retroposeerunud pseudogeenid, mini- ja mikrosatelliidid, tandeemsed järjestused (nt ATTCG ATTCG ATTCG), intronid keskmiselt 2000 bp. 47. Millised on kõige olulisemad mudelorganismid mida molekulaarbioloogiliste uurimistööde läbiviimisel kasutatakse (nimeta vähemalt 5 eesti- ja ladinakeelset nimetust)? Pärm Saccharomyces Cerevisiae, varbuss Caenorhabditis elegans, kolibakter Escherichia coli, puuviljakärbes Drosophila melanogaster, koduhiir Mus musculus. 48. Millised on teadaolevalt suurimad ja väikseimad genoomid? Varem oli suurim teadaolev marmorjal (?) kopskalal (133 miljardit bp), nüüd aga protist Polychaos dubium (670 mld bp). Taimeviirus rice yellow mottle virus satellite (220 bp) väikseim. 49. Mis on antikeha? Antikehad on immuunsüsteemi efektiivsed tööriistad
Loomadel see puudub. Tänapäeval rohkem vähki sest eluiga pikem. 61. Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid? Escherichia coli – soolekepike. Leidub inimese alumistes seedeelundites. On võimeline tekitamaks mitmeid haigusi oma peremehes. Kinnituvad rakule, sisestavad mürke, häirivad normaalset rakutalitlust. Hea, sest paljuneb kiiresti… saab kasvatada katseklaasil Saccharomyces cerevisiae – pagaripärm. Aitab mõista raku- ja molekulaarset protsesse eukarüootides. Üherakuline organism on ka toidutööstuses tähtis (leib, õlu, vein, ensüümid, ravimid). U 6000 geeni. Schizosaccharomyces pombe – poolduv pärm. Õlust. Some gene sequences are as equally diverged between the two yeasts as they are from their human homologues. U 4900 geeni. 62. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia
analüüs aga seda arvesse ei võta. Ristsiire ei toimu ka igas piirkonnas sama suure tõenäsusega. Kromosoomis geenid saavad asuda kaugemal kui 50cM, kuid rekombinantide sagedus teoreetiiselt ei saa olla üle 50%. Kaugus hinnatuna rekombinantide esinemissageduse alusel on täpne kuni 25cM kaugusel asuvate geenide puhul. Kaugemal on tõenäoline, et ristsiire võis toimuda kahel korral, seega tekiks rekombinant, vaatamata ristsiirdele. 33. Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. S. cerevisiae kasutamine ristsiirete uurimisel. Elutsüklis vaheldub haplodne ja diploidne elujärk. Saab paljuneda mittesuguliselt pooldudes ja ka suguliselt. Suguline paljunemine leiab aset, kui kaks haploidset rakku ühinevad, tekib diploidne rakk, mis läbib meioosi. Meioosi profaasis toimub kromatiidide ristsiire ja jagunemisel tekib neli haploidset askospoori, kellest kaks on rekombinantsed. Need neli
piirkondades, "Keskkonna" geenid on evolutsioneerunud palju kiiremini kui "majahoidjad", Püsisoojaste loomade genoomil on segmentaarne (blokk ~300 kb) ülesehitus. Nende n.n. isohooride kompositsioon (G+C hulk) on homogeenne ja erineb teiste omast. L (light), H (heavy). Nukleaarses genoomis esinevad mõned kõrvalekalded universaalsest koodist (nt. Stopp > selenotsüsteiin). 7. Eukarüootsete organismide genoomiprojektid (pärmid, eelloomad, hulkraksed). Esimesena sekveneeritud eukarüoot Saccharomyces cerevisiae - pagaripärm (1996 a., 14 Mb, 16 kromosoomi, lisaks plasmiidid ja dsRNA viirused). Umbes 6340 geeni, 7% kodeerib mittetransleeritud RNA-d. Valke kodeerivaid ORF-e 5773 (25% nendest iseloomustamata). Geenide pikkus ca. 1.5 kb. Geenide kaugus ca 2 kb. Genoom väga kompaktne. Kromosoomides funktsionaalsed elemendid ARS, TEL, CEN. 2002 a. Schizosaccharomyces pombe käärituspärm, genoom. 13.8 Mb. 4940 valke kodeerivat geeni u. 57% genoomist. Sarnasem kõrgemate eukarüootidega kui S
piirkonnas – geneetilisel kaardil on need alad kokku surutud. 21 Ülejäänud regioonid, kus ristsiirde toimumise tõenäosus on kõrgem, on geneetilisel kaardil välja venitatud. Geneetiline ja füüsiline kaart on kolineaarsed – geenid paiknevad mõlemal kaardil samas järjekorras. Rekombinantide analüüs võimaldab määrata geenide järjekorda kromosoomis, kuid mitte nendevahelisi füüsilisi kaugusi 33. Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. S. cerevisiae kasutamine ristsiirete uurimisel. Pagaripärmi elutsükkel: Üherakuline haploidne organism paljuneb pungumise teel Sugulisel paljunemisel liituvad 2 erineva ristumistüübiga rakku Diploidne rakk läbib meioosi, mille tulemusena tekib 4 haploidset askospoori, mis jäävad kokku askusesse
SEENTE TÄHTSUS
Organismi rühm ja liik Kromosoomide DNA milj aluspaari
arv
kaardil on need alad kokku surutud. Ülejäänud regioonid, kus ristsiirde tõenäosus on kõrgem, on geneetilisel kaardil välja venitatud. Ka toimub rohkem ristsiirdeid pikemate kromosoomide vahel. Geneetiline ja füüsiline kaart on kolineaarsed geenid paiknevad mõlemal kaardil samas järjekorras, kuid füüsilised kaugused ei ole geneetilisel kaardil õiged. 33. Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. S. cerevisiae kasutamine ristsiirete uurimisel. Elutsükkel: 1 rakuline haploidne organism paljuneb pungumise teel. Sugulisel paljunemisel liituvad kaks erineva ristumistüübiga rakku. Diploidne rakk läbib meioosi, tekib 4 haploidset askospoori, mis jäävad kokku askusesse. Haploidsed pärmirakud. Laboris kultiveeritakse tardsöötmel. Katsed pagaripärmiga tõendasid, et iga ristsiirde toimumise tagajärjel on neljast
täpselt kaugustele füüsilisel. Ümberkombineerumine väiksema TN kromosoomi otste lähedal & tsentromeeri piirkonnas. Need piirkonnad geneetilisel kaardil kokku surutud, ülejäänud regioonid (ristsiirete TN kõrgem) välja venitatud. Nii geneetilised kui füüsilised kromosoomikaardid kolineaarsed ehk konkreetsed geenid mõlemal kaardil samas järjekorras rekombinantide analüüs määrab geenide järjekorda kromosoomis, kuid mitte nendevahelisi füüsilisi kaugusi. 33. Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. Kasutamine ristsiirde uurimisel. 1-rakuline haploidne organism paljuneb tavaliselt mitteseksuaalsel teel pungudes. Sugulisel paljunemisel liituvad 2 haploidset erineva ristumistüübiga rakku a & diploidne rakk tekib 4 haploidset rakku, askospoori, jäävad kokku kotikesse e askusesse. Askospooridest haploidsed pärmirakud. Laboritingimustes kultiveeritakse tardsöötmetel. Iga rakk paljuneb söötmel, moodustub rakkude koloonia. P
identsed ja seega ei teki mingit silmnähtavat erisust). Tegelik distants on seotud sellega, et mida kaugemale jäävad geenid, seda suurem on RKsagedus. RK toimub väiksema tõenäosusega kromosoomi otste lähedal ning tsentromeeri piirkonnas geneetilisel kaardil on need alad kokku surutud. Ülejäänud regioonid, kus RS toimumise tõenäosus on kõrgem, on geneetilisel kaardil välja venitatud. 33. Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. S. cerevisiae kasutamine ristsiirete uurimisel. Katsed pagaripärmiga tõendasid, et iga ristsiirde toimumise tagajärjel on neljast kromatiidist kaks rekombinantsed. Elutsükkel: Vahelduvad haploidne ja diploidne elustaadium. Ührakuline haploidne organism paljuneb pungumise teel; need rakud saavad võrdselt geneetilist infot. Iga rakk võib olla aluseks kolooniale. Haploidsed rakud võivad omavahel liituda e toimub rakkude ristumine, mille
füüsilisel). Rekombineerumine toimub väiksema tõenäosusega kromosoomi otste lähedal ning tsentromeeri piirkonnas – geneetilisel kaardil on need alad kokku surutud. Ülejäänud regioonid, kus ristsiirde toimumise tõenäosus on kõrgem, on geneetilisel kaardil välja venitatud. Geneetiline ja füüsiline kaart on kolineaarsed – geenid paiknevad mõlemal kaardil samas järjekorras. 33. Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. S. cerevisiae kasutamine ristsiirete uurimisel. Vaheldub haploidne ja diploidne staadium. Iga spoor võib moodustada uue koloonia. Üherakuline haploidne organism paljuneb pungumise teel – sugulisel paljunemisel liituvad 2 erineva ristumistüübiga rakku – diploidne rakk läbib meioosi, mille tulemusena tekib 4 haploidset askospoori, mis jäävad kokku askusesse – iga askus sisaldab ühe konkreetse meioosi produkte. Askustes olevate spooride
Paljud vasturääkivad uurimistulemused efektiivsuse kohta ja võimalik organismile vajalike ainete lammutav toime muudavad aktiivöe igapäevase kasutamise söödalisandina küsitavaks. Et nii mineraalseid, savidel kui aktiivsöel baseeruvaid adsorbente tuleb sööda hulka lisada kogustes üle 1%, alandavad need sööda toitainete tihedust mojudes negatiivselt eriti sigade ja lindude energiatarbele, samuti vähendavad oluliste toitainete kättesaadavust. Pärmseene Saccharomyces cerevisiae tüve 1026 rakuseina konkreetne osa mükosorb (MS) reageerib mükotoksiinidega, ning tööstuslikul tasemel seda söödalisandiks nüüd ka toodetakse. Keemiliselt on tegu glükomannaaniga. Pakub huvi anorgaanilistele adsorbentide asendajana, sest on efektiivne juba väikestes kogustes, mõjutades sööda toitainelisi omadusi minimaalselt. Aktivatsiooniaeg on palju lühem kui silikaatmineraalidel, väheneb kõigi levinumate mükotoksiinide
· kõrvalised mikroorganismid, mis põhjustavad õlles hägu, õlle hapnemise, õlu omandab ebameeldiva maitseja lõhna. Võõrmikrofloora õlle tooraine koostises o Valmis linnastes kuni 106 bakt./g, 103 hallitusi/g ja 104 pärme/g o Piimhappebakterid (Lactobacillus casei, L. brevis, L. plantarum, L. Delbrueckii, Pediococcus) o Hallitused (Fusarium) deoksünivalenool (toksiline, samuti liigne õlle vahutamine) o Pärmid (Zygosaccharomyces, Kluyveromyces, Saccharomyces)- vale käärimine, hägusus, filtreerimisprobleemid 37. Mis põhjustab õlle füüsikalis-keemilist ebastabiilsust? Õlle kolloidset ebastabiilsust põhjustavad ühendid eemalduvad õllest selle valmistamise tehnoloogilises protsessis: · Virde intensiivsel keetmisel, virde jahutamisel ja käärinud õlle jahutamisel sadenevad välja valgud või valkude-polüfenoolide kompleksid. · Õlle laagerdumisel 0°C juures, tekib nn
· Soovitavalt manustada koos toiduga! · Mõned kogused ja ka seega preparaadid on näidanud selles osas kasu, aga tõenduspõhisust on vähe. Antibiootikumide manustamine koos probiootikumidega: probiootikumi manustada vähemalt 3h peale antibakteriaalset preparaati. Vastunäidustused: *Patsiendid, kes on laktoositalumatud vältida laktobatsille sisaldavaid preparaate. *Patsiendid, kes ei talu pärmi vältida Saccharomyces liike sisaldavaid preparaate. *Probiootikume ei tohi anda intensiivravis olevatele patsientidele (kriitiliselt haigetele ja nõrga immuunsüsteemiga patsientidele)! · Kõrvaltoimed: minimaalsed ja seotud seedetraktiga - gaasid, kõhukinnisus. 10. Milliseid olulisi kõrvaltoimeid põhjustavad beeta-laktaam-antibiootikumid ja kuidas neid on võimalik vältida ja vähendada? BEETA-LAKTAAM ANTIBIOOTIKUMID- PENITSILLIINID Ülitundlikkusreaktsioonid (kuni 4%)
kombineerumine sagedamini kui teiste vahel. Seega ei vasta kaugused geneetilisel kaardil täpselt kaugustele kromosoomi füüsilisel kaardil. Ümberkombineerumine toimub väiksema tõenäosusega tsentromeeri juures ja kromosoomi otstes ning need piirkonnad on gen. kaardil kokku surutud. Ülejäänud piirkonnad, kus ristsiirete toimumise tõenäosus on suurem, on gen. kaardil välja venitatud. 33. Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. S. cerevisiae kasutamine ristsiirete uurimisel. · S. cerevisiae on üherakuline haploidne organism, kes paljuneb tavaliselt mittesuguliselt pungudes. Aga sugulisel paljunemisel liituvad kaks haploidset erineva ristumistüübiga rakku a ja , mille tulemusena tekkinud diploidne rakk läbib meioosi. Meioosi tulemusena tekib 4 haploidset rakku (askospoori), mis jäävad kokku kotikesse, mida nim. askuseks.
naturally, for example, in the Santa Barbara Channel of California. Their concentration and features have been used to assess the extent of oil spills. Their composition can be used to identify their sources of origin, and tarballs themselves may be dispersed over long distances by deep sea currents. They are slowly decomposed by bacteria, including Chromobacterium violaceum, Cladosporium resinae, Bacillus submarinus, Micrococcus varians, Pseudomonas aeruginosa, Candida marina and Saccharomyces estuari. Whales James S. Robbins has argued that the advent of petroleum-refined kerosene saved some species of great whales from extinction by providing an inexpensive substitute for whale oil, thus eliminating the economic imperative for open-boat whaling. Alternatives to petroleum In the United States in 2007 about 70 per cent of petroleum was used for transportation (e.g. petrol, diesel, jet fuel), 24 per cent by industry (e.g. production of plastics), 5 per
Ümberkombineerumine toimub väiksema tõenäosusega kromosoomi otste lähedal ning tsentromeeri piirkonnas. Need piirkonnad on geneetilisel kaardil kokku surutud. Ülejäänud regioonid, kus ristsiirete toimumise tõenäosus on kõrgem, on geneetilisel kaardil välja venitatud. Hoolimata neist erinevustest on nii geneetilised kui ka füüsilised kromosoomikaardid kolineaarsed, mis tähendab seda, et konkreetsed geenid on mõlemal kaardil samas järjekorras. 33. Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. S. cerevisiae kasutamine ristsiirete uurimisel. Pagaripärm on askomütseel, kellele on iseloomulik, et meioosis moodustunud 4 askospoori jäävad kokku moodustisse, mida nimetatakse askuseks. Need seened on suurema osa elutsüklist haploidsed --> igast askopoorist areneb eraldi organism. Iga askopoor sisaldab ühte neljast meioosi algfaasis kõrvuti paiknenud tetraadi moodustanud kromatiidist
Valku 13-14% Glükogeen 6-8% Tselluloos 1,8% Rasv 0,9-2,0% Mineraalained 1,7-2,5% Vitamiinid: P1,B1,B2,B6 Tegemist on puhaskultuuriga, mis algselt paljundatakse laboris ja seejärel viiakse toitekeskkonda ja paljundatakse tööstuslikult.(Salutaguse Pärmitehas). Pagaripärm kuulub perekonda Saccharomyces (saccharo -suhkur, myces -kr.k. seen) ning tema liiginimetus on cerevisiae (cerevisiae - Id.k. pruulija). Tegemist on mikroorganismiga, mis põhjustab alkohoolset käärimist. Ta kääritab suhkru süsihappegaasiks ja alkoholiks. PÄRM C6H1206 2CO2 + 2C2H5OH Presspärmi värvus on helehall või valkjashall, konsistents tihe ja hästi murtav. Ei tohi venida. Niiskusesisaldus kuni 75%. Lõhn iseloomulik pärmiseentele.
Valku 13-14% Glükogeen 6-8% Tselluloos 1,8% Rasv 0,9-2,0% Mineraalained 1,7-2,5% Vitamiinid: P1,B1,B2,B6 Tegemist on puhaskultuuriga, mis algselt paljundatakse laboris ja seejärel viiakse toitekeskkonda ja paljundatakse tööstuslikult.(Salutaguse Pärmitehas). Pagaripärm kuulub perekonda Saccharomyces (saccharo -suhkur, myces -kr.k. seen) ning tema liiginimetus on cerevisiae (cerevisiae - Id.k. pruulija). Tegemist on mikroorganismiga, mis põhjustab alkohoolset käärimist. Ta kääritab suhkru süsihappegaasiks ja alkoholiks. PÄRM C6H1206 2CO2 + 2C2H5OH Presspärmi värvus on helehall või valkjashall, konsistents tihe ja hästi murtav. Ei tohi venida. Niiskusesisaldus kuni 75%. Lõhn iseloomulik pärmiseentele.
annaabi.ee 
