Antibakteriaalse toimega raviained (0)

KORDAMINE Antibakteriaalse toimega raviained
1.    Selgita mõisteid: antibiootikumi toimespekter, bakteritsiidse ja bakteriostaatilise toimega antibakteriaalsed raviained, minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon.
Antibiootikumi toimespekter: mikroorganismide loetelu , millesse antibiootikum toimib.
Bakteritsiidse toimega antibakteriaalsed raviained: põhjustavad mikroorganismi surma.
Bakteriostaaliside toimega antibakteriaalsed raviained: ei tapa mikroorganisme, vaid pidurdavad nende kasvu või paljunemist.
Minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon: (MIK) madalaim antibiootikumi kontsentratsioon, mis inhibeerib mikroorganismi nähtavat kasvu.
2.    Miks võib olla mõneti keeruline ravida infektsioone, mis paiknevad näiteks KNS-s ja eesnäärmes võrreldes infektsioonidega seedetraktis ja hingamisteedes ?
Seedetrakti ja hingamisteedesse satuvad ravimid kiiremini, kuna manustamisel läbitakse nt seedetrakt . Seega ravimid saavad kohe lokaalset toimet avaldada. Ning mõned ravimid ei läbi niig KNS-i ja seega on vaja hakata ravimeid manustama lokaalselt, mis on keerulisem.
3.    Nimeta faktoreid, mis soodustavad ravim -resistentsete mikroorganismide arengut.
* Valel eesmärgil manustamine
* Ravikuuri enneaegne lõpetamine
* Antibiootikumide jäägid kodus
* Empiiriline ravi
* Laia toimespektriga antibiootikumid
* Pikad ja korduvad ravikuurid
4.    Kui antibakteriaalset ravimit kasutatakse profülaktiliselt vältimaks postoperatiivse infektsiooni teket, siis millal (enne, kirurgilise sekkumise ajal, pärast) tuleks üldjuhul antud ravimit manustada ja miks?   
Enne operatsiooni, et ennetada inefektsiooniriski. Operatsiooni ajal ja pärast seda on patsiendi immuunsus nii nõrk, et ei suuda haigusele vastu võidelda.
5.    Kuidas tunned ära erinevatesse ravimrühmadesse kuuluvad antibakteriaalsed ained (kuidas tuvastad rühma – tegin tahvlile..).
Penitsilliinid / Tsefalosporiinid / Makroliidid / Fluorokinoloonid
6.    Millisel viisil on võimalik antibakteriaalseid raviaineid manustada? Millest manustamisviis võiks sõltuda? Millega lahustatakse parenteraalselt manustatavaid antibiootikume (enamasti on ravimid enne manustamist pulbrilisel kujul).
Antibakteriaalseid raviaineid on võimalik manustada nii suukaudselt kui ka veenisiseselt. Manustamisviis sõltub sellest, kuhu on antibakteriaalsel ravimil vaja toimida ja kui kiiresti vajatakse toime saabumist. Lahustatakse steriilse süstevee, 5% glükoosi lahuse või 0,9% naatriumkloriidi lahusega.
7.    Millised on peamised kaebused ( kõrvaltoimed ), mis tekivad antibakteriaalsete raviainete kasutamisel kodustes tingimustes?
Kõhulahtisus , kõhupuhitus, kõhuvalu , kõrvetised , iiveldus , oksendamine .
8.    Milliseid probiootikumide liike peamiselt preparaatides kasutatakse? Millest tuleneb nende kasu? Milliste patsientide puhul tuleks probiootikume määrata valitult ja kellele probiootikume anda ei tohi?
Kõige enam kasutatakse Lactobacillus , Bifidobacterium, või Saccharomyces liike. Üldjuhul on tegemist toidulisanditega.
Kasu: Muudavad soole pH happeliseks ja see takistab patogeenide kahjulikku tegevust. Mõned tüved on ka immunomoduleerivad.
Patsiendid , kes on laktoositalumatud – vältida laktobatsille sisaldavaid preparaate.
Patsiendid, kes ei talu pärmi – vältida Saccharomyces liike sisaldavaid preparaate.
Probiootikume ei tohi anda intensiivravis olevatele patsientidele. (kriitiliselt haigetele ja nõrga immuunsüsteemiga patsientidele.
9.    Kui kaua peaks probiootikume kasutama ja kuidas neid vajadusel koos antibakteriaalse raviainega koos tarbida, et kasu säiliks?
Probiootikume peaks manustama 1-3 nädalat peale ravi. Vajadusel tarbida probiootikume koos antibakteriaalse raviainega, tuleks probiootikume manustada vähemalt 3h peale antibakteriaalset preparaati.
10.  Milliseid olulisi kõrvaltoimeid põhjustavad beeta-laktaam- antibiootikumid ja kuidas neid on võimalik vältida ja vähendada?
Ülitundlikkusreaktsioonid (kuni 4%)

• Kiired allergilised reaktsioonid – anafülaksia, angiödeem.
  
• Hilised allergilised raktsioonid – leetritaoline lööve , urtikaaria , dermatiit .
  

(küsitleda patsienti allergiate kohta; jälgida patsienti; lõpetada kuur , kohe kui tekivad kõrvaltoimed; õiged kogused , õigel kiirusel ja õigel ajal; hügieen )
11.  Miks kombineeritakse penitsilliine klavulaanhappe, sulbaktaami või tasobaktaamiga?
Hävitavad bakterite poolt toodetud β-laktamaase.
KASU – kombineeritakse β-laktamaasidele tundlike antibiootikumidega.
12.  Mille poolest erinevad bensüülpenitsilliin, fenoskümetüülpenitsilliin ja amoksitsilliin?
Bensüülpenitsilliin ja feoskümetüülpenitsilliin omavad kitsast toimespektrit ning on looduslikud, amoksitsilliin omab aga laiemat toimespektrit ning on poolsünteetiline.
13.  Milliseid neuroloogilisi kõrvaltoimeid võivad tekitada karbapeneemid (β-laktam-antibiootikumid) ja millised faktorid (nimeta mõni) võivad nende kõrvaltoimete teket soodustada?
Neurotoksilisus: hüperrefleksia, krambid , kooma . Tekkes olulised teised KNS haigused, suured annused ja neerufunktsioon.
14.  Mille poolest erinevad omavahel I, II ja III põlvkonna tsefalosporiinid?
Põlvkond näitab mikroobidevastast toimespektrit.
Ipk: enamasti Gram + mikroobidesse.
IIpk: Gram+ ja Gram- mikroobidesse.
IIIpk: enamasti Gram- mikroobidesse.
15.   Vankomütsiin . Mis on „punase mehe sündroom “ ja kuidas on selle teket võimalik vältida?
Vankomütsiin inhibeerib bakterite rakuseina sünteesi. On bakteritsiidne.
„Punase mehe sündroom“ tekib liiga kiirel i/v manustamisel. Vältida saab õige vankomütsiini manustamiskiirusega.
16.  Millised on vankomütsiini olulisemad kõrvaltoimed?
Palavik , veenipõletik, ototoksilisus ja nefrotoksilisus.
17.  Miks võiks makroliide nimetada „penitsilliinide asendajaks“?
Sest makroliide kasutatakse asendusena kui inimesel on penitsilliini allergia .
18.  Mille poolest erinevad uued makroliidid (klaritromütsiin ja asitromütsiin) erütromütsiinist?
Erütromütsiinid inaktiveeruvad maohappe toimel, klaritromütsiinile ei mõju maohape, toit aga aeglustab imendumist ja asitromütsiini kokkupuude toiduga vähendab imendumist.
19.  Millised on makroliidide olulisemad kõrvaltoimed?
Seedetrakti kõrvaltoimed (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ); hepatoksislisus.
20.  Milline ohtlik kõrvaltoime piirab mõnes osas klindamütsiini süsteemset kasutamist?
Seedetrakti kõrvaltoimed ja pseudomembranoosne koliit (jämesoolepõletik ja kõhulahtisus).
21.  Mida kujutab endast antibiootikumidest indutseeritud pseudomembranoosne koliit? Kuidas seda ravitakse?
Pseudomembranoosse koliidi korral on tegemist antibiootikumide kasutamise järgselt tekkinud jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega.
Ravitakse vankomütsiiniga, mis inhibeerib bakterite rakuseina sünteesi ning on bakteritsiidne. Manustatkse i/v, kuna p.o imendub halvasti.
22.  Millised toiduained ja toidulisandid /ravimid takistavad tetratsükliinide imendumist? Millise mehhanismi alusel?
Antatsiidid , piimatooted , rauapreparaadid vähendavad imendumist. Tekivad kompleksühendid .
23.   Millistel patsiendigruppidel on tetratsükliinid vastunäidustatud? Miks?
Vastunäidustatud rasedatel , imetavatel emadel ka alla 8a vanustel lastel, kuna tetratükliinid on teratogeensed ning lastel ladestuvad luudesse ja hammastesse (hambad värvuvad pruuniks).
24.  Millised faktorid võivad soodustada aminoglükosiidide oto- ja nefrotoksilisust?
Ototoksilisus: kõrge ja püsiv kontsentratsioon veres; kürge vanus; eelnev kuulmise langus; ravimid (furosemiid).
Nefrotoksilisus: kõrge vanus; haigused ( diabeet ); maksapuudulikkus.
25.  Millised esmased sümptomid võivad viidata sisekõrva ja vestibulaarsüsteemi kahjustusele?
Tasakaaluhäired, kuulmise langemine , tinnitus ( müra või kohin kõrvas).
26.  Millised toiduained ja toidulisandid/ravimid takistavad fluorokinoloonide imendumist? Millise mehhanismi alusel?
Antatsiidid, piimatooted ja rauapreparaadid vähendavad imendumist. (antatsiidid ehk happealandajad vähendavad mao happelisust).
27.  Millistel patsiendigruppidel on fluorokinoloonid vastunäidustatud? Miks?
Vastunäidustatud lastel, raseduse ja imetamise ajal, kuna põhjustavad toksilisust.
28.  Millised on sulfoonamiidide olulisemad kõrvaltoimed ja millised harvaesinevad on nendest eriti ohtlikud?
Ülitundlikkusreaktsioonid – urtikaaria, dermatiit. Iiveldus, oksendamine – ärritava toimega

• Hemopoeetilise süsteemi häired – harv
  
• Maksakahjustus – harv
  

Fototoksiline toime.
29.  Nimeta metronidasooli kõrvaltoimeid. Koostoime alkoholiga .
Kõrvaltoimed on metallimaitse suus ; iiveldus; nahaõhetus; tahhükardia ; oksendamine; kõhukrambid .
Koostoime alkoholiga – psühhoos, segadus ning surm.
30.  Milliste antibakteriaalsete raviainete kasutamisel ei tohiks päevitada ega solaariumit külastada?
Kuna antibakteriaalsed ravimid suurendavad päikesetundlikkust, võivad tekkida pigmendi-laigud, allergilised reaktsioonid uv-kiirgusele.
31.  Milliseid rahvameditsiinist tulenevaid nõuandeid ja üleüldisi soovitusi võib anda tüstiidi esinemisel sümptomite leevendamiseks?
Regulaarne 300ml jõhvikamahla tarbimine; tarbida ka karumarja ja harilikku pohla.
Tarbida suurtes kogustes vedelikku; tühjendada põit korralikult; alkoholist ja kohvist loobumine; vahekorra järgselt urineerida; soole tühjendamisel pühkida eestpoolt tahapoole.
32.  Millised patsiendid ja millised sümptomid nõuavad tsüstiidile iseloomulike kaebuste korral arstlikku läbivaatust?
Süsteemse põletiku sümptomid. Üle 38,5 palavik, külmavärinad, iiveldus, oksendamine, nimmepiirkonna valu ja tundlikkus. Viitavad tõsisemale infektsioonile – äge neeruvaagna-põletik.
33.  Milliseid antibakteriaalseid raviaineid kasutatakse peamiselt uroinfektsioonide ravis ?
Sulfoonamiid, fluorokinoloonid, nitrofurantoiin, (penitsilliinid, tsefalosporiinid).
34.  Kõik oleneb küll tekitajast, haiguse lokalisatsioonist, ägedusest jne, aga millised on tüüpilisemad antibakteriaalsed raviained, mida määratakse ( ülemiste ) hingamisteede bakteriaalsete infektsioonide raviks ( sinusiit , tüsistunud otiit, bronhiit ).
Bronhiit: beetalaktaam-antibiootikumid (amoksitsilliin)
Otiit, sinusiit, kroonilise bronhiidi ägenemine; pneumoonia : makroliidid.