Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pärmi tootmine (0)

1 Hindamata
Punktid
Pärmi tootmine
Getter Marii Kalvik & Fred-Georg Pääro
2015
Pagaripärm 
 Kottseente hulka kuuluv tuntuim pärmseeneli k
 Kasutatakse käärimises, küpsetamises ja veinitööstuses
 Kasutatakse ka eukarüootide mudelorganismina  molekulaar
ja rakubioloogias
 Pagaripärmi  rakud  on ümmargused, diameetriga 5-10 
mikromeetrit
 Paljunemise viisiks on pungumine
 Paljud inimese bioloogias olulised  valgud  avastati nende 
pärmides asuvate homoloogide  uurimisel
Saccharomyces cerevisiae
 Saccharomyces tähendab kreeka keeles „suhkruseeni“
 Saccharo- suhkur
 Myces- seen
 Cerevisiae tähendab ladina keeles „õl est tulenev“
Haploidse raku  elutsükkel
 Pagaripärmid saavad elada ja kasvada ol es kahes vormis: 
haploidne ja  diploidne
 Haploidsed rakud teevad läbi  lihtsama   elutsükli , mis koosneb 
mitoosist ja kasvamisest
 Stressi tingimustes nad tavaliselt surevad
Diploidse raku elutsükkel
 Diploidsed rakud (pärmseente eelisvorm) teevad läbi ka 
lihtsama elutsükli
 Stressi tingimustes võivad moodustada spoore, minnes läbi 
meioosi ja moodustades neli haploidset  spoori
 Kasvades täisväärtuslikus söötmes, kahekordistub 
pagaripärmi kultuur 100 minuti jooksul
 Keskmine eluiga on umbes 26 jagunemist
Kasvutingimused
 Pagaripärmi tüved võivad kasvada aeroobselt, kasutades 
glükoosi, maltoosi ja trehhaloosi
 Ei kasva laktoosi ja tsel obioosi juuresolekul
 Parimad käärimise  süsivesikud  on galaktoos ja  fruktoos
 Osad  pärmid  kasvavad anaeroobselt
 Erinevate  suhkrute  kasutamise võimalused sõltuvad sellest, 
kas tüvi kasvab aeroobselt või anaeroobselt
Videod
  https://www.youtube.com/watch?v=juAIWVmnBro
  https://www.youtube.com/watch?v=kHiIjYs-Y5A
Täname kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Pagaripärm
  • Saccharomyces cerevisiae
  • Haploidse raku elutsükkel
  • Diploidse raku elutsükkel
  • Kasvutingimused
  • Videod
  • Täname kuulamast!
Vasakule Paremale
Pärmi tootmine #1 Pärmi tootmine #2 Pärmi tootmine #3 Pärmi tootmine #4 Pärmi tootmine #5 Pärmi tootmine #6 Pärmi tootmine #7 Pärmi tootmine #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Frets98 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Nimetu
114
pdf

Nimetu

Grami järgi värvimine Sergei Vinogradski Ökoloogilise mikrobioloogia rajaja. Võtab kasutusele selektiivsöötmed, et isoleerida veest ja mullast teatud mikroobe. Isoleeris lämmastikusiduja bakteri. Kemolitoautotroofsed bakterid. Martinus Beijerinck Tegeles pärmide uurimisega, bakteriaalse butanoolkäärimisega, kirjeldas keefiri mikrofloorat, uuris helendavaid baktereid. Mügarbakterid. Albert Jan Klyuver Mikroobide biokeemia. Biotehnoloogiline aspekt mikrobioloogias. Penitsilliini tootmine. Cornelius van Niel Propioonhappebakterid. Hiljem huvi fotosünteesivad bakterite vastu. Näitas, et rakkudesse lülitunud CO2 hulk on proportsionaalne H2S hulgaga söötmes; taimede fotosünteesis eralduv hapnik on pärit veest, mitte CO2-st, nagu seni arvati. Pakkus, et elusloodus jaguneb pro-ja eukarüootideks. 6 Alexander Fleming Lüsosoom- ensüüm, mis lüüsib bakterite rakukesta peptidoglükaanis glükosiidsidemeid. PENITSILLIIN!!!!

Kategoriseerimata
Taime geneetika
53
doc

Taime geneetika

1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal) katoliikliku kloostri munk j

Taimekasvatus
GENEETIKA
34
docx

GENEETIKA

Mida tähendab fingerprintimine. See on mikrosatelliitse kordus DNA määramine. Mikrosatelliidid on kiiresti muteeruvad mittekodeerivad DNA lõigud, mis koosnevad tandeemselt korduvatest nukleiididest. Kuna nad muteeruvad suhteliselt kiiresti, siis populatsioonid erinevad korduste arvu poolest. Esmalt koguti üle Aafrika eri elevantide fecest, eraldati sealt DNA ja määrati referents proovid. Seejärel eraldati spetsiaalse meetodiga salakaubana konfiskeeritud elevandiluust DNA ja võrreldi mikrosatellitide korduseid referntsiga. Genotüüp = organismi geenide (alleelide) kogum Fenotüüp = organismi tunnuste kogum Monohübriidne = kahe erineva homosügoodi ristamine (erinevad tunnused) Vastastikune ristamine (retsiprookne) = tunnused vahetatakse ristamiseks erinevatel sugupooltel (kui tulemus ei muutu, siis tunnus ei ole seotud sooga) Dihübriidne ristamine = ristatakse kahe tunnuse suhtes erinevaid homosügoote F1 x F1 ristamine: Mendel avastas, et tunnus, mis ei avaldunud I põlvko

Geneetika
Sissejuhatus geneetikasse
96
doc

Sissejuhatus geneetikasse

värvuselt kui ka kujult. Koduloomade tõuaretuse teel on püütud saada näiteks suurema piima- või lihatoodanguga loomi. Tänu kunstlikule seemendamisele saab ühe häid järglasi andva isase spermat koguda ja külmutada, et seda jätkuks tuhandeteks viljastamiseks. Transgeensed organismid Transgeensetel taimede ja loomade konstrueerimisel on 3 põhilist eesmärki:: 1. Soovitavate tunnuste lisamine või võimendamine kultuurtaimedel ja koduloomadel. 2. Huvipakkuva produkti tootmine taimes või loomas. 3. Transgeensete organismide konstrueerimine eesmärgiga uurida bioloogiliste protsesside toimumise molekulaarseid mehhanisme. Taimi on püütud muuta ka resistentsemaks kahjuritele. Bakteri Bacillus thuringiensis genoomis on geen, mis kodeerib putukatele toksilist valku. Vastav geen on viidud tomatitaimede genoomi ning selle avaldumist taimes on näidatud võrdluskatsetega, kus geneetiliselt muudetud taimed on võrreldes algsetega kahjurite

Geneetika
Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal
94
doc

Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal

värvuselt kui ka kujult. Koduloomade tõuaretuse teel on püütud saada näiteks suurema piima- või lihatoodanguga loomi. Tänu kunstlikule seemendamisele saab ühe häid järglasi andva isase spermat koguda ja külmutada, et seda jätkuks tuhandeteks viljastamiseks. Transgeensed organismid Transgeensetel taimede ja loomade konstrueerimisel on 3 põhilist eesmärki:: 1. Soovitavate tunnuste lisamine või võimendamine kultuurtaimedel ja koduloomadel. 2. Huvipakkuva produkti tootmine taimes või loomas. 3. Transgeensete organismide konstrueerimine eesmärgiga uurida bioloogiliste protsesside toimumise molekulaarseid mehhanisme. 4 Taimi on püütud muuta ka resistentsemaks kahjuritele. Bakteri Bacillus thuringiensis genoomis on geen, mis kodeerib putukatele toksilist valku. Vastav geen on viidud tomatitaimede genoomi ning selle avaldumist

Geneetika
Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid
91
doc

Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid

1. Sissejuhatus Metaboolne ja geneetiline regulatsioon bakterites Bakterirakkude efektiivseks kasvuks on vaja, et kõiki raku põhilisi ehitusblokke ja nendeks vajalikke makromolekule produtseeritaks õiges vahekorras. Selleks, et sünteesi lõpp-produktide kontsentratsioon rakus liiga kõrgele ei tõuseks, on rakus välja kujunenud kaks kontrollmehhanismi: 1. Ensüümiaktiivsuse tagasisidestuslik inhibitsioon (feedback inhibition) ­ metaboolne regulatsioon 2. Ensüümi sünteesi repressioon ­ geneetiline regulatsioon Tagasisidestusliku inhibitsiooni tulemusena inhibeeritakse rakus juba olemasoleva ensüümi aktiivsus reaktsiooni lõpp-produkti poolt. Inhibitsiooni võib esile kutsuda ka teatav metabolismiraja vaheprodukt. Geneetilise repressiooni korral inhibeerib tavaliselt lõpp-produkt metabolismiraja esimese ensüümi sünteesi vastava geeni avaldumise pärssimise kaudu. Metaboolne regulatsioon tagasisidestusliku inhibitsiooni kaudu ja geneetiline regulatsioon ensüümi s

Mikrobioloogia
Botaanika Eksam
50
doc

Botaanika Eksam

Valgusmikroskoobis náhtavad. Suuremad (100µm) autotroofsed, väiksemad parasiitsed(0,15µm). Variandid- kokid- kerakujulised, batsilld-pulkjad, spirillid-nats keerdunud, spiroheedid- vedrukujulised. Bakteritel on toimunud paljude geenide ülekandeid, näiteks viiruste abil.2 domeeni arhe-ja pärisbakterid. Arhebakterid-elavad ekstreemoludes, eluviis teistsugune, bakterikultuur ei kehti. Iseloomulik: A) kõik on autotroofid; kemosünteesijad- anorg.ainetest (S- redutseeritakse CO2, CH4 tootmine looduslikust vesinikust, metallühendid oksüdeeruvad????) B) anaeroobsed-ei vaja eluks hapnikku B.1) obligatoorsed- ei taha B.2) fakulatiivsed- vahel tahab, vahel mitte C) ülikõrgel temperatuuril elavad +136 C. Elavad sügaval maa sees, kus vulkaanilised veed- kanged alused, happed, soolad. Kõrgel rõhul. D) prokarüootidele sarnasemad kui pärisbakteritele? E) elu tekkimisel arhebakterid esmased F) elu tekkis 100C juures. Enamus termfiilsed Pärisbakterid- eubakterid?:

inglise teaduskeel
Mikroobifusioloogia
147
docx

Mikroobifusioloogia

...............................................42 5.2. Süsiniku transpordi ja katabolismi regulatsioon.........................................44 5.3. Energia metabolism................................................................................... 47 1 5.4. Lämmastiku transport ja metabolism.........................................................48 6. Energia tootmine.............................................................................................. 50 6.1. Substraatne fosforüülimine........................................................................51 6.2. Oksüdatiivne fosforüülimine.......................................................................53 6.2.1. Escherichia coli hingamisahel kui mudel..............................................54 6.2.2. Alternatiivsed komponendid............................................

Mikroobifüsioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun