mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb mürgitatud mõõga läbi kuninga südame ning kukub ka ise kohe kokku. Ka Laertes on juba surmaunne suikunud. Saabuvad saadikud teatega, et lahing maatüki pärast Poolas on võidetud. Horatio, kes viibis duelli juures jõuab saadikutele rääkida kuningapere surmast, enne kui tragöödia lõpeb surnukehade lossist väljaviimisega
Londonis hakati asutama erinevaid tööliste ühinguid. Tsartistid nõudsid uut parlamendireformi. Tsartistid soovisid uut parlamendireformi üldise valimisõiguse alusel, mis oleks muutnud tõeliseks rahvaesinduseks Massiliikumine vaibus alles 1840. aastate lõpus. 1847. aastal sätestati 10tunnine tööpäev. Rahva Harta" põhipunktid (1838): üldine valimisõigus meestele alates 21. eluaastast Igaaastased parlamendivalimised Tasu maksmine saadikutele Salajane hääletamine Võrdsed valimispiirkonnad Varandusliku tsensuse kaotamine Riigivõimu autoriteedi kasv Kuninganna Victoria valitsemise ajal tugevnes monarhia autoriteet rahva hulgas. (1837. aastal kuni 1901. aastani) Tugevamaks muutus täidesaatev võim. 1841.aastal peaministriks saanud Rober Peel korrastas riigivalitsemist, allutades enda juhtimisele kõik ministeeriumid. Peaminister muutus riigi poliitilise elu keskseks tegelaseks.
Otto I soovis oma pojale saada naiseks Bütsantsi printsessi. Tehing ei õnnestunud. Saadik elas lossis nagu vangis. Talle näidati linna vaatamisväärsusi. Eriti rõhutati linnamüüri paksust ja tugevust. Efekti saavutamiseks pidi auvahtkond mitu korda mööda marssima saadikust. Seda võtet kasutasid eestlased Tartu rahu läbirääkimiste ajal. Rohkem tähelepanu pöörati nõrgematele vürstiriikidele nagu Gruusiale. Nende abi oli vajalik Pärsia vastu. Kehtestati saadikutele volikirjade andmise kord. Tekst oli ülevas stiilis. Saadikutele anti alati kaasa juhtnöörid. Isetegevus oli väistatud. Kingituste andmine oli omaette protseduur. Osa kingitusi anti üle peale vastuvõtmist, Kui saadik esitas oma sõnumi. Lahkumisvisiidi ajal anti vastus ja ülejäänud kingitused. Negatiivse vastuse korral võeti kingitused kaasa. Saadikute vahistamise korral vastati samaga. Võimuvõitlusest riigis annab tunnistust keisrite saatus. Keisriks saamine ei
Otsene demokraatia · Avaliku elu küsimusi otsustatakse vahetult, avalikult · Antiik-Kreeka · Referendum ja kohalik omavalitsus · Näiteks Euroopa Liidu hääletus Esindusdemokraatia · Rahva nimel võimu teostavate inimeste valimine · Rahvas ise ei osale, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele · Rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega valimistel · Nüüdisdemokraatia peamine vorm · Näiteks Riigikogu valimised Osalusdemokraatia · Rahva pidev ja mitmekülgne kaasamine poliitikasse · Otsese demokraatia täiuslikum variant · Kodanikul on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel · Levinud Skandinaavias ja USA-s Elitaardemokraatia · Keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte
Tänasel päeval kuulatakse noori palju rohkem kui umbes 15-20 aastat tagasi. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi ja mõtteid. Seetõttu ongi noored end kätte võtnud ja moodustanud omad organisatsioonid. Viimasel ajal on mind häirima hakanud siin riigis elades meie poliitikute käitumine. Ehe näide on Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Jälgides interneti vahendusel tema vastuseid linnavolikogu saadikutele, tundsin häbi ja süümepiinu, et selline mees on pealinna eesotsas. Neid vastuseid, mida härra Savisaar volinikele jagas, ei saa absoluutselt adekvaatseteks pidada. Pigem oli see üks suur demagoogitsemine, hämamine ja rahvatarkuse lugemine. Lisaks jagub kriitikat ka me valitsuse liikmete kohta. Teatavasti astus endine rahandusminister Jürgen Ligi tagasi oma keelekasutuse tõttu haridusministri Jevgeni Ossinovski suunas. Tema suust on ka varem „kuldseid sõnu“ välja tulnud.
otsuste vormimisel; kodanikufoorumid, ümarlauad, võrgustikud; Skandinaavias, USA b)Elitaardemokraatia- rahva osalmine poliitikas tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine, rahvas ei osale ise vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Valimised 1)Ülesanne-a)tagavad valitseva võimu koosseisu vahetumise b)valimiste kaudu esitavad kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike poliitiliselt 2)Põhimõtted- a)valimised on üldised- valimis õigused on teovõimelistel, täiseealistel ja kodakondsusega inimestel võrdsed b)valimised on vabad- *valimistele on õigus kandideerida
siiski heaks kiitma. Kummitempel hakkab tekkima siis, kui valitsusel on nägemus teatud probleemist, olukorrast ning soovib talitada oma nägemuse järele. Sellisel juhul ta saadab seaduseelnõu parlamenti ja seal ka kiidetakse see heaks. Nimelt valitsus on moodustatud parlamendi koalitsiooni saadikutest, kes on enamuses Riigikogus. Heywood näeb parlamendi osakaalu vähenemises erakondade ditsipliini tõusu. Selle tõttu valitsus olevad juht poliitikud saavad öelda saadikutele Riigikogus(oma parteikaaslastele, kes on parlamendis enamuses), et nad hääletaksid nii nagu valitsus tahab. See muudab parlamendi kummitempliks. Näiteks Riigieelarve seaduse vastuvõtmine, mille puhul valitsus paneb seaduseelnõu hääletusele ja koalitsiooni fraktsioonide saadikud hääletavad seaduseelnõu poolt ning Riigikogu võtab seaduse ka vastu. Opositsioon küll saab kritiseerida, kuid piisavalt kaalu seaduseelnõu muutmiseks või peatamiseks ei ole
lihthäälte enamust. Praegu valib Riigikogu presidendi ära alles, siis kui kandidaadi poolt on kaks kolmandikku saadikutest. Arvan, et tegu on äärmiselt kõrge künnisega, mis viibki valimised paljudesse voorudesse ja sellega kaasneb pikaajalisus, mis on põhiline probleem Eesti presidendivalimistel. Kuna me elame demokraatlikus riigis, siis on ka oluline rahva sõna. Sellepärast olekski Riigikogu ainuõigus valimistel hea. Parlament omab rahva mandaati. Tänu koalitsioonile ja saadikutele on esindatud ka rahva huvid ja hoiakud. Keit Kallas
Tegelikult on vähe kasu kui väike inimeste grupp on teadlik, mis tagajärgi toob keskkonna saastatus ja kuidas olukorda parandada. Oleks vaja harida kogu elanikkonda. Maailma peab aru saama, et keskkond ei ole antud meile elamiseks tingimusel ,et seda tasapisi hävitatakse. Praegu tundub, et saeme oksa, millel istume. Igaüks saab meist juba täna propageerida säästlikke eluviise: kodanikuna järgida säästlikke eluviise, valijana anda oma hääl saadikutele, kes seisavad pikaajalise säästva arengustrateegia eest, asjatundjana teha vajalikku. Sellega järgime elementaarseid konstitutsioonilisi inimõigusi, näiteks õigust ELADA PUHTAS JA TURVALISES KESKKONNAS.
DEMOKRAATIA Demokraatia tunnused: (rahva valitsemine) 1. kõik pääsevad poliitika juurde 2. avalikkus on kaasatud otsustamisele 3. otsused lähtuvad avalikest huvidest • Otsene (vahetu) demokraatia – rahvahääletus (referendum), valitakse otse, rahvas saab ainult poolt või vastu hääletada. • Esindus (vahendatud) demokraatia – rahvas ise ei osale otsustamises, mandaat-saadikutele antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. • Osalusdemokraatia – kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, võimalik osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormistamisel. (Skandinaavias-tugev omavalitsus; USA-kohalik kodanikualgatus) • Elitaardemokraatia – võim eliidi käes, püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui õnnest ja harmooniast.
Parlament on esindusdemokraatia keskne institutsioon ja saadikud sellele sisu andvad indiviidid. Saadikute eesmärkideks on poliitika elluviimine ja tagasivalituks osutumine. Kui palju vabadust on saadikul parlamendis ja kui palju on ta sõltuv reeglitest? Kas see erineb riigiti, kus on erineva suurusega parlamendid? Üksiku parlamendiliikme võimalus mõjutada esinduskogu tegevust ja käituda oma vaba mandaadi järgi sõltub paljudest asjaoludest. Kui suur vabadus üldse jääb saadikutele reeglite järgimisel ning kas on võimalik käituda vaba mandaadi järgi või ei saa üksikliige parlamendi töö tulemusi mõjutada. Parlamendi istungi olulise osa moodustavad küsimised ja arupärimised. Ühe küsimuse mõju järelevalve seisukohalt on väike, kuid tähelepanu, mida see toob esitajale on märkimisväärselt suur. Poolas on üksikul saadikul võimalik esitada nii küsimusi kui ka arupärimisi, kusjuures arupärimise sisu peab olema tähtis poliitiline probleem
mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb mürgitatud mõõga läbi kuninga südame ning kukub ka ise kohe kokku. Ka Laertes on juba surmaunne suikunud. Saabuvad saadikud teatega, et lahing maatüki pärast Poolas on võidetud. Horatio, kes viibis duelli juures jõuab saadikutele rääkida kuningapere surmast, enne kui tragöödia lõpeb surnukehade lossist väljaviimisega SHAKESPEARE: HAMLET KokkuvõteKuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet
peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb mürgitatud mõõga läbi kuninga südame ning kukub ka ise kohe kokku. Ka Laertes on juba surmaunne suikunud. Saabuvad saadikud teatega, et lahing maatüki pärast Poolas on võidetud. Horatio, kes viibis duelli juures jõuab saadikutele rääkida kuningapere surmast, enne kui tragöödia lõpeb surnukehade lossist väljaviimisega SHAKESPEARE: HAMLET KokkuvõteKuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas.
tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb mürgitatud mõõga läbi kuninga südame ning kukub ka ise kohe kokku. Ka Laertes on juba surmaunne suikunud. Saabuvad saadikud teatega, et lahing maatüki pärast Poolas on võidetud. Horatio, kes viibis duelli juures jõuab saadikutele rääkida kuningapere surmast, enne kui tragöödia lõpeb surnukehade lossist väljaviimisega.
otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Seda nimetatakse ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat kohalikus omavalitsuses. Teostamise peamine viis on referendum ehk rahvahääletus. Esindus- ehk vahendatud demokraatia- kujunes koos libearismi levikuga. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Põhiküsimus on kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning valitute vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. See näitab saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimstega ja annab saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Osalusdemokraatia- iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse.
ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb mürgitatud mõõga läbi kuninga südame ning kukub ka ise kohe kokku. Ajal mil Laertes oli surmaunne suikunud. Saabusid saadikud teatega, et lahing maatüki pärast Poolas on võidetud. Horatio, kes viibis duelli juures jõuab saadikutele rääkida kuningapere surmast. Taanimaast saab võitluseta Norra kuninga valdus. 5. Teose tegeased. Iseloomusta tähtsamaid. Claudius Taanimaa kuningas Hamlet Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg, praeguse vennapoeg Polonius kantsler Horatio Hamleti sõber Laertes Poloniuse poeg Valtemand ja Cornelius-Norramaale lähetatavad saadikud. Rosencrantz Hamleti endine ülikoolikaaslane Guildenstern Hamleti endine ülikoolikaaslane
NB! USA presidendivalimised on otsesed! Avatud nimekirjad Suletud nimekirjad 2ÜHISKONNAÕPETUS Kanditaatide lõplik järjestus nimekirja sees Kanditaatide järjestus nimekirja sees on enne oleneb valijate antud häältest. valmis kindlaks määratud, valimistulemused seda ei mõjuta. Mandaat saadikutele antud volitus rahva huvide esindamiseks. Valmisringkond piirkonnad valimiste ajal, kus saab valida samade kandidaatide vahel ja millel oma kindel arv mandaate. Majoritaarne valimissüsteem mandaadi saab vaid ringkonnas enim hääli saanud kandidaat (võitja võtab kõik). Valimisringkonnad ühemandaadilised. Isikuvalimised. Lihtne, valijatele arusaadav. Soosib suurparteisid, väikeparteide valijate hääled lähevad kaduma.
majandustegevust, riigi vara kasutamist ja omavalitsuste valdusesse antud riigivara kasutamist. Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille eesotsas riigsekretär.valitsuse kestus-kui kaua valitsus püsib, sõltub valitsemise põhiseaduslikust ülesehitusest, parlamendi erakondlikust jaotusest, parteispektri iseloomust ning ministrikohtade jaotusest erakondade vahel. Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli saadikukohti parlmendis(st need kohad kuuluvad valitsuspartei saadikutele). Enamjaolt on enamusvalitsusel vaid napp häälte ülekaal opositsiooni ees.
· Rahudekreet(seoses IMS, tahab õiglast rahu ilma anneksioonideta). · Kogu suuromand natsionaliseeriti, kapital kuulutati rahva omaks. 18. aasta jaanuaris kogunes AK, Leninile see ei sobi ning Lenin toob sinna punakaardi ja käsib neil 6. jaanuaril koju minna. AK oli ülekaal esseeridel ning bolsevikud olid vähemuses. Riigipööret ei olnud kooskõlastatud. Lenin tuli ka Petrogradi IIÜVK ja teatas kongressi delegaatidele, et ,,juhtus nii", et AV on kukutatud. Saadikutele see ei meeldinud, Trotski käskis neil lahkuda, kellele ei meeldi ja need läksidki. See kongress kuulutab välja uut tüüpi riigi loomise nõukoguderiigi. Trotskit ei kujtata maalidel ega piltidel kuna ta oli Lenini konkurent ning kui Lenin võimule tuli, lõigati Trotski ajaloost välja. Moodustatakse Valitsus - Rahvakomissaaride nõukogu (RKN), mille eesotsas on Lenin ja see jääbki tema ametlikuks ametipostiks. Esimesed sammud: · Põhiülesanne on koondada võim enda kätte
kompleks. II Teemad: 1.Demokraatia 1.1.Otsene ja esindusdemokraatia Otsene demokraatia ehk klassikaline demokraatia- peamiselt kasutatakse seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on selleks referendum, mida kasutatakse tänapäeval üha rohkem. Esindusdemokraatia ehk vahendatud demokraatia- Rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanik on oma otsuse delegeerinud saadikutele. Sealne põhiküsimus on, et kuidas säilitada häid suhteid valijate ja valitavate vahel. Selle peamiseks ühendavaks seoseks on mandaat. Ühelt poolt on saadik kohustus arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud. Teiselt poolt annab mandaat saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. 2.Valimised 2.1.Valimiste funktsioon Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine;
oli. Ning ka Laertes suri. Kohe varises kokku ka Hamlet. Kõige selle peale tahtis ka Horatio mürgitatud veini võtta, kuid Hamlet tõusis ja paiskas peekri põrandale ega lubanud tal surra. Hamlet määras veidi enne oma surma uueks valitsejaks Norra printsi Fortinbras', kes kohe peale Hamleti hinge heitmist lossi sisenes. Saadikud ning Fortinbras olid saabunud äsja Poolast teatega, et lahing maatüki pärast on seal võidetud. Horatio, kes oli viibinud duell juures, jutustas nüüd saadikutele kuningapere traagilisest surmast. Ning lugu lõppeski Fortinbras' käsul Hamleti surnukeha austustavaldava lossist väljaviimisega leinamarsi ning suurtükkide kogupaukude saatel.
Ning ka Laertes suri. Kohe varises kokku ka Hamlet. Kõige selle peale tahtis ka Horatio mürgitatud veini võtta, kuid Hamlet tõusis ja paiskas peekri põrandale ega lubanud tal surra. Hamlet määras veidi enne oma surma uueks valitsejaks Norra printsi Fortinbras', kes kohe peale Hamleti hinge heitmist lossi sisenes. Saadikud ning Fortinbras olid saabunud äsja Poolast teatega, et lahing maatüki pärast on seal võidetud. Horatio, kes oli viibinud duell juures, jutustas nüüd saadikutele kuningapere traagilisest surmast. Ning lugu lõppeski Fortinbras' käsul Hamleti surnukeha austustavaldava lossist väljaviimisega leinamarsi ning suurtükkide kogupaukude saatel. Tragöödia põhineb Saxo Grammaticuse kroonikas 12. Sajandil sisalduval lool. Hamlet on William Shakespeare "Hamleti" nimitegelane. Ta on õilis Taani prints, kes oma isa mõrvajale ja Taani kuningatrooni pärijale lell Claudiusele kätte maksmaks teeskleb hullumeelset. Tema tülgastus
Otsene ehk vahetu demorkaatia- avaliku elu küsimusi otsustati rahvakoosolekul. Tänapäeval kohalikus omavalitsuses, kus rahva kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil teostatakse referendumeid ehk rahvahääletusi. Esindusdemokraatia on nüüdisdemokraatia peamine vorm. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, vaid on oma õigused delefeerinud saadikutele. Rahva osavõtt piirdub hääletamisega valimistel. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia võimalused: Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadusega piiratud; Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades inimesel olla informaaritud ja osaleda poliitikas; Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust;
22.Mis aastal toimus Balti riikide teine konverents Tartus? V: aastal 1919 29 septembrist kuni 1 oktoobrini. 23.Missugune eriline komisjon moodustati Prantsuse kindraki Niesseli juhtimisel aastal 1919? V:komisjon, mille ülesandeks oli kontrollida ja kiirendada Saksa vägede evakuatsiooni Balti riikides. 24.kes juhtis Eesti erilist rahusaatkonda? V: J Poska 25.millal peeti rahukonverentsi esimene koosolek? V:5 detsembril 1919. 26.Millal esitati eesti saadikutele N.-Vene esimene piirikava? V: 8 detsembril 1919. 27.Kas esimene piirikava võeti vastu? V:Ei 28.Mis tegutseb praegu majas kus tollel ajal peeti rahuläbirääkimisi? V: seal asub Tartu ringkonnakohus. 29.Missuguse riigi rahusaatkond ilmus Tartusse 12 detsembril volitusega osa võtta konverentsi töödest? V: Leedu 30.Missugune riik oli tugevalt Eesti rahutegemise N.-Venega vastu? V:Prantsusmaa 31.missugune tugev lääneriik andis Eestile selles otsuses vabad käed? V: Suurbritannia 32
lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski ESINDUS- ehk VAHENDATUD demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümina ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanikkond ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. 2. Valimiste põhimõtted ja piirangud Valimisi hinnatakse eeskätt selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei ja järelikult on ka valimised vaid n-ö poliitiline tsirkus. Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, seepärast nimetatakse demokraatlikke valimisi ka vabadeks valimisteks. Valimised on
5)Regulaarsed st korralised valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes (PS pt 156 KOV, PS pt 60 RK) 6)Valimistel on vaba konkurents st: · Kanditaatide ülesseadmise õigus on igal seaduslikult legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. 5 · Vabadust kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi · Valimisliidud on lubatud ainult KOV valimistel. Mandaat-saadikutele antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve; valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Aktiivne valimisõigus- kõikides dem riikides al 18. a õigus hääletada Passiivne valimisõigus-õigus kandideerida(KOV al 18, RK al 21, EV President al 40) Avatud e lahtine nimekiri-rakendatakse KOV valimistel. Kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist umber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole, seega sõltub pääs parlamenti valijate toetusest.
1.1 1920.aasta PÕHISEADUSE TÄIENDAMINE 1920. aasta põhiseadust võis täiendada kahel teel: 1) Riigikogu ettepanekul, millele pidi kohustuslikult järgnema referendum; 2) rahva initsiatiivil referendumi korraldamisega. Põhiseaduse täiendamise vajadusest hakati rääkima üsna peatselt pärast selle kehtestamist. Esimese katse tegi Konstantin Päts pärast 1. detsembri 1924. a. mässukatset, pakkudes saadikutele kava seada sisse parlamendi poolt valitava presidenti institutsioon. See ettepanek jäi aga nii vormilistel kui ka sisulistel põhjustel käiguta. Põhiseaduse täiendamise taotlustes jõuti arvestavate protseduuriliste sammudeni kolmel korral. Esimesed kaks katset olid samasisulised ning nad toimusid 19. augustil 1932. a ja 10- 12 juunini 1933. a. Mõlemal juhul oli põhiseaduse täiendamise tegelikuks initsiaatoriks
1) nad on detsentraliseeritud e. partei on jaotatud väiksematest üksusteks/gruppideks ning on hajutatult paiknevad; 2) oma tegevuses tugineb üksikutele komiteedele; 3) komiteed on üksteisest sõltumatud; 4) need ei ole massiparteid (liberaalsed, vähem konservatiivsed parteid, kaitsevad rikkamaid valijaid); 5) eelistavad liikmetena avaliku elu tegelasi; 6) administratiivne juhtimine on algelises staadiumis; 7) reaalne võim kuulub parlamendi saadikutele; 8) parteid on orienteerunud valimistele ja parlamendi kombinatsioonidele; 9) ideoloogilised probleemid on vähetähtsad; II GRUPP - Sotsialistlikud ja sotsdem. parteid: 1) tegemist on massiparteiga; 2) sissetulekud sõltuvad liikmete arvust (mida rohkem liikmeid, seda rohkem raha parteil); 3) harrastatakse individuaalset liikmesolekut; 4) püüavad kaasata suuri rahvahulki;
Seetõttu otsustas kolmas seisus end 17. juunil kuulutada Rahvuskoguks ning kutsuda teisi seisuseid enesega ühinema. Puhkes võitlus senise korra säilitamist taotleva vanameelse aadelkonna osa ja uuendusmeelsete jõudude vahel. Et rahva sümpaatia oli täielikult reformaatorite poolel, enamik saadikuist toetas uuendusi ning kuningas ei tahtnud delegaatide suhtes vägivalda rakendada, oli ta sunnitud viimaks kolmanda seisuse saadikutele järele andma. 27. juunil käskis ta kõigil seisustel ühineda Rahvuskoguga ning 9. juulil kuulutas see end Asutavaks Rahvuskoguks ehk Asutavaks Koguks, põhieesmärgiks sai aga kehtestada konstitutsioon, millega Prantsusmaa näis astuvat Inglismaa eeskujul parlamentaarse monarhia radadele. Kuningas Louis XVI, vaatamata oma huvipuudusele ja suutmatusele valitseda, ei soovinud taanduda pelgalt konstitutsiooniliseks monarhiks, riigi esindusfiguuriks
1920. aasta põhiseadust võis täiendada kahel teel: 1) Riigikogu ettepanekul, millele pidi kohustuslikult järgnema referendum; 2) rahva initsiatiivil referendumi korraldamisega. Põhiseaduse täiendamise vajadusest hakati rääkima üsna peatselt pärast selle kehtestamist. Esimese katse tegi Konstantin Päts pärast 1. detsembri 1924. aasta mässukatset, pakkudes 6 saadikutele kava seada sisse parlamendi poolt valitava presidenti institutsioon. See ettepanek jäi aga nii vormilistel kui ka sisulistel põhjustel käiguta. 1925. aasta veebruaris esitasid Põllumeestekogud põhiseaduse parandamise põhijooned Riigikogu esimehele ja avaldasid selle materjale ka oma ajalehes Kaja. Alles 1926. aasta septembris esitasid Põllumeestekogud selle dokumendi viimistletud variandi kui Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise ametliku eelnõu
siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb mürgitatud mõõga läbi kuninga südame ning kukub ka ise kohe kokku. Ka Laertes on juba surmaunne suikunud. Saabuvad saadikud teatega, et lahing maatüki pärast Poolas on võidetud. Horatio, kes viibis duelli juures jõuab saadikutele rääkida kuningapere surmast, enne kui tragöödia lõpeb surnukehade lossist väljaviimisega. William Shakespeare'i ,,Hamlet" on universaalne teos, mis käsitleb noore Taanimaa printsi kättemaksu oma isa surma eest. Raamatu sisu tõlgendamisel võib palju variante olla. Üheks versiooniks võiks olla see, et Hamlet võitles oma ise tapja karistamise nimel, kuid Hamleti surmas oli enamusel tegelastest oma osa
Populaarsust võitis ka juurde noor väejuht Napoleon Bonaparte. 1799. aastal tuli ta pärast sõjakäiku Egiptusesse ja Süüriasse Prantsusmaale tagasi. Teda võeti Pariisis vaimustusega vastu ning temast sai Pariisi garnisoni ülem. Seadusandlik Korpus kartis jakobiinide ülestõusu, sellepärast viidi istungid üle ühte pealinna läänerajooni. 9. novembril 1799. aastal piirasid Bonaparte'ile ustavad väed selle hoone, kus töötas Seadusandlik Korpus, ümber. Napoleon esitas saadikutele nõudmise põhiseaduse muutmise kohta. Seadusandjad lükkasid selle tagasi, mille peale toodi saali sõdurid. Lõpuks võtsid saadikud vastu otsuse Direktooriumi laialisaatmise kohta. Võim anti üle kolmele konsulile, kelleks olid Bonaparte, E.J. Sieyes ja R. Ducos. See riigipööre pani alguse Napoleoni ainuvalitsemise kujunemisele ning seda peetakse tavaliselt Suure Prantsuse revolutsiooni lõpuks. Suur Prantsuse revolutsioon ja Euroopa
kooskäimiskohaks. Seltsi keeleks oli eesi keel, mis oli tolle aja jaoks küllaltki haruldane. (õpik) Selles seltsis pühitseti ka 1884. aastal Otepääl sisse sini-must-valge lipp. Selles esindas tähtsaimat osa V.Reiman (1861-1917). Reiman pööras suurt tähelepany rahva eneseteadvuse ning tegevusjulgestuse arendamisele ning selle tõttu algatas ta ka koos A.Grenzsteiniga massiliselt karskusseltse. (S.Õispuu 1992) 3.1.5.Suurmärgukiri 1881. aastal esitas C.R.Jakobson saadikutele allakirjutamiseks nn. Suurmärgukirja. Seal olid kokku võetud ajalehe "Sakala" nõudmised, milleks olid üldjoontes eestlastele laiemate õiguste tagamine. Saadikud kirjutasid märgukirjale alla ning see anti üle keskvõimule. Ainuke, kes keeldus sellele alla kirjutamast oli J. Hurt kuna talle ei sobinud palvekirjas esitatud koolisüsteemid. Sellega langes kõvasti J.Hurda autoriteet ühiskonnas. Jakobson võttis ka tulemusena üle Eesti Kirjameeste Seltsi. (S.Õispuu 1992)
1789. aasta 17.juunil otsustas kolmas seisus, kes moodustas Prantsusmaa rahvastikust 96%, ennast Assamblée national'iks ehk Rahvuskoguks nimetada. Põhjuseks oli aina suuremate maksude kinnitamine ning selgus, et mingeid muutusi ei teki Selle tulemusena puhkes võitlus senise korra säilitamist taotleva vanameelse aadelkonna osa ja uuendusmeelsete jõudude vahel. Et rahvas sümpaatiat tekitada ning delegaatide ruhtes mitte vägivalda rakendada, oli ta sunnitus kolmanda seisuse saadikutele järele andma. 27. juunil 1789 olid kõik seisused sunnitud ühinema Rahvuskoguga ning 9. juulil kuulutati see Assemblée nationale constitutuante'ks - Asutavaks Rahvuskoguks ehk Asutavaks Koguks, mille peamiseks eesmärgiks sai kehtestada konstitutsioon, millega Prantsusmaa näis astuvat Inglismaa eeskujul parlamentaarse monarhide radadele.14 Tundus, et sellega oli Prantsusmaal tekkinud rahu, kuid vilets viljasaak ning sellest
(rahvakoosolekul, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid. Tänapäeval on teostamiseks põhiline viis referendum. Eestis kohalikes omavalitsustes, kus on kergem rahvast poliitikasse kaasata; referendumid: 1992 põhiseaduse heakskiitmine, 2003 EL liitumine Esindusdemokraatia nüüdisdemokraatia peamine vorm, mille tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas on oma õigused delegeerinud saadikutele, rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega valimistel. Eestis Riigikogu valimised iga nelja aasta tagant. Osalusdemokraatia kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. On tugevamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus a ühistegevus (USA). Eestis erinevate kodanikufoorumite ja võrgustike tegevus, nt
Ideoloogia kõnetab mingil viisil inimest, teeb temast oma subjekti, ning suhe inimese ja ideoloogia vahel on loodud, on toimunud ideoloogiline interpellatsioon ehk kõnetus. Inimest võivad kõnetada paljud ideoloogiad korraga – religioon, looduskaitse, loomakaitse, feminism, patriotism, anarhism, kommunism, capitalism. Pea kõik, mis pole materiaalne, on ideoloogiline. Riik kõnetab meid kui oma kodanikke ning meie vastame sellele riigivõimu aktsepteerimisega, andes saadikutele mitte ainult poliitilise mandaadi, vaid ka õiguse ideoloogiliselt enda üle valitseda – luua pädevaid seaduseid, hallata meie elu, tunnustada meid inimeste ja kodanikena, seista hea meie inimõiguste eest jne • Panoptikum– Filosoofi Jeremy Benthami välja mõeldud ehitis, mille keskkohal oleval vaatetornist sai ülevaate kogu ehitises toimuva üle. Olukord, kus võin on justkui ära võetud, kuigi keegi ei pruukind seda üldse puutudagi. Panoptikon (ka
(see, kelle valdkonda eelnõu kuulub). Juhtivkomisjon annab esmase hinnangu, viimistleb muudatusettepanekuid. • Esimesel lugemisel kuulatakse eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni ettekanded, otsustatakse, kas menetlemist jätkata. 1. ja 2. lugemise vahe 3 kuud, vahel rohkem. Arutatakse komisjonides, esitatakse muudatusettepanejkud, juhtivkomisjon arutab need läbi ja esitab enne teist lugemist saadikutele. • Teisel lugemisel hääletatakse kõik muudatusette panekud täiskogul läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, katkestatakse või suunatakse kolmandale lugemisele. Lõpphääletus: võetakse vastu või ei. Arutelu katkestamise puhul võib teha uusi muudatusettepanekuid. • Kolmandale lugemisele suunatud eelnõus võivad parandusi teha vaid komisjonid ja fraktsioonid. Kolmas lugemine toimub hiljemalt kuu aega pärast teist.
menetlemiseks juhtivkomisjoni. (see, kelle valdkonda eelnõu kuulub). Juhtivkomisjon annab esmase hinnangu, viimistleb muudatusettepanekuid. • Esimesel lugemisel kuulatakse eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni ettekanded, otsustatakse, kas menetlemist jätkata. 1. ja 2. lugemise vahe 3 kuud, vahel rohkem. Arutatakse komisjonides, esitatakse muudatusettepanejkud, juhtivkomisjon arutab need läbi ja esitab enne teist lugemist saadikutele. • Teisel lugemisel hääletatakse kõik muudatusette panekud täiskogul läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, katkestatakse või suunatakse kolmandale lugemisele. Lõpphääletus: võetakse vastu või ei. Arutelu katkestamise puhul võib teha uusi muudatusettepanekuid. • Kolmandale lugemisele suunatud eelnõus võivad parandusi teha vaid komisjonid ja fraktsioonid. Kolmas lugemine toimub hiljemalt kuu aega pärast teist.
Vene diplomaatia reeglid · Saadikute Prikaas · Suhtlemine toimus kindlate küsimuste lahendamiseks lähetatud saatkondade vahendusel o Saadikul polnud lubatud enne audientsi suhelda teiste välispoliitikaga tegelevate isikutega o Saadik ei tohtinud viibida vastuvõtul üheaegselt mõne teise riigi saadikuga ega mitte ka samal päeval o Eeldati et vene saadikult küsitakse tema tervise järele · Venemaal aga välismaa saadikutele pakuti suures koguses toitu ja jooke o saabujad võeti vastu suure rahvahulgaga Rahvusvahelised suhted 17. sajandil · välja kujunenud 3 piirkonda, kus ilmnesid rahvusvahelised vastuolud o lääne-euroopa nelja suurriigi kaubanduslikud ja koloniaalhuvide konfliktid o läänemeri ülemvõimu võitlus o kagu-euroopa võitlus türgi ohu eest · Prantsusmaa, Inglismaa, Hispaania, Holland võimsad Sõjad 17.sajandil
Vabad valimised Valimiste ülesanded e funktsioonid 1) valimiste peamine ülesanne on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine 9 2) hariv funktsioon, valimiskampaania ajal ühiskond politiseerub, inimesed muutuvad teadlikumaks ning tunnevad suuremat huvi valimiskampaaniate vastu 3) valimistel vahendavad hääleõiguslikud kodanikud oma huve ja nõudmisi saadikutele / kandidaatidele Demokraatlike valimiste tunnused (!) 1) valimised on regulaarne (kindlaks määratud aja tagant) Eestis toimuvad Rigikogu / volikogu valimised 4 aasta tagant, Europarlamendi valimised iga 5 aasta tagant 2) valimised on üldised valimistest on õigus osa võtta kõigil hääleõiguslikel inimestel (Eestis õigus hääletada kõigil vähemalt 18-aastastel hääleõiguslikel EV kodanikel)
Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb mürgitatud mõõga läbi kuninga südame ning kukub ka ise kohe kokku. Ka Laertes on juba surmaunne suikunud. Saabuvad saadikud teatega, et lahing maatüki pärast Poolas on võidetud. Horatio, kes viibis duelli juures jõuab saadikutele rääkida kuningapere surmast, enne kui tragöödia lõpeb surnukehade lossist väljaviimisega Hamlet oli Taani prints, kes õppis Wittenbergis, kuid tuli tagasi Taanimaale selleks et sängitada oma isa. Oma iseloomult oli ta humanist, juurdlev ja arukas ning eelkõige loomulik inimene. Ta pidas lugu näitlejatest ning oli ise lugupeetuist lugupeetu. Jõudes tagasi Taanimaale pettus ta kõiges: emas, onu Claudiuses, õukonnas ja taani rahvas
Aprill 4 Neljapäev Mai 1 5 Reede 2 Juuni 2 6 Laupäev 1 Juuli 7 Pühapäev 3 August 1 September Oktoober November Detsember 3 Parlamendiliikmed liikmesriigi ja fraktsiooni järgi // Seitsmes ametiaeg Leida: parlamendiliikmete arv riikide lõikes (veerg Kokku); maksimaalne arv kohti saadikutele ühes fraktsioonis riikide lõikes (veerg Max kohti); valimiste võitnud fraktsioon number (Frakts. #) ja nimetus igas riigis. Fraktsioonide # EL_Riik 1 2 3 4 5 6 Germany 42 23 12 14 8 Italy 34 22 5 2
Hugo Grotiuse riigiõiguslikule seisukohale: Rahvusliku õiguse tuum on leping kuninga ja rahva vahel. See leping kehtib vaid seni, kuni mõlemad pooled seda täidavad. Riiast alustasid mõlemad saadikud koos kindralkuberner Hastferiga teed Stockholmi poole 6. oktoobril 1690. Seal hakati kirglikult asja arutama, kus vaatluse alla läks Liivimaa üleüldine seisund Rootsi kuningriigis. Kumbki pool oma seisukohtadest ei taganenud ja 16. juulil 1691 anti saadikutele lahkumiskäsk, sest kuningas pidi ära sõitma. Patkul aga otsustas jääda kuninga lähedusse ja proovida asja Liivimaa kasuks pöörata. Ta saatis kuningat selle reisidel ja saavutas mitmeid audientse. Kuigi teda lahkelt ära kuulati, ei nõtkunud kuningas ometi. 1691. aasta lõpul oli ta sunnitud koju tagasi pöörduma ning järgmise aasta märtsis kutsuti kokku kohe ka Maapäev, kus Patkul pidi oma käigust ette kandma. Võib arvata, et ta andis väära pildi läbirääkimiste käigust ja
Ligilähedane hukkamisriist eksisteeris juba renessansiajal Itaalias ja arvata võib, et see oli olemas veel varem. Doktor Guillotin oli parlamendi esimese koosseisu Asutava Kogu liige, kus ta rääkis üksnes kõikide hukatavate võrdsusest surmanuhtluse täideviimisel (ta nõudis, et ei tehtaks vahet tavalise surmamõistetu ja aadliku vahet). Kuna Pariisi tapamajas juba kasutati loomade tapmiseks mehaanilist tapariista, paluski ta oma kolleegi doktor Louis'd, et too parlamendi istungil saadikutele lamba peal demonstreeriks, kuidas see riist toimib (doktor Louis tellis riistapuu meistrilt nimega Schmidt). Tapariista algne nimi "louisette" ei läinud aga käibele, sest doktor Louis'd keegi ei tundnud, doktor Guillotin oli aga kuulus teadlane ja Asutava Kogus lugupeetav saadik. Vähe sellest, et teadlane istus hiljem Terrori ajal vangis, tal tuli elu lõpuni tunda süümepiinu, et tema nimi seostub Terroriga. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1
seisus end 17. juunil kuulutada Rahvuskoguks (Assemblée nationale) ning kutsuda teisi seisuseid enesega ühinema. Puhkes võitlus senise korra säilitamist taotleva vanameelse aadelkonna osa ja uuendusmeelsete jõudude vahel. Et rahva sümpaatia oli täielikult reformaatorite poolel, enamik saadikuist toetas uuendusi (sealhulgas ka pooled vaimulikest ning kolmandik aadlikest) ning kuningas ei tahtnud delegaatide suhtes vägivalda rakendada, oli ta sunnitud viimaks kolmanda seisuse saadikutele järele andma. 27. juunil käskis ta kõigil seisustel ühineda Rahvuskoguga ning 9. juulil kuulutas see end Asutavaks Rahvuskoguks (Assemblée nationale constitutuante) ehk Asutavaks Koguks, põhieesmärgiks sai aga kehtestada konstitutsioon, millega Prantsusmaa näis astuvat Inglismaa eeskujul parlamentaarse monarhia radadele. Asutava Kogu liidriteks said abbé Sieyés ja krahv Honoré de Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Asutava Kogu
käsitati riigiorganina. Ilmselt peegeldas see teadlikku soovi rõhutada rahva kui poliitilise võimu alge tähtsust. 1920. aasta põhiseadust võis täiendada kahel teel:15 1) Riigikogu ettepanekul, millele pidi kohustuslikult järgnema referendum; 2) rahva initsiatiivil referendumi korraldamisega. Põhiseaduse täiendamise vajadusest hakati rääkima üsna peatselt pärast selle kehtestamist. Esimese katse tegi Konstantin Päts pärast 1. detsembri 1924. a. mässukatset, pakkudes saadikutele kava seada sisse parlamendi poolt valitava presidenti institutsioon. See ettepanek jäi aga nii vormilistel kui ka sisulistel põhjustel käiguta. Põhiseaduse täiendamise taotlustes jõuti arvestavate protseduuriliste sammudeni kolmel korral. Esimesed kaks katset olid samasisulised ning nad toimusid 19. augustil 1932. a ja 10-12 juunini 1933. a. Mõlemal juhul oli põhiseaduse täiendamise tegelikuks initsiaatoriks Vabariigi Valitsus,
Tarvastus ehitatud hoonetest on mitmed laudad/laod tühjad. Ühiskond ongi tervikuna nii oluliselt ja kiiresti viimase 20 aasta jooksul muutunud, et seda ei osanud keegi tegelikult ette näha. Isa osales nendes muutustes ise ka väga otseselt- ta valiti viimase Ülemnõukogu (või siis esimese Riigikogu) liikmeks ning tema oli üks kuuekümne üheksast saadikust kes taastasid Eesti riikliku iseseisvuse 1992.aasta augustis. Tol ajal oli Lõuna-Eestist pärit saadikutele Tallinnas elamiseks hotell Raadiomaja vastas. Aga augustiputsi ajal saadikud 3 päeva Toompealt välja all-linna hotelli ei läinud kuna kardeti, et äkki ei saada hääletamiseks vajalikku kvoorumit kiiresti kokku sest Nõukogude Liidu meelsed võivad saadikuid rünnata või takistada. Mäletan, et ta korra päevas helistas ja rääkis mis seis hetkel on. Lapsevanema või kasvatamise mõistes ta klassikaline isa väga ei olnud. Ma ei tea kas
Ligilähedane hukkamisriist eksisteeris juba renessansiajal Itaalias ja arvata võib, et see oli olemas veel varem. Doktor Guillotin oli parlamendi esimese koosseisu – Asutava Kogu liige, kus ta rääkis üksnes kõikide hukatavate võrdsusest surmanuhtluse täideviimisel (ta nõudis, et ei tehtaks vahet tavalise surmamõistetu ja aadliku vahet). Kuna Pariisi tapamajas juba kasutati loomade tapmiseks mehaanilist tapariista, paluski ta oma kolleegi doktor Louis’d, et too parlamendi istungil saadikutele lamba peal demonstreeriks, kuidas see riist toimib (doktor Louis tellis riistapuu meistrilt nimega Schmidt). Tapariista algne nimi “louisette” ei läinud aga käibele, sest doktor Louis’d keegi ei tundnud, doktor Guillotin oli aga kuulus teadlane ja Asutava Kogus lugupeetav saadik. Vähe sellest, et teadlane istus hiljem Terrori ajal vangis, tal tuli elu lõpuni tunda süümepiinu, et tema nimi seostub Terroriga. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1
näitab, et vahetu demokraatia pole oma rolli tänapäevalgi minetanud. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümina ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on esindajate valimine, kes rahva nimel võimu teostavad. Kodanikkond (rahvas) ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Seega piirdub rahva osavõtt valitsemisest hääletamisega teatud aja järel toimuvatel valimistel. Esindusdemokraatia põhiküsimus on see, kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning valitute (rahvasaadikute) vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat – saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Ühest küljest tähendab mandaat saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks valisid. Teisest küljest
2. Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3. Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. H-D-S= kui - siis - vastasel juhul. Teema 2. Riik ja õigus 1. Riigi tunnused - riigil on territoorium, rahvas, valitsus ja teiste riikide tunnustus riigina. Viimane on kirjutamata reegel. 2. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus - Eestis on suverrään rahvas, kes on andnud valitsemise saadikutele. Monarhia - piiratud (mingi organiga peab monarh arvestama, mingi asi saab teda piirata ühesõnaga) ja piiramatu (tee mis tahad). Vabariik - riigipea on kindlaks ajaks valitud president. Diktatuur on ka veel eraldi, kuid see põhmõtteliselt ka monarhia. 3. Riigi funktsioonid ja ülesanded - Riigi sisefunktsioonide - riigivõimu säilitamine ja kindlustamine, õiguse tagamine, sotsiaalmajanduslik ja kultuurilis-kasvatuslik funktsioon.
annaabi.ee 
