William Shakespeare "Hamlet" (0)

5 VÄGA HEA

Teose tegevusaeg - Tegevuse toimumise aeg on varane keskaeg, tõenäoliselt 17 sajand, tegevuse aeg on ligikaudu 1 kuu. Kuid näitemängu kesksed teemad ja ka õukondliku elu-olu kujutamine vastavad suures plaanis Elizabethi ajastu kaanonitele.

Tegevuse toimumis paigad (kuidas autor neid kirjeldab) - kogu sündmustik, välja arvatud kaes stseenis (IV, 4 ja V, 1) leiab aset Helsingöri lossis, Taani kuninga residentsis.
Esimene vaatus - Helsingöri loss. Terrass lossimüüril; paremal ja vasakul torniuksed. Tähevalge, väga külm. (Riiginõukogu saal , Tuba Poloniuse majas , Lahtine koht lossimüüri jalal)
Teine vaatus- Audientsisaal kuningalossis. Taamal paistab eesriiete vahelt vaheruum, mille tagaseinas on uks. (Tuba Poloniuse majas)
Kolmas vaatus- Audientsisaali vaheruum; seintel vaibad, keskel laud, külgseina ääres palvepult Ristilöödu kujuga. Lossi saal; kummalgi pool ääres istmed vaatajaile; taamal kõrgend eesriidega, mis varjab siselava. Vaheruum palvepuldiga nagu enne; tagapool audientsisaal. Kuninganna tuba; rippvaibad, ühel seinal kuningas Hamleti ja Claudiuse pilt; istmed ja voodi.
Neljas vaatus- Kuninganna tuba. (Teine tuba lossis, audientsisaal, tuba Helsingöri lossis.) Lagendik ühe Taani sadamalinna lähedal.
Viies vaatus- Kalmistu jugapuude ja väravaga.
3. Ülevaade sündmustikust vaatuste kaupa.
Esimene vaatus:
Kuninga ihukaitseväelased Marcellus , Bernando ja Francisco näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida,
mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti , et kuningas suri ussi hammustusse), selleks osutub praegune kuningas, Claudius palub pojal mõrvarile kätte maksta. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju.
Teine vaatus:
Kuningas palub Hamleti vanadel ülikoolikaaslastel Rosencrantzil ja Guildensternil välja uurida, mis tema kasupoega vaevab . Polonius väidab aga, et Hamleti hulluse taga on hoopiski tema tütar, kes printsi armuavaldustele isa palvel ei vasta. Samal ajal saabuvad lossi ka näitlejad, kellel Hamlet palub etendada enda kirjutatud lavastust, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale.
Kolmas vaatus:
Poloniuse kavala plaani kohaselt lastakse Hamletil ja Ophelial kohtuda , et siis printsi käitumist jälgida ning leida tema hulluse põhjus. Hamleti poolt kirjutatud näidendis etendatakse vana kuninga surma täpselt nagu see oli toimunud. Uus kuningas Claudius ehmub nähes, et näidendis kujutatakse tema enese poolt sooritatud mõrva. Mispeale Hamlet saab aga kinnitust, et just nii oligi kõik toimunud. Kuninganna otsustab Hamletiga tolle hullusest rääkida ning Polonius kuulab kuninga soovil kõike salaja pealt. Hamlet satub vestluse käigus marru ning huupi mõõka seina lüües tapab Poloniuse. Teo varjamiseks saadetaksegi Hamlet Inglismaale.
Neljas vaatlus:
Ophelia läheb peale isa surma hulluks ning Laertes lubab selle ning isa surma eest kätte maksta. Kuningal õnnestub teda aga koostööle veenda ning nii leitakse võimalus Hamleti tapmiseks. Ophelia uputab end jõkke. Pärast Ophelia surma saadab Hamlet sõnumi oma peatsest naasmisest Inglismaalt.
Viies vaatus:
Hauakaevajad kaevavad Opheliale hauda, kes on jõkke uppunud, haua ääres aga kohtuvad Hamlet, kuningas, kuninganna, Laertes jt. Laertese ja Hamleti vahel leiab aset sõnavahetus. Veidi hiljem saabub printsi juurde Osiric, kes kutsub Hamleti Laertesega duelli pidama . Kuningas on Laertesele andnud mõõga, mille ots on mürgitatud. Duellil haavab prints Laertest, too omakorda kriimustab mõõgaga Hamletit. Kuningas joob iga Hamleti tabamuse peale sõõmu veini ning paneb siis peekrisse pärli, mis on tegelikult mürgitablett. Kuninganna joob samuti ühest peekrist ning sureb mürgitatuna. Hamlet haavab mürgitatud mõõgaga Laertest, mille peale
too räägib printsile vandenõust mõõkade ja mürgipärlitega. Hamlet lööb mürgitatud mõõga läbi kuninga südame ning kukub ka ise kohe kokku. Ajal mil Laertes oli surmaunne suikunud. Saabusid saadikud teatega, et lahing maatüki pärast Poolas on võidetud. Horatio , kes viibis duelli juures jõuab saadikutele rääkida kuningapere surmast. Taanimaast saab võitluseta Norra kuninga valdus.
5. Teose tegeased. Iseloomusta tähtsamaid.
Claudius – Taanimaa kuningas
Hamlet – Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg, praeguse vennapoeg
Polonius – kantsler
Horatio – Hamleti sõber
Laertes – Poloniuse poeg
Valtemand ja Cornelius -Norramaale lähetatavad saadikud.
Rosencrantz – Hamleti endine ülikoolikaaslane
Guildenstern – Hamleti endine ülikoolikaaslane
Osric-Keigarlik õukondlane
Marcellus – kuninga ihukaitseväelane
Bernardo – kuninga ihukaitseväelane
Francisco – kuninga ihukaitseväelane
Reynaldo- Poloniuse teener
Gertrud – Taanimaa kuninganna, Hamleti ema
Ophelia – Poloniuse tütar
Hamlet- Muutuv inimene. Sportlik, ligitõmbav ja intelligentne noor mees, Taan riigi au ja uhkus ja tulevikulootus, noorusliku mehelikkuse kehastus, läbi ja lõhki eeskujulik õilsa hingegaprints, kes seisab avalike huvide keskpunktis-sellisena sai Hmletit kujutada enne oma isa surma. Peale isa surma on Hamlet musta rõivastunud, ülitundlik, tasakaalutu ja kurvameelne noor mees. Ta mõlgutab enesetapu mõtteid.
Claudius- kehastab teoses kurikaela, kelle vastu on suunatud Hamleti kättemaks. Võimekas riigimees , ta oskab asju ajada äärmiselt asjatundlikult ja arukalt . Oma alluvatega rääkides on Ta tõsiseltvõetav ning väärikas. Tal on hing ja südametunnistus. Tema enda toime pandud süüteod jäävad teda piinama.
Gertrud- Abiellub oma surnud mehe vennaga. Ta on mõistatuslik naine. Jaääb mulje, nagu ta järgiks lihtsalt oma ihasid, kuid siiski rõhutatakse teoses seda, et ta ei tea midagi salasepitsustest ega kurjusest, mis teda ümbritseb. Teoses ei väljendu, kui palju Ta oma uut meest armastab. Ta on pigem kaasjooksik, kui kurjategija .
Polonius- riigimees, kuid tema ametist täpsemalt ei räägita. Valitseja lähedaseim nõuandja. Ta ise leiab, et on "ustav ja auväärt" mees. Tema usk oma analüüsi- ning hindamisvõimesse on kõigutamatu. Suhtlemisaldis inimene. Ta manipuleerib inimestega, kasutades selleks oma sõnaohtrat ning vähem või rohkemkeerutavat kõnemaneeri. Ta on ettevaatlik ja kaalub oma sõnade mõju.
Ophelia- Poloniuse tütar ja Hamleti kallim. Sõnakuulelik. Ta on keeldude ja intriigide ohver. Ta ei tohi armastada ja ta ei saa oma isa intriigide eest põgeneda. Nagu Gertrud on ka tema traagiliste sündmuste ohver. Vastupidiselt Gertrudile on Ophelia aga täiesti süütu.
Horatio- Hamleti lähedaseim usaldusisik ja sõber. Aus ja otsekohene . Kogu draama ainuke aus inimene. Ta usub oma meeltesse. Skeptik. Tema tasakaalukus ning sisemine harmoonia on kontrastiks Hamleti äkilisusele ning kõhklustele. Ta on rahulik ja hilitsetud.
6. Konflikti teke.
Konflikt teoses tekkis sellest, et Claudius mürgitas oma venna. Kuningas Hamlet tuli vaimuna ihukaitsjatele ilmutisena ja teatades Claudiuse teost Hamletile, palus vaim kättemaksu. Hamlet, kes oma isa väga armastas ja lelle (isa vend) põlastas, oli valmis vaimu soovi täitma.
7. Huvitavate mõtetega tsitaadid.
"lühidus on vaimukuse hing ent venitatus - kest ja välisehe." lk 67
"Õndsad on kõik need, kel verd ja mõistust on nii paras segu, et neil kui pillil vabalt mängida ei saa Fortuna ." lk 108
"Kameeleoni roog: söön õhku, mis on pikitud lubadustega." lk 109
"Miks peame häbiks, et tunglev tulisus meis plahvatab, kui pakanegi võtab tuld ja mõistus on kupeldajaks himule." lk 135
"Kui ma uputan enese meelega, siis on see tegu, igal teol on aga kolm järku: toimimine , tegemine ja kordasaatmine." lk 185
"Pole olemas põlisemaid aadlimehi kui aednikud, kraavilõikajad ja hauakaevajad: nemad jätkavad Aadami ametit." lk 186
8. Arvamus koos põhjendustega.
Minu arust oli Hamlet üsna igav, kuna värsivormis teksti oli keeruline mõista. Ka sündmustik jäi mulle veidi segaseks. Siiski kuna Shakespeare on üsna vana autor on tema ajastu kohta see raamat üsna loetav . Kahju on, et kõik lõpus ära surevad.

.RTF Laadi alla originaalfail 4 lk · .rtf · 47 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

47 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

totukas Õppematerjali autor

Tegevusaeg, tegevuskohad (nende kirjeldus), Sündmustik vaatuste kaupa, tegelased (iseloomustus), konflikt, tsitaadid.

hamlet polonius kuningas ophelia William Shakespeare

Sarnased õppematerjalid

pdf

Hamlet sisukokkuvõte

Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes.

Kirjandus

docx

Hamlet - kokkuvõte ja tegelased

SHAKESPEARE: HAMLET Kokkuvõte Kuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet

Kirjandus

doc

Hamlet

Hamlet William Shakespeare Lugesin läbi W. Shakespeare'i näidendi "Hamlet". Selle sündmustik toimub 17. sajandil ja see kestab umbes kuu aega. Tegevus toimub Taanimaal Helsingöri lossis ja selle lähedal. Autor tegevuskohti palju ei kirjelda, kuid võib välja lugeda, et need on uhkelt sisustatud ja seinadel ripuvad seinavaibad ning maalid. Esimeses vaatuses näevad Horatio, Bernando ja Marcellus vaimu ja räägivad sellest ka Hamletile. Hamlet saab

Kirjandus

doc

Mille nimel võitles ja miks hukkus Hamlet?

Mille nimel võitles ja miks hukkus Hamlet? Sündmustik algas sellega, et prints Hamleti isa kuningas Hamlet suri. Matustest möödus vaevalt paar kuud, kui kuninganna juba vana Hamleti venna Claudiusega abiellus. Hamleti jaoks oli selline käitumine äärmiselt kohatu, kuid kuritegu ta veel kahtlustada ei osanud, sest Hamlet ise oli aateline ning aus ja selle pärast ei oodanud ebaausat käitumist ka teistelt. Alles pärast isa vaimuga kohtumist hakkas Hamlet mõrva võimalusega arvestama ning lõplikult veendus roima toimumises pärast oma "teatrieksperimenti". Teada saanud koletu kuritöö toimepanekust, asus Hamlet õiglust jalule seadma. Mina arvan, et Hamleti võitlusel oli kaks peamist põhjust. Esiteks täiesti inimlik kättemaksuiha tasuda isa mõrvarile sama rauaga või kui õnnestub, siis isegi julmemalt. Raamatus oli koht, kus Hamletil avanes võimalus

Kirjandus

pdf

Küsimused ja vastused "Hamlet"

Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. (lk 11-12) II stseen Mis on just toimunud? Kelle heakskiidul? Mille pärast on H.kurb,vihane,solvunud ? Kuidas seda väljendab? Kuidas käitub kuningas? Millise teate Horatio H-le toob? Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. (lk 12) Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale. Poloniuse poeg Laertes palub kuningalt luba lahkuda Prantsusmaale. (lk 13) Kuningapaar keelitab Hamletit leinast taanduma, Hamletit aga piinab isa surm, ta usub, et siin on midagi varjatut ja veidrat, nii ei saa ta ka leinast loobuda. Kuningas Claudius hurjutab Hamletit arutu ja lapsiku leina pärast

Kirjandus

rtf

Shakespeare "Hamlet" - sisututvustus

Horatio märgib, et ended kuulutavad suurt vapustust. Jälle ilmub kadunud kuninga, vana Hamleti vaim ja Horatio otsustab ta kinni pidada. Marcellus ja Horatio püüavad vaimu tabada, kuid see kaob.Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. II stseen: Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale. Poloniuse poeg Laertes palub kuningalt luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningapaar keelitab Hamletit leinast taanduma, Hamletit aga piinab isa surm, ta usub, et siin on midagi varjatut ja veidrat, nii ei saa ta ka leinast loobuda. Kuningas Claudius hurjutab Hamletit arutu ja lapsiku leina pärast. Claudius ja ema

Kirjandus

doc

Shakespeare - Hamlet

rippvaibad, ühel seinal kuningas Hamleti ja Claudiuse pildid ; istmed ja voodi . Just nii oligi igal tseenil lühike ja kokkuvõttev paigakirjeldus. Esimeses vaatuses : Kuninga ihukaitseväelased näevad öösel vaimu , kes on väga nende kadunud kuninga moodi . Peale pikka arutelu otsustavad ihukaitseväelased vaimust siiski ka noorele Hamletile rääkida . Nii räägibki Hamleti sõber Horatio Hamletile tema isa vaimust , kuid Hamlet kahtleb tema jutus ja tahab ise öösel sellele jutule kinnitust saada . Samas vaatuses laidab Hamlet mõtetes enda ema kuningannat , kuna tema isa surmast oli alles kaks kuud möödunud aga juba oli ema jõudnud kihluda . Samal ajal lahkub Laertes kuningriigist , kes oli Poloniuse poeg . Laertes hoiatab enda õde Opheliat , et ta mitte mingil juhul Hamletiga tegemist ei teeks . Õpetussõnad jagatud, asus Laertes teele . Veel samal õhtul ilmubki Hamleti isa vaim

Kirjandus

docx

Hamlet

HAMLET Kuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt

Kirjandus

Rohkem sarnaseid