Eesti
– riigina väike, tegudelt suur
Tänaseks
päevaks on meie väikene Eesti kujunenud riigiks, mille üle võiks
siiralt
uhkust tunda ning samas ka pead vangutada. Peale
taasiseseisvumist 1991. aastal on meil ette näidata üsnagi
märkimisväärne areng. Millised on tänasel päeval Eesti riigi
head ja vead?
Pean tõdema, et meie riigi välispoliitiline tegevus on end
praeguseks täielikult õigustanud. Eesti julgeolek pole mitte kunagi
varem olnud nii kindlustatud nagu see on nüüd. Ämari lennubaasis
on
NATO liitlasväed, kes aitavad turvata me õhuruumi. Abiks on
olnud ameeriklased ja
sakslased . Tänu meie poliitikute suurepärasele
tööle kuulume olulistesse organisatsioonidesse nagu Euroopa Liit,
ÜRO ja
NATO . See aga ei tähenda seda, et me julgeolek oleks
automaatselt tagatud. Eesti peab praeguses geopoliitilises olukorras
valmis olema kõigeks.
Eestile
on edu
toonud originaalsed lahendused.
Tehnoloogia osas oleme
maailmas juhtpositsioonil.
Innovaatilisus on meie
trump . Tänu Eesti
inimestele on leiutatud suhtlusprogramm, mille olemasolu on juba
peaaegu iseenesest mõistetav. See on
Skype . Me oleme üks väheseid
riike maailmas, kus toimuvad e-valimised. Eestil on olemas e-riik ja
isegi esimene e-kodanik. Võib öelda, et meil ei olegi teist
võimalust, kui olla kõige parem ja uuenduslikum.
Mind
on
pannud hämmastama, et hetkel on Eesti noortel nii palju võimalusi
ühiskonnas aktiivselt kaasa löömiseks. Märgatavalt on arenenud
kodanikuühiskond ning sealhulgas ka õpilasaktivism. Üle Eesti on
moodustatud mitmeid noorteorganisatsioone, mille töös saab osaleda.
Olulisemad neist on Eesti Õpilasesinduste Liit, Tegusad Eesti Noored
ja Eesti Noorteühenduste Liit. Isiklikult olen kokku puutunud kahe
esimese nimetatuga. Tähtis projekt on ka Noorteparlament, kus
aktivistid saavad Riigikogus jagada tegelikele parlamendisaadikutele
oma ideid ning mõtteid Eesti praeguse olukorra osas. Tänasel päeval
kuulatakse noori palju rohkem kui umbes 15-20 aastat tagasi. Eesti
Vabariigi
põhiseadus sätestab, et igaühel on õigus vabalt
levitada ideid,
arvamusi ja mõtteid. Seetõttu ongi noored end kätte
võtnud ja moodustanud omad
organisatsioonid .
Viimasel
ajal on mind häirima hakanud siin riigis
elades meie poliitikute
käitumine. Ehe näide on Tallinna
linnapea Edgar
Savisaar . Jälgides
interneti vahendusel tema vastuseid
linnavolikogu saadikutele,
tundsin
häbi ja süümepiinu, et selline mees on pealinna eesotsas.
Neid vastuseid, mida härra Savisaar volinikele jagas, ei saa
absoluutselt adekvaatseteks pidada. Pigem oli see üks suur
demagoogitsemine, hämamine ja rahvatarkuse lugemine. Lisaks jagub
kriitikat ka me valitsuse liikmete kohta. Teatavasti astus endine
rahandusminister
Jürgen Ligi tagasi oma keelekasutuse tõttu
haridusministri Jevgeni
Ossinovski suunas. Tema
suust on ka varem
„kuldseid sõnu“ välja tulnud. On kahju ning haletsusväärne,
et isegi minister ei suuda vahel keelt hammaste taga hoida. Eesti
Vabariigi
president Toomas Hendrik Ilves kõneles Noorteparlamendi
istungil nii: „Väikese riigi kõige hullem saatus on olla
väiklane.“ Kahjuks tuleb tõdeda, et isegi valitsuse juht ei käitu
alati eeskujulikult.
Taavi Rõivase reklaamklipi filmimine Ämari
lennubaasis oli viga. Me ei saa
riskida oma julgeolekuga ning
kasutada vajalikku baasi valimisreklaami jaoks.
Eesti
riik on tänasel päeval õigel suunal. Me langetame vajalikke
otsuseid. President Ilves on
öelnud ka nii: „Me saame olla suured
inimestena, rahvana ja ka riigina, kui
oskame igaühest meist välja
tuua parima; kui me sallime ja respekteerime nende arvamusi.“ Eesti
on hea koht, kus elada. Suur areng on läbitud, kuid palju ootab veel
ees. Kuna võim on
demokraatias rahva käes, siis järelikult tulevik
algab meist
endist .
Märten
Mändla 12R
Kõik kommentaarid