Eesti – riigina väike, tegudelt suur (0)

Eesti – riigina väike, tegudelt suur
Tänaseks päevaks on meie väikene Eesti kujunenud riigiks, mille üle võiks siiralt uhkust tunda ning samas ka pead vangutada. Peale taasiseseisvumist 1991. aastal on meil ette näidata üsnagi märkimisväärne areng. Millised on tänasel päeval Eesti riigi head ja vead?
Pean tõdema, et meie riigi välispoliitiline tegevus on end praeguseks täielikult õigustanud. Eesti julgeolek pole mitte kunagi varem olnud nii kindlustatud nagu see on nüüd. Ämari lennubaasis on NATO liitlasväed, kes aitavad turvata me õhuruumi. Abiks on olnud ameeriklased ja sakslased . Tänu meie poliitikute suurepärasele tööle kuulume olulistesse organisatsioonidesse nagu Euroopa Liit, ÜRO ja NATO . See aga ei tähenda seda, et me julgeolek oleks automaatselt tagatud. Eesti peab praeguses geopoliitilises olukorras valmis olema kõigeks.
Eestile on edu toonud originaalsed lahendused. Tehnoloogia osas oleme maailmas juhtpositsioonil. Innovaatilisus on meie trump . Tänu Eesti inimestele on leiutatud suhtlusprogramm, mille olemasolu on juba peaaegu iseenesest mõistetav. See on Skype . Me oleme üks väheseid riike maailmas, kus toimuvad e-valimised. Eestil on olemas e-riik ja isegi esimene e-kodanik. Võib öelda, et meil ei olegi teist võimalust, kui olla kõige parem ja uuenduslikum.
Mind on pannud hämmastama, et hetkel on Eesti noortel nii palju võimalusi ühiskonnas aktiivselt kaasa löömiseks. Märgatavalt on arenenud kodanikuühiskond ning sealhulgas ka õpilasaktivism. Üle Eesti on moodustatud mitmeid noorteorganisatsioone, mille töös saab osaleda. Olulisemad neist on Eesti Õpilasesinduste Liit, Tegusad Eesti Noored ja Eesti Noorteühenduste Liit. Isiklikult olen kokku puutunud kahe esimese nimetatuga. Tähtis projekt on ka Noorteparlament, kus aktivistid saavad Riigikogus jagada tegelikele parlamendisaadikutele oma ideid ning mõtteid Eesti praeguse olukorra osas. Tänasel päeval kuulatakse noori palju rohkem kui umbes 15-20 aastat tagasi. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi ja mõtteid. Seetõttu ongi noored end kätte võtnud ja moodustanud omad organisatsioonid .
Viimasel ajal on mind häirima hakanud siin riigis elades meie poliitikute käitumine. Ehe näide on Tallinna linnapea Edgar Savisaar . Jälgides interneti vahendusel tema vastuseid linnavolikogu saadikutele, tundsin häbi ja süümepiinu, et selline mees on pealinna eesotsas. Neid vastuseid, mida härra Savisaar volinikele jagas, ei saa absoluutselt adekvaatseteks pidada. Pigem oli see üks suur demagoogitsemine, hämamine ja rahvatarkuse lugemine. Lisaks jagub kriitikat ka me valitsuse liikmete kohta. Teatavasti astus endine rahandusminister Jürgen Ligi tagasi oma keelekasutuse tõttu haridusministri Jevgeni Ossinovski suunas. Tema suust on ka varem „kuldseid sõnu“ välja tulnud. On kahju ning haletsusväärne, et isegi minister ei suuda vahel keelt hammaste taga hoida. Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kõneles Noorteparlamendi istungil nii: „Väikese riigi kõige hullem saatus on olla väiklane.“ Kahjuks tuleb tõdeda, et isegi valitsuse juht ei käitu alati eeskujulikult. Taavi Rõivase reklaamklipi filmimine Ämari lennubaasis oli viga. Me ei saa riskida oma julgeolekuga ning kasutada vajalikku baasi valimisreklaami jaoks.
Eesti riik on tänasel päeval õigel suunal. Me langetame vajalikke otsuseid. President Ilves on öelnud ka nii: „Me saame olla suured inimestena, rahvana ja ka riigina, kui oskame igaühest meist välja tuua parima; kui me sallime ja respekteerime nende arvamusi.“ Eesti on hea koht, kus elada. Suur areng on läbitud, kuid palju ootab veel ees. Kuna võim on demokraatias rahva käes, siis järelikult tulevik algab meist endist .
Märten Mändla 12R