INGLISMAA 19. SAJANDI ALGUL - kokkuvõte (0)

Inglismaa 19.sajandi
algul
Parlamendireform
Konkureerisid omavahel: toorid ja viigid.
Toorid esindasid vana maaaadlit; viigid esindasid
tööstusega ja kaubanduse tegelevat kodanlust.
1830. aastal oli ülekaalus toorid.
Valimissüsteem oli aegunud. (Probleemiks olid
piirkonnad, mis olid aja jooksul peaaegu inimtühjaks
muutunud perekond).
Suured tööstuslinnad ei olnud parlamendis esindatud.
1832. aastal parlamendireformiga suurenes
hääleõiguslike kodanike arv.
Tekkisid Inglismaal vanade parteide asemel uued:
tooridest said konservatiivid ning viigidest liberaalid.
Kartused Euroopa ees
Inglismaa riigikorraks oli parlamentaarne monarhia.
Inglismaa tegi kõik, et Prantsusmaad sõjaliselt hävitada.
Napoleon sõdade ajal Inglismaa rahastas Prantsusmaa
vastaseid koalitsioonisõdu.
Revolutsiooniideed ei jätnud Inglismaad puutumata.
1815. aastat tugevnes Inglismaal sisepoliitiline käärimine.
Halvenes rahva majanduslik olukord.
Iirimaa
Inglismaa vahekord Iirimaaga oli äärmiselt keeruline.
Iiri katoliiklased ei tohtinud abielluda protestantidega.
Inglismaa ja Iirimaa vastuolud seisnesid selles, et inglismaa oli
vaene ning maa oli enamasti Inglise aadlike käes.
18. sajandi lõpul tõstsid iirlased prantslaste abile lootes inglaste
vastu mässu aga Iirimaa ühendati Inglismaaga.
1929. aastal tühistatigi kitsendused, mis takistasid katoliiklastel
riigiameteid pidada, kuid Iirlased ei leppinud sellega.
Iirlaste väljarändamist põhjustas kartuliikaldusest põhjustatud
näljahäda. (1840. aastal)
Tsartistlik liikumine
Tsartistide eesmärk oli saavutada üldine
valimisõigus.
Londonis hakati asutama erinevaid tööliste
ühinguid.
Tsartistid nõudsid uut parlamendireformi.
Tsartistid soovisid uut parlamendireformi üldise
valimisõiguse alusel, mis oleks muutnud
tõeliseks rahvaesinduseks
Massiliikumine vaibus alles 1840. aastate lõpus.
1847. aastal sätestati 10tunnine tööpäev.
Rahva Harta" põhipunktid (1838):
üldine valimisõigus meestele alates 21.
eluaastast
Igaaastased parlamendivalimised
Tasu maksmine saadikutele
Salajane hääletamine
Võrdsed valimispiirkonnad
Varandusliku tsensuse kaotamine
Riigivõimu autoriteedi kasv
Kuninganna Victoria valitsemise ajal tugevnes
monarhia autoriteet rahva hulgas. (1837. aastal
kuni 1901. aastani)
Tugevamaks muutus täidesaatev võim.
1841.aastal peaministriks saanud Rober Peel
korrastas riigivalitsemist, allutades enda juhtimisele
kõik ministeeriumid.
Peaminister muutus riigi poliitilise elu keskseks
tegelaseks.
Välispoliitika
Inglise välispoliitika põhimõtted olid sellised, et
ükski Euroopa riik ei muutuks liialt tugevaks,
aga saavutaks ülekaalu.
18. sajandil püüdis Inglismaa ajada Euroopa
jõudude tasakaalu poliitikat.
Briti diplomaatia esmane ülesanne Euroopas
tasakaalu hoida.
Diplomaatia ­ riigi välispoliitiline tegevus oma
huvide kaitsel.