Liivi sõda (0)

Liivi sõda
1558 – 1583
Liivi sõja puhkemise ajend ja põhjused.
16 sajandi keskpaigaks oli Vana- Liivimaa aeg ümber saanud. Esiteks oli siinne poliitiline korraldus – keskvõimu puudumine – ajast maha jäänud, teiseks olid naabrid tugevaks saanud. Jõudu oli kogumas Rootsi, mis oli vabanenud Taani võimu alt, tõusuteel oli ka Poola. Kuid kõige rohkem ihkas Liivimaad Venemaa, mille troonil istus võimukas valitseja Ivan IV ehk Ivan Julm. Sel laieneval ja agressiivsel riigil oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne – Euroopaga. Liivlased keelasid venelastel otse kauplemise siin viibivate välismaa kaupmeestega, ühtlasi oli keelatud vedada Venemaale sõjavarustust ja selleks vaja minevaid metalle . Kuid, et kuulutada sõda terve maa vastu, selleks oli ka 16. sajandil vaja enam – vähem viisakat ettekäänet ja kaubandustülidest jäi üksi väheks. Ettekääne leiti laestvõetud Tartu maksu näol. Väideti, et Tartu piiskopkonna feodaalid on kunagi aastasadade eest kohustunud maksma Vene tsaarile iga inimese pealt ühe hõbemarga aastas. Kergemeelselt nõustusid Liivimaa valitsejad selle nõudmisega ja lubasid 1554. aastal kirjalikult, et maks kogutakse kolme aasta jooksul kokku. Sellega olid ordumeister ja piiskop venelaste nõudmised õiguspäraseks tunnistanud ja ennast Moskvale kätte mänginud. Tartu maksu tähtaeg lähenes. Kui tsaar Ivan Julm kuulis , et saadikutel nõutavat summat kaasas ei ole, polnud tal enam mingit põhjust sõda edasi lükata.
Liivi sõjas osalenud riigid: Venemaa, Läti, Poola, Taani, Rootsi
Sõjategevus – tähtsamad lahingud ja nende tulemused.1558. aasta kevadel alustasid venelased narva piiramist. Mõni kuu hiljem andis vaid nädalase piiramise järel alla ka Tartu. Nüüd alistus rida väiksemaid linnuseid venelastele ilma igasuguse vastupanuta ja Vene väesalgad jõudsid Tallinna alla, kust nad esialgu siiski lahkusid. 1560. aastal lehvis ordulipp viimast korda lahinguväljal. See sündis tänases Põhja - Lätis Härgmäe lähedal, kus orduvägi valedel luureandmetel endast mitu korda suuremale vaenlasele kallale tungis ja hävitavalt lüüa sai. Ordu tugevaim kant Eestis Viljandi, langes samuti peagi venelaste kätte.
Liivimaa kuningriik. Taani kuninga vend, hertsog Magnus oli Vana-Liivimaa jaotamisel saanud  Saare-Lääne piiskopkonna, ta palkas kohe suure hulga sõdureid ja hakkas piire laiendama. Kuna Taani kuningale see ei meeldinud, siis võttis ta uuesti Saaremaa Magnuse käest ära. Hertsog seejärel läks abipalvega Ivan Julma juurde, kellele Magnuse tulek oli väga tulukas. Venemaa kuulutas välja Liivimaa kuningriigi ning Magnus krooniti Liivimaa kuningaks. 1570 . aastal saabus Magnus Vene väe ja mõisameestega Tallinna alla, aga kuna puhkes katk, siis muutus piiramine tõsiselt rängaks. 1571. aastal läks Magnus oma saksa üksustega Liivimaa kuningriigi pealinna Põltsamaale. Hoolimata plaani nurjumisest andis tsaar Magnusele armu . 1573. a toimus piiramine suurte kaotustega Paide ümber, Rootsi võimu alla oli jäänud vaid veel Hiiumaa ja Tallinn. Otsustav vaatus toimus 1577 aastal, kui toimus Tallinna teine piiramine vene-tatari 50 000 liikmelise väe poolt. Kuid tallinlased olid kindlad ja pidasid vastu vaenlaste kivikuulidest ja süütepommidest hoolimata ning kaitsesid ennast.  Venelased hõivasid Põltsamaa ja Liivimaa, kuningriigiga lõpetati näitemäng. Tallinna piiramise ajal koostati u 400 mehest vägi, mille juhiks valis raad   Ivo Schenkenbergi, ta hakkas tegema välkrünnakuid vaenlaste aladele . Tekkisid ka omaalgatuslikud talupoegade salgad. Sõja lõppetapp algas 1579. aastal, kui uus Poola kuningas Stefan Batory, hakkas linnu vallutama (ka Riia),  ja asus piirama 1581 aastal Pihkvat. Rootsi vägesid juhtis Pontus de la Gardie. 1852 . aastal sõlmiti Vene ja Poola vahel Jam Zapolski vaherahu , vahetati mõningaid linnu ja territooriume, (venelaste valduses olev osa Liivimaast sai koos Tartuga Poolale). Algul oli Ivanil plaanis sõda Rootsiga jätkata, kuid ei jätkunud jõudu. Ning seetõttu kehtestati nende vahel Pljussa vaherahu, millega Venemaa tunnistas Rootsi võimu. Saaremaa jäi taanlastele.
Liivi sõja lõpp ja tulemused (aeg, rahulepingud , lepingute tingimused)
Liivi sõda lõppes 1583.aastal Pljussa rahulepinguga ,millega Venemaa tunnustas rootsi võimu Põhja-Eesti üle. Saaremaa jäi  taanlastele.
Aasta enne sõlmiti Jam Zapolski vaherahu Poola ja Vene vahel. Vahetati omavahel mõningaid territooriume ja linnu, mille käigus osa Liivimaast  koos Tartuga sai Poolale.
Liivi sõja põhjused: 1) Vana-Liivimaa sisemine nõrkus:
- väikeriikide killustatus
- sõjaliselt naabritest nõrgemad
- vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised
vastuolud (N: 1556 -1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi
vaheline kodusõda).
2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud
riigid:
VENEMAA ( MOSKVA ):
- tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese
ülemvõimule allutada vene feodaalid
- Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate
algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga
jõe piirkonnas)
- Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud
vastuolud
- Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele
ROOTSI, kellele kuulus ka Soome ning kes soovis oma võimu
laiendada ka Läänemere idakaldale
TAANI, kes 14.sajandi keskel oli loobunud Põhja-Eestist, hakkas taas
taotlema Vana-Liivimaa alasid
LEEDU-POOLA unioon üritas oma võimu laiendada põhja poole
Vana-Liivimaa oli seega Läänemere ääres kõige nõrgemaks piirkonnaks
ning seega ka kergeks saagiks tugevamatele naabritele.